Kraaps-kraaps ülemuse ukse taga – kas palka saaks juurde?

Vana hea Roosaare õpetab ikka, et kui sa tahad rikkaks saada, siis kuluta vähem, säästa rohkem ja tõsta oma sissetulekuid. Kahe esimesega olen viimasel ajal üsna hästi sõbrunenud kuna ma ei löö enam kogu palka kuu jooksul laiaks ja säästan regulaarselt. Üsna mõttetu oleks sissetulekut tõsta ja siis midagi säästmata see T1-s laiaks lüüa. Midagi sellist oli võimalik näha nüüd Mall of Tallinn ümbruses kui rahvas elevusest uut kaubamaja nagu elevanti loomaaias imetles. Kõik maakad ja vähem maakad, vaesed ja veel vaesemad saabusid nr 1 imet juurdlema, raha juba kotis kangesti sügelemas. Ma ise läksin sinna oma lemmikaktsia dividende toitma, s.t. ostsin Selverist sparglit (ja õudselt kallis oli).

Nõndaks, aga sissetulekut tõsta on natsa keerulisem kui kulusid kontrolli alla saada. Näide siis alljärgnev. Oli minul pikem vestlus uue ülemusega. Ta rääkis kes ta on, kust ta tuleb, mis ta enne tegi, mis ta õppind on, kus ta isa õppind on, mis ta isa nüüd teeb, ja sujuvalt tagasi iseendast – mis raamatuid ta loeb, kus ta reisimas käib jms. Kõike seda rääkisin ka mina enda kohta, jättes oma isa mängust välja ja tehes nägu, et ma tõesti loen raamatuid ja käin reisimas. Sujuvalt jõudsime palga teemani, milliste põhimõtete järgi ta seda üldiselt korraldab ja et järgmisel aastal siis vaatame kuidas rahapada jaotatakse ja mul oli sel aastal ju juba nagunii üks suurem palgatõus, köhöm.

Oota, mida. Järgmisel aastal?

Kogu mu exceli “sissetulekud” spreadsheet murenes silme ees killustikuks ja tolmas ebameeldivalt. Mu ilmest võis ilmselt üht-teist lugeda, sest pärast kandvat pausi küsis ta, kas selline korraldus on vastu minu ootusi. Absoluutselt on ja nõnda ma ka ütlesin.

Kui paljud teist oleks ebamugavusest asendit vahetades tundnud end allasurutuna? Ja tunnistanud, et no mis siis ikka, saab hakkama, järgmise aastani pole ju palju jäänud ja eks ma siis küsin nagunii siukse summa, et õhupuuduse ennetuseks tuleks ülemusel eelnevalt aken avada?

Ma ei tea kuidas ta teadis, võibolla ta näeb minust läbi aga ta küsis järgmiseks, et kas mul on olemas miski palgaprojektsioon, kuidas ma näen oma palka tulevikus kasvamas. Sel juhul ta vaataks neile numbritele peale, et vältida palga üle kauplemist. Kui paljudel teist on olemas palgaprojektsioon eesolevateks aastateks? Kas üldse kellelegi on?

Ma pole kunagi muud moodi palka juurde saanud kui käskirjas määratud summa järgi või ülemusega kauplemise teel ega teadnud, et seda vanainimeste asja võib ka muud moodi ajada. Projektsioon oli mul tõesti olemas, edastasin oma numbrid talle exceli failina, panin sinna kirja kui palju ma praegu teenin, kui palju on inflatsioon sellest vahepeal ära söönud ja kui palju ja kui tihti ma juurde tahan saada järgmise kahe aasta jooksul. Ta vaatas üle, ütles aitäh ja leppis kokku uue jutuajamise ülejärgmiseks päevaks.

Uuel kohtumisel ütles ta, et ta täidab minu soovid aga mitte 2x aastas nagu ma harjunud olen, vaid 1x aastas. Erandiks tänavune sügis, kui ma ikkagi sain soovitud pisku kätte. Kuna ma tahtsin midagigi saada jätkuvaks motivatsiooniks, siis olin selleks pannud summa, mille mu netopalk on oma ostujõus kaotanud pärast viimast palgatõusu mai kuus (brutos 50€).

