Minu juuli

Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Minul tuleb õnnelik pinsipõlv.

Juuli lühidalt:

  • palk 2468 €
  • passiivne tulu 107,35 €
  • kauplemise tulu -126,47 € (s.h. tasud)
  • kulutasin 829 € + õppelaen 72 €
  • säästsin 59% sissetulekust

Juuli pikalt:

Juulis ma jõudsin teha kõiki huvitavaid asju rohkem, sest igavaid asju tuli vähem teha (e.g. töölt võtsin puhkuse). Otsisin omale kõikvõimalikke ajaveetmise viise, mis ei oleks Netflixis ja mis oleksid tasuta. Lugesin raamatuid. Kauplesin aktsiatega kaks korda rohkem kui eelmisel kuul (see ei olnud päris tasuta). Jalutasin linna vahel 10-kilomeetriseid ringe. Sõitsin rattaga RMK matkateel, käisin mustikal, võtsin ette ühe uue discgolfi raja (Kõrvemaa Matka- ja suusakeskuse juures). Osalesin koolitusel. Jõin õhtuti kohaliku rongijaama pingil õlut. Jõin Aegviidu rongijaama kõrval õlut. Ja ühel päeval oli mul juba keskpäevaks niisama linna peal õlle näpus. Kõike seda tegin ma väga peenelt ja graatsiliselt nagu ühele neljakordse kõrgharidusega daamile kohane.

Tulud ja kulud

Kulude osas oli rahulikum kuu. Laristasin vaid niipalju, et soetasin 129 euri maksvad earbudsid. Panen need kõrva kui oma ringile lähen ja kuulan nüüd igasuguseid põnevaid podcaste. Näiteks Michael Covel on Trend Following Radio kui ma tahan kuulata endast targemaid inimesi või Dave Ramsey Show kui ma tahan oma meelt lahutada võlgades ameeriklaste arvel. Näiteks vaata seda saadet, hullumeelsus ju! Aga täiesti hämmastav on see tänapäeva tehnoloogia ikka – paned earbudsid väikse ümara karbikese sisse laadima kui sa neid ei kasuta ja karbi poetad taskusse. Nii lihtne!

Tulude osas on mul üht-teist hingel. Nagu postituse alguses näha, mul midagi erilist ette näidata ei ole. Ma teen tavalist kontoritööd, millest ma aeg-ajalt ära väsin. Ma elan ära ja panen praegu pool palka kõrvale, sest mul ei ole ühtegi laenu ja elustandard on meelega madal. Küsimus on aga selles, et kuidas edasi minna.

Minu ja Eesti keskmise brutopalga ajalugu ja projektsioon tulevikku. Eesti keskmise palga andmestik tugineb statistikaameti andmetel ja selle projektsioon põhineb eeldusel, et keskmise palga tõus on 6% aastas. Enda tuleviku palka kujutan lihtalt suvaliste ilusate numbritena.

Ma olen viimased aastad suutnud end normaalselt teostada ja palk on ilusti järgi tulnud ja mul on praegu väga mõnus olla aga ma mõtlen ikkagi juba uuesti sellele, et mida ma peaksin tegema, et edaspidigi oleks tempo üsna kiire. Et ma ei tüdineks ja samas saaks sarnast asja tehes veel rohkem väärtust pakkuda ja loomulikult rohkem raha saada. Lihtne valik oleks võtta rohkem administratiivseid kohustusi aga minu meelest on see lihtsalt fine-tuning, et töö kulgeks klientidega sujuvamalt. Ma tahaks midagi sisukamat. Et varjata iseendaga valjult rääkimise harjumust, olen seda muret oma elukaaslasega arutanud. Mõnikord on nii, et kui mõtet on valjult arutatud, muutub see reaalsemaks. Vahel muutub see isegi plaaniks.

Niisiis, mul on üks metsikult ähmane visioon uue plaani kohta. Ühelt poolt annaks see plaan mulle endale uut hingamist ning uut õpiruumi ja teisalt, võimaldaks teha sarnase eesmärgiga tööd, mida praegugi teen aga hoopis teistsugustele klientidele ja hoopis teistsugusel viisil. Plussideks on, et esiteks, mingil tasemel oskus on mul minevikust olemas, seega ma ei pea täiesti nullist õppima hakkama. Teiseks, saaksin sellega hobi korras algust teha ja kuna tööl on olemas meeskond, kes sama teemaga tegeleb, saaksin kolleegidega sellest rääkida ning kolmandaks, kui veidi pingutada ja harjutada, siis seda saaks tulevikus ettevõtjana teenusena pakkuda. Võibolla. Miinuseks on see, et tuleb kannatada overlappimist. Kuigi kohe järsult uude valdkonda ümber lülituda on võimalik ja juuniorina alustada on teoreetiliselt võimalik (nõudlus on olemas), siis mind ilmselt ei peetaks juuniori positsioonile enam eriti sobivaks, sest mu CV võib jätta selle jaoks veidravõitu mulje, kuna seal on sellised sõnad nagu ‘doktor’ ja ‘kogemus’. Samuti oleks see pauk mu palgale. Nii et ma peaks hakkama uue valdkonna poole sujuvalt ja loogiliselt kulgema. Aga enne kui ma midagi otsustan, peaks veelkord mõtlema, kas mu ambitsioone täidaks ka mingi teine plaan. Näiteks, ma võiksin hakata põhikohaga aktsiatega kauplejaks 😀 Kusjuures mõlemal teemal on palju ühist – tuleb vaadata palju graafikuid ja otsida mustreid ja siis sellest midagi järeldada. Minu meelest on numbrid ja graafikud ägedad ja vabal ajal excelis nikerdamine on ka lahe.

Passiivset tulu sain juunis dividendidena, võlakirjade müügist ja kasvukonto müügist, kokku 107,35 eurot (kõiki teenustasusid arvesse võttes). Netotulu kauplemisest ma ei saanud. Seekord on ette näidata vaid kulud ja kahjumid.

Kauplemine on teinud tulude näitamise keerukamaks. Kui ma saan dividende ja samas müün aktsiaid kahjumiga maha, siis kas ma peaksin näitama oma passiivset tulu selle kahjumi võrra väiksemana? Pigem mitte. Teine teema on tehingukulud. Seni olen kauplemise tulusid näidanud teenustasusid maha võtmata aga sain võlakirju müües aru, et see pole väga aus. Et ma ei võrdleks kapsaid ja kartuleid, siis arvestan edaspidi tulu aktsiatega kauplemisest ja tulu muudest passiivsetest allikatest eraldi nagu kaks eraldi leiva kappi. Kauplemise kasumist arvestan kõik tehingutasud maha, s.h. kaotavate trade’ide tasud, sest kaotavad trade’id on võitva trade’ini jõudmiseks vajalik osa pingitusest. Oma elamiskulude sees olen muide koguaeg näidanud ka kõiki investeerimise ja kauplemisega seotud kulusid aga kuna edaspidi arvutan kauplemise tuludest tehingukulud maha, siis topelt pole vaja kulusid enam näidata. Selle paari euro erinevuse tõttu ma ei hakka tagantjärgi postitusi muutma.

Esimese poolaastaga olen kokku teeninud passiivset tulu 411 eurot ja puhastulu kauplemisest 138,12 eurot. Ma ei tea, kuidas ma nii saamatu olen ja passiivseid allikaid üldse kasvatada ei suuda. Eriti nukker on see, et hetkel ma ei oma ühtegi aktsiat ega võlakirja, mis veel sel aastal mulle passiivseid münte viskaks, kogu ülejäänud tulu saab siis tulla ainult kauplemisest. Teisisõnu, ma ei pruugi sel aastal rohkem midagi saada. Saamatu.

