Vahepeal on laekunud dividendiuudiseid Merkolt,…

Vahepeal on laekunud dividendiuudiseid Merkolt, Harju Elektrilt ja LHV-lt. Sel aastal keegi dividendi tõstnud ei ole, seega peab üsna hoolikalt jälgima, et passiivse sissetuleku eesmärk kindla peale täidetud saaks. Ma olen alati tähtsustanud füüsiliselt kätte laekuvat raha rohkem kui numbreid realiseerimata kasumi real. Laekuva raha uuesti tööle saatmine laseb kasutada liitintressi jõudu, mida pärast esimest kolme investeerimisaastat juba natuke tunda on. Ma ei ole esimesest päevast peale sentigi investeerimiskontolt raha välja kandnud ja väga motiveeriv oli eelmise aasta lõpus näha, et 10 800 eurosest portfellist moodustasid dividendid 880 eurot.

Merko

Merko teavitas dividendist 60 senti aktsia kohta, mis teeb seekord minu ostuhinnalt dividenditootluseks 6,2%. Veidi on löök alla poole vööd, aga hea et ma siis naisterahvas olen. Kahel eelmisel aastal oli mul Merko dividenditootlus 10% (2019) ja 8,7% (2018). Eks ma üritan edaspidigi soodsamaid ostuvõimalusi ära kasutada, tänane aktsia hind mulle minevikku mäletades atraktiivne ei tundu.

Screenshot 2020-02-22 at 15.14.52

Joonis 1. Aktsia hind ja minu keskmine ostuhind.

Varasemalt (enne 2018) on Merko dividendimäär jäänud sarnasesse vahemikku (Joonis 2A). Dividendimäära lagi paistab olevat 10-11% juures ja iga kord kui lage tabatakse, järgneb sellele suurem dividendikärbe. Võib arvata, et suur raha ülejääk hakkab silma ka võlausaldajatele, kes sellistes oludes ilmselt suuremaid tagasimakseid hakkavad nõudma. Dividendimaksete aastasest kasvumäärast me Merko puhul rääkida ei saa (Joonis 2B) aga väljamaksemäär on stabiilselt üle 60% teenitud kasumist (Joonis 2C), mis vastab Merko väljakuulutatud dividendipoliitikale, mille kohaselt kuulub väljamaksmisele 50-70% aastakasumist.

Screenshot 2020-02-22 at 20.59.51

Joonis 2. Dividendimäär (A), Dividendimaksete aastane kasvumäär (B), Väljamakse määr (C), Dividendimakse kaetus vaba rahaga (D).

Dividendide maksimiseks peab välja makstav raha reaalselt konto peal eksisteerima, see raha ei saa olla klientide käest veel sissenõudmisel. Kui selgub, et mingil põhjusel väljahõisatud dividendi maksmiseks vaba raha ei ole, võib ettevõte olla sunnitud koguni laenu võtma, et täita investoritele antud lubadusi.

Seda, kas dividendimakse on vaba rahaga kaetud, näitab vaba rahavoog. Kui kapitalikulutused jäid 2019. aastal tavalise 1 mln piiridesse (ma ei tea kuidas neid kulutusi peaks aruandest välja lugema), siis ma hindan vaba rahavoo ühe aktsia kohta ca. poole väiksemaks kui sellele eelnenud aastal aga see oleks vähemalt positiivne number ja mis kõige olulisem – dividendi väljamakset kattev (Joonis 2D, 2019. aastale ma rahavoo tulpa ei ole veel joonistanud aga sa võid seda vist poole lühemana kujutada kui see oli 2018. aastal).

Harju Elekter

Ka Harju Elekter teavitas oma välja makstava dividendi, mis jäi samale tasemele kui eelmisel aastal, 18 senti aktsia kohta. Kui Merko puhul otsin ikka aeg-ajalt võimalusi aktsiaid juurde soetada, siis Harju Elektrist olen tegelikult kogu käesoleva aasta lootnud lahti saada.

HAE EPS-i kasvumäär oli 2019. aastal 56% võrreldes 2018. a. tulemusega. Kaldun arvama, et aktsia hind sellele ei reageeri, sest meedias on olnud negatiivseid pealkirju ja ajalooliselt on see reageering ka pehmelt öeldes tuim olnud (Joonis 3).

Screenshot 2020-02-22 at 23.30.18

Joonis 3. Harju Elektri aktsia hind ja kasum aktsia kohta.

Kui 2018. aastal suutis HAE oma äritegevust korraldada nii, et raha viidi majast välja, mitte ei toodud seda sisse, siis 2019. aastal toodi sisse ja seda 25% rohkem kui 2017. aastal. Minu ostuhinnalt jääb HAE dividenditootlus 3,9% juurde. Tänavune dividend moodustab tegelikult viisaka väljamaksemäära, 129% aasta kasumist. Et justkui ei saaks öelda, et liiga vähe maksavad. Enamus aastaid on HAE dividendimakseid tõstnud aga paraku ettevõtte agressiivne laienemine mõjutab investoritele jaotatavat kasumit alati esimesena. 2019. aasta rahavood on paremas seisus kui varasemal aastal aga mulle ei jää küll kuidagi muljet, et võrreldes rahavoogudega oleks järjepidevalt liiga vähe dividende välja makstud.

Screenshot 2020-02-23 at 01.14.44

Joonis 4. Dividendimäär (A), Dividendimaksete aastane kasvumäär (B), Väljamakse määr (C), Dividendimakse kaetus vaba rahaga (D).

Miks ma siis sellest ettevõttest loobuda tahan? Psühholoogilistel põhjustel. Mind ei köida enam sellised ettekäänded nagu “suurepäraselt juhitud ettevõte” ega “ainuke ettevõte, kes ei ole ühelgi aastal dividendimakseid vahele jätnud”. Ma ootan juba 2018. aastast saati kui põhjamaades võideti suuri hankeid, ilutulestikku ja rahapadasid aga tegelikkuses “Soome projektid läksid planeeritust kallimaks” ja “tänaseid tulusid ootame hoopis homseks”. Mulle ei paista see eriti suurepärase juhtimisena, ma ei saa sellest ettevõttest lihtsalt aru. Põhimõtteliselt, ma ei saa tegelikult aru, kuidas ta äri teeb.

