- Säästsin 51% sissetulekust
- Dividende laekus 28€
- jaanuari tootlus treidimiskontol 9.4%
- jaanuari tootlus investeerimiskontol 5.4%
Jaanuar oli igasugu saginat täis. Kuu sisse mahtus kaks talvematka (Majakivi-Pikanõmme ja teine Harku metsa), toimus esimene mastermindi kohtumine, st tegutseme nüüd päriselt mastermindi vormis. Siis toimus minu ja Kristeli karjääriarengu õpigruppi kohtumine, kus grupi juhina tegutsen esimest korda aga äratundmist on palju ja mul on hea meel, et saan kellelegi karjääripöörde tegemise ajal olla mõttepartneriks, sest ei ole absoluutselt mingit pointi sellist faasi oma elus üksinda läbida nagu mina läbisin. Toetajaid ja kaasamõtlejaid kipub sel teel olema vähe ning skeptikuid ja pessimiste liiga palju – selline foon ei lase tekkida päriselt headel mõtetel ja lagi, mida sa endale ette mõtled, jääb liiga kauaks liiga madalale. Never ever poleks mina kunagi osanud bioloogina arvata, et võiksin üldse huvitudagi sellistest asjadest, mida ma täna oma tööna teen. Tänaseks usun, et meile kõigile sobib väga palju erinevaid ameteid, me lihtsalt ei ole neist midagi kuulnud ja kui olemegi kuulnud, siis me kardame proovida ja eksida.
Lisaks saime jaanuaris Mariniga linti kaks uut podcasti episoodi ning käisin lõunal Kristi Saarega. Kristiga kohtumisest närib minu hinge paar väikest aga olulist asja, mida ta välja tõi, niiet meie vestlus on jäänud mind kummitama ja mõjutama, mis oligi ju eesmärk. Jaanuaris jätkusid ka uue kodu otsingud ja käisin esimest korda elus järelturul müügis olevat korterit vaatamas. Ehk siis ma viibisin kellegi kodus. Seal juhtus nii, et üürnikku ennast kodus ei viibinud aga tal oli seal kass ja see oli maailma kõige sõbralikum väike ruudukujuline punane kass, kes mängis ja nurrus, aeles ja oli nii armas – ta tegi lõpuks korteri omanikust müügitööd kordades paremini. Ega see korter mind enam lõpuks huvitanudki aga kassi olin nõus ära viima.
Mul on nädalas umbes paar tundi vaba aega ja peamiselt veedan selle kas kinnisvara portaalides ringi kolades või lauamängu mängides. Mängime mehega 7 Wonders Duel’i, mis on mõeldud just kahekesi mängimiseks ja oleme vast mingi paarkend mängu kuu ajaga teinud (https://youtu.be/YW8DW6JAlnU). Siis käisin veel karate Estonian Open’it vaatamas TTÜ spordisaalis ja ise astusin oma klubis ka järgmise sammu edasi ja mulle omistati esimene tumedam vöö.
Esimest korda elus sai jaanuaris esitatud ka ettevõtte aastaaruanne. Minu enda roll oli seal muidugi olematu, sest kõike tegi mu raamatupidaja. Elamuste mõttes on põhimõtteliselt sellega jaanuar kokku võetud 😀 Aga siis on mu soojad naabrid veel investeerimine, treidimine ja üldine rahahügieen. Ma räägin kahest viimasest seekord pikemalt.
Rahahügieen
Kuludega oli jaanuaris nii, et kuna säästumäär oli 51% siis võib öelda, et kontrolli alt midagi ei väljunud. Muide, edaspidi saan ma siin näidata ainult suhtarvusid, sest mul on käerauad peal. Harilikust ferrumist, mitte kuldsed, mida tavaliselt 4-aastase vestimisperioodi jooksul likviidseks teha saab. Igatahes, mu kulud olid ikkagi kuidagi harjumatult kõrged, sest ma ei ostnud ju midagi erilist.