Nüüd saan järgnevates palgatõusudes süüdistada ainult iseennast. Suhteliselt kaval, said ju kirja realistlikud numbrid, millega töötaja ise on rahul. Unistamise peale ei ole vaja enam aega raisata ja tuleb jääda siis järgmist aastat ootama.

Hiljuti tabas mind veel üks suurepärane üllatus kui kontole laekus preemia. Selle ma olin täitsa ära unustanud. Täpselt see tunne kui otsid sügisel kapi põhjast oma talve jopi välja ja avastad selle taskust 20 eurtsi.

 

Advertisements

Oktoobri kokkuvõte

Pinsi Põlv alustas investeerimist täiesti nullist, ta toimetab Tallinna börsil alates 2017. aasta jaanuarist ja soetab dividendiaktsiaid, et 30 aasta pärast pensile jäädes teenida mugavat leivalisa.

Pinsi Põlve eesmärgid 2018. astaks on:

  1. aasta jooksul säästa 4800 eurot, s.o. 400 eurot kuus. 
    • sellest aasta lõpuks 1000-eurone meelerahufond
  2. suurendada netopalka aasta lõpuks 1700 euroni
  3. teostada börsilt regulaarseid sisseoste (mitte harvem kui igal teisel kuul)

Augusti näitajad on järgnevad:

Portfelli väärtus: 4846,83 EUR (+164 EUR võrreldes eelmise kuuga)
Ise olen kokku sisse pannud: 4780 EUR (98,6%)
Säästsin: 500 EUR (32% sissetulekust)
Dividende ei laekunud.

Capture88

Nii rasket kuud ei ole mul veel kunagi olnudki. Aktsiad põlevad ja investeeringud on 200 euroga miinuses. Suudan oma väärtust kasvatada ainult seetõttu, et pistan sularaha sukasäärde veidi kiiremas tempos kui teisest otsast korstnasse kaob.

Screenshot 2018-11-03 at 14.57.28Võlakirjade väärtus ei ole langenud, seetõttu mõtisklesin selle üle, et LHV emiteerib varsti võlakirju aga nominaalhind (1000 EUR) on minu jaoks üsna kõrge ja tootlikkus (6%) üsna madal. Samas see on selline suht kindel sissetulek, sest LHV-lt dividendina ei saaks nõndagi palju, sest vaja ju laieneda ning ükskõik millise panga hoiusest on see diil ka siiski parem. Et siuke vänge konservatist on minus välja löönud aga kas ma peaksin tal lubama tegutseda või mitte, võiksid targemad, need kes ühe krahhi on üle elanud, nüüd mulle küll öelda.

Oktoobris ostsin Merkot juurde ja langetasin sellega oma keskmist ostuhinda terve euro võrra. Mida muud toredat sa ikka oskad öelda kahjumis positsiooni kohta.

45276495_406555566547832_8287136601608290304_n

Kulud olid kontrolli all. Ainult ühe korra tellisime koju šušit, kahe inimese peale sellise 4-inimese portsu. Sõime lõpuks nii lõunaks kui õhtusöögiks ja mul olid lõualuud pärast haiged, sest need tükid olid sama suured nagu soja kausid. Ja kaks korda ostsin kuu jooksul 12-eurose purgi forelli kalamarja. Issandkuihheasseeikkaon. Alkoholi tarbisin rohkem kui tavaliselt, palju pidusid tööl ja palju pidusid sõprade juures aga raha jäi ikkagi kuidagi oma kotti alles. Ei tea ise ka kuidas aga nagu Pipi ütles – kaval tuleb olla!