Aktsiatega kauplemine

Kauplemise eksperiment on nüüd 5 kuud kestnud. Kuu keskel läks mul lappama ja pidin oma swing trade’idest võtma välja pirakaid kahjumeid. Murdepunkt oli siis kui MNTA aktsia kukkus üleöö ligi 9% ja mulle vaatas vastu -50 dollariline kahjum. See oli absoluutselt üle igasuguse talutava piiri. Vaatasin elukaaslasele otsa ja ütlesin, et võtan selle kahjumi sisse ja loodan, et see homme üles tagasi ei lähe. Hea, et võtsin, sest hiljem kukkus see aktsia veel omakorda 8%. Pärast sellise rekordkõrge kahjumi sissevõtmist pole mul mingit probleemi aksepteerida muid väiksemaid kahjumeid ja nii see allakäigu spiraal alguse saigi.

Viimasel nädalal hakkasin üldse eksperimenteerima ja siis läks veel hullemaks. Kuu jooksul tegin 93 ostu- ja müügitehingut, maksin selle eest kokku teenustasusid 31 euri. Kasumit sain kokku 151,15 ja kahjumit -263,27 dollarit, kokku kuu kahjumis -112,11 dollarit (~-95 euri). Päris rõve. Alates esimesest kauplemispäevast olen siiski kõiki kulusid arvesse võttes veel kasumis 155 euroga. Aus pilt 5 kuu tulemustest on järgmine:

Keskmine võitev trade teenib nüüd vähem kui keskmine kaotav trade. Ma pean selle kindlalt ümber pöörama ja leidma enda jaoks sobiva strateegia. Kuigi 67% trade’idest on võitvad ja 32% kaotavad, siis iga kaotusega ma kaotan rohkem kui iga võiduga. Pikas perspektiivis on see veel jätkusuutlik, sest summade erinevus on väga väike. Näiteks kui ma 1000 trade’ist (1 trade = ost+müük) kaotan 330 korda 11,25 dollarit, siis olen kaotanud 3712 dollarit ning 670 korda võidan 9,73 dollarit, siis ma olen võitnud 6519 dollarit, kasum 6519-3712 = 2807 dollarit. Aga proovin augustis taas midagi teistmoodi teha.

Mõtlesin järgi, et kuidas ma olen nende kuude jooksul kaubelnud ja miks mul iga kuu järjest hullemini läheb. Esimesel kuul ma ei saanud üldse aru, mida ma teen ja olin juhuslikult plussis. Teisel kuul jälgisin kauplejaid sotsiaalmeedias ja spiketrade veebilehel ja swing trade’isin nende aktsiatega, millest kõik rääkisid (aktsiad, millega kauples suur arv retail kauplejaid). Mul läks endiselt hästi. Mais avastasin uue strateegia, kuidas kaubelda, twitter ja spiketrade asendus Gossett Traiding youtube grupiga ja swing tradisin paar kuud aktsiatega, millest sealne grupp huvitus. Saan nüüd aru, et need olid kallid aktsiad, millel on suur float ja väike huvi retail kauplejate seas. Minul, väikse konto omanikuna, on väga raske nendega midagi teenida, sest need on liiga kallid ja kuna selliste aktsiatega teevad enamus tehinguid arvutid, siis ilmselgelt nende vastu ei saa mängu võita. Lisaks hakkasin tegema üksikuid päevakauplemisi, see on keerulisem ja enamasti kaotasin. Mul hakkas kokkuvõttes halvemini minema. Juulis proovisin kätt momentum kauplemisega aga ma arvan, et mulle sobiks midagi vahepealset. Näiteks Russell 2000 odavama klassi aktsiad, millel oleks väike institutional ownership. Eks ma veel mõtlen.

Varad ja kohustused

Mu varades on toimunud veidi muudatusi. Müüsin maha oma kasvukonto, sest see on kallim kui IB. Avan parem uue IB konto, mida kasutan spetsiaalselt eksklusiivselt dividende mittemaksvatesse indeksfondidesse investeerimiseks (et see oleks investeerimiskonto süsteemiga ühilduv). Kasuvkonto müügi eest võttis LHV 1% teenustasuks, mulle endale jäi kasumit kätte lausa 87 senti 😀 Võlakirju kasutasin pangahoiuse asemel ja nende müügi järel jäi 70 eurot kätte. Nüüd läheb mul seda raha vaja teiste asjade jaoks. Müüsin maha ka igasuguseid aktsiaid, sest ajapikku oli üsna ebameeldivat träni kogunenud.

Kodubörsi aktsiaportfell on all -16%, kõige hullemas seisus on Tallink (-27%). Mu varad kokku on nüüd väärt 22 658 €, aasta lõpuks tahan 30k täis saada. Kohustused on 2286 €, seega mu netoväärtus on 20 372 €.

Järgmise korrani.

Kuidas ma kauplesin NIO-ga

Viimasel ajal on elektrisõidukite äris lisaks TSLA-le ilmunud pilti hulk muid nimesid, mida kõik tahaksid omada aga mida keegi mitte kellelgi osta ei soovita. Minu twitteris, discordis ja facebookis leivad õige sagadasti mainimist NKLA, BLNK ja NIO.

Lisasin NIO oma jälgimisnimekirja kuna see tundub olevat selline pahade poiste aktsia. Hind kõigub väga suurtes piirides, ettevõttel on ülisuur võlg ja enne kasvuaktsiaks saamist, on oodata veel palju kasvuraskusi. Ma ei soovita sellesse aktsiasse investeerida ega soovita ka sellega kaubelda aga olen muidu ise juuli jooksul korduvalt NIO peal päevakauplemist katsetanud. Reedel oli selleks jälle võimalus. Harjutasin korraliku kaupleja meelespead:

  1. make a plan
  2. trade your plan

Plaani osa oli ka see, miks ma üldse NIO sel päeval kauplemiseks valisin. Ma vaatan aktsiaid alati vähemalt kahes ajaskaalas, et otsustada, kas tasub kaubelda või mitte. Veel parem oleks muidugi kolme ajaskaalat vaadata. Päevasisese kauplemise korral vaatan, mis toimub 30-minutilisel ja 5-minutilisel graafikul. Tahtsin kaubelda aktsiaga, mis on pikemas ajaskaalas tõusev ja lühemas ajaskaalas langev, et siseneda sel hetkel kui hinnatõus on veidi järgi andnud.

Esimene võimalus tekkis siis kui 5-minutilisel graafikul tuli hind tagasi väärtustsooni, seejärel liikus külgsuunaliselt, siis tegi petliku läbimurde ja andis v2 signaali. RSI sulgus üle 50 ja MAC-D histogramm oli positiivne. Enne sisenemist tegin plaani ja see oli järgmine:

  • kasutan stopi, mis on poolel kõrgusel petliku läbimurde tulbast ehk 11.58. Väljun kui hinnatulp sulgub 11.58 või madalamal.
  • kui hind liigub üles ja sulgub mu sisenemishinnast 1 atr-i võrra kõrgemal, siis lähen üle trailing stop-i kasutamisele – väljun kui järgmine tulp sulgub eelmise tulba põhjast madalamal. Müün pooled aktsiad kui hind lükkab tagasi suure liikuva keskmise (100-päeva, 200-päeva või 250 päeva sma).