Harju Elektri P/E väärtus on olnud üle 30 juba 2 järjestikust aastat. Sel ajal kui ma ettevõtte soetasin, oli P/E kusagil 5 kandis. Mispärast peaksin ma olema nõus nii kallist ettevõtet hoidma? Selleks tuleb näidata fenomenaalset kasumi kasvu aga agressiivne laienemine ei võimalda seda saavutada. Kui tänane kasum jääb konstantseks, teenin oma investeeringu tagasi 30 aastaga 😦

Screenshot 2020-02-23 at 13.51.20

Enne sellise positsiooni müümist, millesse olen sisse läinud pikaajaliste plaanidega, vaatan üle oma investeerimisdeklaratsiooni, kuhu olen “kaine peaga” kirja pannud tingimused, millal on müümine mõistlik. Leian sealt järgmised müügikriteeriumid:

1) Dividendimaksete peatamine või vähendamine (mis iganes põhjustel – nt. ettevõte laieneb, vaba rahavoo langus)
2) Dividendipoliitika muutumine halvemuse poole
3) Ettevõtte juhtkonna vahetus, börsilt välja ostmine

Esimene punkt lubas mul sisuliselt müüa juba eelmisel aastal. Ma oleksin 2017. aastal 1500 euro eest pidanud soetama mitte Harju Elektrit, mille tegevusest ma kottigi aru ei saa, vaid Applet, mille äri mind otseselt iga päev mõjutab. Aga tollal alustades, kartsin raha kaotada ja ei julgenud välisaktsiate poole üldse vaadata, isegi koduturult oli hirmus osta.

Kui rahuldava hinnaga maha müüa ei õnnestu, siis ei jää muud üle kui hoida ühe aasta veel ja võtaks raha siis välja kui oma kodu hakkan ostma. Kõige vähem tahan ma seda raha niisama turul maha mängida. Kas neljas aasta näitaks, et tegelt voolab sellesse ettevõttesse räigelt raha sisse? Käibe ärirentaablus on viimasel kahel aastal ikka korralikult alla kukkunud 2,1% (2018) ja 2,3% (2019) peale, varem oli 5% peal, sellest kõrgem pole viimase 10 aasta jooksul olnud. Sellise rentaablusega, ei saa ju suurt midagi oodata…

Apple – kas osta või müüa?

Esmalt teeme ühe asja selgeks: Apple ei ole ettevõte, mis müüb telefone ja arvuteid. Kes on lugenud Simon Sinek’i “Start With Why” – teab, et Apple erineb teistest tehnoloogiaettevõtetest selle poolest, et ta mitte ei müü oma tooteid – oma WHAT’i – a beautiful and a powerful product – wanna buy? – vaid müüb suhtumist – oma WHY’d – we believe in challenging the status quo and doing things differentlywanna buy? Esitletakse väga osavalt leeri, kuhu sa kuuluma hakkad kui Apple’i toote omale soetad. Sa oled ka nüüd teisitimõtleja, entusiast ja early adopter, mitte skeptik või pragmaatik. Kusjuures ratsionaalsed ajud ei ostaks üldse Apple’i tooteid, sest samu asju tehakse teiste poolt veel vägevamalt ja veel paremini ja veel odavamalt (võibolla mitte ilusamalt). Apple’i tooteid ostab siiski Apple’i WHY-sse armunud aju ja sinna ei ole midagi parata. Nii on Sinek rääkinud.

IMG_0281

Vaatame siis minu tundeid. Esimese Apple Macbooki ostsin 2010. aastal. Enne seda oli mul juba väike iPod ja hiljem soetasin esimese iPhone’i. Praegu on mul kasutuses Macbook pro, iPad ja iPhone. Apple’i tooted on minu meelest koguaeg olnud natuke liiga kallid, iPadi ja viimast telefoni pole ma täishinnaga ostnudki, ikka vaatan second hand‘ist mõne vanema mudeli välja. Sülearvutid on väga head, vähemalt vanasti olid. Nende touchpad on üle prahi, see plaat on maailma kõige mugavam asi ja seetõttu ei ole ma kunagi omale hiirt ostnudki. Lisaks, olen alati hinnanud head retina ekraani, kuna ma lihtsalt jälestan matti (miks peab kõik olema karvane, kui see saab ka olla terav?). Ja kolmandaks – airdrop. Kui sa kord oled oma Apple seadmetega airdropi lummavasse võrku langenud, siis sa ei astu enam kunagi tagasi skeptikute poolele.

Kaks eri maailma

Kontoris olen hetkel sunnitud kasutama Delli (no see on mul valitud läikiva ekraaniga ja on üldse muidu väga peen), aga ikkagi olen kodus justkui ühes maailmas ja tööl teises maailmas. Mul ei tule praegu meelde, millal ma olen öelnud midagi head Windowsi kohta, raevust pimestatuna puudus täna üsna vähe, et ma oleks teatud põhjustel raali vastu seina lajatanud. Apple’i poole võiks mürginooli heita touchbar‘i ilmumise järel, mis on koos liblika-klaviatuuriga ikka üks hirmus kombo. Asju on tehtud küll teisiti aga lõpuks loeb ikkagi, et komponentide koostöö minuga oleks seamless ja töökindel.

Ettevõtte kliendina on mul seega 10-aastane kogemus aga aktsiaid pole mul kunagi olnud ja mis toimub Apple’i rahakotis, ka ei tea. Huvitav, kas Apple aktsiaid ostavad ka “armunud” ajud ja ratsionaalsed “lepivad” Microsoftiga?

Vaatasin Yahoo finance-s ringi ja minu üllatuseks kohtasin tugevaid ostusoovitusi. Kuidas on see võimalik, miks soovitatakse sellise hinna pealt seda aktsiat osta? Ebaloogiline! Täna avanes selline pilt. Mitte ühtegi müügisoovitust, enamus on ostusoovitused ja tänavune hinnasiht on seatud 334 dollari peale, seejuures uljamad on pannud selle 400 peale! Absurd! Või kas ikka on?

