Elu parim tehing ja sina saad seda järgi korrata

Järgnev on lugu sellest, kuidas ma investeerisin 25€ ja nädala pärast sõin eriti rõõmsalt tatart hakklihaga, sest olin sõlminud tehingu, mis toob mulle aastas juurde 6000€ täiendavat tulu.

Kõlab nagu pettus ja ajupesu? Juttu teen alustava investori suurimast murest kasvava majanduse tingimustes – kuidas tõsta oma sissetulekuid, et rohkem säästa ja rohkem investeerida. Ei tea? Mu sissetulekud on siin juba mitu aastat kõigile avalikult nähtavad ja oinaski mõikab, et ka mina olen selles osas täielik käkard (liitsõna käkist ja värdjast).

Alustaksin sellest, et ma ei jaksa teha põhitöö kõrvalt veel teist lisatööd. Nõnda, et päeval olen pressiesindaja ja öösel koristan cateringi ettevõttes pidudel nõusid. Tegelikkus on selline, et õhtuti töölt koju jõudes olen ma kontaktivõimetu ja pikutan kaks tundi diivanil enne kui suudan õhtusöögi valmistamisele mõtlema hakata.

Tüüpiline vestlus minu ja mu mehe vahel kui koju jõuan:
Mees: “Kuidas päev läks?”
Ma kogun end 2 sekundit ja vastan nagu oleks just ööläbi pidu pannud: “Jiahh.”
Mees: “Selge.”

Nädalavahetuse saabudes tabab mind tardumus. Igaüks teab, et kui sa oled terve päeva aktiivne, siis läheb see päev ka kiiresti mööda. Aga eesmärgiks on laadida end, sel jumala armust antud puhkepäeval, võimalikult pikalt. Järelikult, mida sisutühjemad päevad, seda pikemad need tunduvad, seda pikem on puhkus. Isegi diivanil lösutades kui on vaja peeru patjade vahele suruda, liigutan ennast ainult õige vähe ja mõttetöö käivitan vaid juhul kui vats näljast koriseb (tüüpiline sisemine vestlus iseendaga: davai, kobi pliidi taha. -Ei taha, ei taha, ma olen vaba naine!).

Ettevõtjat minust ei saa. Kui sa praegu vähegi mõttega lugesid, siis selle kohta täiendavaid küsimusi ei tohiks tekkida.

Seega minu jaoks, selles eluetapis, on ainukene realistlik väljapääs sissetulekute tõstmiseks ülemuselt raha küsimine. Kuidas seda teha? Kui tihti seda teha? Mu ettevõttes pole arenguvestlusi, et seda oleks mugav teha! Mu ettevõttes on ainult kord aastas arenguvestlused, mil seda teemat on kohane tõstatada! Mu ülemus ei maksa rohkem ja nii lihtsalt on! 

No minu ettevõte on sellest eelajaloolisest kombest hiljuti lahti saanud ja arenguvestlusi enam ei peeta. Aga mul on tuttav, kes töötab tuntud krediidiasutuses ja seal on arenguvestlused iga paari kuu tagant. Kuradi õnnelik kaabakas, ma ütlen – nii tihti saab uhkeldada tehtud tööga ja raha nuiata! Minu palk ei olnud rahuldavas ulatuses aasta jooksul tõusnud (sügisel sain 50€ juurde) aga samas tööd olen räigelt vihtunud ja ettevõttele miljooonid sisse toonud. Teadsin, et on vaja ära teha see palgaküsimise protseduur aga ei teadnud kuidas.

Üks päev läksin raamatupoodi ja vaatasin, et mingi eriti rõvedat ja eredat värvi raamat on riiulis. Valuaistingut kartes pigistasin ühe silma kinni võtsin selle lambi all kätte:

IMG_7921 2

Kõige esimese asjana ei meeldinud mulle selle raamatu pealkiri, sest kõik teavad, et palgatööga rikkaks ei saa. Ja nüüd tuleb mingi vend mind sellise pealkirjaga orki tõmbama. Aga olles paar kuud tagasi selle raamatu najal performinud eduka katsejänesena eksperimendis, mille tulemusena mu ülemus tõstis mu kuupalka 500 euri võrra, leisin, et pealkiri vajab vaid väikest korrektuuri.