Graafikul olen näidanud väärtustsooni, ostukoha – sinine kolmnurk, müügikoha – punane kolmnurk. Näitan graafikut samamoodi nagu ma ise seda näen – viimane ajakohane tulp on alati graafiku paremas servas ja selle järgi tuleb langetada otsus. See oli kaotav trade. Sisenesin hinnaga 11.68. Üsna ebamugav oli sees olla, hind liikus koguaeg mu stopi suunas ja lõpuks tuli vastu võtta kahjum 11 senti aktsia kohta kui 11.57 peal välja sain. Ma suutsin vähemalt kaubelda oma plaani. Ma ei ole alati nii võimekas.

Teine võimalus tekkis 10 minutit hiljem kui graafiku paremas servas tundus, et hind moodustas v1 signaali, RSI sulgus uuesti 50 kohal ja MAC-D histogramm muutus postiivseks. Riski ja kasumi suhe oli aga muutumas küsitavaks, sest esiteks, üsna lähedal lookles 50-päeva ema ja teiseks, petlik läbimurre oli lühike ja ei käinud seekord üle -1 atr joone. Väikese riski tõttu tahtsin aga ikkagi proovida aga seekord 15% väiksema positsiooniga, sest ma olin muutunud alandlikumaks. Plaan oli järgmine:

  • stop on poolel kõrgusel petliku läbimurde tulbast, ehk 11.61
  • kui hind sulgub mu sisenemishinnast 1 atr-i võrra kõrgemal, siis kasutan trailing stoppi

Sisenesin hinnaga 11.67 ja kohe liikus hind üles. Siis tekkisid raskused 50-päeva ema-ga (joonisel hall katkendjoon) nagu olin kartnud. Kord sulgus selle kohal ja siis selle all, flirt kestis õige pikka aega. Lõpuks sai hind sellest jagu aga lükkas tagasi +2 atr joone 11.87 kõrgusel ja kukkus siis kolaki tagasi. Ma ei paanitsenud, sest punase tulba volume paistis tulevat väiksem kui eelmise tulba volume aga siiski oli kukkumine lõpuks nii sügav, et plaan nõudis välja tulemist. Müüsin hinnaga 11.73. Kokkuvõtteks oli see kasumlik trade, teenisin 6 senti aktsia kohta.

Kolmandat võimalust passisin 30-minuti graafikul. 250-päeva liikuv keskmine oli koguaeg nagu segamas ja ma lootsin, et äkki mõni poole tunnine tulp sulgub selle kohal, siis saaks selle vastupanutasemena toimiva jama nagu kaelast ära. Kuna sisenesin 30-minuti graafiku järgi, siis nüüd mind enam nii palju ei huvitanud, mis seal 5-minutilisel toimub, tehingus tuli olla vähemalt pool tundi. Plaan oli järgmine:

  • stop on 250-päeva sma (kui sulgub sellest allpool)

Sisenesin hinnaga 11.88 aga läksin 20% väiksema positsiooni suurusega, sest olin muutunud veel alandlikumaks ja kuna ühtegi teist signaali, peale 250-päeva sma ületamise, ei olnud. Tavaliselt ma otsin mitut põhjust tehingusse minemiseks. See oli kaotav tehing, väljusin 11.72 ja kaotasin 16 senti aktsia kohta.

Absoluutsetes summades kaotasin viimase tradiga veidi vähem kui esimese tradiga, kuigi kaotus aktsia kohta oli viimasel juhul ligi 2x suurem. Niiet õige positsiooni suuruse valik on üsna määrav oskus.

Ma ei soovita NIO-ga kaubelda ega sellesse investeerida, hoidke aga heaga eemale. Ma jäin kahjumisse ja statistiliselt võttes ei teeni ma kaotatud raha mitte kunagi tagasi 😀

Päevakauplemisega ei ole võimalik elatist teenida?

Facebooki grupis New Traders, Rich Traders jagati eelmisel aastal avaldatud karismaatilist brasiillaste artiklit, milles uuriti Brasiilia futuuridega kauplevaid päevakauplejaid. Valimisse kaasati vähemalt 300 päeva vastu pidanud kauplejad ja tulemuseks leiti, et 97% neist kaotas raha, 0.4% teenis keskmiselt rohkem kui panga teller (US $54 päevas) ja üks kaupleja teenis kõrget riski võttes keskmiselt $310 päevas.

Leiad tasuta artikli ajakirja SSRN kodulehelt. Ühe olulise tulemusena väidavad autorid, et kauplejad ei suuda õppida oma eelnevast kogemusest. Nad leidsid, et mida pikema kogemusega oli kaupleja, seda haruldasem oli kasumini jõudmine (kasumi arvutamisel võeti arvesse tehingutasud ja muud maakleri tasud aga mitte tulumaksu). Uuringu valimis oli ligi 20 tuhat kauplejat, kes jaotati statistiliste testide läbi viimiseks kuude eri gruppi:

  • 1111 isikut kauples vaid 1 päeva ja neist 30% jäid kasumisse
  • 9978 isikut kauples 2-50 päeva ja neist 15% jäid kasumisse
  • 3100 isikut kauples 51-100 päeva ja neist 8.9% jäid kasumisse
  • 2738 isikut kauples 101-200 päeva ja neist 6.8% jäid kasumisse
  • 1168 isikut kauples 201-300 päeva ja neist 5,4% jäid kasumisse
  • 1551 isikut kauples rohkem kui 300 päeva ja neist 3% jäid kasumisse

Selliseid tulemusi võrreldakse kasiinos ruleti mängimisega, kus avaldub samasugune muster. Neist, kes kauplesid enam kui 300 päeva, leidus vaid 17 isikut, kes teenisid Brasiilia miinimumpalgast rohkem (miinimumpalk oli 16 USA dollarit päevas). Vaid 8 isikut teenis pangatelleri palga ja ainult üks isik teenis keskmiselt 310 dollarit päevas aga tema puhul oli teenistus väga suurtes piirides kõikuv (standardhälve $2560).

Selles artiklis on mitmeid puudusi ja artefakte, mille vastu vaielda. Nähtavate puuduste tõttu kahtlustan ka, et see ei ole eelretsenseeritud teadusartikkel.

Autorid ei paista tajuvat seda, et professionaalseks päevakauplejaks saadakse aastatega, mitte päevadega. Kui neil oleks endal aastaid kauplemist selja taga, siis nad ei võrdleks nii lühiajalise kogemusega gruppe. Üleüldse igasugust eriala omandatakse aastatega. Seega, vaatlusperioodi tuleks pikendada ja kauplejad jagada kogemuse järgi palju suurematesse gruppidesse (nt 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 4 aastat, 5 aastat, 6 aastat kogemust jne).

Uuringusse kaasati isikud, kes kauplesid ühe kindla instrumendiga. Selline piirang on üsna kahtlane. Ja uuringus ei ole näidatud, milline oli kauplejate kogemus enne kauplemisega alustamist, papertradingu kogemus, haridustase, sooline ja vanuseline jaotus, majanduslik seisund, margin konto või cash konto, konto suurus jms tegurid. Need tegurid võivad muutuda kauplemise ajal ja mõjutavad kaupelmisstrateegiat ja võetava riski suurust. Sõltuvalt maaklerist saavad väikse kontoga kauplejad võtta osa palju väiksemast hulgast võimalustest.