Kuu oli edukas veel selles mõttes, et sain palka juurde! Juhuuuu, eks! Küll aga läbirääkimised ei olnud lihtsad ja  heietan sellest eraldi postituses ka. Nii palju ikkagi ei saanud nagu eesmärk nr 2-s kirjas. See-eest aga tegin ülemusega suulise kokkuleppe, kui palju ja millal mu palk tõuseb järgmiste aastate jooksul. Nüüd on finantsplaanide tegemisel hea rahulik olla, suudan paremini ette kalkuleerida oma säästumäära ja arvestada kui palju šampust ja kalamarja punusse mahutada.

Screenshot 2018-11-03 at 15.07.10

Kuna raha jäi tavapärasest rohkem üle, tekkis mõte luua uus konto ja lükata ümmargused jäägid sinna. Aga kas see võiks olla oma tare fond või midagi leebemat nagu reisifond? Oleks vaja mingit sellist tehnilist lahendust, et kontole saan luua alamkontosid ja saan iga alamkonto kohta määrata, mitu protsenti see moodustab peakonto mahust. Ma tahaks, et reisifond moodustab meelerahust 30% ja et seda oleks mugav visuaalselt jälgida. Assamait, mul tuli praegu nii palju ideid. Tunnen rootsi pangas ühte it-arhtekti, lähen küsin kohe järele!

Screenshot 2018-11-03 at 15.43.13

Minu netoväärtus sai veidi raputada vale õppelaenu jäägi arvestuse tõttu (pank oli raudselt laenu jääki tõstnud vahepeal) aga muidu nii kena ja tore lilla number!

Osta tipust

Kui tahad ka pärast kahte aastat investeerimist kergesse kainestavasse miinusesse jõuda (-24€, välja makstud dividende arvesse võtmata), siis tee nii nagu mina ja osta tipust. Aktsiate ostukohad mu top 3 positsioonidel tähistatuna punase plekiga:

ostukohad

Kuigi ma olen enamasti ainult tippudele pihta saanud, siis osta soovin ikkagi nii vasakult, paremalt, ülevalt kui alt. Aga kui võimalik, siis tippe, noh, neid ikka väldiks. Näiteks Tallinna Sadam on praegu tipus ja vaadake ainult kuidas ma ei lähe üldse seda ostma, sest mul ei ole hirmu, et jään rallist maha. Mkm.

Lõpetan mõttega Benjamin Grahamilt, kelle raamatut “Intelligentne investor” ma juba viiendat kuud loen ja olen jõudnud kusagile poole peale: “Konservatiivne aktsiainvestor, kes pöörab vähegi tähelepanu valikutele oma aktsiaportfellis, keskendub väärtpaberitele, mis kauplevad mõistlikult lähedal oma materiaalse vara väärtusele – ütleme, et mitte üle kolmandiku kõrgemal sellest näitajast.”

Septembri kokkuvõte

Pinsi Põlv alustas investeerimist täiesti nullist, ta toimetab Tallinna börsil alates 2017. aasta jaanuarist ja soetab dividendiaktsiaid, et 30 aasta pärast pensionile jäädes teenida mugavat pensionilisa.

Pinsi Põlve eesmärgid 2018. astaks on:

  1. aasta jooksul säästa 4800 eurot, s.o. 400 eurot kuus (kasvatada ca. 7000 eurone portfell). 
  2. koguda aasta lõpuks 1000-eurone meelerahufond
  3. suurendada netopalka aasta lõpuks 1700 euroni
  4. teostada börsilt regulaarseid sisseoste (mitte harvem kui igal teisel kuul)

Augusti näitajad on järgnevad:

Portfelli väärtus: 4682,81 EUR (+397,58 EUR võrreldes eelmise kuuga)
Ise olen kokku sisse pannud: 4380 EUR (93,5%)
Säästsin: 500 EUR (32% sissetulekust)
Dividende ei laekunud.

Mu surnud vaarisa näeb ka, et 1. eesmärk poseerib siin ainult ilu pärast. Ma ei suuda tegelikult aasta lõpuks kantida investeerimiskontole 4800 euri aga koos meelerahufondi summaga võib see kokku tulla küll. Kuna rahulikku meelt hakkasin koguma alles poole aasta pealt siis loen asja õnnestunuks kui eesmärk 1 + eesmärk 2 = eesmärk 1.

