Kas harakas katusel või varblane peos?

Täna loendame harakaid katusel.

Ükskord kujutasin ette, et mul on vaba 4000 eurot, mida dividendiaktsiatesse investeerida. Kuna ma siiani olen aktsiaid ostnud umbes 500 euro kaupa, et mis oleks kui investeeriksin kõigisse eesti dividendi maksjatesse 500 eurot. Need ettevõtted oleksid siis Kaubamaja, Silvano, Harju Elekter, Olympic, Tallinna Vesi, Merko, Tallink ja LHV. Arvutasin kui suur oli nende dividenditootlus 2017 aasta näitel, võttes aluseks 30.12.2016 aktsia sulgemishinna.

Investeerides kõigisse kaheksasse ettevõttesse (kogu 4000 eurot), oleksin saanud dividende 200 eurot ja aritmeetiliselt keskmine tootlus oleks olnud 5%. Saaks paremini!

Sorteerisin veerud tootlikkuse järgi järgi ära ja kratsisin kõige nõrgemad  dividendimaksjad (Tallink ja LHV) välja. Investeerides järele jäänud ettevõtetesse endiselt 500 euri, sain tootlikkuseks 5.91% ja rahas 176 EUR. Isiklikult ma Silvanosse ja Tallinna Vette investeerida ei julge, nokkisin ka need nimekirjast välja. Alles jäi 4 ettevõtet ja koguinvesteeringu 2000 EUR pealt tuleks tootlikkuseks 6%, mis teeb rahas 120 EUR. See oleks olnud päris kobe harakas. Ainult et ma olen vaene rott ja mul ei olnud aasta alguses 2000 EUR vaba raha.

Käesoleva aasta lõpuks on pilt muidugi veidi muutnud. Harju Elekter istub haraka nimekirjas kummaliselt kõrgel aga mina päris nii head tootlikkust ei saanud, sest mu ostuhind jäi dividendide saamise ajal 3 EUR peale. Arvan, et mul on õnne olnud kui Kaubamaja puhul 6% piiri kätte püüan aga eelmise aasta järgi on võimalus saada ka 7%. Olympic on olnud terve aasta väga kummaline, aktsia hind on täna täpselt seal kus ta oli aasta alguses kui ma teda ostsin ja kus on nüüd need analüütikud, kes ennustasid, et tõuseb 2 EUR-ni, ah? Kui aktsia nii odav püsib ja teadupoolest Olympic supleb sularahas, siis vb ostavad natuke aktsiaid tagasi aga mul müümiseks ka nagu ühtegi põhjust ei ole.

Sain oma vaba 2000 EUR aasta lõpuks kokku ja selline näeb välja minu reaalne haraka ja varblase hübriid. Üks rida on vähem, sest Merkot ma pole ostnud. Võtsin tabelist kogused ka välja, sest muidu te lähete kohe aktsiaraamatusse piiluma, mis agulirott ma selline olen.

HAE ja OEG puhul arvestasin mulle sel aastal makstud dividendi ja kaubamaja puhul fantaseerin, et sain samuti 2017 aasta dividendi. Koguinvesteeringu 2000 EUR pealt oleks seega tootlikkus 5.8% ja rahas 117 EUR. See on sama hea nagu mu veelgi hüpoteetilisem harakas! Hurraa!

 

 

Ostsin Kaubamaja aktsiaid

Panin detsembri alguses investeerimiskontole veel nutsu juurde ja ostsin Kaubamaja aktsiaid. Kaubamaja on reaalselt esimene ettevõte, mida ma enne ostmist dividendimaksja võimekuse külje poolt ka analüüsisin. Aga ma ikka kuu aega vaagisin seda ostu sest nüüd algab ju mitu aastat kestev vana kaubamaja renoveerimine ja kas sel ajal ikka jääb dividendide väljamaksemäär sama kõrgeks või mitte. Samas olen veendunud, et paari aasta pärast on kaupsi e-pood ja autode äri palju suurema väärtusega, eriti kui Amserv ka ära ostetakse.

E-pood toimib muidu hetkel suht kummaliselt, kuna järve selver on suurima laoga selver, siis kõik tellimused lähevad sealt teele ja reede õhtuti on poe riiulid lihtsalt tühjad. Tühipaljast saia ka ei saa. Pöördusin näljasegase näoga selveris töötava sõbrantsi poole, “kuule, kus TOIT on?!?” ja ta teadis selgitada seda e-poe asja.

Noh, peaasi, et ostetakse, mõtlen ma.

Ostsin omale siis sellise hulga aktsiaid hinnaga 9.15 EUR, et võiksin arvestada, et kevadise hooaja uued käimad maksab kaups mulle dividendidega kinni. Dividendimäär on iseenesest hea, 2014. aastal maksti aktsiakapitali lisaks, nii et kokku tuli sama palju nagu 2013. a-l. Muidu on pilt kena pärast viimast majanduslangust, ühtegi korda makseid vähendatud pole. EPS kasv on neil kah viimastel aastatel olnud 10% juures.

