Minu detsember ja 2020 kokkuvõtte II osa

Ma ei hakka kekutama kui tubli on mu passiivne sissetulek, küll aga võin esitleda, et olen priske oravaratta keerutaja, sest mu detsember oli selline:

  • palka laekus 2539 €
  • dividendid 0 €
  • kauplemise netotulu 0 €
  • kulutasin 2838 €
  • säästsin 0% sissetulekust

Blogi eesmärkide lehel olen igal aastal avalikult välja hõisanud oma kõrgus- ja kaugushüpete tähised. Aktiivse sissetuleku ehk palgatöö eesmärgiks oli saavutada vähemalt 300 eurone netopalga tõus. Reaalselt rääkisin omale juurde 347 EUR. Olen väga rahul, et aktiivse sissetuleku olen saanud üles aga et siit hooga edasi minna, peab juba palju rohkem enda peale võtma. Võimalik, et ma inertsist sinna poole liigun aga tegelikult tahaksin sellele aktiivselt vastu töötada ja hoopis midagi muud ette võtta. Tahaks näiteks kauplemisega raha sisse tuua 😀

Detsember oli ainus kuu lõppenud aastal kui ma ei säästnud mitte midagi. Ma hoopis varastasin oma säästude arvelt juurde. Aasta eesmärk oli säästa 50% sissetulekutest aga reaalselt jäi säästuäär 42% juurde. Kui ma poleks kodu ostnud, räägiksin siin praegu teist juttu aga vahel peab ju elama. Sisustasin detsembris oma kööki ja magamistuba (ostsin madratsi + sellise voodi), pidasin uhke kõrge jõulupuu ümber pidu ja seejuures ei olnud mul enne detsembrit mitte ühte kuuseehet ega taldrikut ka. Kulutasin ikka õige metsikult ja lõin sellega absoluutse rekordi. 2021 säästumäär võiks olla 55% aga … tahaks autot. Võibolla peaks ikka ühe aasta alandlikult oma uusarenduses elama ja säästma nii kuidas võhma on, sest tööle pole ju vaja reisida.

Kulutamise eesmärk 2020 aastaks oli kulud jätta inflatsiooniga korrigeeritult samale tasemele nagu eelmisel aastal. Eelmisel aastal lahkus mu tengelpungast 15 719 EUR ehk keskmiselt 1314 EUR kuus. 2020. aastal 16 886 EUR ehk keskmiselt 1407 EUR kuus. See on 7% rohkem. Inflatsioon oli väga madal, ilmselt kuskil nulli ümber ja lõhki läksin just detsembri “abiga”. Kuidas peaksin kulutama järgmisel aastal, ei omagi veel pilti, oluline on jälgida, et sissetuleku tõusuga ei kaasneks sama hoogsat kulutamist. Keskmine sissetulek ühes kuus oli 2401 EUR, kulutustest 1k võrra kõrgem. Eelmisel aastal olid mu tulud keskmiselt 2015 € kuus, kuistest kulutustest seega 700 € kõrgem. Mingi aegalne areng hüppelise elukvaliteedi tõusu juures ikka on!

Passiivset sissetulekut oli seevastu lõppenud aastal ikka maru keeruline organiseerida. Raha tuli kokku 570€, millega peaaegu kordasin eelmist aastat. Dividende Balti aktsiatest sain loodetust üle poole võrra vähem (laekus 414 €). Kauplemise tulemusena realiseerisin positiivse rahavoo 156 € (kõik maakleri tasud on siin sees) aga mõru pill tuleb alla neelata mõningase kapitali kaotuse näol, portfelli ajaga kaalutud tootlus (TWR) on -6,4%. Hetkel on mul konto aktsiatest lage, lihtsalt hunnik dollareid ootab oma Mihklipäeva.

Detsembris kauplesin nii, et vahepeal oli väga valus aga siis lõpus oli jälle hea. Kokku +7 USD aga kauplemise kulud viisid kuu 9 dollariga kahjumisse. Kui novembris tuututasin 8% portfelli kasvuga, siis detsembris tegin 0%. Millestki sain sel kuul aru ka. Ma ei oska siia maani kahjumit õigeaegselt realiseerida või seda ennetada (break-even tasemel müüa). Detsembri teises pooles õnnestusin selles mitu korda ja tunne on lihtsalt nii võimas. Ma ei lasknud kasumis olnud positsioonidel kahjumit kündma minna. Ei mingit halastust ega lootust. Tegu võib olla kas kerge päevasisesese kõikumisega või ongi kogu kupatus üldse ümber pöördunud, ma ei tea seda. Müün maha, sest mu uus reegel on, et kord kasumis olnud positsiooni kahjumisse enam ei lase. See peaks muutma mu kauplemispilti omajagu. Kõige raskem on siis kui turg avaneb järgmisel päeval -5% (kõvasti alla pehmet stoppi aga ülalpool hädaabi stoppi) – kuidas siis kähku välja saada? Kas müüa kohe turu avanedes? Või oodata päev lõpuni ja realiseerida stopp alles siis (selleks ajaks võib seis olla kas veidi parem või hoopis veel hullem). Või realiseerida pool kohe ja teine pool päeva lõpus. Teen vahel ühte moodi ja vahel teist moodi.

Ja nüüd ülevaade kumulatiivsest tulude realiseerimise dünaamikast kauplemiskontolt kogu aasta jooksul. Kesksuveni oli kõik lihtsalt kaunis, eesmärk oli iga kuu sott taskusse panna ja nii ka õnnestus aga sügisel tuli vastu võtta suuremad valusad hoobid ja ma ei saanudki enam oma esialgset rütmi tagasi.

Mu P&L näeb täpselt välja nagu sellise aktsia graafik, mida tasuks lühikeseks müüa. Tõusis tippu, siis väike rug pull, siis üritas uuesti tõusta aga eelmine tipp jäi ülinapilt ületamata ja sellega muutus 400 dollari tase tugevaks vastupanu tasemeks. Pärast suurt kukkumist on hästi tüüpiline kuni 50% tõus, mis ka siin aset leidis. Sel põhjusel ei osta ma suuri kukkumisi teinud aktsiaid kuna nad kipuvad poolel kõrgusel seisma jääma.

Oh, well. Võtan eesmärgiks sellest tasemest kahe kuu jooksul läbi murda, et see saaks järgmiseks toetustasemeks. See on mu plaan vs reaalsus.

Aasta tehingustatistika on ka muidugi omapärane. Kuna ma summades kaotan rohkem kui võidan, siis jumal tänatud, et 63% trade’idest on mul võitvad ja vaid 36% kaotavad.

Suurim kaotus pärineb ühest ainsast õnnetust tehingust, mille ma tunnistasin septembris lootusetuks. See oli SSNT, mida üritasin kaubelda täiesti uue metoodika järgi aga loomulikult kohe põrusin ja ma loll proovisin päris rahaga. Kui selle vahele oleks jätnud, siis oleks ka september olnud positiivne kuu. Pole hullu! Rohkem midagi nii napakat ei tee.

Nüüd olen peaaegu kõik oma varaklassid ära maininud. Ma võiksin ka kodust makstud osa 16 542€ lisada oma varade diagrammile kinnisvaraks, sest mõnele võib praegu tunduda, et mind on septembris röövitud:

Uus aktsiamäng jaanuaris

Üks välismaine blogi, mida ma jälgin, on The Reformed Broker ja vahetult enne jõule kuulutati seal välja aktsiamäng “Can you beat the compound?”. Kellele LHV börsihai mängust väheks jäi, siis ajage nüüd kõrvad kikki. Kuni 1. jaanuarini saab mänguga liituda Wealthbase lehe kaudu ja esikolmikule jagatakse Amazoni kinkekaarte (300, 200 ja 100 dollarit). Tänase seisuga on liitunud ligi poolteisttuhat mängijat. Registreerimise järgselt kantakse kontole kohe 100 000 dollarit mänguraha.

  1. Liitu mänguga SIIN
  2. Tõmba endale telefonisse alla Wealthbase äpp ja logi sisse
  3. Hakka mängima!

Mõned ekraanipildid minu telefonist:

Good luck and have fun!

Aktsiavihje

Usinamad lugejad juba teavad, et ma veetsin eile diivanil lesides mitu tundi kvaliteetaega, kokku 30-s eri asendis. Imetlesin Märtenit ja otsisin aktsiaid. Leidsin ühe huvitava kinnisvara aktsia ja see on hetkel mu nr 1 stock pick esmaspäevaks: https://schrts.co/IWgweSVh Selle risk-to-reward ei ole just ülearu hiilgav aga vastab hetkel minimaalsele nõudele.

2020 kokkuvõte. I osa: kauplemine

2020 oli minul väga emotsionaalne ja uute alguste aasta. Tahaksin jagada lugejatega palju mõtteid aga ühte monster postitusse neid kokku litsuda ei ole eriliselt mõnna. Järjejuttu on äkki nauditavam lugeda ja seepärast koostan igast oma suuremast hustlimisest aasta kokkuvõtte eraldi postitusena. Vaatasin just ära Märteni ja Markuse pika erisaate ja katsun ka ise siinses postituses vastata ära enamus seal esitatud küsimusi. M-klubi erisaadet oli muide põnev jälgida – vaatasin iPadist ja kuna saade oli nii pikk, siis võtsin diivanil vähemalt 30 eri asendit. Peamiselt imetlesin Märteni põske. Tal kasvab seal ikka üks peris peen soeng – väga ägedalt pügatud ja seda enam, et põse taga on nii tark ja šikk mees. Oeh, tahaks olla kärbes tema toa seinal. Kui saatega esimene ring peale sai, siis panin kohe uuele tiirule käima ja tõin magamistoast oma … ee …eee… siin hetkel jutt lõpeb.

