Dividendilehmade ülesrivistus

Kordan ka sel aastal Roosaare stiilis dividendi maksjate kokkuvõtet aga sedapuhku palju varem – keset kõige kibedamat kasumi jaotamise hooaega. Aasta lõpus oleks tagantjärgi võrdlus samuti huvitav aga praegu on hilinejatel nii mõnelegi rahalehmaks osutuvale põssale veel võimalus selga hüpata.

Niisiis, sa oled suur Eesti ettevõtete fänn ja sul on vaba 5000 eurot, mida dividendiaktsiatesse investeerida. Kui igasse ettevõttesse lükata 500 euri, siis kuidas jaotub sinu kasum? Kes, tänases küpses majandusfaasis, tasuvad sinu vaeva heldelt ja kes on vanad koid?

Kujutlegem, et sa investeerisid eelmise aasta 30. detsembri seisuga kokku 5000 eurot, jaotatuna võrdselt kümne ettevõtte vahel. Selle eest premeeritaks sind tänavu dividendide näol 427 euroga ja dividenditootluseks on 8,6% aastas, mis on juba palju parem tulemus kui eelmisel või üle-eelmisel aastal. Aga tuletagem meelde, et 2018. aasta jõulusoodustused olid, USAs atraktiivseks muutunud võlakirjaturu ja kaubanduspingete kuhjumise tõttu Hiinaga, sedakorda eriti prisked. Kes julgesid sel ajal osta? Kui nüüd seda vana puhveti ütelust ka meelde tuletada:

Mina ventileerisin kogu jõuluaja ja siis jaanuaris ostsin Merkot hinnaga 9,2€. Huuh. Sellisteks võimalusteks tuleks rohkem raha koguda, tänaseks on see üks vähestest positsioonidest, mis näitab rohelist numbrit. Aga raha pole kunagi millegi jaoks piisavalt, isegi kui 100% säästa.

Tatatatataaa! Esikolmikus on Silvano, Tallink ja Merko. Silvano on selles rivistuses kõige jämedam rahalehm, kõigist teistest pika puuga ees. Silvano kasumi jaotamisse arvestasin nii dividendid (0,2€ aktsia kohta) kui ka jaanuari väljamakse aktsiakapitali vähendamise teel (0,2€ aktsia kohta). Selleks, et aktsiakapitali vähendamise väljamakses osaleda, tuli aktsiaid omada juba 2018. aasta 17. juuli seisuga ja aktsia hind oli siis 2,78€. Tootlus seega hämmastavad 14,4% – kui sa ei ole veel Silvano osanik, siis kahju küll, aga see rong on sinu peatusest juba mööda sõitnud.

Tabeli seis on korrigeeritud vastavalt kommentaariumis toodud tähelepankutele.

Nii nagu armas Roosaare mind käesoleva postituse kommentaarides juurde lisas, siis mai lõpus laekus uudis, et lisaks dividendimaksele jagab Nordecon raha ka kapitali vähendamise teel. Nii et 2. kohalt leiame Nordeconi. Misasja? Kas sel ettevõttel on veel aktiivseid aktsionäre?

Kolmandal kohal on Tallink. Tallink olla Soome börsil suurima dividendimaksega ettevõte. Ilmselt on siin pold merd vähe dividendiinvestoreid, kelle portfelli Tallink ei kuulu, hmm.. ja mina olen veel üks neist. Aga veel 19. juunil ostes peaks dividendide saamise õigus jääma ostjale.

Merko dividenditootlus on 10,9% (eelmisel aastal 11,4%). Pole paha, kes tahab, hop on, praeguse hinnaga ostes tuleks tootlus 9,9%, mis on ka väga hea. Merko dividendisaajate nimekiri lüüakse lukku 25.06 seisuga.

Viiendaks platseerub 8,4%-ga Kaubamaja (eelmisel aastal 7,5%), mis on minu portfellis suurima osakaaluga positsioon.

Aga on veel teisigi täiesti normaalse dividenditootlusega ettevõtteid, mida ma soetaksin kui mul oleks vastav riskitaluvus. Peab nentima, et Tallinna Sadam ei paista eriti atraktiivne selles nimekirjas kuigi pole ju tootlusel viga midagi. Täielik lati alt läbijooksja on LHV, vähe sellest et dividendidega koonerdab, ei ole ka aktsia hind kahe aasta jooksul mai alguseni tootlust pakkunud. Ostke LHV võlakirju siis kui tahate.

