Esmalt teeme ühe asja selgeks: Apple ei ole ettevõte, mis müüb telefone ja arvuteid. Kes on lugenud Simon Sinek’i “Start With Why” – teab, et Apple erineb teistest tehnoloogiaettevõtetest selle poolest, et ta mitte ei müü oma tooteid – oma WHAT’i – a beautiful and a powerful product – wanna buy? – vaid müüb suhtumist – oma WHY’d – we believe in challenging the status quo and doing things differently – wanna buy? Esitletakse väga osavalt leeri, kuhu sa kuuluma hakkad kui Apple’i toote omale soetad. Sa oled ka nüüd teisitimõtleja, entusiast ja early adopter, mitte skeptik või pragmaatik. Kusjuures ratsionaalsed ajud ei ostaks üldse Apple’i tooteid, sest samu asju tehakse teiste poolt veel vägevamalt ja veel paremini ja veel odavamalt (võibolla mitte ilusamalt). Apple’i tooteid ostab siiski Apple’i WHY-sse armunud aju ja sinna ei ole midagi parata. Nii on Sinek rääkinud.
Vaatame siis minu tundeid. Esimese Apple Macbooki ostsin 2010. aastal. Enne seda oli mul juba väike iPod ja hiljem soetasin esimese iPhone’i. Praegu on mul kasutuses Macbook pro, iPad ja iPhone. Apple’i tooted on minu meelest koguaeg olnud natuke liiga kallid, iPadi ja viimast telefoni pole ma täishinnaga ostnudki, ikka vaatan second hand‘ist mõne vanema mudeli välja. Sülearvutid on väga head, vähemalt vanasti olid. Nende touchpad on üle prahi, see plaat on maailma kõige mugavam asi ja seetõttu ei ole ma kunagi omale hiirt ostnudki. Lisaks, olen alati hinnanud head retina ekraani, kuna ma lihtsalt jälestan matti (miks peab kõik olema karvane, kui see saab ka olla terav?). Ja kolmandaks – airdrop. Kui sa kord oled oma Apple seadmetega airdropi lummavasse võrku langenud, siis sa ei astu enam kunagi tagasi skeptikute poolele.
Kaks eri maailma
Kontoris olen hetkel sunnitud kasutama Delli (no see on mul valitud läikiva ekraaniga ja on üldse muidu väga peen), aga ikkagi olen kodus justkui ühes maailmas ja tööl teises maailmas. Mul ei tule praegu meelde, millal ma olen öelnud midagi head Windowsi kohta, raevust pimestatuna puudus täna üsna vähe, et ma oleks teatud põhjustel raali vastu seina lajatanud. Apple’i poole võiks mürginooli heita touchbar‘i ilmumise järel, mis on koos liblika-klaviatuuriga ikka üks hirmus kombo. Asju on tehtud küll teisiti aga lõpuks loeb ikkagi, et komponentide koostöö minuga oleks seamless ja töökindel.
Ettevõtte kliendina on mul seega 10-aastane kogemus aga aktsiaid pole mul kunagi olnud ja mis toimub Apple’i rahakotis, ka ei tea. Huvitav, kas Apple aktsiaid ostavad ka “armunud” ajud ja ratsionaalsed “lepivad” Microsoftiga?
Vaatasin Yahoo finance-s ringi ja minu üllatuseks kohtasin tugevaid ostusoovitusi. Kuidas on see võimalik, miks soovitatakse sellise hinna pealt seda aktsiat osta? Ebaloogiline! Täna avanes selline pilt. Mitte ühtegi müügisoovitust, enamus on ostusoovitused ja tänavune hinnasiht on seatud 334 dollari peale, seejuures uljamad on pannud selle 400 peale! Absurd! Või kas ikka on?