Panin teisel ringil vaatajate küsimused kirja, millele kutid seal üksteise võidu vastasid 🙂

Alustasin kauplemisega märtsis kui turul oli veel pool teed kuristiku poole minna. Paar kuud enne seda lugesin läbi ühe kauplemisteemalise raamatu ja kauplemiskonto avalduse tegin IB-sse veebruari lõpus kui rahvas tormas ostma aasta väärtpaberit – lambi pelleripaberit. Mäletan selgelt, et olin kontoris ja mõtlesin, et ei hakka keset päeva poodi tormama, kui kell saab 17, küll siis jõuan ka. See jäi ainukeseks 6-packiks, mis ma omale kriisi ajal soetasin. Ülejäänud olid 12-packid. NOT!!! Ma tegelt ka rohkem ei ostnud aga mu sõbrad ostsid ja fotojäädvustused neist on meelejäävad. Pehme paberiga kauplejad väärivad sel aastal kindlasti eriauhinda.

Kuidas haldad dollari riski?

Alustada tuleks sellest, et mina olen väike laine ja dollar on suur hoovus – tänavu on dollar olnud euro suhtes eriliselt nõrk. IB-s on mul põhivaluutaks märgitud euro ja nii paistab hästi silma, et sel ajal kui mina võitlen, et kauplemistulemused jääksid vee peale, tirib dollar mind märkimisväärselt kiiremini põhja poole. Alates märtsist, kui ma alustasin, on dollar euro suhtes langenud -12%. Kuidas paganama päralt peaksin mina suutma seda lüüa?

Dollar nõrgeneb euro suhtes. Pilt StockCharts’ist.

Aga fanaatikutele on mul üks tähelepanek. Kui seda dollari graafikut nüüd SIIT veidi lähemalt vaatad, siis on siin näha kolmekordset divergentsi: mac-d, keltneri kanali ja rsi tõusule suunatud divergents. Hind on teinud sügavama põhja aga indikaatorid mitte. Kas see ei ole mitte positiivne väljavaade? Nüüd tuleb oodata ostusignaali ja siis istuda dollarites! Et kui enne uut aastat kõik aktsiad maha müüa, sest turg on viimastel nädalatel üsna kahtlane olnud, siis see võibolla polegi eriti halb otsus.

Loomulikult on mu portfelli NAV sel aastal negatiivne ja kõige hullem konstantne kiusaja oli dollar! Dollar kukkus mu portfellis aastaga -6%, sest enamus aega on mu raha kontol ju dollarites või dollarites kaubeldavates aktsiates. Rahalise kahjuna tähendab see mulle ca. paarsada eurot. Väga tüütu nähtamatu vaenlane. Minu kauplemisportfelli ajalooline tootlus on siis kokkuvõtteks -6,44%. Mis rohi aitab nõrga dollari vastu? Hoida midagi eurodes. Osta näiteks LHV kasvukontole eurodes kauplev ETF või soeta juurde balti aktsiaid.

Teine valus vits oli SSNT aktsia, mida ma üritasin kaubelda kui mõtlesin, et prooviks ühte testsugust kauplemisstrateegiat ka. Aga ma kaotasin kohe sekunditega raha ja nagu ikka nende asjadega on — mida kauem ma ootasin, seda rohkem kaotasin. Edaspidi ma uute ideedega ei eksperimenteerinud ja katsun saada tööle oma teemat.

Millist maaklerit kasutan ja kust saan turuinfot ja vaatan graafikuid?

Maakleriks on mul Interactive Brokers. Mul on seal eraisiku konto aga IB graafika kehv kvaliteet on mind algusest peale häirinud. Üha tihedamini hakkas korduma seda, et hinnagraafik ei olnud end korralikult uuendanud ja lihtsalt nii sitt on neid lugeda. Elderi impulssi süsteemi hinnatulbad ei ole IB-s ei toetatud ja värvilahendused hea lugevuse mõttes on katastroofilised. Alguses kasutasin graafikute jaoks Tradervue’d aga piirangud tasuta kontol on seal minu kauplemisstrateegia jaoks liiga ebamugavad ja loobusin üsna kiiresti. Balti aktsiate analüüsimiseks kasutan seda siiani. Novembri lõpus proovisin StockCharts’i tasulist EXTRA paketti, mille esimesel kuul on trial periood. Olen sellega seni super rahul. Graafikud on väga kõrgel tasemel muditavad, viisaka välimusega, kergelt loetavad ja olen muude sealsete võimalustega ka väga rahul. StockChartsi pakett maksab $25 kuus. Kuna ma kauplemisega pole nii palju teeninud, siis selle puudujäägi luban panna IB kehva graafika arvele.

Milline on minu riskitase ja kuidas on see aja jooksul muutunud?

Mul on koguaeg olnud kontol ca $3000, pluss-miinus $200. Mu risk per positsioon ei ole olnud kunagi kõrgem kui 2% portfelli väärtusest. Olen riski järk-järgult suurendanud, alguses oli $15 per trade (s.o. ~0,5% risk), seejärel $25 per trade (0,8%) ja praegu on maksimaalsetl $50 (1,6%). Ühel samal ajahetkel on mul keskmiselt käes 2-3 positsiooni, seega kogurisk võib ulatuda üle 3% portfelli väärtusest. Mu maksimaalne summarne piir on 6%. Kui see on saavutatud, siis pean uute aktsiate ostmiseks enne miskit maha müüma. Olemasoleva kapitali pealt ma rohkem riski suurendada ei saa. Et osta rohkem aktsiaid, pean raha juurde kandma, et saaksin jätkata samal riski tasemel (mugav on 1-1,5% portfelli väärtusest). Riski summa järgi arvutan välja, mitu aktsiat osta. Nt, kui olen valmis kaotama max 50 dollarit per tehing, siis ma katsun leida sellise trade’i kus mu stopp asuks maksimaalselt sellel kaugusel. Kui 10 dollarit maksev aktsia sulgus 200-päeva liikuvast keskmisest 0,1 dollarit kõrgemal, siis on mu stopp see liikuv keskmine ja maksimaalne aktsiate arv saab olla 500 aktsiat (500 * $0,1 = $50) ja võtan positsiooni suurusega 500 x $10 = $5000. Kuna mul nii palju raha pole, siis võtan 2-3 x väiksema positsiooni ja ka risk on siis väiksem. Teine variant on positsiooni suuruse leidmiseks võtta arvesse ka volatiilsust: jagan oma maksimaalse riski summa 2 ATR väärtusega. Aga enamus aktsiate puhul on mul liiga väike kauplemisportfell, et seda meetodit kasutada. Kauplemine vajab kõigest algklasside tasemel matemaatikat ja protsent arvutust.

Kas päevasiseseselt ka kauplen?

Üldiselt ma päevasisesesse kauplemisse ei usu. Olen enam kui kindel, et sellega rikkaks ei saa ja ma ei tahaks end aheldada tundideks arvuti taha. Aga ma arvan, et iga algaja kaupleja peaks ka päevasisest kauplemist proovima, sest see pakub teistsuguseid emotsioone ja õppetunde kui swing-kauplemine. Igasuguste asjade proovimine aitab ennast paremini tundma õppida ja lõpuks õiget kurssi leida. Mäletan, kuidas esimeste päevasiseste tehingute ajal mu süda kopsudega võidu pani. Veri pummeldas ja iga 5-minutiline hinnatulp tundus mööduvat 5 sekundiga. Praegu kipun kahel juhul tegema päevasiseseid tehinguid – mul on kas väga igav või mul on mingi aktsia välja valitud, kuhu ma tahaksin hilisõhtul siseneda aga teen seda juba päeva jooksul, sest loodan nii saada parema hinnaga. Sel juhul ma muundan päevasisese tehingu swing trade’iks. Vahel juhtub ka nii, et olen keset päeva sisenenud aga börsi sulgumise eel selgub, et swing trade’i mõttes ei ole sisenemise tingimus täitunud. Siis ei ole selle muundamine swing trade’iks lubatud ja siis müün aktsiad enne turu sulgumist maha. See nõuab suurt distsipliini ja lõpptulemus võib olla väike kasum või väike kahjum aga müüma peab. Ma näen end swing-kauplejana ja statistika ütleb, et võitev trade on mul olnud käes keskmiselt 5 päeva ja kaotav trade 3 päeva. Seda vahet oleks vaja veidi suuremaks käristada, et kauplemine midagi sisse tooks.

Parimad raamatud, mida soovitaksin

Kui nüüd südame põhjani aus olla, siis ainukene raamat, mida ma olen kaanest kaaneni läbi lugenud, vasakule märkmeid teinud ja metoodikat rakendanud, on Dr. Elderi “Börsikauplemine kui elatusallikas”. Olen alustanud Steve Burns’i raamatuga “Moving Averages 101” ja William O’Neil’i “How to make Money in Stocks” aga pole poole pealegi jõudnud. Pool aastat on ootejärejekorras olnud Michael W. Covel “Trend Following” ja “The Little Book of Trading”. Olen olnud erakordselt halb lugeja ja eks see ole tulemustes näha ka.