Screenshot 2018-10-01 at 00.31.22

Septembris midagi uut ei soetanud. Järelikult olen põrunud ka 4. eesmärgiga. Aga ei saaks öelda, et ma lihtsalt passin. Olen endiselt uute aktsiate otsingul, millega oma portfelli järk-järgult täiendada kui natukenegi šampuse ja kalamarja kõrvalt sularaha jääki tekib. Aktsiate finantsanalüüs võtab palju aega. Kui saaks ajakilde töö ja kooli kõrvalt säästa, neid kokku koguda ja siis ühel hetkel neid korraga ära kasutada, siis see võiks mul välja tulla. Kas selleks peaks minema kogutud aja sisse, et tekiks ajahetk, mil kogutud ajahetki kulutama hakata?

Olen Tallinna börsiga juba piisavalt harjunud ja tahan nüüd Läti ja Leedu turul pesitsevate ettevõtete majandusaruandeid hoolega põrnitsema hakata. Esialgu asi veel üksnes põrnitsemisega piirdubki.

Capture3

Vähemalt investeerimisega olen algust teinud ja võin ennast 30 aasta pärast tänada. Hea töö, noor pinsi põlv! Arvutasin eelmisel kuul oma säästude osakaalu portfelli suhtes liiga kõrgeks, see on hetkel 94%, mitte ligi 100%. Aga säästumääraga olen viimasel ajal väga rahul. Säästmisharjumus on ikka väga raske tulema ja mitte kunagi varem pole ma suutnud näidata nõnda head püsivust. Eelmisel aastal ei eksisteerinud mul ju üldse mingit säästumäära. Minu sees on toimunud muutus, mida juhivad põhimõtted kuidas oma väljaminekuid ohjes hoida ja mis põhiline – miks ohjes hoida. Laristamiskohti on endiselt aga need on teatud mõttes vältimatud. Näiteks kinkisin 50 euri ühele sünnipäeva lapsele, sest tal on seda raha praegu ikkagi rohkem vaja kui minul. 50 euri moodustas mu sissetulekust 3%, niiet üsna oluline osa.

Capture1

Aguliroti lapitud rahakott on teie ees. Tegelikult on mul nii vähe raha, et rahakotti ei ole ma paar aastat enam kasutanud. Ma hoian oma sularaha kapi otsas taldriku peal selleks, et kui vanamutt üüri järele tuleb, siis tõstan raha pealt ära ja viskan teda selle taldrikuga. No jah, tegelt ei viska tõesti, see ei ole arukas, sest peaksin siis ju iga kuu uue taldriku hankima. Olen pidanud taldrikud terveks jätma ja sularahast iga kord ikkagi loobuma. Sularaha hankimisel on ka oma hind. Ükskord unustasin oma kodupanga automaadist raha võtta ja siis oli järsku kohe-kohe vaja ja olin sunnitud minema võõrasse automaati. See sõi 11 EURi teenustasuna ära ja ma nutsin kaks päeva.

Capture4

Rahakratt kirjutas kunagi ammu, et kodulaenu taotlemisel pank rõõmustab kui taotlejal on meelerahufondis 3-4 kilo ja kuulumine 50% klubisse olla kah kõrgelt hinnatud. Nende eesmärkide suunas võiksingi järgmisel aastal liikuda. Tähistasin just oma elu pikimat suhet ja eks ühel päeval tuleb ka väikesed pinsi põlved oma taresse paigutada ja pangast rookatus peale tarida. Võib-olla motiveerib mind järgmisel aastal uus lahendus, mis natuke kõrgemat säästusummat arvesse võtaks – ütleme 800 euri kuus – mida võiks jaotada eri kontode vahel. Alustades kõige prioriteetsemast – 350 paigutada oma tare fondi, 350 investeerimiskontole ja 100 meelerahufondi. Reisimas peab ilmselt käima sellega, mis meelerahusse pudeneb. Kuna reisida on nii mõnus, siis see peaks motiveerima, et sinna potsikusse ikka midagi koguneks kah.

