Tere, rahamutid! Minust jälle räägiti uudistes, et hoiuste osakaal finantsvaras kasvab ja et riski üldse võtta ei taha. Ei tea miks uudisteankrutele meeldib mind koguaeg eeskujuks tuua, võibolla on mu rutiinne sametlapikesega kuldmüntide hõõrumine end ära tasumas ja mu särav rahakuhi paistab juba vaikselt silma. Aga vaata mu kuukokkuvõtteid ja veendu ise, et nõnda see olukord on.
Seni olen kolme aasta jooksul noppinud Balti turult üksikaktsiaid ja võlakirju. Nii tundus kõige õigem alustada, sest mis investor see muidu on kui:
- pole alustuseks tutvunud kohalike
ärikategaäridega ja - investeerimiskonto süsteemi kasutades pole pääsenud kõige õelamast ja kiuslikumast leiutisest, mis üldse kunagi välja on mõeldud – iga-aastasest tulumaksu tasumise kohustusest.
Tänase seisuga olen teinud 20 aktsiatehingut ja 3 võlakirjatehingut.
Ja nüüd siis tahaks nagu värskemat sokki jalga. Ostaks terve heinakuhja ehk ETF-e? Minu jaoks on kõige olulisem pidada silmas pikka investeerimishorisonti, hoida kulud väga madalad ja teenida regulaarselt dividende. Aktsiafondidest ei tea ma tõesti mitte midagi, ma neid valida ei oska aga aeg-ajalt olen ikka lugenud mõnda raamatut ja osalenud mõnel koolitusel. Nõnda on kõrvu jäänud, et just indeksfondidesse investeerimine on passiivsele ja pika investeerimisperspektiiviga investorile väga okei. Pealegi, ma ei taha surra nii, et pole ise ühtegi fondi katsunud. Vanast peast, paar aastat enne surma, pole neid ju enam mõtet soetada. Niiet prooviks praegu, kolmekümneneljaselt.
Miks peab indekseid jälgivaid ETF-e hoidma pikalt käes?
Ühel koolitusel jagati asjalikku näidet. 50 aastat tagasi loodi globaalne aktsiaindeks MSCI World. Kui investeerimisperiood seda indeksit jälgivasse aktsiafondi on 5 aastat, siis 18% tõenäosusega lõpeb investeering negatiivse tulemiga. Kui investeeritav periood on 15 aastat, siis ei ole mitte ühelgi juhul viimase 50 aasta jooksul 15 aastaks maailma aktsiatesse paigutanud investor oma raha kaotanud.
Minu kolm muhameedlast:
- hoian silme ees pikkkka investeerimishorisonti
- nõela otsimise asemel ostan terve heinakuhja
- mida väiksemad on püsikulud, seda toredam.
Kuidas nüüd asja edasi uurida, et minu kolm muhameedlast jõuaksid parima tulemuseni, ei teagi, mul ei ole ühte imeõpikut, mis seletaks mulle täpselt, mis on indeks, mis on traditsiooniline indeksfond, mis on ETF, millist indeksit jälgiv ETF mulle sobiks, millise fondihalduri ETF-i ma peaks otsima ja milliselt börsilt ETF-i ostma peaksin kui see mitmel börsil kaupleb, missugustes piirides kõiguvad ETF-ide kulud? Kohutavalt raske! Aga kuskilt ma neid niite ju arutama pean hakkama… aeh – andke näljasele õng.
Mis on ETF?
LHV pakub selle lahti seletamiseks veidi eestikeelset materjali:
Börsil kaubeldavad fondid (inglise keeles ETF = ExchangeTtraded Fund) jagunevad kaheks:
- börsil kaubeldavad kinnised fondid (closed end ETF), mis lähtuvad investeerimisel fondijuhi otsustest. Kinnine fond tähendab seda, et fondi osakute arv on lõplik. See võib olla aktsiaseltsina asutatud fond ja fondi osakuid ostetakse ja müüakse järelturul. Fond ise osakuid tagasi ei osta.