Milliseid filtreid kasutan, et leida sobivaid kaubeldavaid aktsiaid

Kauplen eranditult USA aktsiatega, millest enamus on NYSE ja Nasdaq’i turgudel kaubeldavad. Vaatan, et viimase päeva kauplemismaht oleks 250 000 aktsiat, ettevõtte suurus pole oluline ja minimaalne aktsia hind 7 dollarit. Mul on jälgimisnimekiri, mis koosneb kuni 100st aktsiast ja aeg-ajalt klõpsin neid läbi. Sarnaselt Markusele, kasutan pärast StockChartiga liitumist sealseid scan’e, mis on suureks abiks kandidaatide nimekirja koostamisel. Olen endale vajalikud scanid seal ise loonud, kirjutades natukene koodi. See on kõik seal äärmiselt lihtsaks tehtud. Näiteks on mul selline scan, mille ma olen nimetanud “Close over 200 SMA and 3rd Keltner Channel”. Kui mõni selline aktsia leidub, siis ma olen automaatselt huvitatud.

Näide scan-ist. Pilt StockCharts’ist.

Millist brokerit kasutada kui portfelli suurus on 3-4 kilo ja on soov swing-kaubleda USA börsil?

Ei ole kuulnud, et IB-st midagi paremat oleks sellise portfelli suuruse puhul. Kui mul oleks üks miljon, siis ma kaaluks LHV kaudu kaubelda aga väikse portfelliga on otse IB-s kindlasti odavam. Paljud USA platvormid on USA kodanikele tehingu tasudeta ja see loob üsna pingevaba õhkkonna, aga selle 35 sendi pärast, mida IB küsib, ei muretse ka mina. 3-4 kilo on minu kogemuse järgi absoluutselt minimaalne portfell, millega kaubelda cash kontol. Väiksemaga ei saaks, raha oleks liiga kaua kinni ja aktsiad on väga kallid. Alustajale on minu meelest sobiv suurus, börsil olemise tunnetuse saab liigagi reaalselt kätte ja jätab võimaluse mõelda, kas panna topelt juurde ja edasi proovida või elu üle enne järgi mõelda kui kaotajana jätkata. Muide, IB-st saab raha ka väga ruttu tagasi, ma tegin prooviks ühe väljakande ja raha laekus juba järgmiseks hommikuks kodupanka. Kuna graafika on IB-s kukekaka, siis selle jaoks peab leidma teise alternatiivi kõrvale. Tee seda kohe kui sa alustad, ära raiska oma aega IB puise ja hüsteerilise graafikaga. StockCharts’is suudan ma 100x kiiremini pilti haarata ja märgata setup’e.

Kirjelda olukorda kui sattusid kaubeldes ebamugavustsooni?

Siin tuleks meenutada suve kui kogesin esimesi suuri tagasilööke. Ostsin juulis BYND aktsiaid hinnaga $144 ja seda veel täiesti adekvaatsel põhjusel, see oli kas 5/20 või 10/30 EMA crossover, millel on suurepärane backtest aga mind tabas korralik whipsaw ja mõne päeva pärast maha müüama hinnaga $128 per aktsia. Lubasin endale, et mitte kunagi enam ei kauple selle aktsiaga ja ei ole kaubelnud ka. Kogu kaotus jäi normaalsetesse piiridesse – 32 dollarit 😀 aga protsentuaalselt oli see rets. See murdis minus midagi ja sealt edasi hakkasin sisse võtma veel suuremaid kahjumeid 😀 Üsna valus lugu on tegelikult meenutada käesolevast kuust. Ostsin meditsiini valdkonda kuuluvat TCDA aktsiat hinnaga $8,13. Börsi sulgudes hakkas hind rallima ja järelturul tõusis hind $9 peale, mina juubeldasin ja müüsin ühe seitsmendiku maha. Siis tõusis hind $10 peale, ja ma müüsin veel sama koguse maha. Särasin ja kisasin, näitasin elukaaslasele, et vaata kuidas ma raha teen. Kontol vaatas vastu sadu dollareid realiseerimata kasumit. Läksin õnnelikuna magama. Easy money! Arvasin, et järgmisel hommikul avaneb hind gap’iga üles aga tegelikkuses avanes allpool ostuhinda. See oli 9. detsember ja see päev oli üldse detsembri kõige hullem börsipäev. TCDA kukkus päeva jooksul -17% ja nüüd vaatas kontol vastu üle saja dollari kahjumit. Mu jälgmisnimekirjas polnud ühtegi teist aktsiat, mis nii palju oleks langenud ja just mina sain kõige suuremale pasale pihta. Võidujoovastus oli asendunud sügava kahetsusega, et mida ma õige mõtlesin, miks ma ei müünud eelmisel õhtul kõike maha, kas ma ootasin lisaks kullale-karrale veel teemanteid valgel hobusel ka või. Müüsin sel päeval palju igasuguseid muid aktsiaid maha ja võtsin sisse väikseid kahjumeid aga TCDA jätsin müümata. Nagu mõned päevad hiljem selgus, oli see järjekordne whipsaw ja lõpuks müüsin kõik maha kogukahjumiga -10 dollarit, jäädes lõpuks ikkagi selle trade’iga plussi kuna esimesena võetud kasumid olid suured. Aga positiivset tunnet sisse ei jäänud ja selliseid ülearu likviidseid aktsiaid edaspidi väldin. Õppetunniks oli see, et tuleb endale aru anda, kui palju kasumit on “piisav” ja see siis ära võtta.

Kõige pikemalt käes hoitud positsioonid?

Ilmselt AAPL. Hoian seda käes alates augustist aga kuna ma olen seda viimased kuu aega jupiti maha müünud, siis tänaseks on käes veel vaid paar aktsiat. AAPL oli ka mu suurim positsioon. Üsna harva on midagi käes kauem kui paar nädalat. Tavaliselt on midagi valesti läinud ja ma olen õigel ajal siis müümata jätnud.

Kuidas kaitsen portfelli turukõikumiste vastu?

Stopp-lossidega. Neid on mul kasutuses erinevat tüüpi ja nende rakendamiseks on vaja erineva tugevusega närvikava. Enne kui ma midagi ostan, alustan ma sellest, et mõtlen järgi kui palju ma kaotan. Igat trade’i tuleks vaadelda esmalt alati nii, et kui palju ma sellega kaotan, mitte et kui palju ma sellega võidan. Alati tuleb eeldada, et see on järgmine kaotav trade ja sisenemise eel selgeks teha, kus tuleb minna välja kui asjad ei lähe loodetud suunas ja kus minna välja kui asjad lähevadki loodetud suunas. Kasutan profit takereid, päeva lõpu stoppi ja hädaabi stoppi. Profit taker on üles pandud müügiorder. Kui aktsia tõuseb, müün koguaeg natuke maha, et riski vähendada. Selleks on olemas konkreetne strateegia, millistele kaugustele profit takereid üles panna ja mis koguses müüa. Saan terve päeva teha oma asju ja ei pea vahtima graafikuid, et kas müün nüüd või müün hoopis nüüd.

Kui järgmisel päeval aktsia langeb, üritan maha müüa vähemalt break-even tasemel. See on pehme stopp ja tavaliselt magan selle maha. Sel juhul kasutan päeva lõpu stoppi. Päeva lõpu stopp on ka pehme stopp. See asub ostuhinnast täpselt nii kaugel nagu strateegia ette näeb. Näiteks v1 ostusignaali puhul asub stopp alati poolel pikkusel washout tulbast. See võib asuda ka 3. keltneri kanalil, mõnel suurel liikuval keskmisel, RSI mingil tasemel, sõltuvalt sellest, mis oli ostu signaaliks ja kust on parim risk-to-reward suhe. Rakendan alati päeva lõpus, börsi viimasel tunnil.

Hädaabi stopp on hard stopp, mille panen üles hea distsipliini korral kui näen, et hind avaneb kõvasti allpool ostuhinda ja siis panen selle ostukohast 2 kelteri kanali kaugusele (tavaliselt kuskil -7 kuni -10%). See peaks kaitsma selle eest, et kui päeva sees ongi suur kukkumine, siis abiks seegi. Psühholoogiliselt kõige raskem rakendada. Suvel rakendus mu elu esimene hädaabi stopp ja kohe ikka kaks tükki järjest. See on õudne ja peaks juhtuma väga harva aga kui juhtub siis korraga ja karmilt. Algajatel on seda vaimselt tohutult raske üle elada. Ma nukrutsesin terve päeva kui ma oma esimese -50 dollarit kahjumi realiseerisin. Järgmisel päeval oli veel hullem börsi päev, siis oli natuke hea meel juba. Suurte kahjumite vältimisele aitab kaasa õige positsiooni suuruse planeerimine. Sellest tegin postituse alguses juttu. Alusta sellest, et kui palju oled valmis kaotama kui peaks juhtuma kõige hullem ja siis arvuta aktsiate kogus välja.