Kuidas tõsta teenistust ja kuhu investeerida?

Siit postitusest ei saa te kummalegi küsimusele vastust, sest need on minu küsimused hoopis teile!

Teenistuse tõstmine

Ma küsin järgmisel kuul palka juurde, sest 5 kuud ei ole nüüd ju küsinud ja olen suvega ettevõttele kõvasti raha puu otsast alla toonud. Aga üks häda on ikkagi nagu. Palgatõus on juba tuleviku elustandardisse sisse arvestatud, seetõttu tahaks sellele lisaks veel midagi head saada. Paar aastat tagasi, kui ma uut elu alustasin, tegin omale põhitöökoha palgatõusu mudeli, millest mul on õnnestunud seni kinni hoida ja ei mõtlegi järgi anda. See on selline:

Screen Shot 2018-09-22 at 14.08.55Kuni tänaseni on iga aasta x-teljel 2 korda, sest kaks korda aastas käin juurde küsimas. Ma hakkasin ametit õppima 805 euro eest kuus ja 2 aastat hiljem on number kahekordistunud.

Lisaks laekuvad dividendid, mis ongi midagi eriti head. Eelmisel aastal potsatas kukrusse 57 euri, sel aastal tuleb kokku 218 euri. Kuna ma päris iga kuu intresse ega dividende ei saa, okei – enamikel kuudel ei saa, siis arvestan libisevat 12-kuu keskmist, mis on hetkel 17,5 euri kuus. Ajab kõvaks eks? Dividende peaks hakkama peale viskama nõnda: Screen Shot 2018-09-22 at 15.38.56Ega mul on siin kõik täpselt arvestatud ja läbi mõeldud, selle kaka värvi kõvera arvutasin selle kalku abil. Algsummaks 4k, igakuine input 350 ja intress 7%. Nii et 3 aasta pärast peaksin teenima 13. palga juurde. Kahekümne aasta pärast teeniksin 100k aastas, s.o. sama palju nagu 20 aastat investeerinud Roosaare praegu. Ei maksa siin midagi imestada ja teda imetleda. Oleks imelik kui ta pärast nii pikka aega selle pleki tänavatele jätaks.

Nii aga, siililegi selge, et palgatööga rikkaks ei saa. Aga sellegi poolest võiks rohelise joone all närviliselt tõmmelda üks peenikesem heleroheline joon, mis sümboliseeriks lisa töötasu, vastavalt kuidas seda õnnestub kokku kraapida või varastada. Aga GWAB-s pakutakse ainult 4.00/h brutotasu eest pakke loendada või nõusid pesta. See ei tasu ennast mitte kuidagi ära, eriti kui Maardusse kohale sõitmine ja lõunapaus sisse arvestada.

Võiks ju üritada midagi maha müüa. Mul on üle üks perfektselt töökorras 3. põlvkonna iPod nano, kas keegi võiks olla huvitatud 10 aastat vana läikiva vidina soetamisest? Paistab, et lisasissetuleku leidmisega olen hädas. Kui keegi siinkohal midagi soovitada teab, siis viska näpp püsti ja pane kommentaaridesse.

Investeerimine

Eelmisel aastal tegin Roosaare stiilis kokkuvõtte, et mis oleks kui igasse Tallinna börsi dividendiettevõttesse investeerida 500€, siis kes on võitjad. 2018-aasta dividendid on välja makstud, paneme ettevõtted joonele ja vaatame üle:Screen Shot 2018-09-22 at 18.01.24Merko, kellel pole juba viimased kaks aastat dividendimaksed kaetud vaba rahavooga, näitab kõige kõrgemat dividenditootlust. Sarnaselt eelmisele aastale, on ka sel aastal 2. kohal Silvano. Alumises otsas on kiirekasvuline LHV, mis mulle sellise dividenditootlusega kuidagi ei sobi, sest peab ju püsima selle kaka värvi kõvera tempos (7%). Nordecon on Merko sussialune, seega … kas siis tõesti mikroskoopiline Silvano, mille turuväärtus on 3 korda kõrgem oma raamatupidamuslikust väärtusest? Silvano on nagu naistepesu – väike ja kallis! Kuna mu lemmikettevõtete hinnad endiselt odavnevad, siis pigem pööraks pilgu ära. Aga vaatame korraks lähemalt.