- börsil kaubeldavad indeksfondid (index ETF), mille portfelli koosseis vastab mõne indeksi koosseisule ja mille hind järgib seetõttu indeksi liikumist ning ei sõltu fondijuhi otsustest
Kirjandust olen nii palju lugenud (Graham’i “Intelligentne investor“, Bogle’i “Aruka investori taskuraamat“), et teada, et minu huviorbiiti peavad kuuluma indeksfondid, sest:
- Indeksfondide puhul tean täpselt, millistesse ettevõtetesse on minu raha investeeritud ja ma ei sõltu fondijuhi ebaõnnestumistest.
- Indeksfondi kulud on palju väiksemad võrreldes investeerimisfondidega. Mida rohkem võtavad fondijuhid, seda vähem teenivad investorid. Näiteks, ma vaatasin, et EFTEN Kinnisvarafondi III valitsemistasu on 2% fondi investeeritud kapitalilt aastas ja sellele lisandub käibemaks ja neil on edukustasu ka veel! Täitsa pekkis! Nad peavad ikka kõvasti ületama turu keskmist tootlust, et selline valitsemistasu end õigustaks ja investor peab lootma, et kogu edu ei lähe edukustasu haamri alla!
- Edušansid aktiivselt juhitud fondi valikul on kaduvväikesed: selgub, et 1970. aastal eksisteeris 355 aktsiafondi ja neist fondidest on 281 (80%) oma tegevuse lõpetanud. Kui mu fond pikas perspektiivis vastu ei pea, kuidas saaksin siis pikaks ajaks investeerida? Ainult 2 fondi 355st on edestanud S&P 500 indeksit alates 1970. aastast üle 2 protsendipunkti jagu aastas. Napilt on indeksit löönud 8 fondi (1-2 protsendipunkti edu) ja indeksiga võrdsed on 35 fondi, ülejäänud jäid indeksile alla.
- Valiks siis ainult neid aktiivselt juhitud fonde, mis on mineviku tootluse põhjal edukad olnud? Näide USA põhjal: kui ma valiksin kõigi aktiivselt juhitud USA fondide seast ühe fondi, mis kuulus aastatel 2006-2011 tootluse poolest parima viiendiku hulka, siis järgmisel viisaastakul (2011-2016) kuulub neist fondidest jätkuvalt parima viiendiku hulka kõigest 13% ja 10% on suletud. Seega, mineviku tootluse põhjal on investoril suurem tõenäosus noppida läbikukkuja kui võitja.
Tasub neid raamatuid ikka lugeda!
Börisindeksid
Järgmiseks jõuan oma uurimistööga börsiindeksite kontseptsioonini. Tean, et kui Tallinna börs avati, siis oli indeks nimega TALSE ja tean, et maailma kuulsaim indeks on USA tööstusindeks Dow Jones, mis peaks olema justkui proxy kogu USA majandusele. Sinna kuuluvad ettevõtted nagu MMM, Coca-Cola ja Microsoft. Kui alguses arvutas Charles Dow indeksi väärtuse välja nõnda, et liitis kõigi indeksisse kaasatud ettevõtete aktsiahinnad kokku ja jagas ettevõtete arvuga, siis praegu tehakse seda veidi keerulisemalt – aktsiahindade summa on jagatud konstandiga.
Missuguseid indekseid ETF-id jälgivad?
Mingit head materjali mul tutvumiseks ei ole, seega lähenen elevandile kõige jämedamast otsast ja googeldan “most important stock indexes”. Vastu plärtsatas järgmine info:
-
MSCI World Indeks – kajastab 23 arenenud tööstusriigi aktsiaturge ja sisaldab 1650 ettevõtet. Indeksis on suhteliselt vähe kinnisvara, kommunaal-, toorainete ja energia ettevõtteid ja suhteliselt palju finants-, tehnoloogia, tervishoiu ja tööstusettevõtteid. Indeksis on 70% ettevõtetest large cap ettevõtted, ehk ettevõtted, mille turukapitalisatsioon on üle $5 miljardi. Top ettevõtted on FAAMG ettevõtted, 63% ettevõtetest on USA-s, 8% Jaapanis, 5% Ühendkuningriikides. Market cap $40,4 triljonit.