Screenshot 2020-02-12 at 02.20.47

Protsent müügitulust

Ma olen kuulnud, et Apple’i kõige menukam toode on iPhone ja mul on kujunenud arvamus, et kui telefonimüük läheb hästi, läheb kogu ettevõttel hästi. Selle kinnituseks vaatasin finantsaruandest, et telefonide müük moodustas ettevõtte müügitulust 2019. fiskaalaastal 54,6%. Siit võin püstitada hüpoteesi, et kui 5G telefonid müüki tulevad, siis on alust oodata, et kogu ettevõtte müügitulusse annab see märkimisväärse panuse. Kui sa arvad aga, et näiteks airpods‘id on menu, sest kõik kannavad neid (miks te korralikke kõrvaklappe ei osta?), siis mina üksnes selle toote pärast aktsiaid ei ostaks, sest selle panus müügitulusse on armetu (koos muude pisividinate ja kelladega alla 9%).

Hinna ja kasumi suhtarv

Alustuseks vaatasin, mis on toimunud minevikus, et teada saada, kas ma olen millestki üldse ilma jäänud. Tõin ühele graafikule aktsia hinna (päeva täpsusega) ja kasumi (EPS, kvartali täpsusega). Aktsia hind on üsna hästi liikunud käsikäes koos kasumiga, nagu sukk ja saabas. Suuremate kasumikasvude korral on ka aktsia hind suurema hoo sisse saanud. See muster on sisuliselt murdunud viimasel aastal, millest ma järeldan, et viimaste kuude aktsia hinna kasvu on rohkem sisse kirjutatud haipi kui käega katsutavaid tulemusi ja praegune hind ei pruugi olla enam õiglane.

Screenshot 2020-02-11 at 00.38.33

Mis tahes õiglase hinnaga ettevõtte P/E suhtarv võrdub selle ettevõtte kasumi kasvumääraga. Seega, laias laastus, kui Apple’i P/E suhtarv on 25, siis peaks ettevõte kasvama umbes 25% aastas. Loomulikult ei ole sellises suurusjärgus kasv võimalik igal aastal, sest no aint Kuu peale võid sellise tempoga kasvada. 2018 oli võrreldes 2017. aastaga väga edukas – kasumi kasvumäär oli 30%. 2019. aasta oli võrreldes 2018. aastaga kehv. Midagi ei kasvanud, hoopis kahanes. Telefonimüük sai kõvasti kannatada umbes sel ajal kui USA ja Hiina pidasid kaubandussõda. Milline tuleb aasta 2020? Pange oma panused.

Screenshot 2020-02-11 at 23.37.00

Rahaline positsioon

Kui Apple istub miljardite otsas, siis see peaks huvi pakkuma küll. Mulle jääb silma, et ettevõttel on raha (Total cash, cash equivalents, marketable securities) kaks korda rohkem kui pikaajalist võlga. See annab märku tugevast bilansist. Pärast võla maha arvamist on raha ühe aktsia kohta 22 dollarit. Seda võib võtta kui hinnaalandust, st. sa ei osta seda aktsiat mitte hinnaga 320 dollarit vaid 320 – 22 = 298 dollarit. Aga kuna aktsia hind on suht kõrge, siis ei määra see 22 dollarit muidugi suurt midagi. Oleks aktsia hind 44 dollarit, oleks see absoluutselt märkimisväärne. Otsige selliseid ettevõtteid!

Finantsaruandele lisaks uurisin ka, mida posijad (analüütikud) käesolevaks aastaks prognoosivad. 2020. aasta müügilt oodatakse kasumit 15,7 dollarit aktsia kohta, mis 320-dollarise hinnaga teeb P/E suhtarvuks 20,4 aga 298-dollarise hinna pealt juba 19. Pean tunnistama, et 19 on palju ahvatlevam kui graafikult paistev 25. Niiet tasub vaadata esimesest numbrist natuke kaugemale.

Võlategur

Kui sa pangast laenu tahad saada, siis laenuhaldur vaatab, kui palju on sul võlgu ja kui palju varasid. Omakapitali leiad aruandest Total shareholders’ equity realt, 90,5 miljardit. Võla leiad Non-current liabilities: term dept realt 91,8 miljardit. Omakapitali ja pikajalise võla suhtarv on seega esmapilgul hirmus 1. Nõrgas bilansis oleks võlga 80% ja omakapitali 20%, niiet pankrotti ikkagi karta ei ole. Raske võlakoormaga noored ettevõtted on palju riskantsemas seisus. Võla puhul määrab ka see, et milline see võlg on – kas võlakirjad (hea võlg) või pangalaen (halb võlg). Ma tean, et Apple väljastas kunagi võlakirju 3% intressiga aga rohkem edasi ei uurinud. Pangalaen on halb võlg, sest selle võib pank üks hetk järsku sisse nõuda kui laenaja enam panga silmis hea välja ei näe, võlakirjadega seda ohtu ei ole.

Tehnoloogia ettevõtete puhul peab alati arvestama ka sellega, et olenemata sellest, et bilansis on näidatud, et ettevõttel on omakapitali 90 miljardi eest, siis raskete aegade saabudes kui vara on vaja maha müüa, õnnestub kiirmüügiga teenida sellest summast vaid neljandik. Apple’i puhul ma võla pärast ei muretseks, sest sularaha hulk on piisav selle katmiseks. Kusagilt jäi silma lause, et Apple on maailma suurima sularaha hulgaga ettevõte. No sel juhul, oled leidnud ikka piraka rahapaja.

Rahavoog

Nüüd loeme raha, mille äritegevus sisse toob. Teadma peab seda, et sama suure rahapaki saamiseks peavad ühed ettevõtted kulutama rohkem kui teised ettevõtted. Vaba rahavoog on raha, mis jääb normaalsetest kapitalikulutustest üle. See on raha, mida ei pea kulutama. Vaba rahavoo aktsia kohta leiad kui põhitegevuse rahavoogudest lahutada maha kapitali kulutused ja saadud tulemus (free cash flow) jagada läbi aktsiate kaalutud keskmisega. Näiteks Apple’i 320-dollariline aktsia toodab rahavoogu 12,7 dollarit aastas, siis rahavoo suhtarv on 25:1. See tähendab, et raha tootlus on 4%. No see ei ole hiilgav. Kui aktsia hind oleks 20 dollarit ja rahavoogu toodetakse 2 dollarit aastas, siis on rahvoo suhtarv 10:1 ehk raha tootlus on 10%, mis on vist traditsioonilises mõttes keskmine. Kui leiad aktsia, mis maksab 20 dollarit ja toodab jätkusuutlikult 10 dollarit rahavoogu, siis pane kogu oma vara panti ja osta kokku nii palju aktsiaid kui jaksad.