Silvano dividendipoliitika on halastamatult jäine: “Ettevõte ei ole kohustatud maksma oma aktsionäridele dividende. Otsuse kasumi jaotamise kohta teeb juhatus, mis sõltub ettevõtte finantsedukusest ja kapitali vajadusest”. Börsil on olnud üle 20 aasta ja neist viimased 10 on maksnud dividende. Võtsin arvutuste aluseks aktsia hinna 1. aprillil.Screen Shot 2018-09-23 at 15.13.17

Dividendimäär on kõrge aga makseid on kasvatanud ainult 4 aastal. Väljamaksemäär (kui palju teenitud kasumist välja makstakse) kõigub kohati pilvedes, tahaksin näha iga-aastast turvalist 40-60% vahemikku. Arvestades majanduslikku olukorda ja kõrget inflatsiooni Silvano turgudel, siis, mida nad teevad kui kasumid langevad? Õige, kärbivad dividendi! Capture

Aga tuleb tunnistada, et väljamaksed on neil vaba rahavooga kaetud olnud. Ärikasumi marginaal on aastatega kõvasti paranenud, mitte ilmaasjata ei ole aastaaruandes öeldud et jätkavad kulude ja personali optimiseerimisega. Screen Shot 2018-09-23 at 17.27.38Silvano on võrreldes Kaupsiga 4-5 korda efektiivsem ja viimase majandussurutuse ajal oli ka varras püsti.

Omakapitali kasutavad nad 2x tulemuslikumalt (ROE) kui Kaubamaja seda teeb ja alla 20% naljalt ei jäägi, kui 2009 välja arvata. Aktsionäride laenatud kapitali kasutab ettevõte konkurendist samuti 2x efektiivsemalt. Kui ma nüüd asjast õigesti aru saan, siis neil on paarituhandesed kohustused aga ettevõttel puudub laen kui selline…

Miks sina juba ei investeeri Silvanosse? Paistab hästi juhitud tugeva ettevõttena. Aastaaruannete esikaane pildid on ka päris kõvad. Või kuidas neid kommenteeriksite? Millise tõenäosusega ettevõte, kel pole kindlat dividendipoliitikat aga kes on viimased 10 aastat dividende ikka maksnud, loobub väljamaksetest? Ei tea, et tal mingeid suuri laienemisplaane oleks. Kas sellise profiiliga ettevõte võiks kuuluda dividendiinvestori portfelli?

Augusti kokkuvõte ja identideedikriis

Pinsi Põlv alustas investeerimist täiesti nullist, ta toimetab Tallinna börsil alates 2017. aasta jaanuarist ja soetab dividendiaktsiaid, et 30 aasta pärast pensionile jäädes teenida mugavat pensionilisa.

Pinsi Põlve eesmärgid 2018. astaks on:

  1. aasta jooksul säästa 4800 eurot, s.o. 400 eurot kuus (kasvatada ca. 7000 eurone portfell). 
  2. koguda aasta lõpuks 1000-eurone meelerahufond
  3. suurendada netopalka aasta lõpuks 1700 euroni
  4. teostada börsilt regulaarseid sisseoste (mitte harvem kui igal teisel kuul)

Augusti näitajad on järgnevad:

Portfelli väärtus: 4285 EUR (+239 EUR võrreldes eelmise kuuga)
Ise olen kokku sisse pannud: 3980 EUR (98%)
Augustis säästsin: 500 EUR (31% sissetulekust)
Dividende ei laekunud.

Screen Shot 2018-09-09 at 13.17.42

Juulikuu sula jätkus ka augustis ja portfell kängub nagu mädakuule kohane. Kas jätkata järjest odavnevate hindadega aktsiate soetamist ja vaadata pealt kuidas natuke hiljem oleks saanud veel parema hinnaga või koguda investeerimiskontole sularaha ja teha sellega hiljem midagi huvitavamat? Näiteks järgmisel aastal Enefiti ipo-l osaleda?