Mingisuguse võrdlusbaasi saaks üles ehitada siis, kui on ette nähtud kindla suurusega risk, mida võtta tohib, kindel strateegia ja võrdsed teadmised alates esimesest kauplemispäevast. Teenitava kasumi ja õppimisvõime vahele ma ei tõmbaks võrdusmärki. Oma teekonnal võib õppida kaubeldava instrumendi, strateegia ja ise enda kohta tohutul määral aga kui pärast paari kauplemiskuud psühholoogilistel põhjustel muuta võrrandis ühte tegurit, nt võetava riski suurust, siis see muudab oodatavat kasumit. See aga ei näita midagi selle kohta, kas eelnevat õpikogemust rakendati paremini või halvemini. Nii et kõik kasumid peaksid olema vähemalt riskiga korrigeeritud, et midagi üldse võrrelda oleks.

Mina olen tänaseks kaubeldnud 138 päeva ja 138. päevaks olen ma endiselt kasumlik kaupleja. Küll aga paistab, et juuli kokkuvõttes tuleb mul raporteerida esimene kahjumlik kuu. Säästan teid oma nutulaulust ja jätan häda ja meeleheite lõigu täna kirja panemata.

Milline on sinu plaan pensioniks?

Enam-vähem kõik saavad aru sellest, et pensionärina on sissetulekud madalamad kui need on tööealisena. Vastavalt sissetuleku langusele tuleb oma elujärjes teha vastavaid korrektuure. Näiteks vahetada oma suur elamine väiksema vastu ja loobuda harjumuspärastest hüvedest nagu woldid-boldid ja Balid.

Minu tutvusringkond koosneb enamasti kolmekümnendates eluaastates peretuttavatest ja sõpradest, kellel on kõigil veel ~30 aastat pensioniiga oodata. Loomulikult mitte ükski neist ei mõtle selle peale, et nad peaksid lisaraha saamiseks oma suure korteri väiksema vastu vahetama. Aga olen see-eest kuulnud igasuguseid huvitavaid “lahendusi” kuidas oma elu planeerida nii, et pensionist oleks võimalik ära elada ja seejuures elada veel nii, et sa ise kah päriselt rahul oleksid. Tahaksin teiega siin neid geniaalseid mõttevälgatusi jagada.

Illustratsiooniks vaatasin LHV pensioni äpist kui suur hakkab olema minu pension. Panin sinna kirja oma palga ja millal pensionile tahan minna (65-aastasena). Vastuseks sain, et kui eeldada pensionifondide pikaajalist keskmist 4.5% tootlust, siis mu pension hakkab olema 3232 euri. Äpp näitab, et see summa on 30% minu pensionieelsest palgast.

Kuna viimase 30 aasta euroala inflatsioon on ca. 2% aastas (Eestis on tegelt kõrgem), siis 30 aasta pärast saadav 3232 eurot on tänases vääringus 1784 eurot (kumulatiivne inflatsion -44,8%). Arvutamisel kasutasin seda mugavat kalkulaatorit. Esmapilgul võib paista, et vau, poleks paha saada 1784 eurot pensionit! Kui see summa tundub sulle suur, siis see on seetõttu, et sinu kuised kulud on hetkel sellest numbrist väiksemad. Oletame, et praegu jäävad su kulud aasta jooksul keskmiselt 1500 euro kanti kuus (sa vahepeal reisid, siis on kulud suuremad ja vahepeal istud nelja seina vahel, siis on kulud väiksemad). Ja oletame, et sa säilitad tänase elustandardi 30 aasta jooksul (st. sa ei osta elu jooksul kallimat elupinda, ega suvilat, ega saa rohkem lapsi ega muuda oma eluviisi), siis on su kuised kulud 30 aasta pärast (2% inflatsiooni korral) tollases vääringus 2717€, ütleme ümmarguselt 3000€. Ehk kuised kulud on umbes samad, mis su pension ja su pensionieelne palk oli seejuures 6000€. Iseenesest peaks selle stsenaariumi järgi realiseeruma olukord, kus sa suudad poole oma palgast kõrvale panna. Kui sa seda veel täna ei suuda ja sa oma kulutusi alla ei too, siis ei suuda sa seda ka 30 aasta pärast. Tõenäoliselt on su kulud siis ikkagi sama kõrged kui on su pensionieelne palk.

Kuidas siis muretut pensionipõlve pidada?

Arvamus 1: töötan surmani

Jah, see on täiesti töötav ja rakendatav strateegia. Eestis töötab edasi iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja on pensionär. Kui “töötan kuni surmani” tähendab seda, et surrakse kas tööpostil või tööpäevade vahelisel puhkepäeval, siis see strateegia toimib. Aga kui paljud pensionärid on oma elupäevade viimastel päevadel töövõimelised?

Üle poole kõikidest surmadest Eestis on põhjustatud vereringeelundite haigustest. Esimese infarki saamiseni võid ju olla töövõimeline aga kui sa selle üle elad, siis sa ju enam ei tööta? Ja kui töötadki, on see sama, mis oma surmakuulutuse lehte panemine. Kõrge vererõhu hädade korral on töövõime ammu enne kadunud kui sa surra jõuad. Kuidas siis oma viimased kuud või aastad end raskest haigusest ravid ja millest elatud? Pahaloomulised kasvajad hoiavad surmade arvu poolest teist kohta. Ka need haigused toovad kaasa püsiva töövõime kadumise, suured ravi- ja hoolduskulud ja seda kõike ammu enne seda kui sa jõuad siit ilmast lahkuda. Kolmandal kohal on surma põhjustest õnnetused/mürgistused. Nendel juhtudel on tõesti võimalik töötada surmani.

Mina olen kindlasti selle statistika osa. Kui ma oma vanavanemate peale mõtlen, kes on tänaseks surnud, siis ka nemad olid selle statistika osa.

Vanaisa töötas pensionärina ehitusplatsi valvurina ja muutus tööpostil töövõimetuks, kui ta langes kuriteo ohvriks. Siis sai teatavaks ka, et ta põdes vähki ja diabeeti. Olenemata sellest, et mu vanaema ja vanaisa olid lahutanud oma abielu mitukümmend aastat varem ja nad elasid Eesti eri otsades, elas vanaisa oma viimase eluaasta siiski vanaema juures. Vanaisa korjas taarat, et koguda kokku päevaks vajalik õlleraha. Peavarju, toidu ja ravimite eest hoolitses aga vanaema. Viimased elukuud oli vanaisa täiesti voodihaige.

Mu vanaema oli “rikas”. Tal oli köögis raudkapp sularaha täis ja minu meelest käis ta selle rahavaru eest kaks-kolm korda aastas eksootilistel reisidel. Ka tema töötas pensionärina, ta oli perearst. Vanaema oli terve kui purikas aga ta langes õnnetusjuhtumi statistika osaks. Ta oli teel töölt koju kui ta suri, seega võib tõesti öelda, et töötas surmani.

Kas ka sinu plaan on töötada surmani?

Arvamus 2: iga lapsega saab 2 aastat tööstaaži

Õigus varasemale vanaduspensionile on isikutel, kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat puudega last või on kasvatanud vähemalt 8 aastat kolme või enamat last. Aga millist probleemi see lahendab? Kindlasti mitte sissetulekute probleemi. Kui peres on puudega laps, siis on kulutused temale nagunii suuremad ja sõltuvalt puudest võibolla hoolitsed tema eest tema või omaenda elu lõpuni. Kui peres on kolm või enam last, siis on selle pere kulutused nagunii väga suured. Ema on sel juhul tööl käimise asemel suure osa kodus olnud ja tema sissetulek ei ole ligilähedaseltki sama, mis on koguaeg tööl käinud pereisal. Kui see pereema nüüd laste pealt saadud staaži abil varem pensionile läheb, siis mida see lahendab? Kas sa tahad siis saada pensionit selle asemel, et saada kordades suurem sissetulek tööl käies? Kui sul on palju lapsi, siis võibolla leidub üks neist, kes on nõus sind näguripäevil põetama aga millist majanduslikku probleemi lahendab varajane pensionile minek? Kas sa suutsid paljulapselise isa või emana koguda kokku nii suure varanduse hunniku, et suudad sellest elatuma hakata juba noore pensionärina?

