Kui sa ei ole veel investeerima hakanud aga mõtled, et võiks, siis päris kindlasti oleksid pidanud alustama juba eile. Mina munesin aasta aega Roosaare õpikute otsas ja mõtlesin toona investor Toomase sõnadele, et tema ei soovitaks praegu (aastal 2017 siis) aktsiaturule siseneda, sest siis istus ta ise juba sularahas ja jäi parima tootlusega aastast ilma. Aga kui ma poleks teinud oma esimest tehingut, siis ma poleks leidnud ka motti raha säästmiseks, ma ei oleks leidnud hasarti ja kirge, mis mind praegu tagant kihutavad, et elada alla oma võimete ja õppida investeerimise kohta. Üks asi on niisama lugeda, teine asi on lugeda samal ajal kui raha aktsiates istub ja sa loodad et see kasvab.
Mu investeerimiskontol on “summa kokku” real number tõusnud üle 4000 euro. Millal enne on mul nii palju raha olnud? Mitte kunagi! See summa on olnud kunagi ammu mu eesmärgiks aga enne sinna jõudmist mu entusiasm kärbus surmavalt igava raha kogumise taga.
Nüüd aga imetlesin ilusat numbrit internetipangas, viskasin pea kuklasse, pühkisin ilanired suunurkadest ja jalutasin selle mõttega poodi. Jõllitasin igat vastutulijat ja küsisin mõttes, kas sul on 4000 eurot? Aga sul? Aa, sul on rohkem või… ka see on okei.
Aktsiaturgudele investeerimine on tohutult hasartne, tahaksin lisaks aktsiatele osta ka võlakirju ja laiapõhjalisi ETF-e aga ka seksikaid ettevõtteid nagu Googlet ja Coca-Colat ja mitte kunagi ei müüks mitte midagi. Ostan ja hoian. Aga osta saab ainult siis, kui piisavalt säästa. Mu 2018. aasta eesmärk on investeerimiskontole säästa iga kuu 400 eurot, s.o. poolaastaga 2400 eurot ja meelerahufondi kokku 1000 lisaks. Tegelikkuses kulutasin ma 1k reisimisele ja investeerimiskontole säästmise graafikust olen maas 700-ga:
Kuidas ma alustasin?
- Talitan ikka Roosaare õpikute järgi ja palju materjali sain ja kasutan Märten Kressi aka dividendinvestor’i raamatust.
- Mu portfellis on 3 kõige pikema dividendiajalooga Tallinna börsi ettevõtet, neist kahel on läbipaistev dividendipoliitika, mille abil ma sinisilmselt rikastuda loodan.
- Ma ei ole pannud konkreetseid piiranguid endale, et kui aktsia hind kukub x%, siis ostan või hoopis müün ja mul ei ole veel ka jälgimisnimekirja. Küll ma kunagi jõuan, oluline oli lihtsalt nullist pihta hakata, sellega enam mitte venitada.
- Püüan osta perioodiliselt, mitte omandada positsiooni ühe korraga ja loodan, et keskmine reaalne dividendimäär jääb vähemalt 7% peale (tulemused sel aastal olid: HAE 5.2%, TKM 7.3%, MRK 8.7% ja OEG tõmbas üldse vaiba alt). OEG positsioonis oleksin pidanud säilitama ühe aktsia, äkki oleks olnud huvitav vaadata, mis edasi saab. Baltikumi dividendiaktsiad pakuvad hetkel kõrgemat tootlust kui paljud teised arenenud riikide aktsiaturgude dividendiaktsiad ning nad on minusuguse närilise jaoks taskukohased.
- Ma ostan alati piisavalt suure summa eest, et teenustasu jääks vähemalt 0.8% juurde (500-700€), seega päris mikrosummasid välja käia ei raatsi.
- Ma mängin mõnikord LHV virtuaalkontol, enne kui päris tehinguni jõuan. Seal on mul näiteks suures kahjumis Tallinna Vee positsioon (-27%, küll on hea et päriselt ei ostnud!), mida ma ei kavatse likvideerida, sest tahan näha, kas see suudab tagasi nulli tõusta. Algajad pidid tegema selle vea, et üritavad kahjumeid tagasi teenida. Ma saan seda virtuaalkontol proovida ja kui see ei õnnestugi, siis on tasuta õppetund olemas ja loodetavasti see ei unune.
Pinsi Põlv 