Ärirentaablus

Apple’i müügitulu oli 2019. aastal 260 miljardit. Maksueelne kasum oli 65,7 miljardit. See teeb maksueelseks rentaabluseks 25%. Seda tuleks võrrelda sama sektori teiste ettevõtetega, et järeldada, kui rentaabel uuritav ettevõte ikkagi on. Kui majandusel peaks halvasti minema, siis on eelisseisus ettevõtte, kes teenib sama kasumit aga saavutab selle poole väiksemate kulutuste abil. Ise mõõdan rentaablust alati eriti hoolega siis kui kaalun osta mõnda kaubamaja või kaubandusvaldkonnas tegutsevat ettevõtet. Konkurents on seal lihtsalt nii tihe ja marginaalid nii väikesed, et siis on rentaablust ääretult oluline jälgida.

Üks näitaja, mida ma veel aruandest näpuga taga ajasin, olid kulutused teadus- ja arendustööde finantseerimiseks. Mitte mingil juhul ei oleks ma tahtnud näha selles valdkonnas langevaid kulutusi, eriti pärast ebaõnnestunud telefonimüüki. Õnneks on need numbrid sama suured nagu varasematel aastatel. Seega, ootame innovatsiooni ka edaspidi.

Jooksev tulu investoritele

Apple maksab dividende, mis ei ole praeguse hinna pealt loomulikult ahvatleva tootlusega aga sellest võibolla rohkem tähtsustaksin seda, et ettevõttel on kombeks oma aktsiaid tagasi osta. See on kindel märk sellest, et ettevõttel läheb väga hästi. Raha saaks ju igale poole toppida, laieneda ja osta üle ja teha igauguseid halbu finantsotsuseid, aga nemad hoopis ostavad aktsiaid tagasi. Buffetile avaldavad ka sellised ettevõtted tugevat muljet ja teatavasti ei puudugi Apple tema portfellist. Ma nüüd jälgiks, kas praeguse hinna pealt nad ka ostaks aktsiaid tagasi? 😀

Mida siis Apple’i aktsiaga teha?

Kui ma praegu omaksin neid aktsiaid, siis ma hoiaksin. Ma ei leidnud mitte ühtegi märki, mis näitaks, et midagi oleks täiesti paigast ära. Müüa on mõtet kui uued tooted saavad jälle jaheda vastuvõtu osaliseks või siis kui sa leiad sarnaste omadustega ettevõtte, mille P/E on samas sektoris märgatavalt madalam, a’la 25 vs 15 või kui tehakse kahtlaseid ülevõttusid muudest valdkondadest või kui teadus- ja arendustööde kulusid on kärbitud (jäädakse loorberitele puhkama) või kui sularahahunnik kaob bilansist väga kähku. Hind võib olla ajutiselt kõrge ja kui sa nüüd maha müüd, siis võid saada 20%-50% kasumit aga sa ei saa kunagi kümnekordset. Võidud võta aeglaselt, kaotused võta kiirelt, mitte vastupidi. Kui hind vahepeal veits kukub, siis sinul on mõnus, madala hinnaga positsioon käes, värised aga hoiad. Sellises seisus ettevõtte hind lihtsalt ei jää kauaks alla, selleks peab midagi kardinaalselt muutuma.

Aktsiaid ostma ma ei torma aga neid omada tahaksin küll. Üldiselt on ostmiseks kaks head aega. Esimene on aasta lõpus kui leiab aset iseäralik müügirituaal, sest müüjad optimeerivad makse. Pole mingi juhus, et kõige järsemad kukkumised on toimunud ajavahemikul oktoobrist detsembrini. USA-s on sel ajal pühad ja siis on kingituste ostmiseks raha vaja. Teine on krahhide, kriiside, võngete ja värinate ajal, mida turg on viimastel aastatel aeg-ajalt ka pakkunud. Kuidas läheb selle õllenimelise viiruse ja hiina tehasetöölistega? Kas Apple võib kogeda toimuva pärast tarneprobleeme? Kindlasti ma paneks konksu sisse hinnalt ~250, sest selle hinna pealt 22-dollarilise sularahavaru ja 15,7-dollarilise kasumi korral tuleks P/E 14,5 mis oleks sellises seisus ettevõtte puhul ikka juba ülimalt atraktiivne/odav.

Lugemissoovitus

Lõpetasin hiljuti Peter Lynch’i raamatu “Üks samm Wall Streetist ees“, mille kinkis mulle sadade silmapaaride ees Kaarel Ots isiklikult. Tere, Kaarel! Sellesse raamatusse on kirja saanud üks ääretult põnev lugu ja see oli suurepäraseks abiks ka analüüsi oskuse lihvimisel. Ühtlasi ma arvan, et olen nüüd veits rohkem ettevalmistunud selleks, et Graham’i raamat lõpuni lugeda. “Intelligentne investor” on mul olnud selline kestev projekt. Täna ma ostsin uue raamatu ja sellega on siis veebruari “kooliraha” kulutatud.

Jaanuar. Sõltlase hädad

Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Minul tuleb õnnelik pinsipõlv.

Jaanuar lühidalt:

  • aktiivselt laekus 2286 €, sellest palk oli 2121 €, ülejäänu oli vaheltkasu lõikamine ja alimendid
  • passiivselt laekus 0 €
  • kulutasin 1514 € + õppelaen 72 €
  • säästsin 33% sissetulekust

Jaanuar pikalt:

On hea meel, et möödus selle aasta raskeim kuu! 🙂 Minu tootsi taskutesse lisandus neljas ülikoolidiplom, tuusik puhkusele, pilet aktsiakoolitusele ja käputäis aktsiaid. Ühtlasi, olen ma täna palju rikkam kui eelmisel kuul, sest aktsiaportfell kasvas jaanuaris passiivselt, täitsa ise, 500 euro võrra suuremaks.

 

Screenshot 2020-02-01 at 00.28.08

Tagatipuks kadusid nüüd LHV pangast tehingutasud Balti aktsiatele. Ka see aitab kaasa kiiremale rikastumisele, sest mu raamatupidamine näitab, et olen oma teekonnal õnneliku pinsini kinkinud LHV-le tehingute teenustasudena 106,78 €. See summa moodustab mu investeeringute tänasest väärtusest (aktsiad + võlakirjad + aktsiafondid) 0,85%. Tallinna börsi aktsiate puhul peab ju päris kaua habet kasvatama, et turul üldse mingisugune erektsioon tekiks. Isegi reedene 0,59%-ne tõus mu portfellis ei katnud seda kulu ära.