Iga lapse pealt arvutatakse kas tööstaaži või pensionilisa. Näide sotsiaalkindlustusamet kodulehelt: Kui inimesele on määratud vanaduspension ja ta saab 3 lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži 2 aastat iga lapse kohta, siis arvutatakse tema pensionile juurde täiendav pensionilisa 3 lapse eest kokku 21,312 eurot (3×7,104)

Arvamus 3: olen nõus üksnes pensionist elama kui tean, et elan sellega ära ja saan vastu piiramatult vaba aega

See on usutavasti üsna populaarne seisukoht. See arvamus peab suure tõenäosusega ootama oma tegelikku lahendust: sa saad teada, kas sa suudad elatuda oma pensionist või ei suuda. See on aga kindel, et pensionäridel on tõesti väga palju vaba aega ja nad kipuvad olema nukrameelsed kuna neil on üsna villand sellest vabast ajast, mida nad üskinda veedavad. Vaba aega oleks väga mõnus täita teatris, kontserdil, reisimisega aga neid ei saa ju omale pensionist lubada. Või saab? Kolm korda aastas teatrit saab? Aga kuidas on plaan täita ülejäänud vaba aeg, peale selle, et iga päev lastele skype kõne teed? Kassiga kurr-murr?

Üldiselt mu sõbrad arvavad, et pensionist tõenäoliselt elab ära küll kui kodulaenu enam ei ole. Ma arvan ka, et nälga ei sure, sest meie mittetöötavad pensionärid ju ka elavad kuidagi. SEBi eksperdid arvavad aga, et eesti pensioniga ei ole võimalik tulevikus hakkama saada. Kindlasti tuleks arvesse võtta seda faktorit, et kui praegu on ühe pensionäri kohta 1.4 tööealist isikut, siis tulevikus on see veel väiksem. Esimese samba osakaal on tulevikus siis üsna mikroskoopiline. Kui seda üldse enam sellisel kujul on. Teine variant on, et sinu palgast suurendatakse sissemakseid esimesse sambasse. Ehk sinu kõhu kõrvalt saab su vanaema 45 eurot pensioni tõusu.

Siin on mõned lood meie pensionäridest, kes räägivad, millega nad oma vaba aega täidavad ja kuidas pensioniga toime tulevad:

Ettevõtja Indrek Stahl: saame abikaasaga hakkama ka pensionitega

Lõputiitrid GS-ile ja kole rannailm

Esmaspäev oli USA börsil suhteliselt huvitav. Minu kauplejate grupis mainiti sellist huvitavat fakti, et nasdaq rallis päeva jooksul 2% kõigi aegade kõrgeimale tasemele ja seejärel kukkus enne sulgumist rohkem kui 1% alla. Seda on ajaloos juhtunud vaid kahel korral. Üks kord oli esmaspäeval ja teine kord oli dot.com mulli lõhkemise eel, 7. märtsil 2000. aastal. VAATA pildiga originaalpostitust.

Mul oli esmaspäeval mitmeid häid positsioone käes ja polnud mingit plaani neid müüa, sest aktsiad ju liikusid vajalikus suunas. Aga paar tundi enne päeva lõppu saabusid pea kohale eriti vihase mürinaga ähvardavad kole-pilved. Paistis nõndamoodi nagu universumist oleks laekunud koormatäis langevaid kirveid. Kui sellised põhimõttelised muudatused tulevad rannailma segama, siis sa ei jää ju sinna oma napis bikiinis JBL rannakõlarit seadistama, vaid lükkad kähku päevavarju kokku, pakid kühvlid ja ämbrid kotti (liiva ja vetikad jõuab kodus ka välja visata) ja paned sealt nii käbedalt auto poole ajama kui kabjad vähegi võtavad. Selliseid põhimõttelisi muudatusi börsil tuleks samuti tõsise märgina võtta ja lühiajalistest positsioonidest välja minna. See oli ainus põhjus, miks ma väljusin GS-st. See ei olnud muidugi ainus aktsia, mille ma maha müüsin.

Sinine nool tähistab ostu ja punane müüki. See on siis üks näide paljudest, miks mu kasumid nii väikesed on, kuigi potentsiaali oli nagu kõvasti rohkem. Selgus, et tuul puhus hoopis teises suunas ja kole-pilved selleks korraks hajusid.

Kuidas GS jälle kauplejate tuju rikkus

Tavaliselt on nii, et kui müüd aktsia maha, siis see läheb ilma sinuta kohe üles. Või siis see üks kord kui jätad ostmata ja aktsia läheb sinuta üles. Vahel aga on päris raske ostu- või müügiotsust langetada. Näiteks kui viimane hinnatulp ei meeldi eriti ja mõtled, kas kõik maha müüa ja kasum laualt ära tuua või mitte, siis ma olen avastanud, et hea nõuanne on see, et müü pooled aktsaid maha. Kui pärast aktsia tõuseb, on sul hea meel, et pool positsiooni on veel käes või kui aktsia kukub, siis on hea meel, et vähemalt poolest varem lahti said. Poolte aktsiate müümine on ainuke lahendus, mis tekitab head meelt mõlema stsenaariumi realiseerumisel.

Eelmisest postitusest on teada, et läksin 8. juulil seda teed, et soetasin GS-i aga ainult poole oma riskiga korrigeeritud positsioonist. Ma olin ainuke meie grupist, kellel GS oli ja teistel jäi täna siis üle vaid rõõmustada, et vähemalt kellelgi oli.

Joonisel sinine nool tähistab ostu ja punane müüki. Olin terve päeva kindel, et mul ei ole põhjust GS-i müüa aga kuna turg pööras päeva lõpus kanna pealt ümber, siis ma pidasin targemaks päevavari kokku voltida ja putka kinni panna.

Kuidas GS kauplejate tuju ära rikkunud on

Ma pesitsen ühes välismaises kauplejate kommuunis, kus vanemad liikmed on juba mitu aastakümmet kaubelnud. Grupp käib igal õhtul väga tiheda kammiga oma watchliste läbi, et valida välja aktsiad, millel on selle päeva seisuga joonistunud välja parima riski ja kasumi suhtega setup. Viimastel nädalatel on tihti jäänud sõelale investeerimispank GS. See aktsia on hiljuti näidanud mitmel korral haruldasi setupe, mis on kauplejaid, nagu kärbseid, ligi tõmmanud aga kahjuks on GS-il kombeks järgmisel päeval investoreid karistada ja mu grupil on tulnud korralikke kahjumeid kanda. Korduvad tagasilöögid (whipsaws) on muutnud kogenud kauplejad väga emotsionaalseks. Reedel joonistas GS-i hind jälle sellise setupi, mis on üldiselt haruldane ja mille backtest on väga hea. Kauplejad minu grupis aga mõtisklesid rohkem selle üle, et GS-i mainimine tuleks chatis keelata.