See raamat maksis 25€ ja mul oli tollal veits kahju seda raha välja käia aga kiirelt lapates tundus sisu just minu hädasid silmas pidades kirjutet ja nõnda selle investeeringu tegingi. Halvimal juhul ma õpin midagi, eksole.

Ma ei tea kes see Ekke Lainsalu on aga ta vist on Eestis oma valdkonnas kuulus ja tuleks nagu meelde, et olen varem raamatupoe riiulites märganud tema paljaks ražeeritud munakujulist kolpa.

GettyImages-200023788-001use-7166f63

Igatahes, ta ei maksa mulle midagi ega saada mulle tasuta peldikus kasutamiseks oma müügikoolituste lendlehti kuna ma siin teda reklaamima kukkusin. Vaid ma kirjutan sellepärast, et ma lugesin selle raamatu ühe nädalaga läbi, vehkisin sealt maha tema näidisargumendid palga tõst.. ehm.. õigusväärseks korrigeerimiseks ja läksin nende samade argumentidega oma ülemuse jutule. Vot nii praktiline on see raamat.

Valmistusin vestluseks ülemusega ette täpselt nagu Ekke soovitas. Olin valmis kolmeraundiseks kähmluseks inimesega, kes teeb kõik selleks, et mu palk ei muutuks aga kukkus välja nii, et kellad helisesid minu kasuks juba esimese raundi järel. Ma ei pidand oma edupäevikut taskust välja voltima ja seda talle nina alla toppima (mis see edupäivikk on, saad raamatust teada). See paber oleks vist ilgelt kortsus käkk olnud siis.

Raamat on ladusalt kirjutatud ja sealt ei puudu rotikate ülemuste pihta lastav must huumor. Lugesin parimaid palasid kodus valju häälega ette ja manasin näole naljakaid grimasse, pälvides sellega mehelt kaastundlikke pilke. Raamat on mõeldud usinale töömesilasele, kel puuduvad igasugused läbirääkimisoskused, sest Ekke on andnud kireva valiku näidisargumentidest, mida kasutada vestluse aja kokku leppimiseks, vestluse alustamiseks ja mida öelda siis kui ülemus on su juba paar korda sinnasamusesse saatnud. Esimest korda elus lugesin ka ankurdamise kohta, kes on tähele pand – rahakratt ikka aeg-ajalt seda mainib (kohe näha, et müügimees). Igatahes ma kasutasin ankurdamise võtteid ja toimis. Njah, peaks vist rohkem raamatuid lugema.

Palgavestlus ülemusega lühidalt ja lakooniliselt oli järgnev (vestluse aeg oli eelnevalt kokku lepitud):
Ülemus, briljantselt tark mees, tegi esimesena suu lahti ja pakkus paugust 300€ juurde.
Mina olin seda kuuldes šokeeritud, sest da hell, ma ei jõudnud veel oma argumente väljagi käia. Kõik see töö ja vaev! Küll aga jäi tema pakkumine minu latist alla poole.
Mina ütlesin sisuliselt, et ma tahan rohkem ja kobistasin areenile paar pähe õpitud Ekke lauset. Seejärel tegin oma vastupakkumise. Ja nagu Ekke õpetas, siis pakkusin kaks alternatiivi, vahet pole kumma ta valinud oleks, mõlemaga olin rahul. Ülemus võttis mõtlemisaja ja meie uueks kohtumiseks oli ta valinud ühe minu variantidest.

Mul on sõbranna, kes on üle kümne aasta olnud lojaalne töötaja ühes kaubandusvaldkonna ettevõttes, mis kuulub minu aktsiaportfelli. Viimase kahe aasta jooksul ei ole sõbranna palk kriipsugi muutunud. Et ta saamata jäänud raha kuidagi tagasi saaks, ei suuda ma ammugi teda veenda selle ettevõtte aktsiaid soetama aga võibolla mõjub talle see raamat. Investori põline tarkusetera – esmalt maksa isenendale (aita iseennast) ja seejärel aita teisi. Oota, või oli see lennuki avarii korral nii?