Allikas: MSCI factsheet - FTSE All–World indeks – on alamosa indeksist FTSE Global Equity Index Series (GEIS). Arenenud ja arenevate riikide keskmise ja suure turukapitalisatsiooniga ettevõtted. Sisaldab 3918 ettevõtet, suurimad on FAAMG ettevõtted. Suhteliselt suure kaaluga on indeksis tehnoloogia, tööstuse, tervishoiu ja finantsettevõtted. 55% indeksi kapitalisatsioonist moodustavad USA, 8% Jaapani, 5% Ühendkuningriikide ettevõtted. Market cap $45,9 triljonit.
Allikas: FTSE factsheet - S&P 500 indeks – 505 USA suurima kapitalisatsiooniga ettevõttet kajastav indeks, mis katab 80% kogu USA turu kapitalisatsioonist. Ettevõtte turukapitalisatsioon peab olema vähemalt 4,1 miljardit dollarit, et indeksisse kuuluda. Suhteliselt suure osa indeksist moodustavad tehnoloogia, tervishoiu ja finantsettevõtted ja suhteliselt väikese osa kinnisvara, kommunaal-, toorainete ja energia ettevõtted. Topis on FAAMG ettevõtted ja 10 suurimat kaaluvad 21,7% indeksist. Market cap $25,6 triljonit.
Allikas: S&P 500 factsheet leitav siit kaudu
LHV selgitab, et börsil kaubeldavaid indeksfonde on kolme tüüpi:
- konkreetset turuindeksit jälgivad fondid – koondavad mitut tööstusharu või turusektorit. Investoril on ühe tehinguga võimalik omandada tervet turgu hõlmav portfell.
- majandussektorit jälgivad fondid – kirjeldavad ühe sektori liikumist. Investoril on võimalik ühe tehinguga luua hajutatud riskidega portfell talle huvipakkuvas sektoris
- geograafilist piirkonda jälgivad fondid järgivad erinevate riikide või regiooni indekseid. Investorile annab see võimaluse võtta nägemust ühe või teise riigi börsil toimuva suhtes.
Olen kuidagi veendunud, et alustuseks võiks pihta hakata kõige laiema haardega – võimalikult laiapõhjalist turuindeksit jälgiva fondiga, mis pakuks suurt hajutatust (ehk variant nr 1).
Kulud, kulud, kulud
Tohutult suur ja keeruline peatükk, mida ma ei jõua siin katta. Nagu selgub, siis kõik indeksfondid pole loodud võrdsena. Investorite kulu erineb märgatavalt, sõltuvalt mida sa valid.
On fondi kulud: aastane kulukuse määr, sisenemis- ja väljumistasud. Isegi väikese kuluga S&P 500 indeksfondide seas on väga erinevad kulumäärad. Soovitatakse valida ainult neid fonde, mis on saadaval ilma sisenemis- ja väljumistasuta ja tegutsevad kõige väiksema kuluga.
On kulud teenuse pakkujale: minu puhul siis sihiks LHV hinnakiri.
On valuutavahetuskulud. Miks kuradi pärast eurodes kauplev ETF maksab välja dividende dollarites? Kuidas see on üldse loogiline? Ma saan aru, et fondi kuuluvad USA ettevõtted maksavad dividende dollarites aga fond võiks ju ühe valuuta juurde jääda?
On tulu maksustamine. Tulu maksustamine ameti poolt, kuhu on koondunud kogu kurjuse jõud – Maksu- ja Tolliamet. Vaatame seda lähemalt.
Kuidas maksustatakse tulu ETF-ide puhul?
Tean, et üksikaktsiate puhul on efektiivseim variant osta Läti, Ungari või Suurbritannia aktsiaid, sest väljakuulutatud dividendimaksetelt ei peeta tulumaksu kinni – kätte saad selle, mis lubatakse. Loomulikult olen märganud ka seda, et Tallinna börsi dividendiaktsiate puhul maksab tulumaksu tegelikult juba osaliselt investor ise.
