Umbes pool päeva aastas oled oma positsiooniga plussis, ülejäänud 364,5 päeva mõtled, mis sa valesti oled teinud.
Kui ostuhinna ja aktsia hinna erinevus on kärisenud juba -10%-ni, siis ostad aktsiat juurde ja loodad, et teed õigesti. Siis poole aasta pärast saabub see oodatud pärastlõuna kui sulle antakse su tagaotsitud õigus.
Kas see on normaalne börs, ma küsin?!
Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Minul tuleb õnnelik pinsipõlv.
Detsember lühidalt:
Detsember pikalt:
Raharattasse lisasin detsembris 2100 hullumeelset jevrot. Nõrgemad rahahügieeni harrastajad lähvad ikka vähemalt reisule kui jõulukingituste kõrvalt on veel selline rahapakk üle jäänud aga no mina langetasin eluigava otsuse ja ostsin kaa Inbanki võlakirju. Selleks oli konkreetne põhjus, tahan katsetada kuidas sobib võlakirjades hoida raha, mida ma umbes aasta pärast tahan kasutusse võtta.
Passiivset tulu pakkus Tallinki aktsiakapitali tagastus, Admirali võlakirjade intressid, hoiuse intress ja dividend ühelt ETF-lt. Passiivselt laekus kokku 2019. aastal 587 €, mis tähendab, et ma ületasin aasta eesmärki 87 € võrra. Kui tulu aasta peale ära jaotada, siis teenisin keskmiselt iga kuu 49 €. Sellega on kaetud mu igakuine trenniarve, näiteks.
Varasid on mul kogunenud 15 596 €. Vaba raha on veerandi jagu ja ma olen seda tõstnud ühest kohast teise ja teisest kolmandasse aga väga ei õnnestu seda kollasest roheliseks muundada. Pole viitsinud enam raha ka erinevate säästukontode vahel hallata, et kui palju sellest on meelerahu ja kui palju kodurahu ja palju üldse rändrahnud. See saagimine eri kontode vahel muutus nii tüütuks, et nüüd on lihtsalt kõik vaikimisi kodurahu raha ja rändrahne käin vaatamas jooksva sissetuleku eest kuna mu palk on nüüdseks mu kulutustest kaks korda kõrgem.
Kohustusi on mul 2778 €. Kodulaenu, auto liisingut ja krediitkaarti mul endiselt pole. Kuigi ma saaksin selle kohustuse ühe jutiga ära maksta, siis sellegipoolest ma seda seni teinud ei ole, sest suudan seda raha investeerides saada selle kohutuse intressist suuremat tootlust. Minu netoväärtus on 12 818 €, mis tähendab et ma olen 1,1 aastat finantsvaba!
Kestvate ovatsioonide lõpp. Ma tänan, see on kõik tulnud ilma teie abita.
Kuidas läks mul 2019. aasta eesmärkide täitmine?
Üks asi, mida ma jälgin on see, kui palju ma investeerin, sest piimasaak sõltub ikka sellest kui palju lehmale manti nina ette annad. Aasta jooksul lisasin investeeringutesse oma raskelt teenitud palgast 5674 €. Aga kui arvestan ka reinvesteeritud tulu, siis aasta lõpuks oli uut raha raharattas 6209 €. Eks seda oli vahepeal rohkem aga mõned investeeringud ma lõpetasin aasta lõpus ära ja sularaha ei ole ju ometi portfelli osa. Eesmärk oli lisada 7000 €, joonisel on näha, et olen oluliselt rohkem lisanud aga seda sellepärast, et väljavõtmisi siin ei ole näidatud.
Teine asi, mida ma jälgin, on passiivne sissetulek. Järgmiseks aastaks olen seadnud eesmärgiks teenida ühe eesti netopalga. Selle jaoks ma olen arvestanud, et 8% dividenditootluse korral peaks mul olema investeeritud varasid 14 625 €. Seega, juurde peaksin lisama veel oma 3,5k. Midagi ma oma väikeste valgete näppudega arvutasin ja sain ajalooliseks dividenditootluseks 8%. Seda illustreerib allolev lumepalli joonis, mis on see sama, kui võtaksid lahti liitintressi kalkulaatori ja vaatad sealt, millal muutub dividendide osakaal investeeritud säästudest suuremaks. Minu palgarahast istub tänastes investeeringutes 10 853 € ja laekunud tulu (intresse ja dividende) olen saanud kolme aasta jooksul kokku 882 €. See teeb 8%.
2019. aastal panin oma raha alla 5674 € ja dividende sain 587 €. See teeb 10%. Kui ma saan ka 2020. aastal 10% dividenditootluse, siis ei ole enam vaja palju oma taskust lisada, et tuluna püüda eesti keskmist palka. Põhimõtteliselt polegi midagi vaja lisada, reinvesteerin kärmelt jooksvalt laekunud dividendid ja ongi asi kotis. Nii et tumeroheline tulp jääb 2020. aastal sama kõrgeks kui 2019. aastal (oma palgast midagi juurde ei lisa) aga heleroheline mütsike peaks tulema kaks korda jämedam. Hea teooria! Niimoodi seavad siis laisema rahahügieeniga mutid omale eesmärke.
Kolmas asi, mida jälgin on kui palju ma kulutan ja kui palju teenin. 2019. aastal kulutasin iga kuu keskmiselt 1314 euri, mis on inflatsiooni arvesse võttes 9% rohkem kui eelmisel aastal. Üks põhjus on siin ilmselt veidi reisihimuram aasta, hinnatõusu tõttu ka kõrgemad kommunaal- ja toiduarved ja unustada ei saa ka väikseimat pereliiget, kellele on jooksvalt kogu elamine soetatud. 2020. aastal on plaan kulutada mitte rohkem kui 2019. aastal (inflatsiooniga korrigeeritult). Kas see on võimalik? 😀
Tulusid (aktiivne + passiivne) sain ühes kuus keskmiselt 2015 €, mis on 21% rohkem kui eelmisel aastal. Palk tõusis aasta jooksul 750 € võrra ja neljal kuul aastas oli mu säästumäär üle 50%. Keskmine säästumäär tuli 37%, aga eesmärgiks oli seatud 40%. Aastaks 2020 on siht seatud 50% peale.
Suurim väljakutse eesolevaks aastaks on lõpuks saada kokku sissemaksuraha kinnisvara ostuks. Selleks pean järgmised 12 kuud kõrvale panema ei rohkem ega vähem kui 1000 € kuus. Palju õnne mulle, kas sel aastal reisiplaane ei teegi? 😀 Lõpetuseks, kogu eelnev jutt on lühivormis ajaloolise ülevaatena leitav ka siin: EESMÄRGID.
Pinsi Põlv 