Pensioni kogumisel ei ole üldse mõtet

http://goodluckflowers.com/product/event-photography-package/

Lehes ilmus täitsa kobe arutelu kas pensioni kogumisel on üldse mõtet. Ajakirjanik ise küsib ja ise vastab ning õigesti vastab!

Ma olin just lõpetanud keskkooli kui tuli liituda kohustusliku II pensionisambaga. Minust vaid paar-kolm aastat noorematel kodanikel oli vabadus panna käsi ette, voorusevöö selga tõmmata ning võtta seisukoht, et mind te ei k**i. Olen viimasel ajal kuulnud inimesi ütlemas, et II sambaga liitumata jätmine on olnud nende elu kõige arukam finantsotsus. Kuidas siis nii, et pensioni koguda ei ole mõtet aga seda läheb ju ometi vaja?

Ma olen olnud viimased 6-7 aastat LHV Pensionifondi L liige ja artiklit vaadates tuleb tunnistada, et viimasel aastal on mu raha seal lihtsalt põlenud. Ma võiksin ise ka igal õhtul ühe 5-eurose põlema panna, sest nii ‘edukas’ see 50% ulatuses aktsiatesse investeeriv fond viimasel aastal oligi. Ja seda sellisel aastal, mis pakkus aktsiaturgudel rekordilisi tootlikkusi. Klikkasin lahti ka LHV-s pensioni rubriigi, kus on justkui kirje iga kuu kohta mingile tehingule aga täiesti arusaamatuks jääb kui palju on nende aastate jooksul minu raha eest mingeid tehinguid tehtud ja kui palju on olnud juurdekasv. Ajalehe artikli järgi on pikas perspektiivis minu valitud fond L koos XL-ga olnud võrreldes kõigi teiste fondidega kõige edukam, lihtsalt edu on väga suhteline.

Vaatamata mesijutule, mida pintsakutes poisid ohver-klientidele ostukeskuste fuajeedes kõrvu sositatavad, vahib tabelist vastu inflatsioonist väiksem tootlus. Kui keegi veel kõrgeid haldustasusid suurema lubatava tootlikkuse taha peidab, tehke talle munapiiksu, sest mida tootlikkust?!

Tuleva tunnuslause

Neil, kes Tuleva pensionifondiga liitusid, põles raha eriti eredalt – inflatsiooniga korrigeeritult -5%. Kahju, minu head tuttavad ja pereliikmed liitusid Tulevaga sellal kui minule meenutas see uue entusiastliku tsirkuse saabumist lõhkistel trikiratastel. Viskasin pilgu nende poolaasta aruandesse ka – varasid on 27 mln ulatuses ja poolaasta kahjum on 600 000 eurot.

Mis me siis sellest kõigest järeldame – tuleb mõelda pensioni kogumise alternatiividele. Muuseas, keskmine I samba pension oli eelmisel aastal 350-400 eurot. Kuidas sulle meeldiks teenida täna sellist raha?

Ega ei meeldi küll. Noorena on muidugi hea arvata, et ega ometi mina pensionärina nii vähe ei teeni. Aga tead mis, kui sul ei õnnestu elu jooksul panna püsti väga edukas äri või kui sul pole praguseks tehtud algust oma investeerimisportfelliga, siis teenid ikka küll! Mina ei leia, et ma oleks väga ettevõtja tüüpi, kuidagi üldse ei kõneta, nii et vot kui hea, et on olemas väärtpaberitesse investeerimise alternatiiv. Mõlema meetodiga on võimalik rikastuda aga üle pikkade pikkade aastate.

Õnneks, õ n n e k s on mulle lõpuks aru pähe tulnud. Jääb üle vaid kahetseda, et oleks mul varajastes kahekümnendates olnud keegi, keda finantsvaldkonnas usaldada ja kelle näpunäidete järgi investeerimist alustada. Ei olnud! See on tegelikult põhjus, miks olla ise olemas nende jaoks, kel veel kõik on ees. Nüüd on ka eesti keelset ja loetavas keeles kirjandust algaja investori jaoks kerge leida ja tekkinud on terve koor blogijaid, kes täiesti uskumatute numbritega oma sabasulgi ehivad. Nii palju infot kuidas alustada Eesti suguses konnatiigis investeerimist, ei olnud 10 aastat tagasi lihtsalt olemas, mil mina olin veel varajastes 20ndates.

 

Jaanuari kokkuvõte

Jaanuaris kasvas rahapuu hirmsa mühinaga, kohe nii et maa värises, oksad ragisesid ja raha kukkus puu otsast pähe. See oli mu senise investori karjääri kõige edukam kuu.

Alustuseks panin palgast kohe kuu alguses kõrvale 400 EURi. Rohkem ma juurikatest juurde ei suutnud pigistada ja see raha on nüüd kuu aega kontol istunud, sest ma ei tee ühtegi tehingut mille summa jääb alla 500 EUR-i. Seda sellepärast, et siis jääb teenustasu alla 1% tehingusummast ja minul on selline reegel, et võiks jääda ideaalis sinna 0,8 kanti.

Portfelli väärtus tõusis ühe kuuga 735,96 EUR. Sellest 272 EUR tõi HAE, 12 EUR OEG ja 51 EUR Kaubamaja. Kaubamaja ost on seega end seni kenasti õigustanud ja ostuhetk õnnestus jälle lokaalsele mõõnale ajastada. Hetkel on portfell väärt 3099 EURi ja sellest 2345 EUR olen mina sinna ise suunanud. Siin on minu rahakott täies hiilguses.

Eks te võite ju naerda et ainult 3000 eurot. Ma lihtsalt naeran kõvemini ja valjemini. Vähemalt käin ma välja realistlikke numbreid, mis näitavad kuidas kuidas tegelikult nullist alustatakse ja mismoodi sealt tõusta on võimalik. Kesse usub, et teie puhasväärtus on 50k või 77k, kui teiega ühes reas seisan mina, kelle ette näidatavaid arve maarahvas siiski lugeda mõistab.

Veebruaris tuleks teha järgmine dividendiaktsia tehing. Millist ettevõtet eelistada? Kas osta mõnda olemasolevat juurde või peaksin balti börsil natukene veel hajutama? Viimasel ajal räägitakse, et liigset hajutada polegi väga mõtet, et 3-4 ettevõtet ongi juba hea.

Jaanuari valguses näen, millise vea olen teinud kui seadsin 2018. aasta eesmärgiks 7000 euro suuruse portfelli. Kõrge kapitalikasvu valguses ei ole 7000 mingi probleem ju saavutada. Dividendisaak sõltub aga siiki soetatud aktsiate arvust ja tegelikult peakski ju koguaeg rääkima aktsiate arvust, mitte kapitali suurusest? Selleks, et aastal 2020 teenida dividendidena Eesti keskmine palk, peaksin põhimõtteliselt kasutama hoopis sellist järjehoidjat – omada portfelli, mis:

• 2018. a. lõpuks teeniks 7% tootluse juures 450-500 eurot
• 2019. a. lõpuks teeniks 7% tootluse juures 1000 eurot
• 2020 a. aprilli seisuga teeniks 7% tootluse juures 1400 eurot

Kui sel kuul maksaksid kõik ettevõtted oma dividendid välja, siis eelmise aasta dividendi väljamaksete järgi ma teeniks kusagil 120 eurot äkki.