Mitmete aastate järel on naasenud minu eelarvesse selline kulurida nagu “käisin lõunal” mille peale läks jaanuaris õnneks ainult 57 eurot aga ma olen põhimõtteliselt koguaeg selle kuluartikli pärast ärevil, sest seda on raske ohjeldada. Üldiselt, mida rohkem ma kodust töötan, seda vähem on mul raha pärast obsessive-compulssive mõtteid. Suuremaid kulusid tekib kehva planeerimise tõttu mujalgi – näiteks ma ei suutnud minna pikka aega õigel ajal dokumendifotot tegema ja pidin siis lõpuks viimases hädas id-kaarti kiirkorras taotlema (mis tähendas kaks korda suuremat riigilõivu).
Ma tahaksin selleks aastaks panna omale sihi, et kuised kulud jääksid alla mingi kindla piiri aga seda on suht võimatu teha, sest planeerin juba praegu omale uusi kulusid aastasse juurde. Seega pean oma finantsilise rahulolu mujalt saama ja iga kuu mitte vinguma, et nii vähe säästsin jälle.
Ma tegin aga vahepeal ühe hea avastuse säästmise kohta: vastupidiselt levinud arvamusele, et finantsvabaduse saamiseks peab säästma (ja investeerima) pikki aastaid ja sel ajal endale elu lubada ei saa … või äkki oled seda versiooni kuulnud, et “sa raiskad praegu oma parimad aastad ära, sest 60-aastasena ei jaksa ju enam mägedesse ronida”. Pange tähele, et selliseid asju ütlevad ainult need inimesed, kes ise ei investeeri, sest neil puudub ettekujutus kuidas investeerimine su ellu tasakaalu juurde toob ja nad ei näe seega ka, et mitte millestki loobuma ka ei pea. Aga mu avastus on see, et selleks, et rikkaks saada, peab korralikult säästma ainult 3-4 aastat (need säästud peab investeerima ka). Sa ei peagi säästma 20 aastat, ega 10 aastat, vaid tõesti 3-4 aastat.
Kuidas selline loogika töötab:
Eesti keskmine kodumajapidamine säästab 10% oma tuludest (statistikaamet)
Keskmine palk on 1700 x 12 = ca 20 000 aastas
Järelikult keskmiselt säästetakse 2000 eurot aastas
Võttes arvesse maailmaturgude keskmist tootlust, siis investeerides 2000 eurot aastas, koguneb 30-aasta järel ca 200k. 200k on muidu tore aga sellest ei piisa elu lõpuni elamiseks (finantsvabaduseks) ja siit ka see kuulujutt, et rikkaks saamiseks peab pikalt koguma ja piinlema.
Ei pea.
Kujuta ette, et sa teed oma elus olulisi muudatusi kolme suurima kulukategooria (eluase, transport, toit) ohjeldamiseks – rendid või ostad odavama eluaseme, sööd väljas vähem ja vahetad oma uhke auto välja liisinguvaba auto või üldse jalgratta/rongi/bussi vastu. Nii ainult kolmeks aastaks, kauemaks pole vaja. Võibolla leiad natukeseks ajaks isegi väikese lisatulu allika?
Igatahes, sa otsustad ajutiselt hullu moodi säästma hakata. Säästad nagu sõge inimene – ei käi reisimas, ei käi restoranis. Ühe aastaga suudad säästa 20 000 eurot (umbes nagu mina eelmisel aastal). Nii palju raha saab väga kergesti säästa kui sissetulek on alates 40 000 aastas ehk siis umbes kaks keskmist palka aga ma olen veits laristaja, sest ma ehitasin koju kallist sisustust, vaevalt et sa igal aastal kodu sisustad, nii et saab tegelt ka väiksema sissetuleku pealt 20k säästa.
Oluline on nüüd see: kui säästsid enne 2000 eurot aastas ja siis suutsid kuidagimoodi säästa 20 000 eurot aastas – PÕMM!!! sa hoidsid just kokku 10 aastat säästmist.