Minu nägemus USA börsist

Ma tean, et 2020 on üks kõige veidramaid aastaid üldse USA börsi ajaloos aga mina ei ole ühtegi teistsugust aastat veel kogenud. Selle tõttu on mul ka üsna väärastunud arusaam, milline on USA börs. See on minu silmis ameerika mäed. Tohutult likviidne ja likviidsus võib üleöö kordades muutuda. Et kui oled harjunud oma lemmikaktsiat ostma 10 tk ja siis kui ülehomseks hüppab VIX lakke, siis need 10 aktsiat, mida sa hoiad, mõjuvad nagu sul oleks 30 aktsiat. Hinnaliikumised on kohutavalt suured ja koguaeg on tunne, et positsioon peaks olema käes vähemalt 2-3x väiksem, et see tunduks talutav. USA börs tundub mulle ka tohutu potentsiaalide maana. Sa võid saada seal sisuliselt üleöö rikkaks (NIO näide). Aasta näitas, et justkui ongi normaalne kui aktsiad tõusevad mitu kuud järjest 2% päevas. Whipsaw-d on tavaline nähtus ja seepärast on kõik nii ohtlik ja tõenäosusteooria, millele kauplemine rajaneb, lüüakse veidra statistikaga segi. Uudised mõjutavad aktsia hindu kõige rohkem ja kauplemine on selle kõrval mõtetu. Kahtlemata on käesolev aasta sellisena paistnud.

Minu november

November lühidalt:

  • palk 2468 €
  • dividendid 3,30 €
  • kauplemise tulu 0 €
  • kulutasin 1888 € + õppelaen 72 €
  • säästsin 19% sissetulekust

Pean pidevalt iseendaga maha erinevaid rahateemalisi dialooge ja kõigil neil on kuidagi ühesugune intonatsioon: ära vahi, investeeri! Lõhestunud isiksus nagu ma olen, osa minust tahab iga vaba münti börsile lennutada, et ükskord see passiivne sissetulek hakkaks tekkima aga teine osa minust tahab asja mõistusega võtta ja uut rahapuhvit luua, sest enne oma tare ostmist väänasin isegi oma rahvatantsu põlvikud krooniaegsetest sentidest tühjaks.

Kuna mul konkreetset plaani polnud, mida musta reede raames koos teiste hüsteerikutega börstil krabama peaks, siis ajasin rahulikult oma rida edasi. Ja see on selline, et lisaks lühiajalisele kaubeldavale kraamile on mul pikemat aega käes ports Apple aktsiaid ja olen seega turul alati olemas. Eelnevatest aastatest ütleb minu kogemus, et detsembris tehakse suurem cash out, sest jõulukingid ootavad soetamist. Ise jätan detsembris jõuluvana kutsumata, sest ostan oma taresse disainvoodi ja uhke madratsi. Minu portfelli tõi november Kalifornia päikese, sest kuuga kasvas IB konto 8,41% ja Balti portfell 4,7%. Kui iga kuu kasvaks portfell 8%, siis see oleks ju ligi 100% aastas! Päris metsikuks on sel müüri nimelisel tänaval läinud. Tublimad tegijad olid mul AAPL ja AAL – mingit raketti mul ei ole.

Aga see ei ole veel kõik! Kuud kokku võttes avastasin, et Apple maksis mulle kvartaalset dividendi ($0,205 per aktsia) kokku $3.90, millest kätte sain $3.31, seega 15% läks maksudeks. Nii nunnu!!! See on mu elu esimene dividend ameerika börsilt ja selleks sattus mu lemmikettevõte maailmas! AAPL dividendimäär on praegult miski 0,7% muideks 😀 Mul oli selleks aastaks eesmärk pandud, et tahan saada dividende eesti keskmise netopalga ulatuses aga see oli sõnastatud muidugi enne pandeemiat. Tegelikult ma ei saa pooltki sellest kätte.

Novembris maksin ära oma FFF laenu (laenasin 1000€ ja maksin kahe kuu jooksul tagasi), mis kõigi eelduste kohaselt tähendab, et mu säästumäär peaks paranema. Piilusin oma aasta eesmärke ka, et kui palju ma aasta jooksul kulutada tohin. Ma ei ole eesmärki seades kindlasti arvestanud sellega, et aasta lõpus suuremas koguses disainmööblit kokku ostma hakkan aga sellest hoolimata paistab, et käesoleval aastal olen vähem kulutanud kui eelmisel aastal (kodu ostu arvestamata). 2019. aastal olid minu keskmised kulud 1310 € kuus ja 2020. aastal on keskmine hetkel väiksem. Kas ma peaksin järgmiseks aastaks panema ka sama eesmärgi, et inflatsiooniga korrigeeritult ei tohi kulutada 2021.a. rohkem kui 2020 (ja 2019. a.) või läheks see juba absurdseks?

Novembris tõusis minu netoväärtus kõigil eelmainitud põhjustel 1500€ võrra, täitsa okei ju arvestades, et ma olen vaene nagu kirikurott? Kodurott. 16 243€ on ikkagi kodust kinni makstud kah. Ma võiksin selle osa lisada oma varade diagrammile kinnisvaraks, sest mõnele võib praegu tunduda, et mind on septembris röövitud:

Kauplemine

Novembris tõstsin veidi kauplemisaktiivsust. Et mitte päris 3 tehingut kuus nagu oktoobris oli aga 10 tehingut tuli küll täis. Realiseeringute kalender ei näita midagi huvitavat, realiseeritud tulu ei ületanud kulusid ja sellise madala aktiivsuse juures oli kauplemine taas kahjumlik tegevus. Kui oma excelit uskuda, siis novembris realiseerisin kasumit $101 ja kahjumeid $81 ja kauplemise kulud olid $21, seega kokku täpselt $0. Olin novembris rohkem osta ja hoia tüüpi tegelane – mul on suur AAPL positsioon endiselt avatud. Vigu ei teinud ja midagi kahetseda ei ole, selles suhtes oli õnnestunud harjutus.

Kui vana asja meenutada, siis viimase prohmaka aksepteerimine ja kahjumi vastu võtmine jäi spetembrisse (paremal) ja pärast seda on mu aktiivsus 5x kukkunud (vasakul). Õppetund oli see, et ära eksperimenteeri päris rahaga kui sa ei tea, mida tegema peab. Ja milline on teie kallis hobi?

Igava pensionäri portfell

Novembris tegin endale lõpuks 3. samba, mille väärtust hakkan näitama oma varade hulgas. Kaalusin LHV ja Tuleva vahel. Valiku langetamine võttis ikka mitu tundi aega ja lõpuks põhimõtteliselt viskasin münti. Tuleva kolmandas sambas on kaks korda rohkem vara (14 mln) kui LHV-s (7 mln), mis räägib minu silmis Tuleva kasuks. Aga Tuleva pläkutab, et kuni samba maht on alla 30 mln, siis seni hoiavad sularahavaru suuremana (10% vs LHV hoiab 1% sulas, see on siis vaid 70k). Mulle tundub, et LHV teeb õigesti, et vaba raha sisuliselt puudub, sest vaevalt, et kolmandasse sambasse investeerijad hakkavad järgmisel aastal oma raha välja tõmbama, seda teeb vihane 2. samba rahvas. Raha niisama hoidmine on puhas raiskamine ja saamata jäänud tulu. LHV tootlus on sel aastal olnud ka 2% parem kui Tuleval ja väiksem raha hunnik võib olla üks põhjustest. Veel mis mulle Tuleva puhul ei meeldinud on see, et investeerimiseks on valitud mega noored ETF-id. Ma eelistaks ikka vanemaid, sest mida vanem fond, seda suurema tõenäosusega ei pane fond uksi kinni. Fondid tekivad ja surevad väga kähku. LHV-s on suurem osakaal arenevatel turgudel, kus läheb praegu hästi. Tulevas on aga mingi loll fond, mille nimi on “investeerib kõikidesse maailma aktsiatesse, v.a. tulirelvad ja tubakas” mis on jabur mu arust. Tubakas on megakasumlik sektor, küsi Roosaare käest. Teevad oma e-sigareid ja ma tahan pensionärina sellest ikka osa saada. Lõpuks vaatasin lihtsalt sammaste kulusid ja kuna Tulevas on need väiksemad (0,4% vs LHV 0,75%), siis kõige kiuste valisin Tuleva. Kui maksad 30 aastat peaaegu protsendi igast oma sissemaksest, siis aastane tootlus juurde arvestatuna, jääb sul oma mitukend tuhat eurot saamata. Halb on see, et peab lootma, et Tuleva samba tootlus paraneb. No see on kõige hullem lausa. Ühesõnaga võta üht ja viska teist. Panin novmebris 10 euri sisse ja lugesin issamumeiet.

Balti portfelli suurus on mul 6315 eurot ja seal välgutas Kaubamaja vahepeal rohelisi esitulesid aga jäi kuu lõpuga ikka vee alla (-1,8%). Kõige hullemad olid Tallink (-30,7%) ja Silvano (-34,7%). Vaktsiin on kohe-kohe saabumas, ei tea kas need 2 on oma hinnapõhjad nüüdseks ära teinud ja nüüd juurde soetades ei pea enam põhjamuda kündma? Detsembri esimese nädala on mõlemad veidi rallinud ja nüüd tõmbavad tagasi. Dividende peab neilt ilmselt veel paar aastat siiski ootama. Mulle meeldib suure ralli järel oodata ära esimene pulll-back ja siis otsida üks kängurusaba, mille najal sisse minna.