Üldiselt ma arvan endast päris hästi selles osas, et olen valinud välja head dividendiaktsiad, dividenditootlus on kõrge (eelmisel aastal 10%) ja ettevõtted on kõik hästi suured. Meelega olen valinud sellised, kes majanduslanguse nuusates üle elaksid ja sel ajal ka sandikopikaid viskaksid.

Ma olen eraldanud oma palgast kolme aasta jooksul 11 352 €, et laduda selline Tallinna börsi aktsiatest ja võlakirjadest koosnev vundament, mille väärtus on täna 12 427 € (+9%). Aga ma rohkem ei viitsi. Kui dividende makstakse eelmise aasta eest sama heldelt kui aasta varem, siis laekub mulle 2020 jooksul üle 1000 € kukrusse lisaks. Aga sellega kogu sära ju piirdubki. Meie koduaktsiatest koosnev portfell ei hakka kunagi olema +100%, sellest ei saa kunagi viiekordne või kümnekordne. Ja nii ma langesin veits masendusse. Igav on nagu ka.

Võiksin ju vaadata USA või Saksa börsi poole. Mul on mõte tekkinud, et võiksin otsida tulevasi kümnekordseid taastuvenergia valdkonnast, sest Euroopa on ju võtnud nõuks roheliseks minna. Aastaks 2050 ei ole eurooplase väljahingatavas õhus enam süsihappegaasigi ja kõikidel lehmadel keelatakse peeretamine ära. Elektrit ostame Eestisse sisse ja veekeetja saad tööle panna ainult siis kui kui jäämüts Alpide tipust orgu vajub ja hüdroenergiajaam üle kallaste ajavas jões kiirema tiiru sisse saab.

Tegelikult, kui nüüd uurida, kus on kinni minu juured, siis selgub, et ma ju olen väljaõppinud ja praktiseerinud keskkonnahull. See on minu valdkond. Minu koduvaldkond. Leiba toob mulle ikkagi üks teine, ütleme, tasuvam valdkond 😀 Kunagi ammu kandideerisin sellisesse laborisse tööle, kus valmistati päikesepaneelina toimivat materjali, mida muuhulgas saab kinnitada ka riiete külge. Et sa saaksid taskus oma telefoni laadida, mõikad. Ma ei saa aru, miks mul juba ei ole sellist toodet. Selliseid huvitavaid asju hakkab ühel päeval ju sisse sadama nii uksest kui aknast. Sinna laborisse ma õnneks tööle ei saanud, läksin selle asemel tasuva töö peale.

Välisaktsiaid LHV-s ostes peab muidugi vähemalt 2000 € eest tehinguid tegema, et tasusid alla 1% hoida. Mõtlesin, et peaks vist aktsiate tehnilist analüüsi ka veidi õppima, see on ju lihtlabane statistika. Et äkki on abiks kui fundamentaalse analüüsi järel tehingut paremini ajastada tahaks.

Screenshot 2020-02-02 at 01.05.49

Tallinna börsil investeerimine kui tammsaarelik igatsus õiguse järele

Umbes pool päeva aastas oled oma positsiooniga plussis, ülejäänud 364,5 päeva mõtled, mis sa valesti oled teinud.

Screenshot 2020-01-11 at 21.12.50

Screenshot 2020-01-11 at 21.13.44

Kui ostuhinna ja aktsia hinna erinevus on kärisenud juba -10%-ni, siis ostad aktsiat juurde ja loodad, et teed õigesti. Siis poole aasta pärast saabub see oodatud pärastlõuna kui sulle antakse su tagaotsitud õigus.

Kas see on normaalne börs, ma küsin?!

Minu detsember ja minu 2019. Olen 1 aasta finantsvaba!

Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Minul tuleb õnnelik pinsipõlv.

Detsember lühidalt:

  • aktiivselt laekus 2079 €, sellest palk oli 2069 €, ülejäänu oli vaheltkasu lõikamine
  • passiivselt laekus 51,12 €
  • kulutasin 981 € + õppelaen 72 €
  • säästsin 1080 € (51% sissetulekust)

Detsember pikalt:

Raharattasse lisasin detsembris 2100 hullumeelset jevrot. Nõrgemad rahahügieeni harrastajad lähvad ikka vähemalt reisule kui jõulukingituste kõrvalt on veel selline rahapakk üle jäänud aga no mina langetasin eluigava otsuse ja ostsin kaa Inbanki võlakirju. Selleks oli  konkreetne põhjus, tahan katsetada kuidas sobib võlakirjades hoida raha, mida ma umbes aasta pärast tahan kasutusse võtta.

Passiivset tulu pakkus Tallinki aktsiakapitali tagastus, Admirali võlakirjade intressid, hoiuse intress ja dividend ühelt  ETF-lt. Passiivselt laekus kokku 2019. aastal 587 €, mis tähendab, et ma ületasin aasta eesmärki 87 € võrra. Kui tulu aasta peale ära jaotada, siis teenisin keskmiselt iga kuu 49 €. Sellega on kaetud mu igakuine trenniarve, näiteks.

Screenshot 2020-01-03 at 01.37.01

Varasid on mul kogunenud 15 596 €. Vaba raha on veerandi jagu ja ma olen seda tõstnud ühest kohast teise ja teisest kolmandasse aga väga ei õnnestu seda kollasest roheliseks muundada. Pole viitsinud enam raha ka erinevate säästukontode vahel hallata, et kui palju sellest on meelerahu ja kui palju kodurahu ja palju üldse rändrahnud. See saagimine eri kontode vahel muutus nii tüütuks, et nüüd on lihtsalt kõik vaikimisi kodurahu raha ja rändrahne käin vaatamas jooksva sissetuleku eest kuna mu palk on nüüdseks mu kulutustest kaks korda kõrgem.

Screenshot 2020-01-03 at 01.44.31

Kohustusi on mul 2778 €. Kodulaenu, auto liisingut ja krediitkaarti mul endiselt pole. Kuigi ma saaksin selle kohustuse ühe jutiga ära maksta, siis sellegipoolest ma seda seni teinud ei ole, sest suudan seda raha investeerides saada selle kohutuse intressist suuremat tootlust. Minu netoväärtus on 12 818 €, mis tähendab et ma olen 1,1 aastat finantsvaba!