Screen Shot 2018-09-09 at 15.10.19Ma olen nüüdseks oma sääste juba portfelli enda väärtuses sisse toppinud (98%), s.t ajalooline tootlus koos dividendidega on juba lihtsalt olematu. Ratsionaalselt lähtudes, peaksin ikkagi jätkama juurde ostmist, sedasi alandama oma keskmist ostuhinda ning tõstma dividendisaaki aga vaadakem järgmist mõtelust:

veebruaris olin ma HAE positsiooniga 580 EUR-ga kasumis ja sellest on nüüdseks järgi vaid 133 EUR. Oletame, et ma oleksin veebruaris selle positsiooni müünud hinnaga 6.38 ja näiteks ostnud vabanenud 1378 EUR-i eest juunis ipo hinnaga Tallinna Sadamat (810 aktsiat), siis oleks augusti seisuga see positsioon väärt 1620 EURi ja müües oleksin suutnud genereerida algsest 800-st eurost 1620 puhtalt kätte. Mina aga jätkasin kevadel HAE ostmist, sest hind muutus odavamaks, panin sinna sisse veel lisaks 738 EURi ja kasum on lõpuks 133 + 80 EUR dividende. Pime, pime loom! Raha lihtsalt ripub puu otsas aga üles korjata ei näe.

Minu portfellist midagi müüa pole hetkel küll mõtet aga kas jätkata odavnevate hindadega aktsiate soetamist või koguda raha ja teha midagi huvitavamat? Kas stabiilne Eino Jutikkala või meelelahutuslik Madis Müür?

Tulude ja kulude poolelt on seis stabiilne. Säästuprotsendiga olen väga rahul, arvestades et koju sai ehitatud uus kontorinurk.

Screen Shot 2018-09-09 at 15.23.22

Kõik varad kokku on peaaegu 5k ja puhasväärtus ligi 1300 EUR-i! No seda on küll puhas lust vaadata kuidas number kerkib.

Screen Shot 2018-09-09 at 15.32.36

Kõik räägivad praegu korteri ostmisest ja korterilaenust. Mu suguvõsas müüakse ja ostetakse, töökaaslased ostavad, sõbrad ja tuttavad ostavad. Hullumaja! Kunagi peaksin ka mina ostma aga millise põhimõtte järgi selle jaoks raha koguda? Paljud sulatavad oma portfelli korterilaenu finantseerimiseks aga mina ei tohi seda kunagi teha, selle ainuke mõte on, et see peab eksisteerima 30 aastat, et jõuaksin veel elusast peast näha eskaleeruva liitintressi mõjujõudu. Pigem tekitan varadesse uue eelarverea aga reisimise jaoks oleks ka vaja sarnast asja. Kuidas neid ridu sel juhul täita, ei tea…

 

Juuli kokkuvõte

Julgen tunnistada, et olen väga uhke oma igakuiste sammude üle ja olen rahul stabiliseeruva säästmisharjumusega ja suureneva kindlustundega aga ikka veel on kuradi masendav lugeda kõikide teiste blogijate raporteeringuid. Enamus on muidugi aastaid investeerinud ning järjepidevana peabki mammonat kogunema aga tore on näha, et sekka satub ka päris algajaid investeerijaid. Mille üle ma imestan, on see, et millegi pärast on isegi algajail kogunenud tagumendi alla poolesaja tuhandene raha hunnik. No kuidas… küll ikka teeb kadedaks! Teisalt, on mul hea meel selle üle, et ma täidan spetsiifilist nišši ja eristun kõikide finantsvabaduse poole püüdlejate seast selle poolest, et esiteks, ma ei püüa finantsvabadust ja teiseks, minu eksponeeritavad numbrid on realistlikud, haaratavad ja usutavad – suurepärased näiteandmed, et ka teised v a e s e d investeerimiskartlikud aga alustamist ihkavad maarjamaarotid julgeksid võtta vastutust ja proovida oma olukorda parandada. Muide, rotid on ühed väga uudishimulikud loomad. Tallinnas on neid Lilleküla staadioni kõrval ühel võsastunud jäätmaal. Üks perutas kohe oma uru poole kui mind nägi aga suurest uudishimust tuli ikkagi tagasi, tõusis tagajalgadele ja vahtis otsa! Ma olin selleks ajaks juba hirmust täiesti kangeks tõmmanud ja süda kolm lööki vahele jätnud.Niisiis, urust välja ja vaatama!