Börsihai kolmas nädal

Kolmas nädal läks hästi, kaotajad korjasin oma köögivilja peenralt ära ja võitjatelt noppisin vilju. Sooviks, et iga nädal oleks nii hea! Nädala kasv oli $237. Kuigi raha oli börsihai kontol metsikult, ei olnud ma vist mitte kunagi rohkem kui 50% aktsiates.

Minu eesmärk oli mängida selliste summadega, nagu päriselt kaupleksin, võttes kalkuleeritud riski, mis ei olnud viimasel nädalal kordagi suurem kui $50. See tähendab et, teekond aktsia ostuhinnast minu stopini oli kuni $50 per positsioon. Kevadel oli mu taluvus veel väiksem, $15 per trade aga nüüdseks ma olen harjunud selliseid kaotuseid sisse võtma, st, see ei ole enam ärritav. Suvel tõstsin $50 peale ja kui detsember läheb normaalselt, siis tõstan riski järgmisel aasta alguses $100 peale, mis ei tähenda, et ma oma stoppide distantse liigutaks kaugemale 😀 vaid see tähendab seda, ma saan osta rohkem aktsiaid. Milleks on vaja muidugi ka rohkem kapitali. Mida ma peaks jooksvast palgast välja pigistama. Ütleme nii, et paari kiloga on ikka kuradi ebamugav kaubelda.

Kolmandal nädalal oli mul nii kaotavaid kui võitvaid positsioone. Kauplesin BIIB, GILD, NKE, PAYC, UPS ja BABA aktsiatega. UPSiga võtsin sisse ainult kahjumeid aga teistega läks paremini ja iga päev korjasin ära netokasumeid. Kogu mängu peale kokku realiseerisin positiivse summa $67. Päris normaalne tulemus oleks lõpuks olnud kui ma poleks teisel nädalal seda ühte AMZN viga teinud.

Viimase börsipäeva järel jäid mõned aktsiate riismed alles ja 82 usd jäi ka realiseerimata. Kui ma oleksin iga nädal sama edukas, siis ma läheks tööl 80% koormuse peale küll.

Mu päris kauplemiskontol on läinud talutavalt. On olnud väikseid kaotuseid aga ka väikseid võite, rahapakke koju viia samas veel ei ole. Ma ei ole kaks kuud ühegi lollusega hakkama saanud, võib päris rahul olla aga siiski on see nagu munakoortel kõndimine. Üks strateegiaväline liigutus või liigutuse tegemata jätmine võib päris palju pahandust luua.

Börsihai teine nädal

Teine nädal tiris mind kaotajate ridadesse. Kohe nädala alguses unustasin end ja lisasin juurde kaotavale positsioonile. Seekord sattus selleks AMZN. Olen seda ämbrit nii lugematul arvul kolistanud ja see tuleb ikka veel nii naturaalselt nagu õhu hingamine. Teisipäeval olin jälle ma ise ja võtsin sisse 460 dollarilise kahjumi :O Hea et võtsin, sest tänaseks ei ole aktsia veel ostuhinnani tagasi jõudnud.

Kauplesin nädala jooksul veel BIIB, GILD, MRK, MA ja NKE aktsiatega ja kasv tegi tasa suure osa AMZN-i kaotusest aga edetabelis olin ikka hapupiimane. Edasi on läinud kõik normaalselt, kaotajad niitsin kähku maha ja võitjad võtsin kolmandasse nädalasse kaasa.

Üht-teist rohelist natuke realiseerisin ka. BIIB ja MA olid need, mis tabasid profit takereid ja toitsid mind. Nädala lõpus olin realiseerinud kokku kahjumi -197 dollarit, alles jäänud aktsiad näitasid väikest plussi. Seega nädalavahetusse läksin suht viisaka kontoga.

Noh, teie etteaste. Ma ei oska ja te oskate.

Börsihai esimene nädal

Käsitlen börsihai kontol olevat raha nagu oma päris raha, mida kardan kaotada. Igapäevaselt laekuv 1000 dollarit on armas feautre, mis millegipärast puudub mu tavaliselt investeerimiskontolt. Kellega ma peaksin kontakti võtma, et see mul ka sisse lülitataks? 🙂

Esimene nädal möödus plaanijärgselt. Pidasin kinni oma kauplemisstrateegiast, suuri äpardusi ei olnud ja turg liikus üles. Esmaspäeval ostsin KMX aktsiat ja läksin koos sellega 🇺🇸 valimispäeva vastu võtma. Aktsia liikus kenasti üles, kõik oli tibens-tobens ja hakkasin järgmise päeva jooksul seda jupi kaupa maha müüma. Kuna poliitiline õhk oli nii tohutult ärev, siis valimispäeva lõpus müüsin järgi jäänud positsioonist veel igaks juhuks poole maha. Tore ralli jätkus aga ka kogu ülejäänud nädala ja siis ma nägin seda meemi.

Kauplesin nädala jooksul aktsiatega KMX, MA, MRNA ja AMZN. Realiseerisin nende abil esiseme nädala jooksul kokku 245,36 dollarit. Oli hea pingevaba kauplemine aga sama ei saa ilmselt öelda käimasoleva nädala kohta, sest mu kahjumis AMZN suutis ikka meepotti sülitada. Ostusid teen ma reeglina õhtuti, paar minutit enne turu sulgemist ja müügid toimuvad päeva jooksul kui aktsiad profit targeteid tabavad.

Üldiselt tuleb kokkuvõtteks öelda, et rohelise nädala jooksul on ikka näha, et strateegia töötab 😀 Samal ajal kauplen ma oma IB kontol ka edasi aga kuna sealne algseis oli veidi teine kui lihtsalt hunnik sularaha, siis ma ei ole mõlemas kohas samu trade’de teha saanud.

Kuidas teil on läinud, lükkate kogu raha punasele ja hoiate pöidlad pihus?

Minu oktoober.

Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Kas sinul tuleb õnnelik pinsipõlv?

Oktoobris oli mul kaks mure. Esmalt, mure Eesti pärast, sest meie praeguse valitsuse tõttu on tulevikus meil selliseid mehi ja naisi palju rohkem. Inimese jaoks ei ole investeerimine loomulik. See on vastu loomust, selleks peab aju päris ajupesu läbima või õppima, nimetage kuidas soovite, et ta eelistaks vaba raha kulutamise asemel seda investeerida. Riik ei võta ju hättajäänute eest vastutust, seega võiks kehtida kohustus ise koguda aga nüüd ei ole enam seda ka. Arenguseire Keskus on raporteerinud, et kui keskmise palga saaja soovib pensioniks saada 70% pensionieelsest palgast, siis peab ta iga kuu säästma 18% oma palgast (k.a maksed pensionifondidesse). Mul ei ole mitte ühtegi sõpra, kes iga kuu süsteemselt midagi kõrvale paneks. Mitte ühtegi! Ma olen ainuke friik ja me oleme juba üsna vanad (33-35-aastased).

Ja nii ongi, et oktoobrit 2020 hakkame meenutama ajana kui pensionireformiga rikuti kümnete või sadate tuhandete eestlaste rahumeelne pinsipõlv. Kui koos I ja II sambaga oleks pensionile jäädes ikkagi lootus saada igakuiselt üks kolmandik oma pensionieelsest palgast ja oleks lootus elada vaesuspiiril, siis nüüd on leitud variant kuidas riik pääseb panustamast II sambasse, kus see raha istuks “kinni” ja selle asemel saab rohkem lisada I sambasse, mis tegelikult ei ole ju eraldi koht, kus raha istub, vaid on lihtsalt üks suur rahapott koos tasuta bussisõidu ja õppetoetusega.

Esimene sammas on solidaarsussammas, pension ei laeku sealt proportsionaalselt sinu makstud sotsiaalmaksu osaga. Ja kui sa praegu II sambasse kogud, siis oled sel ajal I sambasse vähem maksnud võrreldes isikuga, kes II sambasse üldse ei kogu. Nüüd raha välja võttes kaotad 20% oma II sambast ja I sambast hakkad vähem saama, sest sa kogusid sinna vähem.

Miks me juba tänavatele valitsust kukutama ei ole läinud?

Kõige valusam hakkab olema Eesti kõige vaesemal rahval, sest katuse paranduseks võtab raha välja see, kel seda endal piisavalt ei jagu. Ja mis kõige hullem – II sambast lahkudes keelatakse sul terve dekaadi jooksul pensioni kogumine II sambas. Kummaline, tavaliselt seisavad selle eest parempoolsed erakonnad, et vaesed muutuks vaesemaks ja rikkad aina rikkamaks aga nüüd anti kohe ikka korralik tõuge. Kogu Euroopa ees on nii häbi olla … eestlane.

Sattusin just kogemata oma LHV virutaalkontole ja näib, et olen eelmise aasta novembris ostnud 1800 dollari eest Apple aktsiaid. Tänaseks on see positsioon +77% ehk kasum on juba 1200 dollarit!! See võiks olla mu pensionikonto. Olen oma IB kontol päriselt ka paar kuud mõne kilo eest Apple aktsiad hoidnud aga sattusin täpselt turu languse alguses neid noppima, nii et siiani olen saanud vaid punaseid õunasid. Viimasel nädalal paistab pilt aga juba pöörduvat.