Selle nimi on säästuplahvatus.
Üks säästuplahvatus annab sulle 1/3 vajaminevast finantsvabaduse summast.
Alljärgnev maatriks näitab, kui palju on väärt 1 investeeritud dollar sinu 60. eluaastaks. Oletame, et ma alustan investeerimisega suhteliselt hilises vanuses – 30 aastasena ja selleks ajaks olen end ka erialaselt nii kaugele vedanud, et suudan teenida peaaegu kaks eesti keskmist palka. Kui eeldada pikajalist inflatsiooniga korrigeeritud turutootlust 7% aastas, siis 30-aastasena investeeritud 1 dollar on 60. eluaastaks väärt 7.61 dollarit.
Seega 20 kilone säästuplahvatus oleks sinu 60ndaks eluaastaks väärt 20 000 x 7.61 = 152 200.
Kui seda plahvatust veel kahel järgneval aastal korrata, tuleb 60ndaks eluaastaks kokku ligi 500k suurune portfell. See summa on juba minu finantsvabaduse summa. Kolm aastat pingutada on nii väike aeg, eriti kui sa oled veel noor. Ülejäänud aastakümneteks võid rihma vabaks lasta ja minna tagasi 10% säästumäära juurde ja sellega rahulikus tempos portfelli nuumamist jätkata aga ega ei pea sedagi, võid kogu palga ka siledaks lasta kui tahad. Keegi ei saa su kallal siis närida, et sa üldse ei ela ja aint koonerdad.
Sa ei pea enam kunagi raha pärast stressama, sest sa tead, et raske osa on sul juba tehtud.
Mõelda jääb siis vaid selle üle, et kui reaalne on 20k aastas säästa. Vastus sõltub sellest kui väga sa finantsvabadust tahad ja mida oled valmis muutma. Ma tean, et minul on küll palgatööst tänaseks totaalselt kõrini ja ma tahan aasta aega lihtsalt puhata ja vabastada oma keha sellest neetud tooli ja laua ahelast.
Mul on hetkel võrdlemisi tagasihoidlikud elamiskulud, transpordi kulusid pole ja söögikulud on rahuldavad. Ma saaksin käesoleval aastal ühe säästuplahvatuse teha küll.
Today is the youngest you’ll ever be. Nii et see on parim aeg alustamiseks.
Mõelda vaid, kui nüüd keegi koolis noortele ka sellest säästuplahvatuse teooriast räägiks. Et nii üldse saab. Füüsikas Suure Paugu teooriat ju õpetatakse, miks siis majandustunnis ei võiks säästuplahvatusest rääkida? Kõik 18-19 aastased teevad tänapäeval juhilube ja unistavad oma esimese auto ostmisest. Aga kui neile öelda, et oota natuke, sest kui sa investeerid 20-aastasena ühe dollari, on see 60 aastasena väärt 15 dollarit…. 20-aastane peab rahalise heaolu kindlustamiseks kokku säästma 20k, mitte nagu meie, vanad peerud, igal aastal 20k.
Jõudsin nüüd päris masendavate mõteteni aga veidi positiivsemate nootide juurde tagasi tulles – et kui ma mõtlen nüüd sellele summale, mis ma jaanuaris säästsin, siis võib öelda küll, et ta on natuke säästuplahvatuse nägu. Tegelikult asub jaanuar 2023 isegi minu säästukuude TOP 3 seas, seega OK.