Minu portfellis on neist ettevõtetest pooled ja olen nende vahel ebavõrdselt ära jaotanud 5669 EURi. Minu keskmised ostuhinnad on palju kõrgemad kui olid eelmise aasta jõulupakkumised, seega enamus positsioonidel on mu isiklik dividenditootlus kehvem (punane) ja ainult sadama puhul on parem (roheline). Silvano tulemus on mul näiteks kehvem sellepärast, sest ma ei saanud osa jaanuari aktsiakapitali vähendamisest. Selline see buumiaegne investeerimine on, kannatlikult, halli habemega, tuleb oodata võimalusi odavalt investeerimiseks. Kui võimalus tuleb ja raha maetud, tuleb pikka aega uut võimalust ja uut raha oodata. See 413 euri mis aasta jooksul laekub, on muidugi abiks. Ma korjan poe ees kõik ühesendised ka üles, lõpuks tuleb euro kokku. Näed, sattusid jälle sendikorjaja blogisse.

See oli siis näide sellest, kuidas turg on mulle ära teinud. Teaalselt on võimalik teha lühikese ajaga parem tulemus sooduspakkumiste ajal ostes kui kahe eelneva aasta jooksul sisuliselt suvalistel aegadel ostes. Praegu on jälle mitmel pool soodukad, mida ette võtate?

Elu parim tehing ja sina saad seda järgi korrata

Järgnev on lugu sellest, kuidas ma investeerisin 25€ ja nädala pärast sõin eriti rõõmsalt tatart hakklihaga, sest olin sõlminud tehingu, mis toob mulle aastas juurde 6000€ täiendavat tulu.

Kõlab nagu pettus ja ajupesu? Juttu teen alustava investori suurimast murest kasvava majanduse tingimustes – kuidas tõsta oma sissetulekuid, et rohkem säästa ja rohkem investeerida. Ei tea? Mu sissetulekud on siin juba mitu aastat kõigile avalikult nähtavad ja oinaski mõikab, et ka mina olen selles osas täielik käkard (liitsõna käkist ja värdjast).

Alustaksin sellest, et ma ei jaksa teha põhitöö kõrvalt veel teist lisatööd. Nõnda, et päeval olen pressiesindaja ja öösel koristan cateringi ettevõttes pidudel nõusid. Tegelikkus on selline, et õhtuti töölt koju jõudes olen ma kontaktivõimetu ja pikutan kaks tundi diivanil enne kui suudan õhtusöögi valmistamisele mõtlema hakata.

Tüüpiline vestlus minu ja mu mehe vahel kui koju jõuan:
Mees: “Kuidas päev läks?”
Ma kogun end 2 sekundit ja vastan nagu oleks just ööläbi pidu pannud: “Jiahh.”
Mees: “Selge.”

Nädalavahetuse saabudes tabab mind tardumus. Igaüks teab, et kui sa oled terve päeva aktiivne, siis läheb see päev ka kiiresti mööda. Aga eesmärgiks on laadida end, sel jumala armust antud puhkepäeval, võimalikult pikalt. Järelikult, mida sisutühjemad päevad, seda pikemad need tunduvad, seda pikem on puhkus. Isegi diivanil lösutades kui on vaja peeru patjade vahele suruda, liigutan ennast ainult õige vähe ja mõttetöö käivitan vaid juhul kui vats näljast koriseb (tüüpiline sisemine vestlus iseendaga: davai, kobi pliidi taha. -Ei taha, ei taha, ma olen vaba naine!).

Ettevõtjat minust ei saa. Kui sa praegu vähegi mõttega lugesid, siis selle kohta täiendavaid küsimusi ei tohiks tekkida.

Seega minu jaoks, selles eluetapis, on ainukene realistlik väljapääs sissetulekute tõstmiseks ülemuselt raha küsimine. Kuidas seda teha? Kui tihti seda teha? Mu ettevõttes pole arenguvestlusi, et seda oleks mugav teha! Mu ettevõttes on ainult kord aastas arenguvestlused, mil seda teemat on kohane tõstatada! Mu ülemus ei maksa rohkem ja nii lihtsalt on! 