Minu oktoober lühidalt:

  • palk 2468 €
  • muu tulu 100 €
  • passiivne tulu 0 €
  • kauplemise tulu 0 €
  • kulutasin 2132 € + õppelaen 72 €
  • säästsin 18% sissetulekust

Minu oktoobri teine mure oli rahakulu ASJADELE. Ma sisustasin kodu ja näidatud kulu sees on mööblit ja soolaleiva pidu ja muud tõmbetuuled, mis automaatselt tekivad, kui järsku peab hakkama toimetama uues, täiesti tühjas, elamises. Aga kui kass on majas, siis tekib kodutunne ka ilma mööblita. Nii ma siis siin olengi koos kassi ja kodutundega, sest raha sai ammu enne otsa.

Hea, et ma kohe kuu alguses mingi portsu raha (450€) aktsiatesse viskasin, sest kui ma ei oleks seda teinud, oleks ma selle ära kulutanud. Ma oleks ostnud kööki kaks tooli rohkem (4 asemel 6) ja ma oleks tellinud vetsupaberi hoidja ja boti, mis minu eest elamist koristaks. Ma räägin, et inimese jaoks on kulutamine ülimalt loomulik tegevus, sest mul on ju VAJA neid asju.

Mööbli peale kulutamine ja samal ajal rahalise hügeeni säilitamine on päris valulik akrobaatika. Üllatusena tuli see, et Eestis ei olegi võimalik uhiuut mööblit saada ilma 8-nädalase ooteperioodita. Aga mul on kindlasti vaja, et kõik oleks uus, second hand on mul ainult kass. Olen uues kodus olnud nüüd 4 nädalat ja tunnistan, et õnn on ka veidi naeratanud. Kööki sain tammepuidust paksu pikklamell plaadiga laua otse salongist välja osta ja elutuppa sain tutika, eritellimusena valmistatud, otse tehasest, diivani TASUTA + pakendi sisse oli peidetud ka tööstuslik, selline püstolikujuline, teipimise seade. Sellest oleks rohkem abi olnud muidugi enne kolimist. Enne kui ma paljastan, kuidas saada tasuta tutikat diivanit, näitan teisi asju ka.

Raha mul kuu lõpus polnud, reaalselt ainult mündid olid taskus. Graafikult vaatab vastu ikka konkreetne finantsenesetapp, ma ei tea inimesed, kuidas te selle kodu vahetuse olete üle elanud? Läksin Nõmmele sõõriku kohvikusse, et viimase raha eest auguga saiasid osta aga need said nina ees otsa. Vot nii halvasti võib ikka minna. Läksin siis poodi, ostsin ühe õlle (siukse peenema Põhjala või Pühaste õlle, sest kui ma joon, siis teen seda stiilselt), müttasin metsa vahel ringi ja mõtlesin, et elu on ilus. Praegu on tõesti väga ilus.

Yeaah, right, aga kuidas saab vaene finantsblogija midagi sellist üldse öelda??

Kaks pilti on vaated minu oma akendest, arva millised? Päris palju on rebaseid näha olnud. Üks istus valgusti peal, tead küll selline lame, maa sisse kaevatud valgusti ja kogu ta punane muinasjutuline kasukas säras pikkade valguskiirte embuses, pime männimets tema ümber. Ühel teisel korral jooksis rebane minuga Sütiste kandis kaasa kui ma rattaga trenni sõitsin. Kui veidi rohkem Tähetorni tänava poole hoida ja Harku radade poole vaadata, siis ma saan aru, et hirve peaks ka olema võimalik näha. Selliste elamuste kogemiseks raha ei ole vaja ja õhk on ka veits parem kui oli trammipeatuses elades.

Ah, vaesed nii räägivadki, mis õhk, mis ÕHK!!!

Sõitsin eile ühistranspordiga oma vanast üürikast mööda ja vaatasin, kas tuled põlevad. Põlesid! Kuna meil kukkus seal köögis kardinapuu alla, siis oli näha, et vastu seina toetas redel. Ilmselt oli käsil seina külge kinni jäänud kardinapuu otste eemaldus. See kukkus nii ära, et lihtsalt väändus puruks ja sadas alla, kinni kruvitud otsad jäid seina külge 😀 Tahaks siia ka. Kardinaid. Veits kummaline on kuuvalgel magama jääda, see paistab ikka suht eredalt kui ümberringi on ainult mets. Trammipeatuses elades paistis alati kollane tänavavalgustus akendest sisse ja korteris polnud kunagi päris pime. Siin tuleb kõvasti harjuda sellega, et ikka nii kottpime võib olla.

Teine harjumatu asi on see, et aken võib siin lahti ununeda. Üürikas ei olnud see võimalik, sest akna avamine tähendas seda, et toas tuli liiklusmürast üle karjuda. Ma suutsin hommikuti ärgates aga ikka veel silmi kinni hoides, läbi seinte ja akende imbuva liiklusmüra järgi öelda, mis kell on. Vahel, vaata, ärkad liiga vara ja siis vaatad kella. Ma ei pidand seda kunagi tegema, sest kui kell oli 5 siis oli õues vaikus, 6 ajal oli ainult tramm aga muu müra puudus ja 7 ajal on juba autosid ka kuulda. Meie vaieldamatud lemmikud olid mootorratturid. Pikk ja sirge tee, viimane ülekäigurada on maja ees ja pärast seda litsu palju tahad. Elasime üle mitu väikest infarkti ja püsiv kätevärin on ilmselt mõne ravimata terviserikke tagajärg.

Meenub paar korda kui ma oma maja ees oma elu pärast kartnud olen. Paar kuud tagasi ületasin seal jalgrattaga kaherealist sõiduteed aga tramm mulle teed ei andnud ja selja taga hakkas auto juba edasi sõitma. Mu ratas aga ei mahtunud autotee ja trammitee vahelisele lõigule ära! Mõtlesin, et nüüd ongi kõik. Ma ei tea kuidas ma sealt välja sain, ma lihtsalt ei mäleta seda osa oma elust. Üks teine kord oli see vana klassika, et esimeses reas jäi auto seisma aga teises reas ei jäänud ja tuleb sealt pika sirge pealt siukse lauluga alla, et ega jalakäia ei saagi aru kui kähku see auto tegelt kohale jõuab. Ikka mitu korda on mul seal tigedalt sõrm püsti lennanud. Ühekorra oli napikas, ma tõesti ei märganud teda aga muidu ikka alati arvestasin, et by default teisest reast teed ei anta. Autojuhid žestikuleerivad ka. Ükskord nägin juba kaugelt, et teisest reast teed ei anta, naisterahvas roolis nägi mind, meil oli silmkontakt aga ta LAIUTAS KÄSI ja pani edasi. Ise ka vist naeris, et ei leia pedaali üles. Kihutamise tõttu oli politsei seal pidevalt õhtuti maja ees parklas valves ja sinised triibud elutoa kardinatel oli omamoodi sisustuselement.

Ühel pimedal suveõhtul oli nii, et tegin köögis gaasipliidil süüa ja ehmatasin end poolsurnuks, sest alumise korruse akendest lahvatasid välja pikad leegid. Jalad võttis kohe nii värisema, et ei tea mis ja kus nüüd. Teadsin, et alumisel korrusel elab probleemne rahvas ja nüüd siis ongi katastroof käes. Siis läks korra pimedaks ja uuesti pikad leegid lahvatavad mulle otse akna ette. Mul oli köögiaken lahti, sest pliidil kubu ei olnud ja gaasipliiti kinnises toas kasutada ei saa. Siis saan aru, et mingi seltskond hängib katusel (nagu ikka kesklinna majade puhul, et esimesel korrusel on kauplused ja siis on siuke poolkatus nagu nende kohal ja korterid üleval). Katusel seisis TULESÜLGAJA, kes žongleeris põlevate tõrvikutega, võttis suu piiritust täis ja sülgas siis selle õhku tõrvikute poole. Täitsa putsis, ma peaaegu valasin talle pesukausitäie vett kaela aga ta jõudis ära lõpetada.

Ma nüüd ütlen uuesti, elu on päris ilus, isegi siis kui viimase raha eest auguga saia ei anta. Ma ei istuks praegu siin diivanil kui poleks mu ämma. Sain rahalises mõttes tasuta diivani aga see on läinud tegelikult maksma tuhandeid närvirakke, kümneid peretülisid ja ei tea mida. Mu ämm on nimelt üsna organiseerimatu inimene ja elab pea pilvedes. Paari aasta eest soovis ta oma korterit remontima hakata. Poeg pidi tegema, sest kes muu. Unistused olid läbi mõeldud, uue mööbli kavandid valmis, tellimusedki tehastesse saadetud ja ette ära makstud. Aga pojal algas ajateenistus ja seejärel välisõpingud ja koroona ajal ta riskigruppi kuuluva emaga ei kohtunud. Nii tekkis olukord kui eritellimusel valmistatud mööbel seisis aastaid tootja laos aga remont pole veel ämmal alanudki. Nõnda tuli ta lagedale tunnistusega, et tal on üks diivan üle ja pakkus seda meile kuniks tal endal remont valmis saab. Hetkel teeb poeg palju tööd ja kirjutab magistritööd, seega enne järgmist suve mingist remondist küll juttu ei tule.