Treidimine
Jaanuar oli usa börsil tore kuu ja see peegeldus ka minu kauplemisstatistikas, aastane tootlus oli esimese kuu lõpuks juba 9%. Kauplesin jätkuvalt väikeste summadega oma väikesel kontol ja kogusin väikeseid kasumeid. Iga päev oli sisuliselt nagu mingi koriluspäev – mitte just kõige harilikum kuu aga midagi sain taskusse ikka pista:
Jaanuari lõpuks kadusid kõik positsioonid käest, sest uusi setupe ei tulnud jaanauri teisest poolest enam peale ja ma lihtsalt müüsin vastavalt reeglitele oma kätt tühjaks. Kui tootlus on 9% siis sellise kuu järel tead, et piisavalt palju otsuseid sai õigesti tehtud ja tulemus on edukas. Nii kahju, et seda kuud ei saa korrata, teeksin kõik sama moodi aga suurte summadega 😀
Jaanuar oli esimene kuu kui ma teadlikult vältisin kõikide breakoutide kauplemist, sest need sobivad ainult mullimarketi konteksti, mil tequila on pikemat aega väljas olnud ja peolised juba ammu ülemeelikus tujus.
Võib öelda, et ma loobusin breakoutide kauplemisest nagu olen loobunud alkoholi tarbimisest – neil mõlemal on oma õige aeg ja koht, lihtsalt mitte praegu. Treidimise puhul on väga lihtne tuua võrdlusi pahedest loobumisega, sest see tegevus ise ja selle osad on sõltuvust tekitavad ja see hävitab su maatasa kui sa paari olulist reeglit piiri pidamise kohta ei tea. Inimesed räägivad mulle igasuguseid lugusid, üks tuttav avaldas mulle alles hiljuti, et kaotas üleeelmisel aastal kaubeldes oma säästud kümnete tuhandete eurode ulatuses. Säuhti läind.
Ma aeg-ajalt tõesti imestan kuidas mina tuhandeid hakkama pannud ei ole, miks mina ahneks ei lähe, aga samas ei imesta ka. Võibolla on minu poolel õnn aga võibolla saan ma aru riskihaldusest ja statistikast, et kui võimalused on minu vastu, siis nad on päriselt ka minu vastu.
Kui oli hea kuu, siis ei saa tõmmata võrdusmärki, et järelikult oled osav. Mitte päris. Vastupidi võiks see võrdus isegi vist kehtida – et kui börs on kuu aega straight up aga samal ajal läheb swingimine halvasti, siis on selgelt sinu strateegias mingi viga. Aga kui läheb hästi, siis kahjuks ei saa öelda, et oled market wizard. Hästi peab minema päris pikka aega, enne kui tiitlid külge hakkavad.
Nagu igas ametis, tuleb ka kauplemises vilumus pika harjutamise peale. Tore on see, et sel alal on võimalik teha kuiva trenni kui selleks lihtsalt aeg võtta ja kui enam ainult kuivalt ei taha, siis alustada saab väikeste summadega. Kui väikeste summadega ei toimi, ei toimi suurtega ka. Mul aga isiklik areng seisab, sest lihtsalt tundidest jääb puudu.
Kauplemist võiks võtta sisuliselt endale loodud töökohana ehk siis oled väikeettevõtja, kellel on mingisugune võime või eelis teiste ees ja sa suudad seda rahaks keerata. Meil on erinevad anded, tööharjumused ja teadmised – edu saavutamiseks on neid kõiki vaja. Aga sa proovi millessegi tõsiselt süveneda kui samal ajal juba on täiskohaga töö kus oleks ka vaja kõiki oma andeid ja teadmisi päev läbi rakendada. Raske. See kõik on nii tohutult raske. Kui jaanuaris oleks halb börs ka veel olnud, siis võiks siia otsa liita ka meeleheite. Kuidas sellises psühholoogilises seisundis end tööle sundida? See on jube. Kogu 2022 on olnud jube, sest mu väike konto muutus poole väiksemaks kontoks. Kuidas sa endale sellises olukorras sisendad, et tegelikult saad hakkama, ära nüüd loobu?
Eks varsti saame veebruari üle vaadata ja numbritest olenemata uuesti hädaldada.
Jaanuaris oli minu varade väärtus, kodu omakapitali arvesse võtmata, 50 852 eurot. Juhuu, 50k klubi 🙂