See mu sõbrants, muide, on maru püsiv ja on selveris töötanud üle 10 aasta. Ta on ametiredelil tõusnud ja tegutseb varjulisemal poe küljel aga kaupsi aktsiaid tal ei ole. Mulle ei mahu lihtsalt pähe, et kui selver nöörib oma töötajaid alavääristava palgaga, siis tuleb ju tööandjale “tagasi teha”? Ja mis saaks olla selleks parem seaduslik viis kui kõik kaupsi töötajad hakkaksid ise ka aktsionärideks ja saaksid dividendide näol saamata jäänud palgaosa ikkagi kätte. Kui alginvesteering oleks ühe selveri töötaja neto kuupalk, pakun et umbes 500 eurot ja siis 10 aastat järjepidev olla (ja nagu näha siis seda järjepidevust töötajate seas ju leidub) ja iga aasta saadud dividendid reinvesteerida (ütleme et dividendi määr on 7% ja iga kuu kraapida närused 40 eurtsi kokku ja see kord aastas juurde investeerida), siis on 10 aasta pärast palgalisaks dividendid summas 500 EUR. See on ju 13. palk. Kui sa jaksad töötada selveris 10 aastat, siis jaksaksid ka palgalisa saada. Aga eks see sõltub, milline on inimeste finantsteadlikkus, ega tegelt ju ei teata.

Et traditsiooniliselt lõpetada mustas toonis, siis loendame püüdmata tibusid ka. Nüüd on mul nii palju aktsiaid hetkel kokku hangitud, et ma võiksin järgmisel aastal oma poti pealt saada veidi üle 100 euro dividende. See on 10 korda vähem kui ma soovin teenida 3 aasta pärast.

Novembris käpad numbrites

Istusime lõunasel laupäeva hommikul mõtlike nägudega arvuti ees – vaatasime kuidas see rikkus majja peaks siis tulema. Tõdesime, et sellise tempoga läheb mul 10 aastat kuni ma suudan 20k kokku koguda, mis mulle oodatava 1200 eurose aastase dividenditulu tooks. Harju Elekter upitas novembris mu portfelli 89€ võrra, mis on märkimisväärne arvestades mu portfelli väiksust. Ülejäänud juurdekasv tulenes investeerimiskontole lisatud säästudest.

Nüüd tundub mu lemmikettevõtte HAE hind nii kõrge, et ma ei julge seda enam juurde osta. Olen välja arvutanud, et ostaksin seda maksimaalselt 4.45 jevro eest juurde, sest siis ma ei tekitaks endale viimatise müügitehinguga kahjumit. Vaadake ja kadestage – ma olen veel nii noor investeerija, et pole kordagi kolistanud seda ämbrit, et müün ja siis pärast mõtlen ringi ja ostan veel kallimalt tagasi. Lohutan ennast sellega, et dividendimäär on HAE puhul nagunii üle aastate üsna vilets olnud, kuigi mulle meeldib nende järjepidevus ja sellist turvalisust ma tegelikult otsingi.

HAE maksab küll igal aastal dividende aga iga-aastasest dividendide kasvatamisest rääkida ei saa. Balti börsil vist polegi ühtegi sellist ettevõtet, kes seda suudaks või tahaks. Alumiselt graafikult on näha, et enamus aastatel dividende küll tõstetakse aga mõni aasta tõstetakse suuremas mahus, mõni aasta tõstetakse väiksemas mahus.

Tahaksin leida Balti börsilt sellise ideaalettevõtte, kel kasvumäärade tulbad oleksid iga aasta tõusvas järgus nagu mu maja järeleandmatud trepid. Siis oleks kindlustunne ikka eriti kindel.

Olin terve laupäeva ninapidi HAE finantsnumbrites ja sain siis lõpuks pildi ette, mis ettevõte see selline siis on. See tähendab, et ma esimest korda tegin dividendiaktsia analüüsi. Kuidas ma seda oskasin teha? Ostsin dividendiinvestorilt tema targa raamatu. Kui vähemalt kaks Roosaare raamatut on hinge all, siis on see sobiv käsiraamat, millega edasi minna.

Üks hea uudis on mul ka – sain loodetud 300 EUR palgatõusu. Kui mu elustandard jääb samaks, siis peaksin olema võimeline senisest iga kuu ka 300€ rohkem säästma, onju. Mu senine säästumäär on ikka väga juust olnud. Nii et õppige, nähke vaeva, valige sektor kus on kuuldu järgi head palgad, investeerige ja siis võibolla teenite omale pensioni välja. Aga ärge tehke seda kõike nii nagu mina teen.

Lõpetuseks sooviksin tsiteerida Äripäeva Investor Toomasele kirjutatud kirjas, kus tuntakse muret, kuhu investeerida lapsele kogutav raha:

“Olen kolm aastat säästnud lapsele raha, teinud tavalise hoiuse ja pannud sinna lastetoetuse ja kogu nutsu, mis talle esimestel aastatel kingitud on. Seda summat sööb muidugi inflatsioon, aga olen lootnud, et mõtlen välja, kuidas see raha kasvama panna,” kirjutas Kadri. 

Kuigi pank pakkus talle välja spetsiaalse koolifondi, siis sellele mõttele tõmbasid kriipsu peale võrdlemisi suured teenustasud. “Nüüd siis järgmisest aastast hakkab riik hoiuste intresse ka veel maksustama. Praegu on mul tunne, et põhimõtteliselt võib raha kohe põlema panna, sest kui hoiad sukasääres, sööb inflatsioon või halvemal juhul hiired. Kui teed pangaga koos mingi spetshoiuse, küsivad nad liiga palju varahaldustasu. Ja ükskõik, mida teed – “vasakpööre” võtab ikkagi raha ära,” kurtis Kadri.

Ma lugesin seda lõuna ajal paberlehest, hoidsin näppu “põlema panna” peal ja katsusin naerukrampides toidu kätte mitte lämbuda.