Räägime kauplemisest ka

Kauplemisega ma oktoobris ei tegelenud, sest ma lihtsalt ei jõudnud. Mul oli kuu jooksul 3 trade’i, millest ühe tegi IB minu eest. Nimelt, mul polnud kontol piisavalt sulli ja siis müüs IB jõuga paar lennufirma AAL aktsiat maha, mille tõttu kandsin ma miski 3 dollarit kahjumit ka. Ikka täitsa põrssad.

Proovisin paar korda naftafirmasid osta (XOM, CVX) aga tulin kähku välja, trendi vastu on väga keeruline minna ja hetkel on vist trendi pöördumiseks veel natuke liiga vara. Suutsin kuuga kokku 18 dollarit kahjumit sisse kasseerida + oktoobri kulud olid 9 dollarit. Nii et mu realiseeritud kasum kahanes veelgi, 178 dollarini. Kõik kulud märtsist saadik on kokku olnud 162 dollarit, et siis poole aastaga mingi 16 dollariga olen netokasumis 😀 Joonisel see viimane väike junn pärast pikka septembri allakäigu lifti, on oktoobrivõbelus.

Igava pensionäri portfell

Tallinna börsi jälgin korra nädalas ikka ka aga mitte selle pärast, et aasta lõpus kipuvad hinnad üsna soodsad olema (ma ei taha osta nõrkust), vaid sellepärast, et ma näen meie ettevõtteid eesti pensionäri portfelli osana. Me maksame siin oma makse ja pakutav aastane 5% dividenditootlus võiks olla isegi investeerimisest mitte huvitatu jaoks nii tavaline ja loogiline asi nagu on säästukaart rahakoti vahel.

Tallinna Vesi. Aktsia on pikemat aega liikunud külgsuunaliselt ja on pigem nõrk kui tugev. Hind ei respekteeri 200-päeva liikuvat keskmist ja 12.80 peal on selge klaaslagi ees. Suurem müügipaanika kvartali tulemuste avaldamise ajal ei ole ka kuidagi abiks. Ma ei tea missuguste ettevõtete näol veetarbimine langenud on aga omalt poolt võin kinnitada, et minu veetarbimine on kolimise järel suurenenud. Ootan oma ostukohta edasi kuni tekivad esimesed märgid tugevusest.

Tallink. Levima on hakanud libajutud, et Tallink tahab ühte oma laeva maha müüa, mis oleks sama nagu müüa oma maja kinnisvarakriisi põhjast. Vaevalt, et Tallinkit kunagi 0,3 euri eest osta saab aga kui saab, siis ma kindlalt ostaks. Praegune hind on nüüd madalam kui see oli märtsi kriisi ajal, aga samas nädalagraafikult on näha korralikku tõusule suunatud macd ja rsi divergentsi. Ma ise ei läheks siin veel trendile vastu, sest viimasel ajal on müügisurve suurenenud ja mingit toetuspunkti pole.

Kolmas eestlaste lemmik on Kaubamaja. Võrreldes eelmise kahega näeb palju tugevam välja. Siin ma ootaks suurema kauplemismahuga päeva, mil hind sulguks vähemalt 8,6 peal, siis võiks olla sel jõudu ka edasi ronimiseks.

Ma teen kaasa ka LHV Börsihai mängus, esimese nädalaga on mulle börsilt kogunenud 116 dollarit kasumit. Katsetan selles mängus oma kauplemisstrateegiat, millel on järgnevad piirangud:

  • iga positsiooni risk on sisenemisel kuni 1-2% konto väärtusest. Nt, kui kontol on 15k, siis raha, mida olen valmis per trade kaotama, jääb 100-300 dollari vahele. Enamasti olen tagasihoidlikum ja risk jääb isegi alla 1%. Kui käes on mitu positsiooni, siis kogurisk ei ületa 6%. Otsin sellise aktsia, millel on loogilise stopini üsna väikene maa ja see hinnavahe korrutatuna aktisiate arvuga on veidi väiksem kui minu võetav risk.
  • kui palju aktsiaid osta? See on riski suurusega korrigeeritud. Kui börsihai topis ostavad mängijad kogu raha eest ühte sama aktsiat ehk panustavad ruletilaual kogu oma raha mustale, siis mina teen nii nagu suurte fondide kauplejad – kui võetav risk on 100 dollarit, siis selle jagan läbi volatiilsuse indikaatoriga – kahekordse ATR väärtusega. Kui volatiilsus on väga kõrge, siis tuleb ostetavate aktsiate arvu vähendada ja vastupidi.
  • ma sean kasumisihte. Ma müün väikeste portsude kaupa aktsiaid maha iga kord kui hind on viimasest sulgumisest liikunud üles umbes poole keltneri kanali laiuse võrra. Iga poole kanali laiuse tagant on müügiorder. Müügiorderid panen valmis juba enne turu avanemist, seega rohelise päeva jooksul ma kontol toimuvat jälgima ei pea.
  • Kasutan päeva lõpu stoppe ja päevasisest hädaabi stoppi. Müün aktsiaid kauplemispäeva viimastel minutitel kui hind lükkab tagasi olulisi hinnatasemeid (RSI 50 või 70 või suuremad liikuvad keskmised). Kui hind on ostuhinnast alates liikunud rohkem kui 1,5 x keltneri kanali laiusest, siis kasutan päeva lõpu stopina eelmise päeva hinnapõhja (trailing stop). Kui sulgub sellest allpool, siis müün pooled aktsiad maha. Seda ei ole veel kordagi juhtunud. Pooled aktsiad müüsin maha ka enne usa valimispäeva. Hädaabistopp asub ostuhinnast 2x keltneri kanali laiuse kaugusel ja käivitub koheselt mitte päeva lõpus.

Hetkel olen 30% aktsiates (MA ja AMZN) ja 70% rahas.

Minu september

Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Minul tuleb õnnelik pinsipõlv. Võibolla... mu kodulaen saab tasutud 65. eluaastaks.

September lühidalt:

  • palk 2468 €
  • passiivne tulu 0 €
  • kauplemise tulu 0 €
  • kulutasin 930 € + õppelaen 72 €
  • säästsin 72% sissetulekust
  • ostsin oma tare

September pikalt:

September oli väga hull kuu. Antagu mulle andeks, kelle kirjadele ma pole vastanud ja keda ma olen ignoreerinud. Te ei ole ainsad! Avastasin, et ma käitun sama moodi ka oma kolleegide suhtes, kes küsivad veits äärmuslikke lambikaid küsimusi, mille peale mul ei ole aega mõelda kui piltlikult öeldes samal ajal omal maja põleb. Klapid on peas ja müts silmini – nii toimib minu filter. Ma ei ole jõudnud pärast augustit blogida ega investeerida ega isegi mitte kaubelda, sest ma teen tööd ja sain hakkama ka esimese suurtehinguga.

Tähelepanelik lugeja on märganud, et olen mõnda aega kogunud sulli oma tare ostuks. Augustis ja septembris hakkasime peikaga objekte kohapeal vaatamas käima ja valituks osutus kodu linnas metsa sees. Viie minuti jalutuskäigu kaugusel on Glehni loss, mets, park, park-mets, spordirajad, suusarajad, jooksurajad, grossirajad, seiklusrajad, võrkpalliplatsid ja muu eluks oluline. Ma elasin enne põhimõtteliselt trammi peatuses, seega kontrast on peadpööritav. Korteri ostsin rõduga, et mu muusa pääseks toa piiridest kaugemale ja saaks rõdul männiokkaid taga ajada. Aga kuna ilmad on keeranud jahedamaks, siis hetkel väga suurt nõudlust rõdule ei ole. Kõikidest akendest on rohelised vaated, näha ei ole ühtegi autot ega autoteed. Akna taga on sügis, kärbsed, jänesed ja kuupaiste.

Mina olen selle kolmetoalise ainuomanik. Laenupakkumisi küsisin ainult kahest pangast ja laenu võtsin Swedbankist. Ma eriti palju ei viitsinud pakkumisi küsida ja mul ei olnud ka mingit soovi kolida üle kuhugi SEBi või Citadelesse, mis on ehk suutelised konkurentsivõimelisi pakkumisi tegema. Meeldisin Swedbanki haldurile piisavalt palju. Näiteks suutsin kogemata silma paista sellega, et ma reaalselt tean, milline on minu rahaline seis ja tean täpselt, millal alustasin oma tare jaoks raha kogumist. Seda küsimust justnimelt küsiti ja oldi väga üllatunud kui ma väga täpselt oskasin vastata, sest enamus hakkab mõtlema ja emmitama ja vastab segaselt “oi, ei tea, juba ammu…”. Juba ammu olin ma rakendanud ennetavaid meetmeid – näiteks igasugused pankadevahelised rahade edasi-tagasi kandmised kannavad selgitust “Palga ülejääk”, “säästud”, “tulud investeerimiskontolt” vms. Küsiti ka seda, et kuidas koroona on mõjutanud minu töökoormust ja kas mu tööandja on töötajaid selle tõttu ka koondanud.

Laenu intressiks pakuti 1,95% + euribor. Ma ei uskunud, et alla 2% on veel võimalik üldse saada. Maksin sisse 10%, Kredex käendas 8% ja ülejäänud riski võttis pank endale. Selgus, et Kredexi risk võib olla väiksem kui 10%, mis minu jaoks tähendab seda, et saan Kredexi käendusest varem lahti (kui laenu põhiosast on esimesed 8% makstud) ja seejärel tohin kodu panna üürile. Üüri küsitakse siin kandis ikka väga kõrget, ei tea kas mingit nõudlust sellisele pakkumisele üldse on.

