Juunis oli:
- aktiivne sissetulek 2033€
- passiivne sissetulek 11,75€
- kulud 1500€. Elamisele läks 1000 aga ma ostsin uue jalgratta ka
- säästsin 427€ (21% sissetulekutest)
Aktsiapaki väärtus kukkus neljandat, viiendat või kuuendat kuud järjest, ei jaksa enam järge pidada, vahepeal vaatas juunis isegi -600€ vastu. Aktsiatesse läks juunis juurde tava taks – viis sotti, kuna Tallink pakkus üle 11% tootlust, millele ma ei suutnud vastu panna ja tahan järgmine kuu ikka rohkem passiivset raha ka saada.
Kokku olen sel aastal saanud 306€ dividende, müügitulu ja intresse. Poole aastaga olen ületanud eelmise aasta tulemuse. Aasta eesmärgiks on saada pooltuhat euri kätte ja praeguseid investeeringuid arvestades on see täidetav.
Märtenil on õigus, uue raha suunamine investeeringutesse on pingutus, mis on nii oluline, et seda tuleks mõõta ja sellele tuleks eesmärke seada. Igal teisel kuul olen ma perse maas istunud, kui säästudest ei tulnud uueks ostutehinguks nodi kokku aga teiseks kuuks olen tavaliselt juba suutnud midagi koguda. Reegel oli, et vähemalt üks ost kahe kuu jooksul, kuidas tegelikult välja tuli, seda tulbad näitavadki.
Mu varade koguväärtus pürgib maagilise 10k-ni, palju enam puudu ei ole. Raha ja aktsiate suhe on kuskil fifty-sixty, natuke on üht ja natuke on teist. Jaanuaris ma arvasin, et olen juba veebruariks 10k kotti püüdnud aga kukkusin hoopis puhkuseks pileteid kokku ostma.
Üks asi on mind kõvasti häirinud viimastel aegadel. Ma ei suuda otsustada, kas peaksin suunama enamuse oma jooksvatest säästudest börsile, et tekitada kiiremini igakuist rahavoogu või saata hoiusele oma kodu sissemakset ootama. Praegu teen ühel kuul ühte moodi ja järgmisel kuul teist moodi ja tunnen, et ma pole kunagi oma teguviisiga rahul, sest kumbki variant lõpuks ei edene. Ma olen lihtne inimene. Tahaks täie auruga kütta ainult ühte katelt, nuumata ainult ühte põrsast ja taguda ainult ühte rauda.
Mõte oma kodust hakkas mind rohkem huvitama eelmisel aastal kui paljud tuttavad selle ostuseni jõudsid ja ma lihtsalt muutusin kadedaks. Ühtlasi sai selleks ajaks mul korralikult kopp ette mu praegusest üürikast, mis on natuke kitsas, ei asu metsas ja oma maasikapeenart ka pole. Nõnda tekkis mõte teha nii nagu kõik teised, et hiljemalt 35-aastasena koguda kokku oma kodu sissemakse, et oleks veel võimalik Kredexit kasutada ja osta korralik püss metsa kesklinna. Mul oleks sisuliselt võimalik koguda veel ligi 2 aastat ja pigistaksin selle ajaga 15 kilo lisaks, mis on enam kui küll.
“Üürimise asemel maksa iseendale,” ütlevad koduomanikud. “Kunagi saad ju kodu pangalt välja ostetud,” ütlevad nad. Vat, iseendale maksmisega ongi siukene asi, et kui ma unustaksin oma kodu ostmise plaani, siis saaksin päriselt iseendale maksta. Nimelt, käesoleva aasta esimeses pooles olen investeeringutesse suunanud 1905€, mis teeb ühe kuu peale keskmiselt veidi üle 300€. Aga kui ma lisaksin aktsiatesse hoopis näiteks 700€ kuus, siis ma jõuaksin pessimistliku 5% tootluse juures:
- aastal 2020 passiivse tuluni, mis on võrdeline ühe eesti keskmise kuu palgaga, mis ongi muide mu järgmise aasta eesmärk – ca. 1400 eurot
- aastal 2022 passiivse tuluni, mis kataks ära mu igakuise üüri, 330€ kuus
- aastal 2028 passiivse tuluni, mis tooks mulle sisse 2000€ kuus. Selle raha võiks juba suunata näiteks oma kodu sissemakseks.
Kas see on väga loll idee? See mõte tundub mulle üsna motiveeriv, kuigi üürikorteris tuleks siis selle projektsiooni järgi elada veel 9 aastat mis on ju terve igavik. Kas 9 aastat üüriraha on maha visatud raha? Või sel juhul mitte kui mu dividenditootlus on kõrgem kui elukoha hinna tõus võiks olla? Aga kudias ma saan mõõta midagi, mida pole olnud.
Enamus investoreid, kes alustavad 30-40ndates, kahetsevad, et nad ei alustanud varem. Ka mina kahetsen ja kui saaks, võtaks apteegist rohtu, et seda seda sümptomit leevendada. Kas sa oled kunagi kuulnud, et keegi kahetseks, et ta varem omale eluaset ei soetanud? Kui sa oled, siis palun kirjuta mulle.
Küll aga ei lahendaks see seda probleemi, et olen praeguses üürikorteris rahulolematu. Kas otsida uus ja paratamatult kallim elamine? Enam ei saa vist isegi 500€ eest keldrikorrusele hallitavat kambrit, millel oleks maja koridoris töötav ühiskäimla. Kui mikroduširuumi ja seinakapist välja hüppavat voodit ka tahta, siis tuleb juba kaks korda rohkem välja käia. Kui ma koliksin kallimasse üürikorterisse, siis ma ei suudaks jällegi investeeringutesse nii palju raha suunata ja jätkaksin praegusel kursil. Sel juhul oleks küll pigem parem koguda siis juba oma kodu jaoks. Oehh.
Kuni ma paremini ei oska, siis teen praegu nii, et kannan kõik säästud investeerimiskontole ja kui tuleb kord kuus sobiv võimalus midagi odavalt osta, siis teen seda ja kui ei tule, siis saab selle raha alati järgmisele hoiusele panna.
Investeerimisportfelli väärtus 5793 EUR (+144 EUR võrreldes eelmise kuuga). Aegade algusest saati olen ise oma säästudest lisanud 5876 EUR (s.t. raha on tiba põlenud).
Pinsi Põlv 