Pinsi Põlv alustas investeerimist täiesti nullist, ta toimetab Tallinna börsil alates 2017. aasta jaanuarist ja soetab dividendiaktsiaid, et 30 aasta pärast pensionile jäädes teenida mugavat pensionilisa.

Pinsi Põlve eesmärgid 2018. astaks on:

  1. aasta jooksul säästa 4800 eurot, s.o. 400 eurot kuus (kasvatada ca. 7000 eurone portfell). 
  2. koguda aasta lõpuks 1000-eurone meelerahufond
  3. suurendada netopalka aasta lõpuks 1700 euroni
  4. teostada börsilt regulaarseid sisseoste (mitte harvem kui igal teisel kuul)

Juuli näitajad on järgnevad:

Portfelli väärtus: 4046 EUR (+206 EUR)
Ise olen kokku sisse pannud: 3680 EUR (91%)
Dividende ei laekunud.

Seega, ajalooline tootlus koos dividendidega on 9% aga 2018. a tootlus on -2.2%. Sel aastal on suve mõõnaperioodiks portfell kiiremini sulanud kui dividende ja kasvu on kogunenud. Eks kõigil ei ole sellist luksust, et osta 1000 sadama aktsiat ipo hinnaga ja siis pärituult nautida.

port

Juulis ostsin juurde Kaubamaja aktsiaid hinnaga 9.60 EUR ja Admiral Marketsi 8% võlakirju hinnaga 100.75 EUR tk. Ma loen hetkel Graham’i “Intelligentset investorit” ja selle mõjutustel ei suutnud võlakirjade ostmist rohkem edasi lükata, eriti kui nägin, et mõned Admiral Marketsi omad olid paisatud normaalse hinnaga müüki.

pirukasLHV teenustasu oli üüratu, palju kallim kui aktsiate puhul ja see sööb nüüd suurema osa mu esimese aasta intressimäärast. AM maksab dividende aastas kaks korda – juunis ja detsembris. Eriti tore on, et just ka detsembris, see katab mul ühe passiivse sissetulekuta kuu nüüd ära.

Näha on, et võlakirjade järelturg on meil täiesti olematu, neist ma ilmselt enam lahti ei saa kui  peaks vaja olema. Võlakirjad moodustavad mu portfellist nüüd täpselt parajad 5%. Nii et see paarsada eurot, mis nüüd sai kulutatud, peaks tooma 10 aastaga mulle kokku netokasumit 146 euri (arvestasin maha teenustasu ja juunisse jäänud väljamakse korra) ja loodetavasti ostab AM need võlakirjad siis nominaalhinnaga mult 2027. aastal tagasi ka. Sellesse perioodi jääb üks korralik majanduslangus ja need on allutatud võlakirjad ka aga eks riske ole igal pool.

Tulude poolel on palk ikka endiselt sama (1520€), lihtsalt nüüd kajastub seal ka elukaaslase panus korteri üüri tasumiseks. Kulud lükkas üles reisimine aga säästudeks jäi ikka ka midagi (100 panin meelerahufondi ja 235 EUR investeerimiskontole)!

tulud

Bilansis vaatab vastu kasvav netoväärtus. Selle rahaga võiksin ma elada juba pool kuud ilma tööl käimata. Natuke veel ja siis juba terve kuu! VAU! Ma ei olnud nii rikas ka enne õppelaenu võtmist (s.t keskkooli ajal). Siit edasi saab tulla ainult rekord rekordi järel.

varad2