Protsent müügitulust
Ma olen kuulnud, et Apple’i kõige menukam toode on iPhone ja mul on kujunenud arvamus, et kui telefonimüük läheb hästi, läheb kogu ettevõttel hästi. Selle kinnituseks vaatasin finantsaruandest, et telefonide müük moodustas ettevõtte müügitulust 2019. fiskaalaastal 54,6%. Siit võin püstitada hüpoteesi, et kui 5G telefonid müüki tulevad, siis on alust oodata, et kogu ettevõtte müügitulusse annab see märkimisväärse panuse. Kui sa arvad aga, et näiteks airpods‘id on menu, sest kõik kannavad neid (miks te korralikke kõrvaklappe ei osta?), siis mina üksnes selle toote pärast aktsiaid ei ostaks, sest selle panus müügitulusse on armetu (koos muude pisividinate ja kelladega alla 9%).
Hinna ja kasumi suhtarv
Alustuseks vaatasin, mis on toimunud minevikus, et teada saada, kas ma olen millestki üldse ilma jäänud. Tõin ühele graafikule aktsia hinna (päeva täpsusega) ja kasumi (EPS, kvartali täpsusega). Aktsia hind on üsna hästi liikunud käsikäes koos kasumiga, nagu sukk ja saabas. Suuremate kasumikasvude korral on ka aktsia hind suurema hoo sisse saanud. See muster on sisuliselt murdunud viimasel aastal, millest ma järeldan, et viimaste kuude aktsia hinna kasvu on rohkem sisse kirjutatud haipi kui käega katsutavaid tulemusi ja praegune hind ei pruugi olla enam õiglane.
Mis tahes õiglase hinnaga ettevõtte P/E suhtarv võrdub selle ettevõtte kasumi kasvumääraga. Seega, laias laastus, kui Apple’i P/E suhtarv on 25, siis peaks ettevõte kasvama umbes 25% aastas. Loomulikult ei ole sellises suurusjärgus kasv võimalik igal aastal, sest no aint Kuu peale võid sellise tempoga kasvada. 2018 oli võrreldes 2017. aastaga väga edukas – kasumi kasvumäär oli 30%. 2019. aasta oli võrreldes 2018. aastaga kehv. Midagi ei kasvanud, hoopis kahanes. Telefonimüük sai kõvasti kannatada umbes sel ajal kui USA ja Hiina pidasid kaubandussõda. Milline tuleb aasta 2020? Pange oma panused.
Rahaline positsioon
Kui Apple istub miljardite otsas, siis see peaks huvi pakkuma küll. Mulle jääb silma, et ettevõttel on raha (Total cash, cash equivalents, marketable securities) kaks korda rohkem kui pikaajalist võlga. See annab märku tugevast bilansist. Pärast võla maha arvamist on raha ühe aktsia kohta 22 dollarit. Seda võib võtta kui hinnaalandust, st. sa ei osta seda aktsiat mitte hinnaga 320 dollarit vaid 320 – 22 = 298 dollarit. Aga kuna aktsia hind on suht kõrge, siis ei määra see 22 dollarit muidugi suurt midagi. Oleks aktsia hind 44 dollarit, oleks see absoluutselt märkimisväärne. Otsige selliseid ettevõtteid!
Finantsaruandele lisaks uurisin ka, mida posijad (analüütikud) käesolevaks aastaks prognoosivad. 2020. aasta müügilt oodatakse kasumit 15,7 dollarit aktsia kohta, mis 320-dollarise hinnaga teeb P/E suhtarvuks 20,4 aga 298-dollarise hinna pealt juba 19. Pean tunnistama, et 19 on palju ahvatlevam kui graafikult paistev 25. Niiet tasub vaadata esimesest numbrist natuke kaugemale.