GS joonistas 25. juunil, 6. juulil ja 10. juulil sellise olukorra, kus esiteks, hind oli tulnud alpoolt 200-päeva smad ja sulgus selle kohal. Teiseks, RSI oli tulnud 50 alt ja sulgus 50 kohal. Kolmandaks, joonistus välja 5/20 ema joonte crossover, mille backtest on GS puhul väga hea – ca 65% juhtudest on return ülimalt kõrge. See on vist üsna haruldane, et kolm sellist tingimust korraga välja joonistuvad. Aktsiate ost oleks põhjendatud juba isegi siis kui sellest loetelust tekiks vaid üks neist. See tähendaks, et leidub üks grupp inimesi, kes oleks nõus aktsiat ostma. Kui joonistub välja kolm tingimust, siis leidub juba kolm gruppi kauplejaid, kes oleks nõus aktsiat ostma.

Alljärgnevale graafikule kandsin peale 200-päeva sma ja tõmbasin sinised ringid ümber nendele päevadele kui kõik need 3 setupi välja joonistusid. Nool graafikul näitab päeva kui ma GS-i viimati ostsin (8. juuli) ja oman seda positsiooni tänaseni.

Minu tegevused olid järgnevad:

  • 25. juunil (esimene sinine ring) ostsin koos teiste grupi liikmetega ja 26. juunil olin ahastuses. Hind langes kiiresti allapoole minu hädaabi stoppi aga ma ei müünud õigel ajal ega teinud üldse midagi. Olin 50 dollarit kahjumis ja ootasin paremat tulevikku. Tegelt aga oleksin pidanud kohe varakult valvel olema, et kui hind juba nii palju sügavamalt avaneb, siis on ikka saabunud korralik müügipaanika pärast nii ilusat eelmise päeva ostubuumi.
  • 6. juulil kui aktsia oli joonistanud jälle sama setupi (teine sinine ring), siis meie grupi liikmed, valusat kogemust trotsides, ostsid uuesti. Minul olid aktsiad ikka veel eelmisest korrast käes ja kui teised ostsid, siis mina otsustasin muidugi hoida. Kohe järgmisel päeval oli aga näha, et kõik läheb jälle pekki. Olin seekord vähem juhmim ja müüsin maha, sest ükski tingimus polnud enam täidetud ja realiseerisin $20 kahjumi. Nõnda toimetasid ka teised grupi liikmed.
  • Ostsin pool positsiooni tagasi päev hiljem, 8. juuli sulgemishinnaga. Tookord oli 2 tingimust 3-st täitunud, RSI tuli 50 alt 50 peale ja 5/20 ema joonte crossover. Järgmisel päeval läks see värk kohe jälle vee alla, mõlemad tingimused olid untriggered aga ma ei mäletagi, miks ma ei müünud. Ilmselt olin nõrk.
  • 10. juulil oli aktsia joonistanud uuesti need kolm asja (kolmas sinine ring) aga grupi liikmed oli juba päris tigedad. Üks kogenum, kes juhib facebookis ainukest tõsiselt võetavat kauplejate gruppi New Traders, Rich Traders, ütles näiteks, et nii likviidsest aktsiast tema loobub aga kui oled tehniline trader, siis peaks ikkagi iga kord ostma ja mitte laskma end muudest mõtetest segada. Minul oli aktsia endiselt 8. juulist käest ja mõtisklesin, et kas peaksin nüüd teise poole positsioonist ka ostma või jätkan oma poolikuga. Ma ei suutnud midagi otsustada ja selle tulemusena jätkasin oma pooliku positsiooniga.

Eks täna ole näha, kuidas ja kui palju turg peksa annab. Hetkel on eelturu hind sulgemishinnast oluliselt kõrgemal aga karta on, et kui see väga suure gapiga avaneb, siis on kohe esimestel minutitel hirmus müügipaanika lahti. Minu plaan oleks müük lükata võimalikult kaugele edasi. Ma tahaks ikkagi näha, mis siis saab kui realiseerub see positiivne 5/20 ema backtest. Aga kes on nii rumal, et laseb kasumis positsiooni teadmata ajaks kahjumisse kukkuda? Eks ikka ise.

Minu juuni

Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Minul tuleb õnnelik pinsipõlv.

Juuni lühidalt:

  • aktiivselt laekus 2468 €
  • passiivselt laekus 124,51 €
  • kulutasin 1635 € + õppelaen 72 €
  • säästsin 44% sissetulekust

Tulud ja kulud

Pole paha mõelda, et kust ma tulen ja kus olen praegu. 2016. aastal loobusin läbi põlenuna töötamast vaenulikus kollektiivis ja tegin kannapöörde oma karjääris. Samal aastal asusin tööle uues ametis aga mul ei olnud erialaharidust ega kogemust ega oskusi ega teadmisi. Mul oli lihtsalt veidi silmaringi ja veidi elukogemust (=vanust). Uues ametis oli mu esimene palk 805 eurot neto aga hakkasin end kiiresti nullist üles ehitama ja omandasin moe pärast isegi uue hariduse ning täna olen jõudnud juba täitsa elamisväärse sissetulekuni. Juuni laekumised (passiivne + agressiivne) olid kokku rekordilised 2593 €. Sellest jätkuks nii elamiseks kui investeerimiseks. Nüüd kui põhisissetuleku suurusjärk on juba hea, on tegelikult veidi kergem teha tööd selles suunas, et ka teised sissetuleku allikad nähtavad oleksid. Igal juhul ei plaani ma jääda lootma sellele, et mu töökoht mind elu lõpuni kaitseb ja palkakärped mind kunagi ei taba.

Mõnel kuul aastas tuleb teha ka veidi suuremaid kulutusi. Võrreldes varasema kolme kuuga, avasin juunis rahakotti üsna tihti aga ma jälgin siiski hoolega, et sissetulekute kasvades kulutused järgi ei jõuaks. Selle aasta esimese 6 kuu jooksul olen iga kuu kulutanud keskmiselt 100 euri vähem kui eelmisel aastal samal perioodil aga igakuine sissetulek on olnud keskmiselt 400 euri kõrgem. Üldjuhul, kui istuda ainult kodus ja toidupood on ainukene kuluartikkel, siis kukuvad minu kuised kulud kergesti 700 euri alla. Seda tõestas paari kuu tagune elukorraldus päris ilmekalt.

Oma esimesed investeeringud tegin 2017. aastal ja siis tekkis ka esimene passiivse tulu allikas. Käesoleva aasta esimese 6 kuuga olen passiivset tulu saanud 651 eurot, mis ületab terve eelmise aasta jooksul saavutatu. Ma püüan aasta lõpuks saada kätte eesti keskmise neto kuupalga, mis jääb hetkel alla 1200 euro. See eesmärk ei ole teab mis kõrge aga minu tagasihoidlikke võimeid arvestades on see vähemalt realistlik. Loe mu eesmärkidest lähemalt EESMÄRKIDE lehelt. Juunis laekusid indeksfondide eest diviendid, võlakirjade eest intressid ja tulu aktsiatega kauplemisest.

Aktsiatega kauplemine

Kauplemise eksperiment on nüüd 4 kuud kestnud. Kauplen kontoga, millel maht on veidi üle 3000 USD ja teen tehinguid kalkuleeritud riski võttes, mille järgi arvutan välja ostetavate aktsiate arvu. Ütleme, et olen selle konto suuruse juures valmis kaotama näiteks 1% per tehing, st 30 USD. Mu hädaabi stopp on seega alati nii kaugel, et kui trend ei ei lähe soovitud suunas, siis kõige rohkem saangi ma kaotada 30 USD. Tavaliselt on mu kaotused aga palju väiksemad, sest kasutan lisaks hädaabi stopile ka päeva stoppi. Vaatan iga börsi päeva lõpus oma positsioonid üle ja kui mõni on päeva lõpuks untriggered, siis ma tulen sealt väikse kahjumiga välja.