Kodu ost on loomulikult üks korralik finantspauk. Lisaks sellele, et ma jäin ilma kogu oma vabast rahast, kasutasin ära ka FFF õlekõrre (friends, family and fools) ja võtsin 1000-eurose väikelaenu, et finantseerida kodu ostmisega kaasnevaid kulusid. Ma ei tahtnud oma aktsiaid kahjumiga maha müüa. Tagasi maksan 2 kuu jooksul.

Näitan oma varade jaotust septembri viimase päeva seisuga. Kuna vahetult enne käisin notaris, siis kogu raha oli otsas aga aktsiad on veel õnneks alles.

Kodu ma oma varade hulka ei loe ja kodulaenu oma kohustuste hulka samuti mitte. Tehing viis mind ajas tagasi 1,5 aastat kui minu varade väärtus oli 8k ringis. See on NUKKER aga samas see pole ju üldse palju. Igatahes, kohe järgmisest palgast kandsin kauplemiskontole uut raha juurde ja võimalus uus 😀 Esialgu on aga üsna raske oma rahalist väärtust kasvatada, sest sel aastal tuleb jube palju mööblit osta.

Tulud ja kulud

Mingeid passiivseid tulusid ei olnud, seega võibolla oleks aeg mind rahablogide seast maha võtta ja klatšimooridesse lisada, kus need mallukad ja marileenud asuvad. Aktsiatega kauplemine muutus septembris olematuks. See eksperiment on nüüd 7 kuud kestnud ja ma ei ole ikka veel oma kontot õhku lasknud, tegelikult olen mingi ime läbi isegi realiseerinud väikese netokasumi. Kuu jooksul tegin 12 ostu-müügi tehingut, teenustasud ja muud kulud olid kokku $13,53. Kasumit sain $20,5 ja kahjumit $-212,8. Jah, õigesti loed. Alates esimesest kauplemispäevast olen kõiki tasusid arvesse võttes kasumis $38 (tasusid arvestamata $192,5).

Mis juhtus oli see, et võtsin septembris julguse kokku ja likvideerisin ühe kärssama läind positsiooni, millel stoppi ei olnud. Ostsin ükskord 256 dollari eest SSNT aktsiat ja jäin lõpuks 81% rahast ilma. See oli tehing, mis kaldus tugevasti kõrvale sellest kauplemissüsteemist, mida ma muidu praktiseerin aga vahepeal peab asju proovima, sest ainult nii saab nähtavaks see, millest tasuks hoiduda.

Oktoobris ma olen ainult ühe tehingu teinud. See muidugi IB-le ei meeldi ja nad saatsid mulle juba kuu alguses kirja, et kui ma ise hagu ei anna, siis nad koorivad mind jõuga. Tehku, mis tahavad, mul on ammu õnged valmis pandud, et turult mõni suurem purakas kinni püüda. Suutsin septembris muidugi osta jälle turu tipust ja teha tervelt ühe suure vea aga tänaseks on turg turbulentsist taastunud. Sellegipoolest püsib õppetund meeles – riski võtsin kogu raha eest aga rewardi ei kusagil (ma olen see tüüpiline näide, kes kahjumis positsioone hoiab kauem, lootuses, et need jõuavad tagasi kasumisse). Hetkel on statistika veel minu kasuks, kuna keskmiselt hoian kahjumis positsiooni 3 päeva ja kasumis positsiooni 5 päeva aga ilus see muidugi ei ole.

Jooksev profit. Augusti lõpuks sain tagasi üles aga septembris kaotasin taas poole kogutud mammonast.

Kauplemisportfelli tootlus on loomulikult negatiivne, sest kõik mu lahtised positsioonid olid septembris suures jooksvas kahjumis. Nii juhtub kui langetada näiteks selline otsus, et ostan eelmise tipu läbimurret (õige otsus) ja kui veel kõrgemale läheb, siis natuke kasumit ei võta (vale otsus) ja kui läbi break-eveni vajub, siis väljumise asemel ostan juurde (vale otsus) 😀

Igava pensionäri portfell

Tallinna börsi aktsiad elavad oma elu ja ma nendega tegelenud ei ole aga see ei tähenda, et ei peaks tegelema. Kõige hullem oli septembris Tallink (-37%) ja kõige paremas seisus Kaubamaja (-10%). Kogu portfell on -15%. Hoolsama jälgimise alla on sattunud Tallinna Vesi – see on liikunud väga pikka aega külgsuunaliselt ja kui ta oma vastupanutasemest tugeva kauplemismahuga läbi murrab, siis katsun peale hüpata. Ma ei ole TVEAT-i varem omanud aga tahaksin omada seda väärikat, 15 aastat järjepanu dividende maksnud, ettevõtet.

Loodetavasti läheb tulevastel pensionäridel juba oktoobris väga põnevaks kui võib selguda kas pensionireform on põhiseaduslik. Mis kõik saada võib kui reform lähebki sellisel kujul läbi? Mu II samba väärtus oli enne kriisi 10k, märtsis kukkus 7k peale ja nüüd on 10k peal tagasi. Indeksfondi võlud.

Käisin suurel aktsiainvestorite koolituspäeval

Seda päeva olin ma oodanud pikemat aega, sest pileti soetasin juba jaanuaris. Kohal oli sadu maskideta inimesi ja tundus, et enamusele täitsa meeldis ninapidi koos olla ja kohvikannude ümber sädistada. Teemade valik oli väga hea. Sealt leidis endale uut teadmist selline Pinsi Põlv, kellele meeldib aktsiate fundamentaalanalüüs ja tehniline analüüs, ostude-müükide ajastamine ja pensionipõlve peale mõtlemine.

Päeva staarid-lipulaevad olid muidugi Märten, Kristi ja Jaak. Mu lemmik on Märten, sest ühel tema ja Kristi koolitusel sain teada, et ta on väga värvikas inimene ja üldse mitte selline tapeediliim nagu blogist paistab. Eile aga panin tähele, et Märtenile olid külge hakanud Rahakrati kombed. Kohe ettekande alguses ta keksis seal saali keskel, et kus on Pekk, kus on Pekk. Tõnul ja Märtenil olid välja kuulutatud antagonistlikud teemad ja Märten oli juba valmis oma käistelt mansetid küljest rebima. Nagu hiljem selgus, siis Tõnu kümbles sel ajal Viru hotelli taga päiksepaistes ja vahtralehtedes. Ma veidi pelgasin seda, et kui Pekk saali tuleks ja nad Märteniga hakkaksid teineteist seal üles ässitama ja enda riideid seljast kiskuma, siis on ju imelik seal niisama istuda. Et kas sümpaatia näitamiseks peaks publik ka siis oma ihud paljaks koorima? Lõpuks hingasin kegemalt, sest kõik jäid riidesse ja eriti hea meel on mul Märteni pärast, sest mu arust ta riietub väga seksikalt.

Kui veits nokkida, et mis paremini oleks saand teha, siis lõunasöögilaud oleks ka võind olla selle raha eest organiseeritud. Kui kuldne kolmik sisendab sulle mitu tundi kuidas ja mismoodi peab aktsiaid ostma, siis kujutage, ette mis tunne on minna kohe pärast seda Viru keskusesse 10€ eest fafat ja bataadi friikaid ostma? Ma ei teadnud, mis see fafa ongi, söömise ajal alles selgus, et mingi kotlet oli nagu gruusia saia vahel või nii.

Koolituspäeval oli väga meeldiv kuulata lugusid kuidas keegi kriisi ajal kärssas. Kui Jaak Roosaare kannab ühe trade’ga kahju sadu tuhandeid dollareid, on see ühteaegu hirmutav aga ka köitev. Kõik teevad vigu ja ka kõige suuremad ei ole valmis ja ei näe tulevikku ette. Üldiselt, kui mina kauplen, siis ma ei pane oma stoppi -100% peale nagu Jaak (= kogu investeeritud raha kaotamine) vaid ikka veidi varem üritan maha hüpata. Aga mitte alati! Septembrikuu kokkuvõttes saab lugeda sellest, kuidas ma kaotasin ühe trade’ga 81% investeeritud kapitalist.

Veel üks tore teema, mida natuke lahati, oli investeerimispsühholoogia. See teema saab tavaliselt väga vähe tähelepanu ja seda võiks oluliselt rohkem erinevatelt külgedelt sisse tooma hakata. Publik osales ühes eksperimendis, mis tõestas elavalt, et me oleme liiga enesekindlad ja nigelad investeerimistulemused on paljuski selle taga kinni. Ma ei taha edaspidi enam ühtegi viga teha – ma üritan vähem kaubelda ja ma üritan ühele positsioonile mitte liiga suurt summat panna (enesekindluse kontroll). Aeg-ajalt ma siiski kipun kalduma oma metoodikast kõrvale ja lähen all-in. Ma ei tea kuidas see ikka ja jälle juhtub, keegi nagu võtaks mu mõtlemise üle ja hullaks mu kontol. Mitu päeva hiljem alles “ärkan” ja mõtlen, et mida kuradit ma teinud olen.

Sellised mõtted siis möödunud laupäevast. Nädalavahetus on nüüd läbi saanud ja tervitagem esmaspäeva nii laia naeratusega kui suu nurgad võimaldavad.