No minu ettevõte on sellest eelajaloolisest kombest hiljuti lahti saanud ja arenguvestlusi enam ei peeta. Aga mul on tuttav, kes töötab tuntud krediidiasutuses ja seal on arenguvestlused iga paari kuu tagant. Kuradi õnnelik kaabakas, ma ütlen – nii tihti saab uhkeldada tehtud tööga ja raha nuiata! Minu palk ei olnud rahuldavas ulatuses aasta jooksul tõusnud (sügisel sain 50€ juurde) aga samas tööd olen räigelt vihtunud ja ettevõttele miljooonid sisse toonud. Teadsin, et on vaja ära teha see palgaküsimise protseduur aga ei teadnud kuidas.

Üks päev läksin raamatupoodi ja vaatasin, et mingi eriti rõvedat ja eredat värvi raamat on riiulis. Valuaistingut kartes pigistasin ühe silma kinni võtsin selle lambi all kätte:

Kõige esimese asjana ei meeldinud mulle selle raamatu pealkiri, sest kõik teavad, et palgatööga rikkaks ei saa. Ja nüüd tuleb mingi vend mind sellise pealkirjaga orki tõmbama. Aga olles paar kuud tagasi selle raamatu najal performinud eduka katsejänesena eksperimendis, mille tulemusena mu ülemus tõstis mu kuupalka 500 euri võrra, leisin, et pealkiri vajab vaid väikest korrektuuri.

See raamat maksis 25€ ja mul oli tollal veits kahju seda raha välja käia aga kiirelt lapates tundus sisu just minu hädasid silmas pidades kirjutet ja nõnda selle investeeringu tegingi. Halvimal juhul ma õpin midagi, eksole.

Ma ei tea kes see Ekke Lainsalu on aga ta vist on Eestis oma valdkonnas kuulus ja tuleks nagu meelde, et olen varem raamatupoe riiulites märganud tema paljaks ražeeritud munakujulist kolpa.

Igatahes, ta ei maksa mulle midagi ega saada mulle tasuta peldikus kasutamiseks oma müügikoolituste lendlehti kuna ma siin teda reklaamima kukkusin. Vaid ma kirjutan sellepärast, et ma lugesin selle raamatu ühe nädalaga läbi, vehkisin sealt maha tema näidisargumendid palga tõst.. ehm.. õigusväärseks korrigeerimiseks ja läksin nende samade argumentidega oma ülemuse jutule. Vot nii praktiline on see raamat.

Valmistusin vestluseks ülemusega ette täpselt nagu Ekke soovitas. Olin valmis kolmeraundiseks kähmluseks inimesega, kes teeb kõik selleks, et mu palk ei muutuks aga kukkus välja nii, et kellad helisesid minu kasuks juba esimese raundi järel. Ma ei pidand oma edupäevikut taskust välja voltima ja seda talle nina alla toppima (mis see edupäivikk on, saad raamatust teada). See paber oleks vist ilgelt kortsus käkk olnud siis.

Raamat on ladusalt kirjutatud ja sealt ei puudu rotikate ülemuste pihta lastav must huumor. Lugesin parimaid palasid kodus valju häälega ette ja manasin näole naljakaid grimasse, pälvides sellega mehelt kaastundlikke pilke. Raamat on mõeldud usinale töömesilasele, kel puuduvad igasugused läbirääkimisoskused, sest Ekke on andnud kireva valiku näidisargumentidest, mida kasutada vestluse aja kokku leppimiseks, vestluse alustamiseks ja mida öelda siis kui ülemus on su juba paar korda sinnasamusesse saatnud. Esimest korda elus lugesin ka ankurdamise kohta, kes on tähele pand – rahakratt ikka aeg-ajalt seda mainib (kohe näha, et müügimees). Igatahes ma kasutasin ankurdamise võtteid ja toimis. Njah, peaks vist rohkem raamatuid lugema.

Palgavestlus ülemusega lühidalt ja lakooniliselt oli järgnev (vestluse aeg oli eelnevalt kokku lepitud):
Ülemus, briljantselt tark mees, tegi esimesena suu lahti ja pakkus paugust 300€ juurde.
Mina olin seda kuuldes šokeeritud, sest da hell, ma ei jõudnud veel oma argumente väljagi käia. Kõik see töö ja vaev! Küll aga jäi tema pakkumine minu latist alla poole.
Mina ütlesin sisuliselt, et ma tahan rohkem ja kobistasin areenile paar pähe õpitud Ekke lauset. Seejärel tegin oma vastupakkumise. Ja nagu Ekke õpetas, siis pakkusin kaks alternatiivi, vahet pole kumma ta valinud oleks, mõlemaga olin rahul. Ülemus võttis mõtlemisaja ja meie uueks kohtumiseks oli ta valinud ühe minu variantidest.