Võlategur
Kui sa pangast laenu tahad saada, siis laenuhaldur vaatab, kui palju on sul võlgu ja kui palju varasid. Omakapitali leiad aruandest Total shareholders’ equity realt, 90,5 miljardit. Võla leiad Non-current liabilities: term dept realt 91,8 miljardit. Omakapitali ja pikajalise võla suhtarv on seega esmapilgul hirmus 1. Nõrgas bilansis oleks võlga 80% ja omakapitali 20%, niiet pankrotti ikkagi karta ei ole. Raske võlakoormaga noored ettevõtted on palju riskantsemas seisus. Võla puhul määrab ka see, et milline see võlg on – kas võlakirjad (hea võlg) või pangalaen (halb võlg). Ma tean, et Apple väljastas kunagi võlakirju 3% intressiga aga rohkem edasi ei uurinud. Pangalaen on halb võlg, sest selle võib pank üks hetk järsku sisse nõuda kui laenaja enam panga silmis hea välja ei näe, võlakirjadega seda ohtu ei ole.
Tehnoloogia ettevõtete puhul peab alati arvestama ka sellega, et olenemata sellest, et bilansis on näidatud, et ettevõttel on omakapitali 90 miljardi eest, siis raskete aegade saabudes kui vara on vaja maha müüa, õnnestub kiirmüügiga teenida sellest summast vaid neljandik. Apple’i puhul ma võla pärast ei muretseks, sest sularaha hulk on piisav selle katmiseks. Kusagilt jäi silma lause, et Apple on maailma suurima sularaha hulgaga ettevõte. No sel juhul, oled leidnud ikka piraka rahapaja.
Rahavoog
Nüüd loeme raha, mille äritegevus sisse toob. Teadma peab seda, et sama suure rahapaki saamiseks peavad ühed ettevõtted kulutama rohkem kui teised ettevõtted. Vaba rahavoog on raha, mis jääb normaalsetest kapitalikulutustest üle. See on raha, mida ei pea kulutama. Vaba rahavoo aktsia kohta leiad kui põhitegevuse rahavoogudest lahutada maha kapitali kulutused ja saadud tulemus (free cash flow) jagada läbi aktsiate kaalutud keskmisega. Näiteks Apple’i 320-dollariline aktsia toodab rahavoogu 12,7 dollarit aastas, siis rahavoo suhtarv on 25:1. See tähendab, et raha tootlus on 4%. No see ei ole hiilgav. Kui aktsia hind oleks 20 dollarit ja rahavoogu toodetakse 2 dollarit aastas, siis on rahvoo suhtarv 10:1 ehk raha tootlus on 10%, mis on vist traditsioonilises mõttes keskmine. Kui leiad aktsia, mis maksab 20 dollarit ja toodab jätkusuutlikult 10 dollarit rahavoogu, siis pane kogu oma vara panti ja osta kokku nii palju aktsiaid kui jaksad.
Ärirentaablus
Apple’i müügitulu oli 2019. aastal 260 miljardit. Maksueelne kasum oli 65,7 miljardit. See teeb maksueelseks rentaabluseks 25%. Seda tuleks võrrelda sama sektori teiste ettevõtetega, et järeldada, kui rentaabel uuritav ettevõte ikkagi on. Kui majandusel peaks halvasti minema, siis on eelisseisus ettevõtte, kes teenib sama kasumit aga saavutab selle poole väiksemate kulutuste abil. Ise mõõdan rentaablust alati eriti hoolega siis kui kaalun osta mõnda kaubamaja või kaubandusvaldkonnas tegutsevat ettevõtet. Konkurents on seal lihtsalt nii tihe ja marginaalid nii väikesed, et siis on rentaablust ääretult oluline jälgida.
Üks näitaja, mida ma veel aruandest näpuga taga ajasin, olid kulutused teadus- ja arendustööde finantseerimiseks. Mitte mingil juhul ei oleks ma tahtnud näha selles valdkonnas langevaid kulutusi, eriti pärast ebaõnnestunud telefonimüüki. Õnneks on need numbrid sama suured nagu varasematel aastatel. Seega, ootame innovatsiooni ka edaspidi.
