Algaja pensiunääri psühholoogia

Nädala alguses raputas Olympic tulevaste pensionäride tutisusse ettevõtte ülevõtupakkumise uudisega. Mida mõtleb sellises situatsioonis algaja pensiunäär?

• Esmaspäeva hommikul pärast uudise lugemist: MÜÜ! Ma pean ruttu müüma hakkama!
• Esmaspäeva õhtul kui Roosaare arvamuslugu oli ka loetud: Ta peaks olema minust targem, ootan veidi nagu temagi ootab. Huvitav, mida ta ootab?
• Teisipäeva lõuna: lugesin, mida arvatakse OEG aktsiate väärtusest kui ettevõte on börsilt läind: järeldasin, et päris kindlasti ei ole mul mõtet neid aktsiaid igavesti endale hoida, sest teadmatus muutuks liiga suureks.
• Teisipäeva õhtu: Postimees on avaldanud artikli ülestõusnud pensionäridest: “Madrid seisab silmitsi pensionäride mässuga”. Hispaania valitsus on algatanud reformi, millega tõstetakse pensioniiga 65 eluaastalt 67 eluaastale ja vähendatakse praeguste pensionide maksmist. Pensionide suurust hakati arvutama viimase 15 tööaasta semel 25 aasta alusel. Hispaania rahvastikust töötab 40% ning kui beebibuumiaegsed lapsed pensionile jäävad, on pensionäre rohkem kui tööjõudu. Hispaania sündivustase on Euroopa üks madalamaid ja keskmine oodatav eluiga üks kõrgemaid. Pensionifondi väljamaksed on ületanud laekumisi 2008. aastast saadik. Hoiatatakse, et pensionisüsteem võib pankrotti minna mõne kuuga.
• Kolmapäeval: otsustasin aktsiad paisata müüki, sest aprill läheneb ja vara, mis ei tooda dividende, ei täida minu eesmärke. Kuna aktsia hind kõikus kahel esimesel nädalapäeval 1.9-1.91 vahel, otsustasin eksperimenteerida ja panin müüki hinnaga 1.91, kehtivusega päeva lõpuni. Order ei läinud täitmisele.
• Pühapäeval: nüüdseks on olnud 1 nädal auru välja laskmiseks ja käisin samm-sammult uuesti läbi oma plaani. Vaatasin oma investeerimisdeklaratsiooni. Leidsin sealt tingimuse, mille järgselt tohin müüa. Vaatasin rahapotti – seal ootab ümber jaotamist 1200 eurot. Juba nädal aega on olnud üleval ühe teise ettevõtte aktsiate ostuorder, andsin hinnas järele ja panin uuesti üles. Panin üles ka OEG müügiorderi, eesmärgiga aktsiatest kindla peale lahti saada, et vabaneva raha ning lisasäästude eest osta kolmandat ettevõtet.

Olympicu ülevõtupakkumine on katse nurjata mu aastast dividendisaaki!

Isegi kui ka sel aastal oleks makstud tavapärast 10 sendist preemiat, saanuks ma divikaid umbes sama palju kui võidaksin nüüd aktsiate müügist. Ostsin OEG aktsiaid 2017. aasta jaanuaris hinnaga 1.8 ja müües nüüd hinnaga 1.9, teenin aktsia pealt 10 senti. Kuna teenustasu tuleb ka maksta, siis selle võrra võidan siiski vähem.
Äripäeva uudised tekitavad mul igasuguseid küsimusi, millega oma pead vaevan. Näiteks:
1) miks investor Toomas sai esmaspäeva hommikul meili peale teate, et tema aktsiaid ära osta soovitakse? Mina küll meili ei saanud. Kes selle talle saatis?
2) Miks väidetavalt LHV praegu OEG aktsiaid kokku ostab? Mida seal enam spekuleerida on? Kas Merko või Kaubamaja või Harju Elektriga poleks hetkel väheke riskivabam spekuleerida?
3) Aktsiaraamatust peaks saama vaadata paari päeva möödudes, kes on tehingute taga, aga kuidas ma sealt selle info leian? Seal on mingi üldine tehingustatistika ju ainult?
4) Miks Roosaare arvab, et OEG võidakse ära osta kõrgema hinna eest – kas see on mingi tavapärane asi, et esmane pakkumine ei lähe läbi, et investorid ei anna aktsiaid käest ära ja 90% piir jääb kättesaamatuks ning tehakse teine, veidi, parem pakkumine või kannatab Roosaare investori sündroomi käes, et ÄKKI saan PAREMA hinnaga? Seesama, mille käes minagi järjepidevalt kannatan?
5) Kui keegi teine praegu OEG aktsiaid ei ostaks, kas ma saaksin neid ka siis müüa selle välja kuulutatud hinnaga? Kas see tähendab et sel juhul on automaatseks ostjaks ülevõtupakkumise teinud ettevõte?

Veebruar

https://www.dreamstime.com/

Tervist! Pakun taas võimalust piiluda, kuidas kirikurott sandikopikaid veeretab. Veebruaris kukkus säästupotti 300 euri, kapitalikasv oli 56 euri ja ühtegi tehingut jälle ei teinud. Selle üle ei ole ma sugugi õnnelik, et sisseostud tegemata on. Tahaksin olla võimeline tegema regulaarseid tehinguid ja mitte ära hirmuda üle öö järsult tõusnud hindadest. Aga mitte kuidagi käsi ei tõuse. Ikka mõtlen, et ootan veel, dividendide jagamiseni on veel aega, saan raudselt praegusest hinnast odavamalt kätte! Aga vabalt võib mitte saada, sest vaata kui hoogsalt rühib Tallinna börs, mis veebruaris oli üks maailma esirindlikuimaid turge üldse.

Veebruari parameetrid on järgnevad:

Portfelli väärtus: 3455.6 EUR
Muutus võrreldes jaanuariga: +356,52 EUR ehk 10%
Minu säästuraha on potis: 2645 EUR
Vaba raha osakaal: 22%

 

Võimalik, et lähiajal ootab mind ees suurem väljaminek, kuna vaja oleks uut nutitelefoni. Kõige karmimalt annab see vajadus end tunda igal talvel kuna see, 2012-st aastast pärit föön, kardab külma õhku. Tegelikult tahtsin juba eelmisel talvel osta aga ikka pidasin vastu, olin hirmus vaene ka. Fööni rohkem osta ei raatsi aga ligi 500 EUR kulutus võib küll soolas olla. Ohh, mis saab nii minu säästmisest, ma ei saa ju jätta ühte kuud lihtsalt raha potti panemata. Sest prioriteedid. Aga ma ei saa ka osta telefoni ja samal ajal 300-400 euri investeerida. Ning järelmaksuga ma ka ei osta.

Appi!

Kui ajastaks selle õige järgmise talve peale, sest käes on juba märts?

Üldiselt, nagu näha, mitte midagi ei kipu ostma. Ei aktsiaid ega tarbeesemeid. Äkki see on mingi enne. Äkki kukuvad homme kõik hinnad jälle MÜRAKI, sest Trump on idioot ja Putin on idioot ja saan soodukaga aktsiaid šoppama minna?