Kestvate ovatsioonide lõpp. Ma tänan, see on kõik tulnud ilma teie abita.

Kuidas läks mul 2019. aasta eesmärkide täitmine?

Üks asi, mida ma jälgin on see, kui palju ma investeerin, sest piimasaak sõltub ikka sellest kui palju lehmale manti nina ette annad. Aasta jooksul lisasin investeeringutesse oma raskelt teenitud palgast 5674 €. Aga kui arvestan ka reinvesteeritud tulu, siis aasta lõpuks oli uut raha raharattas 6209 €. Eks seda oli vahepeal rohkem aga mõned investeeringud ma lõpetasin aasta lõpus ära ja sularaha ei ole ju ometi portfelli osa. Eesmärk oli lisada 7000 €, joonisel on näha, et olen oluliselt rohkem lisanud aga seda sellepärast, et väljavõtmisi siin ei ole näidatud.

Screenshot 2020-01-05 at 14.37.51

Teine asi, mida ma jälgin, on passiivne sissetulek. Järgmiseks aastaks olen seadnud eesmärgiks teenida ühe eesti netopalga. Selle jaoks ma olen arvestanud, et 8% dividenditootluse korral peaks mul olema investeeritud varasid 14 625 €. Seega, juurde peaksin lisama veel oma 3,5k. Midagi ma oma väikeste valgete näppudega arvutasin ja sain ajalooliseks dividenditootluseks 8%. Seda illustreerib allolev lumepalli joonis, mis on see sama, kui võtaksid lahti liitintressi kalkulaatori ja vaatad sealt, millal muutub dividendide osakaal investeeritud säästudest suuremaks. Minu palgarahast istub tänastes investeeringutes 10 853 € ja laekunud tulu (intresse ja dividende) olen saanud kolme aasta jooksul kokku 882 €. See teeb 8%.

Screenshot 2020-01-05 at 23.17.33

2019. aastal panin oma raha alla 5674 € ja dividende sain 587 €. See teeb 10%. Kui ma saan ka 2020. aastal 10% dividenditootluse, siis ei ole enam vaja palju oma taskust lisada, et tuluna püüda eesti keskmist palka. Põhimõtteliselt polegi midagi vaja lisada, reinvesteerin kärmelt jooksvalt laekunud dividendid ja ongi asi kotis. Nii et tumeroheline tulp jääb 2020. aastal sama kõrgeks kui 2019. aastal (oma palgast midagi juurde ei lisa) aga heleroheline mütsike peaks tulema kaks korda jämedam. Hea teooria! Niimoodi seavad siis laisema rahahügieeniga mutid omale eesmärke.

Kolmas asi, mida jälgin on kui palju ma kulutan ja kui palju teenin. 2019. aastal kulutasin iga kuu keskmiselt 1314 euri, mis on inflatsiooni arvesse võttes 9% rohkem kui eelmisel aastal. Üks põhjus on siin ilmselt veidi reisihimuram aasta, hinnatõusu tõttu ka kõrgemad kommunaal- ja toiduarved ja unustada ei saa ka väikseimat pereliiget, kellele on jooksvalt kogu elamine soetatud. 2020. aastal on plaan kulutada mitte rohkem kui 2019. aastal (inflatsiooniga korrigeeritult). Kas see on võimalik? 😀

Tulusid (aktiivne + passiivne) sain ühes kuus keskmiselt 2015 €, mis on 21% rohkem kui eelmisel aastal. Palk tõusis aasta jooksul 750 € võrra ja neljal kuul aastas oli mu säästumäär üle 50%. Keskmine säästumäär tuli 37%, aga eesmärgiks oli seatud 40%. Aastaks 2020 on siht seatud 50% peale.

Suurim väljakutse eesolevaks aastaks on lõpuks saada kokku sissemaksuraha kinnisvara ostuks. Selleks pean järgmised 12 kuud kõrvale panema ei rohkem ega vähem kui 1000 € kuus. Palju õnne mulle, kas sel aastal reisiplaane ei teegi? 😀 Lõpetuseks, kogu eelnev jutt on lühivormis ajaloolise ülevaatena leitav ka siin: EESMÄRGID.

 

Lugu sellest kuidas mulle kõrgemat palka pakuti

Tõstke käsi, kes pole mõelnud, kuidas leida juurde raha oma näljaste investeerimisideede toitmiseks? Ma ei näe ühtegi kätt! Ma teadsin, et ma ei ole ainuke hädaline. Ja no mitte siis ainult investeerimiseks, ma ise olen nii vaene, et mul reaalselt pole peale pehmete väärtuste mitte midagi. Ulualust ma üürin ja see on reaalselt nii kehv, et isegi peldikupott on koostööst loobumas. Ma valisin üüripinna selle järgi, kus ma tööl käin, mitte selle järgi, kus mulle meeldib elada. Telekat mul ei ole ja seetõttu paistan ma seltskonnas veider, sest ma ei oska kaasa rääkida ühelgi teemal, mida teised on oma telekastidest kõrva taha pannud. Autot mul ei ole, selle asemel sõidan jalgrattaga ja naudin talverõõmusid – seda märga näkku pritsivat hallollust kannatan nii oma näol kui mu vaese kaherattalise all. Hekk – mul pole isegi käekotti! Aga hommikuti vaatan, et mõnel peenel preilil on tööle minnes lausa kaks ridiküli käevangu haaratud.

giphy (1)

Mul on ainult pehmed asjad. Nagu näiteks (peaaegu) neli ülikoolikraadi, millest ükski per se ei too mulle mitte midagi sisse aga midagi välja ka ei vii. Mul on kass, kes on väga pehme. Ja mul on, kõhu pealt natuke pehme, elukaaslane, keda, tõsi – ma pole kohanud juba mitu kuud… Nüüd, kus teil on olemas ettekujutus, kuidas ma elan, tasub mainida, et tavalise tööl käiva luuserina ma muud moodi raha oma katuse alla koguda ei oska kui ainult ülemuselt palka juurde nuiates.

Olgu kohe alguses ka öeldud, et ma pole veel kordagi oma uut palka kätte saanud, sest ma olen siin mitu kuud hoogsalt tööst viilinud ja muid asju teinud, mille töötasu arvestatakse aasta keskmise järgi. Päris nõme.