Selline näeb välja minu juuni tradervue kalendrina. Punastel päevadel teenisin kokkuvõtteks kahjumit, rohelistel päevadel kasumit ja sinistel päevadel ma ei realiseerinud ühtegi positsiooni. Kuu jooksul teenisin kokku kasumit 148 USD ja kahjumit 55 USD.

Kauplemine on tõeliselt raske. Lihtsam oleks olnud panna aprillis kõik munad Amazoni peale ja sealt iga kuu natuke kasumit korjata. Aga see on rohkem juba gamble. Mina siiski üritan õppida reaalset oskust kaubelda. Kulutan kauplemise peale keskmiselt 1 tunni päevas, ülejäänud töö teeb minu eest aeg.

Esmalt õpitakse õige suurusega riski võtmist, plaani tegemist ja tehingutesse sisenemist. Kui see on selgeks saanud, siis on eriti raske oma plaanist kinni pidada ja tehingust õigel ajal välja tulla. Kui positsioon on vee alla vajunud, siis kipuvad ikka pähe mõtted, et ah küll läheb üles tagasi ja siis müün kohe ära. See aga ei ole enam kauplemine. Päris palju peab harjutama seda, et kui enne tehingusse sisenemist olen paika pannud tingimuse (nt mingi tehnilise indikaatori konkreetse väärtuse), mille täitudes plaanin kahjumiga välja tulla, siis PÄRISELT KA LEPPIDA SELLEGA ja tullagi välja. Ülimalt lihtne on lihtsalt loota järgmise tõusulaine peale ja plaan täiega metsa saata. Aga paraku, kui olen lühiajalise plaaniga positsiooni omandanud ja see siis vee alla vajub, siis ei tohiks järsku muutuda pikaajaliseks investoriks. Nii on varsti kogu kapital kahjumlikes positsioonides kinni ja midagi ei ole võimalik teenida.

Kasumis positsioone pikemalt hoida on ka päris raske. P&L real ilutsev realiseerimata kasumi number on kena ja hirm järgmise languspäeva ees on suur. Sellepärast on väga lihtne see kähku sisse kasseerida. Tegelikult peaks siiski juba enne positsiooni sisenemist olema plaani osa ka see, et kuidas tulla välja kasumis positsioonist. Võib kõlada narrilt aga ka see on oskus, mida tuleb õppida. Kaupleja on kasumlik kui ta suudab kiiresti realiseerida kahjumis positsiooni ja pikalt hoida (näiteks trendi lõpuni) kasumis positsiooni. Üks variant on kasumit korjata järg-järgult, varem üles seatud profit targetite abil. Seda viimast ma nüüd juunis harjutasin ka. Väga mõnus, ma ei pea hakkama mõtlema, et kas võtta nüüd natuke kasumit välja või peaks laskma veel veidi edasi kasvada. Mõõdan enne börsi avanemist teatud metoodika abil vahemaad välja kuhu müügiorderid järjest valmis panna ja rõõmustan kui vahel kontole piiludes on mõni hinnatulp müügiorderile pihta saanud. Niimoodi järk-järgult positsiooni realiseerides maandan riske – korjan osa kasumit ära juhul kui tõesti tuleb homme languspäev aga samas säilitan võimaluse hoida osa aktsiaid ka pikemalt suuremate kasumite korjamiseks, juhul kui ees on tõusunädal.

Jätkan eksperimenti ka järgmisel kuul kuna see on tohutult põnev ja ma olen vist tegelt sõltuvuses ka. Numbritest nii palju, et tegin juunis 55 tehingut, kogukuluga 19 USD + igakuine kulu 2.70 USD, et näha live turuhindu. Rohkem tasusid IB minult ei ole võtnud. Ajalooline statistika on selline, et kõikidest tehingutest 23% on olnud kahjumlikud ja 77% kasumlikud. Kokku olen 4 kuuga kasumit saanud 498 USD ja kahjumit -115 USD. Kui ma teen mingi tehingu, siis statistiliselt on oodatav tulemus, et see on võitev tehing ja teenin sellega 5,9 USD. Kui rääkida ainult võitvatest tehingutest, siis keskmine võit on olnud 10 USD ja kui ainult kaotavaid tehinguid vaadata, siis keskmine kaotus on olnud -7,6 USD. Siit on näha, et ma pean veel harjutama võitvate positsioonide pikemalt hoidmist. Huvitav oleks teada, kuidas näeb välja see statistika proffidel. Kuna statistika on minu poolel, siis tahaksin hakata võtma suuremaid riske, et saada ka suuremaid kasumeid aga ma hästi ei usalda end veel, et persse läinud tehingust varakult välja suudan tulla.

Varad ja kohustused

Varade väärtus on juuni lõpu seisuga 21 233 €. Minu ainuke kohustus on endiselt õppelaen, mille jääk on 2348 € ja mu netoväärtus on seega 18 885 €. Mõtlesin, et oleks päris lahe kui suudaksin oma varade väärtuse aasta lõpuks viia 30 kiloni. Ma tahaks, et sellest ligi pool oleks lihtsalt rahana kontol. See ei soodusta just eriti passiivsete sissetulekuallikate kasvu aga üks väike oma tare oleks siiski vaja vahepeal pea kohale soetada.

Oma tare teema valmistab mulle päris palju peavalu. Ma adun küll, et esimene oma tare peaks olema tagasihoidlik ja võetav pangalaen ei tohiks läheneda maksimaalsele laenuvõimekusele. Sellised tingimused jätavad sõelale üsna nigelad valikud, kuna ma tahaks ikkagi lasta oma kassid ja lapsed lihtsalt üle ukse läve rohelisse aeda ringi jooksma. Aga kodud Nõmmel või Kristiines pole eriti likviidsed ja hinnad lähenevad mu maksimaalsele laenuvõimekusele (ca. 200 k eurot). Mul ei ole veel lapsi ja kasse on hetkel ka ainult üks aga ma siiski mõtlen paari aasta raames ette nagu noh. Teine variant on lihtsalt elada 5 aastat rõduga linnakorteris, koguda rikkust juurde ja siis skaleerida kõvemasse pessa. Aga hetkel on mul linnakorterist nii maksimaalselt kõrini kui vähegi võimalik. Ilmselt suure magistraali äärest ära kolimine aitaks närvid tagasi sirgeks saada.

Kui veel varadest rääkida, siis Balti aktsiad on endiselt vee all aga võlakirjad ja kasvukonto on plussis. Aktsiatest on kõige hullemas seisus Silvano (-25%) ja kõige paremas seisus Tallinna Sadam (-2%). Õnneks Silvano kohta avaldati siin vahepeal ikka positiivseid müügiuudiseid ja ma tean, et see on väga hästi juhitud ettevõte. Niiet ma eriti ei värise. Võiks saja euro kaupa juurde osta, ma arvan.

Dividenditibude ülesrivistus

Ka sel aastal läheb kordamisele Jaak Roosaare stiilis Eesti dividendiettevõtete ülesrivistus, sest kes siis veel peaks väärtusinvestori rikkaks tegema kui mitte needsamad, meile tuttavad, rahamasinad. Aasta lõpus ei osanud veel keegi ette näha, millised tuuled hakkavad puhuma Hiinast ja kuidas lööb see sassi dividendiinvestori plaanid lasta liugu Merko ja Tallinki rahakoti otsas. Mäletatavasti pakkusid need kaks imelist, kahekohalist, dividenditootlust ja elu tundus nii ilus…

Aga tagasi algusesse. Oled suur Eesti ettevõtete fänn ja sul on vaba 5000 eurot, mida dividendiaktsiatesse investeerida. Kui sa oleksid 30.12.2019 paigutanud kümnesse ettevõttesse võrdselt 500 euri, siis kuidas oleks jaotunud sinu tänavune dividendisaak? Kes tasub sinu vaeva heldelt ja kes väärib kolakat kerget? Pea meeles – see on sinu raskelt teenitud raha aga ometi leidub neid, kes seda mõista ei taha.