Mul on sõbranna, kes on üle kümne aasta olnud lojaalne töötaja ühes kaubandusvaldkonna ettevõttes, mis kuulub minu aktsiaportfelli. Viimase kahe aasta jooksul ei ole sõbranna palk kriipsugi muutunud. Et ta saamata jäänud raha kuidagi tagasi saaks, ei suuda ma ammugi teda veenda selle ettevõtte aktsiaid soetama aga võibolla mõjub talle see raamat. Investori põline tarkusetera – esmalt maksa isenendale (aita iseennast) ja seejärel aita teisi. Oota, või oli see lennuki avarii korral nii?

Ülevaade aprillist ja üks peldikulugu ka

Ühe neljandiku aprillist veetsin ma veel puhkusel, anna mulle andeks minu patud kulud. Lisaks sellele, et maakera pahupoolel voolab vesi potis tagurpidi alla, oled sa kunagi juurelnud selle üle, et päike käib seal üle põhjakaare ja seega suured aknad ja rõdud tuleks ehitada põhja suunas? Eestis oli veel lumi maas kui ma läksin. Kujutad sa ette, mis tunne on minna pärast pikka talve otsejoones sügisesse? Sellal kui Eestis on puud nagu raagus kepid ja sa hindad iga valguskiirt kui kinnitust, et suvi vist ikka tuleb, siis 24h hiljem imestad teisel pool suurt muna, et kaskede lehed on tõmbunud kollaseks ja rabad on läinud punaseks. Iiik – ma jäin ilma! Läheks lõunasse sooja edasi? Aah, ei, ikka põhja! Easy mistake.

Oli juhuseid kui muuseumites ja rahvusparkides pidin kasutama avalikke peldikuid. Ma olen käinud Kesk-Venemaa väikelinnades, seega paljuga mind enam üllatada ei saa (kes käind, see teab) aga kujuta õnne, et pärast mõningast piinlemist leidsid puhta peldiku. Peldikus oled pea kuklas, silmad kinni pigistatuna saanud hakkama vägiteoga, mis kohalikust saiadieedist tulenevalt oli nõnda pingutust nõudev, et vääriksid mehist seljale patsutust. Ja mida sa näed kui avad oma silmad ja vajad nüüd pehme paberi hellitavat puudutust?

Üldiselt tuleb tunnistada, et see oli ikkagi üks kick-ass (peput lööv?) peldik, sest juriidiliselt võttes oli paber koos minuga kinnises ruumis olemas. See on järjekordne näide, et unit testidele tuleks lisaks ka integratsioonitestimist teha.

Vaatame aprilli ka.

Investeerimisportfelli väärtus on 5828 EUR (-9 EUR võrreldes eelmise kuuga).
Ise olen aegade algusest portfelli lisanud 5369 EUR (92% portfelli mahust).
Aktiivne sissetulek oli 2073 EUR
Passiivne sissetulek oli 131 EUR (TKM dividendid)
Väljaminekud olid 1675 EUR
Säästsin 1280 EUR (58% sissetulekutest) – enamuses oma tare fondi

Noh, lugesid läbi? Seda ühte asja panid ka tähele vä?

Ei pannud? No loe siis uuesti:

Aktiivne sissetulek oli aprillis 2073 EUR

Nüüd märkasid? Järgmine postitus tuleb sellest kuidas ma palka juurde küsimas käisin.

Siin tuleb sinist tulpa vaadata ja tõdeda, et olen jälle veidi rikkamaks saanud. Järgmine graafik näitab minu varade proportsiooni, mida ma seni olen sektordiagrammina illustreerinud. Aga mulle sektorid üldse ei meeldi, kui siis ainult sefiiritordi peal. Kinnisvara mul endiselt ei ole ja mu aktsiaebajumalus torkab silma eksole.

Aktsiaid ostsin juurde ka, TKM hinnaga 8,5€ tükk. Muide, 15 aktsiat tegi Kaups mulle välja kui nad dividende maksid.

Muus osas endiselt elan rendipinnal ja sõidan ühistranspordiga.