Enne kui ma palgavestlust pidasin, lugesin ma, esiteks, peaaegu uuesti (teist korda) läbi raamatu, millest ma olen juba varem pikalt jutustanud: https://pinsipolv.wordpress.com/2019/05/16/elu-parim-tehing-ja-sina-saad-seda-jargi-korrata/. Ma ei oleks seda raamatut uuesti läbi lugenud, kui ma ei arvaks, et seal on olulisi asju, mida tuleb õigel hetkel mäletada ja õigel ajal välja öelda. Teiseks, käisin ma tööintervjuul ühes väljamaa virmas, mis soovib rajada uut kontorit Eestisse ja mind taheti selle kontori esimeseks tööhobuseks. Ma ei otsinud ise võimalust intervjuuks, nad võtsid minuga täiesti ootamatult ühendust aga tea, et ise võimalusi otsida on ka täiesti okei ja kõik peaksid seda vaimu värskenduseks aeg-ajalt tegema. Ära passi lihtsalt 3 aastat oma töökohas, käi samal ajal ringi uudistamas ja maad kuulamas. Sa võid teha intervjuul näo, et sind eriti ei huvita aga oled valmis ära kuulama. Ise salaja sisemiselt põlemas mõttevahetusest iseendaga, et kas tõesti võib asi nii kaugele jõuda, et vahetangi töökohta?!

Kas teil on selline ülemus, kes lipsustatult istub oma elevandiluust torni 10. korruse neitsinahast toolil? Minu oma on selline. NOT. Tegelt meil on nii suur kontor, et ma isegi ei tea, mis korrusel ta istub! Ausalt, täiesti liialdamata. Minu ülemus on selline, kes tuleb töötaja juurde kui mingi business on ajada, mitte vastupidi. Päris ebatavaline eks. Mine tea, võibolla talle ei olegi oma lauda antud ja seepärast ta muud moodi ei saagi kui veeta oma päev ühe töötaja laua juurest teise juurde kulgedes. Nii et päris sellist olukorda mul ei saa tekkida, et seisaksin ukse taga, mille silt ütleb CEO ÜLEMUS, ja koguksin seal julgust kuni esimene higipiisk kinganinu tabab ja siis koputaksin kolm korda uksele. Sorry, et ma ei saa sind ette valmistada selle ukseläve ületamiseks. Aga mõni leiaks ikka ettekäände, miks ei saa palka juurde küsida – sest ei tea isegi, kus ülemus asub! Ole siis veidi kaasaegsem eksole, meil on näiteks kasutusel vana hea vanaraud – outlook ja skype, kus me klaarime kogu oma businessit. Altpoolt leiad ka, kuidas ma neid tööriistu rakendasin.

Ma olen aus ja avatud töötaja, keda saab usaldada, sellepärast ütlesin ma ka ülemusele, et mind kutsuti tööintevjuule. Paluks mitte tõlgedanda seda nii, et ma justkui oleks arrogantne ülbik, kes iga nurga peal kuulutab, et hea meelega viskaks varsti lahkumisavalduse lauale. Boss tegi täiega kivinägu ja utsitas veel tagantki. Endast lugupidav inimene muud moodi ei käitugi. Kui sinu boss reageerib negatiivselt ja alandab sind, siis on sul aeg sealt uttu tõmmata.

See väljamaa virma pakkus mulle nii palju raha, et kuku pikali. Ma poleks sellist summat veel mitu aastat oma praeguses kohas saanud. Et raamid paika panna, siis selgituseks nii palju, et ma räägin siin numbrist, mis algab ikka 3-ga, eksole. Lasteaed on läbi, on aeg õppida tundma suuremaid numbreid. Sain selle pakkumise hilja õhtul meili peale ja ma ei mäleta, kas ma sel öösel magasin aga hommikul tööle minnes oli küll pea igasuguseid lolle mõtteid täis. Esiteks, ei olnud ma arvestanud reaalse võimalusega poole aasta jooksul töökohta vahetada. Teiseks, ma üritasin hakkama saada emotsiooniga, mis sind valdab kui sa saad teada, et oled olnud aastaid räigelt alamakstud. Mõtle korra, mis tunne see on kui sulle pakutakse sama töö eest netopalgaks seda, mis on praegu su brutopalk.

— Siin võta paus ja  kujuta ette, et su praegune brutopalk ____ EUR on su uus netopalk —-

Mul läks küll praegu südame alt õõnsaks!

Ma ei osanudki ise midagi peale hakata kui et teha maailma kõige targem liigutus – kurtsin muret kolleegile ja küsisin, et mis ta minu olukorras teeks. Terve nädala oli suur must vari mu pea kohal, sest ma tundsin end ühelt poolt oma tööandja poolt reedetuna ja teiselt poolt lollina aga sellise lollina, kes lõpuks ometi perset liigutas ja kellel on nüüd trumpäss taskusse kukkunud. Umbes selline tunne oli, nagu oleks relvaga tööle kõndinud.

Ülemus oli sel nädalal sõitnud puhkusele ja ma ei saand seetõttu tekkinud situatsiooni kuidagi lahendada. Ja ka järgmisel nädalal oli ta veel puhkusel. Kaua võib puhata, mul on üks jutt rääkida! Nagu selgus, siis olin ma enese teadmata siiski rikkunud tema puhkuse kaunil troopilisel saarel, sest ta oli leidnud wifi ja küsis minult õhtul, kas ta peaks minu pärast muretsema. Ehk siis, mu kallis kolleeg oli läinud teistele kituma ja ülemus sai teada ja juba närvitses oma palmisaarel (mille äraostimist ta kindlasti seal kaalus), et kas ta jääb vahepeal ühes heast töötajast ilma või mitte. Ma pakun, et ta kokteil võiks üsna mõrult sel hetkel maitsta. Vastasin talle, et ‘puhaku rahus’ 😀 ja kui tagasi tuleb, siis räägime mu palgast. Broneerisin ta kalendris meile kohtumise ja kui see päev kätte jõudis, siis me rääkisimegi.