Kuidas ETF-idega on, loomulikust intelligentsist* tean, et dividende maksvate ETF-ide maksustamine võib olla kolmel tasandil:
- väärtpaberi tasand – tulumaksu maksavad dividendiettevõtted ja fondi jõuab netodividend
- fondi tasand – tulumaks peetakse kinni fondi tasandil ja investorile jõuab netodividend
- investori tasand – tulumaksu tasub investor
Ideaalis tuleks portfell üles ehitada nii, et maksustamine oleks ahelas ainult üks kord. ETF-ide puhul tasub eelistada neid, mis on Iirimaal registreeritud, sest nende puhul toimub dividenditulu maksustamine väärtpaberi tasandil (tulumaks peetakse kinni juba siis kui dividendimaksed fondi laekuvad). Teisisõnu, Iirimaal registreeritud ETF maksab investorile välja kogu dividendimakseks deklareeritud summa. Vältida tuleks Prantsusmaal ja Saksamaal registreeritud ETF-e, sest nende puhul toimub tulumaksu kinni pidamine selles ahelas kaks korda. Õnneks selgub, et 80% euroopa ETF-idest on Iirimaal registreeritud. Kõikidelt dividendimaksetelt, mis on jõudnud Euroopas registreeritud ETF-idesse, on tulumaks juba kinni peetud. Juhuuu!?
Not so fast! Tundub, et üks kaka on ka. Nimelt, Iirimaal registreeritud ETF, mis omab USA aktsiaid, maksab ära 15% aktsiatelt laekuvatelt dividendidelt ja kui see fond nüüd maksab investorile, kes on kas Iirimaal või Eestis olev isik või ettevõte, siis maksustamist ei toimu. Aga MTA vaatab ainult ühe sammu tagasi ja kui näeb, et fond ei pidanud kinni tulumaksu, siis nõuab MTA seda investorilt. Pikemat arutelu selle kohta pakub Dividendinvestori blogi.
Iga tõsiselt võetav börsile investeeriv investor jälgib Dividendinvestori blogi. Ja mina olen täiesti tõsiselt võetav. Ja no on teine hiljuti teinud LHV-le reklaami ja avaldanud paar väga asjalikku artiklit. Mina, olles kuudepikkuse uurimisega jõudnud arusaamiseni, et ETF-id on palju keerulisemad instrumendid kui aktsiad (valida ma neid ei oska, analüüsida ka ei oska), loobusin ja tegin omale kasvukonto. Ja soetan iga kuu väikeste summade kaupa VANGUARD FTSE ALL-WORLD UCITS ETF (VWRL) (fondi faktileht).
Ma tunnen, et ma olen kaotanud selle lahingu. Esiteks, fond tundub kallis (kulukuse määr on 0,25%). Näiteks USA populaarset indeksit S&P 500 järgivate fondide puhul on kulumäär väga madal – IVV (iShares Core S&P 500 ETF) puhul on see 0,04%, VOO (Vanguard 500 ETF) puhul 0,05% ja SPY (SPDR S&P 500 ETF) puhul 0,09%. Miks Euroopa omad nii kallid on? Kas sellepärast, et erinevalt ameeriklastest viitsitakse dokumente koostada, et kõik ikka vastavalt EL-i bürokraatiale ETFi soetada saaks? 😛
Teiseks, inflatsioon sööb mu raha ära, enne kui ma ise jõuan ETF-i valikuni. Kolmandaks, ma peaksin ETF-i ostma, praegu turu kõigi aegade tipus, väga suurte summade kaupa (alates 1500 €) ja tegema seda 2 korda 3 kuu jooksul kui ma tahan LHV kontohaldustasust pääseda. Aga ma ei saa praegu nii suuri summasid heinakuhja peita, ma tahan veel kohalikult börsilt head paremat kokku kraapida.
Selles valguses oli kasvukonto lõpuks ainuke lauale jäänud variant.
Kavatsused võivad ju suured olla aga reaalne elu seab piirid kui palju aega on käepärast suure teema põhjalikuks uurimiseks. Vähemalt ma saan aru, millisesse alusindeksisse ma investeerin, fond maksab dividende kord kvartalis, dividendimäär on 2,08%. ETF on noteeritud viiel erineval börsil ja mulle on vist Amsterdamist Euronextilt ostetud. Ja ega suurt rohkem midagi aru ei saagi. Kui ajusid ei jätku, eks siis tuleb heale õnnele loota.
- Ma maksin enda harimise eest ja siis ükskord hotelli konverentsisaalis räägiti.
Pinsi Põlv 