Jooksev tulu investoritele
Apple maksab dividende, mis ei ole praeguse hinna pealt loomulikult ahvatleva tootlusega aga sellest võibolla rohkem tähtsustaksin seda, et ettevõttel on kombeks oma aktsiaid tagasi osta. See on kindel märk sellest, et ettevõttel läheb väga hästi. Raha saaks ju igale poole toppida, laieneda ja osta üle ja teha igauguseid halbu finantsotsuseid, aga nemad hoopis ostavad aktsiaid tagasi. Buffetile avaldavad ka sellised ettevõtted tugevat muljet ja teatavasti ei puudugi Apple tema portfellist. Ma nüüd jälgiks, kas praeguse hinna pealt nad ka ostaks aktsiaid tagasi? 😀
Mida siis Apple’i aktsiaga teha?
Kui ma praegu omaksin neid aktsiaid, siis ma hoiaksin. Ma ei leidnud mitte ühtegi märki, mis näitaks, et midagi oleks täiesti paigast ära. Müüa on mõtet kui uued tooted saavad jälle jaheda vastuvõtu osaliseks või siis kui sa leiad sarnaste omadustega ettevõtte, mille P/E on samas sektoris märgatavalt madalam, a’la 25 vs 15 või kui tehakse kahtlaseid ülevõttusid muudest valdkondadest või kui teadus- ja arendustööde kulusid on kärbitud (jäädakse loorberitele puhkama) või kui sularahahunnik kaob bilansist väga kähku. Hind võib olla ajutiselt kõrge ja kui sa nüüd maha müüd, siis võid saada 20%-50% kasumit aga sa ei saa kunagi kümnekordset. Võidud võta aeglaselt, kaotused võta kiirelt, mitte vastupidi. Kui hind vahepeal veits kukub, siis sinul on mõnus, madala hinnaga positsioon käes, värised aga hoiad. Sellises seisus ettevõtte hind lihtsalt ei jää kauaks alla, selleks peab midagi kardinaalselt muutuma.
Aktsiaid ostma ma ei torma aga neid omada tahaksin küll. Üldiselt on ostmiseks kaks head aega. Esimene on aasta lõpus kui leiab aset iseäralik müügirituaal, sest müüjad optimeerivad makse. Pole mingi juhus, et kõige järsemad kukkumised on toimunud ajavahemikul oktoobrist detsembrini. USA-s on sel ajal pühad ja siis on kingituste ostmiseks raha vaja. Teine on krahhide, kriiside, võngete ja värinate ajal, mida turg on viimastel aastatel aeg-ajalt ka pakkunud. Kuidas läheb selle õllenimelise viiruse ja hiina tehasetöölistega? Kas Apple võib kogeda toimuva pärast tarneprobleeme? Kindlasti ma paneks konksu sisse hinnalt ~250, sest selle hinna pealt 22-dollarilise sularahavaru ja 15,7-dollarilise kasumi korral tuleks P/E 14,5 mis oleks sellises seisus ettevõtte puhul ikka juba ülimalt atraktiivne/odav.
Lugemissoovitus
Lõpetasin hiljuti Peter Lynch’i raamatu “Üks samm Wall Streetist ees“, mille kinkis mulle sadade silmapaaride ees Kaarel Ots isiklikult. Tere, Kaarel! Sellesse raamatusse on kirja saanud üks ääretult põnev lugu ja see oli suurepäraseks abiks ka analüüsi oskuse lihvimisel. Ühtlasi ma arvan, et olen nüüd veits rohkem ettevalmistunud selleks, et Graham’i raamat lõpuni lugeda. “Intelligentne investor” on mul olnud selline kestev projekt. Täna ma ostsin uue raamatu ja sellega on siis veebruari “kooliraha” kulutatud.
Piilusin ka aasta tagusesse aega, et kuidas ma üldse edasi olen arenenud, siis jäi silma et aasta eest oli mul nii raha kui aktsaid poole vähem ja olingi üldiselt poole vaesem aga kulud olid sama suured. Selliselt pean ma iga kuu arvestust oma bilansi üle. Eraldi pean arvestust ka rahavoogude üle – kuu jooksul laekunud tulud, tehtud kulutused ja säästumäär.
Pinsi Põlv 