Ehk siis kui sa nüüd ise aru ei saanud, siis etikett nõuab järgmist: 1) ütle talle, et sa tahad rääkida oma palgast; 2) nädala pärast kohtu temaga füüsiliselt, et rääkida oma palgast. Nii annad sa talle aega ettevalmistuseks (mis on muidugi halb) aga vähemalt sa ei vihasta teda välja. Nii ma olen juba mitu korda toiminud, hekk – see vist oli isegi kunagi tema enda soovitus nii seda räpast asja ajada.

Me kohtusime, rääkisime, ma ütlesin talle, mida mulle pakuti (selle numbri võib alati valetada veel suuremaks) ja et selline on paraku minu turuväärtus. Kas hakkan saama sama numbrit või alternatiivne variant on see, et mul on juba järgmine ettevõte välja vaadatud, kuhu sisse jalutada (päriselt olin ka vahepeal 2 uut põnevat pakkumist leidnud). Selle peale ta võttis veel ühe nädala mõtlemise aega. Selleks ajaks olin mina juba öeldnud väljamaa virmale, et sorry, liiga vähe pakuvad :D. Ma ei uskunud, et võiksin neid sõnu tõesti ise kirjutada aga nii ma tegin. Selle peale saatsid nad mu kukele. Aga kes see siis võtab vastu esimese pakkumise! Otsi lolli. Ekke on selle lõksu vastu oma raamatus ikka terve peatüki pühendanud.

Nädal möödus ja kohtusin bossiga uuesti. 10% sain kohe palgatõusu ja ülejäänu järgneb 6 kuu pärast. Mis mul üle jäi, väljamaa virma oleks mind samuti 6 kuu pärast tööle võtt’ ja sillad olid nüüdseks põletatud. Nii et ma võtsin selle pakkumise vastu. Aitäh!

Minu november

Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Minul tuleb õnnelik pinsipõlv.

November lühidalt:

  • aktiivselt laekus 1980 €, sellest palk oli 1965 €, ülejäänu oli kuluhüvitis
  • passiivselt laekus 10,27 €.
  • kulutasin 1061 € + õppelaen 72 €
  • säästsin 1010 € (51% sissetulekust)
  • olen finantsvaba 0.9 aastat

November pikalt:

Seekord raha eriti palju ei tuulutanud, võrreldes viimaste kuudega läks ringlusse palju vähem (vt joonis). Ei leidnud lihtsalt sobivaid variante ja Coopi ma ka ei tahtnud.

Screenshot 2020-01-05 at 14.33.55

 

Kuidas ma otsustasin, et ma Coopi ei taha? Ma arvan, et Coopil on väga kaval ärimudel ja tänu Coopile on maal üldse elu kuidagi võimalik. Enne Coopi pakkumust analüüsisin ma väga põhjalikult Šiaulių panga näitajaid ja leidsin, et on päris hea aga kuna hetkel on võimalik leida ka efektiivsemaid investeerimisvariante, siis tehinguks veel ei läinud. Võrreldes Šiaulių-ga jäi Coop pank üldse minu huviorbiidi serva alale. Praeguses küpses majandusfaasis jahin ma hiiglasi, selliseid, kel on raske laieneda ja kel seetõttu jääb raha väga palju üle. Tallinna Sadam on näiteks selline monstrum. Kui börsidel midagi väga halba juhtub, siis ma magan rahulikult, sest mu portfellis on Balti suurimad hiiglased. Aga Coop on kasvuhormoonides heitlev varreke, kel on vastupidine probleem – rahast on pidev puudus ja seda veel pikka aega, sest ega nad siis oma kasvuambitsioonist järsku loobu.

Kas teil on ka pidev sisemine võitlus, kumma poole hoida – kas leida hästi potentsiaalne kasvuaktsia (nagu on FAAM aktsiad või miks mitte ka Coop) või hoida pigem regulaarset ja head dividendi maksvate ettevõtete poole? Keegi pole öelnud, et mõlemat korraga ei tohiks viljeleda aga võttes arvesse minu üsna küpset vanust ja nappi pappi, siis esialgu süvenenult praktiseerida ühte ja põrnitseda teist on mu arvates fine. Alguses meeldibki üks asi ja hiljem hakkavad meeldima teised asjad.

Passiivset tulu on sel aastal kokku laekunud 535,87 eurot. Ja seda ilma ühisrahastuseta kust kuulu järgi kõik praegu väljuvad. Selle passiivse tulu seas on dividendid, aktsiakapitali tagastus, müügitulu ja võlakirjade ning hoiuste intressid. Sel kuul sain intresse ühelt lõppenud hoiuselt.

Screenshot 2019-12-05 at 23.26.09

Vaatasin, et kui aasta alguses tõusis mu varade hulk paarisaja euro kaupa kuus, siis viimased pool aastat on see tõusnud tuhande euro kaupa kuus. Üks põhjus on see, et ma laristan vähem. Teisel poolaastal olen igakuiselt kulutanud 250 eurot vähem kui esimesel poolaastal. Jeee! Siis vaatasin, et aktiivne tulu (see on tulu, mida ma kulutan) oli esmesel poolaastal keskmiselt 200 euri väiksem kui teisel poolaastal. Nii et esimesel poolaastal ma teenisin vähem ja laristasin rohkem kui teisel poolaastal. Hirmus!

Screenshot 2019-12-05 at 23.30.10

Rahakotti on tore piiluda kui seal on, mida vaadata. Hetkel on mul vaba raha hästi palju, sest ma tahan märkida Inbanki võlakirju.

Mul on ka kasvukonto, kus on paarisaja euro eest indeksfondi osakuid ja 4 € võrra on kapital ka kasvanud. Näitasin seda sõpradele, et kui lihtne see kõik on ja miks nad ei võiks. Tulemuseks oli see, et nad arvavad, et raha on mu elus peamine.

giphy

Raha ongi peamine kui mõelda, millist elustandardit ja kindlust sa soovid endale ja oma perele. Teiste investeerimisgurudega võrreldes olen ma ise siin üsna vähe kindlustatud. Aga mu sõpradel on veel vähem. Kaelas on halvad laenud (kinnisvarale, mida ei õnnestu maha müüa), telefonide ja vidinate tarbimislaenud, tehtud on halbu investeerimisotsuseid (nt. kodu ostmine 20%-se tarbimislaenuga), vähehinnatud töökoht (palk 700-800 €). Millised on väljavaated sellistele peredele 30 aasta pärast kui me oleme kõik siis juba pensionärid? Mul hakkab pea ringi käima…