Investor, kes paigutas 2018. detsembris 5000 eurot võrdselt 10 ettevõtte vahel, sai selle pingutuse eest preemiaks 427 eurot. See tegi dividenditootluseks 8,5%, mis on ääreltult kõva tulemus. Sel aastal võiks öelda, et heatahtlikku investorit lausa karistatakse. Investor, kes paigutas 2019. detsembris 5000 eurot võrdselt 10 ettevõtte vahel, saab tänavu dividendidena tagasi vaid 155 eurot. See on ligi 3 korda vähem! Dividenditootluseks 3,1% aastas.

Kui eelmisel aastal hõivas esikolmiku SFG, NCN ja TAL, siis sel aastal imevad need kõva vilinaga – mitte ükski neist ei poeta oma rahapajast isegi mitte põduraid sendipoegasid. Sel aastal on tegijad hoopis TVEAT, TKM ja TSM. TVEAT-i dividenditootlus on detsembri aktsia hinna pealt 8,7% aga ka tänaselt hinnalt (13,7 EUR) on tootlus täiesti normaalne 7,3%. Kes enne 11. juunit aktsiaid omab, saab osa sellest pirukast endale. Veel ei ole hilja osta ka EFT, HAE või TSM aktsiaid, natuke on ikka parem kui päris tühjade pihkudega jääda.

Tabeli tagumine ots on siis meie häbinurk. Sel aastal loobusid kasumi jaotamisest NCN, TAL, MRK ja SFG. Eelmisel aastal tõid TAL ja MRK mulle sadu eurosid sisse, sel aastal peaks karistuseks neil aknaid sisse viskama.

Minul endal on järgmised ettevõtted:

Ma olen nende vahel ebavõrdselt ära jaotanud üle 10 tuhande euro, seejuures ilmselgelt eelistades TKM-i. Kaups on nii armas, et ma pean tunnistama üles ühe oma fetiši. Nimelt ma hiilin öösiti välja ja klõpsin koos punase selveri logoga endast selfisid.

Kui ma eelmisel aastal sain veidi alla 469 € dividende, siis sel aastal paistab, et pean leppima 301 euroga. Sisuliselt siis kolmandiku võrra vähem aga vähemalt mitte kolm korda vähem. Mida teeksime ilma selliste ettevõteteta nagu HAE, TVEAT ja TKM? Nad ei kasva ega kärva aga dividendipoliitika on neil enam-vähem läbipaistev ja ikka hoiavad meid, investoreid, meeles. TVEAT ja TKM on dividende järjepanu maksnud juba 15 aastat ja HAE lausa 23 aastat.

Minu mai

Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Minul tuleb õnnelik pinsipõlv.

Mai lühidalt:

  • aktiivselt laekus 2121 €
  • passiivselt laekus 63,12 €
  • kulutasin 591 € + õppelaen 72 €
  • säästsin 60% sissetulekust

Tulud ja kulud

Tulude osas oli higivaba tulu üsna nigel aga olen ka selle vähese üle tänulik. Kuna dividende ei laekunud, siis sisuliselt ainsaks passiivse raha allikaks oli kauplemine (61€). Ühtlasi ei ole ma unustanud vahepeal töötada selle kallal, et suurendada laekumisi ka oma aktiivselt tuluallikalt.

Kulud olid mais rekordiliselt madalad. Suures osas tänu sellele, et e-poodide veebilehed jäid lappamata ja raha kulus vaid piima-leiva peale. Kogemata jäi ka osa üürist tasumata, niiet järgmisel kuul tuleb selle võrra siis rohkem välja käia.

Varad ja kohustused

Minu varad kokku on ületanud 20 tuhande piiri (20 139 €). Jeee! Kunagi kulus üle kahe aasta, et muundada suur null kümneks tuhandeks euroks. Nüüd võttis aega 10 kuud, et kasvada 10k pealt 20k peale. Kes aeglaselt sõuab, see kohale jõuab.

Kahtlastesse skeemidesse ja kõiksugu ühislaenudesse ma raha ei pane, kõik säästud asuvad aktsiates ja võlakirjades. Kohustusi ma juurde ei ole võtnud, ainukene okas hinges on õppelaenu jääk, summas 2410 €. Oma varandusest poole olen hetkel planeerinud uue tare fondi ja see koosneb sellistest riskantsetest osadest:

Raske ja rõhuv on. Metsikult vaevaline on ülikauge eesmärgi nimel varandust koguda. Tundub, et see üldse ei kogune ja kodulaen on halb ja sellist kodu, nagu ma tahan, ma pole üldse müügil näinudki. Tondijaht.

Kauplemine

Tundub, et mida rohkem ma kauplemise kohta õpin, seda vähem ma seda oskan. Eksperiment igatahes jätkub. Olen paika loksutamas mitmeid olulisi põhimõtteid Swing-kauplemisel, näiteks ostutehinguid teen nüüd vaid kauplemispäeva viimasel tunnil, lausa viimastel minutitel, sest fondikauplejad domineerivad sel ajal turgu ja juhivad aktsiate hindu. Päeva sulgemishinna järgi on näha, kas oodatav setup joonistub välja või mitte. Päevakauplemist praktiseerin vähem, kuna see on raskem, sest liikumised on väiksemad ja ma pean silmaga nähtava kasumi teenimiseks võtma liiga suurt riski.

Sinine – päeva tulem null, roheline – kasumlik päev, punane – kahjumlik päev

Hetkel on mul mitu lahtist positsiooni, näiteks BABA ja BA. Mais tegin 51 ostu-müügi tehingut, teenisin kasumit 103 USD ja kahjumit 35 USD.

Esimese kolme kauplemiskuu võitude ja kaotuste suhe on väga hea. 22% tehingutest lõppevad kaotusega ja 78% võitudega. Kui ma võidan, siis võidan keskmiselt ühe tehinguga 9,4 USD ja kui kaotan, siis on kaotus olnud keskmiselt -4,94 USD. Senimaani algaja õnn mind veel unarusse jätnud ei ole. Võidan tihedamini kui kaotan ja kui kaotan, siis on summad väiksemad kui võites. Mul läheb palju paremini kui 90% kauplejatel, kes kohe kahjumisse jäävad.

Mul on mitmeid tuttavaid, kes hakkasid viimase paari kuu jooksul USA aktsiaturul gamblima. Osteti suvaliselt Nvidiat või Amazoni ja loodeti, et õnn naeratab. Üks neist mänguritest ei ole enam viimasel ajal seda teemat jutuks võtnud, teine rääkis alguses suurtest võitudest aga nüüd on kuskil tonnaga kahjumis. Ma jätkan juunis eksperimentaalses korras väikeste riskide võtmist ja harjutan rohkem seda, et hoiaksin võite ikka pikemalt ja kaotusi veidi lühemalt. See on väga raske. Tehingusse sisenemisel on alati olemas põhjus, miks ma sisenen aga vahel kaotan ära konkreetse plaani, millal tuleks tehingust välja minna.