Neljapäev oli üks hirmus päev! Nägin juba ennelõunal USA eelturu avanedes, et seda päeva on tabamas midagi hullemat kui Kim Jong-un’i ballistiline rakett. Loomulikult olin ma sel ajal tööl ja jätsin vahele oma lõunapausi, sest ma ei suutnud lihtsalt uskuda, millise kiirusega viskab paanikasse sattunud maailm dollareid lauale. Minu arust on siin variante kaks: kas pista pea teki alla ja lihtsalt mitte vaadata või tõmmata kööginuga vöölt ja virutada see võipakki. Ehk haududa välja sõjaplaan. Kuna ma enne neljapäeva USA aktsiaid veel ei omanud, oli mul päris mõnus oma rahakuhja otsas istuda.
Balti börsi osas nii hästi muidugi ei ole. Ma olen aktsiatega mingi -20% miinuses. Aga need on minu pinsisambaks (tahaks 5 aasta pärast pinsile, 40 on ju juba vana iga!) ja kõik aktsiad on mul ju eranditult valitud sellised, mis on hästi tugevad dividendimaksjad. Sina ju ka praegu oma pensionisambasse makseid ei peata, see lihtsalt on kusagil unustamiseks. Nõnda on ka minu Balti portfelliga.

Pealkirjad esmaspäeval, 9. märtsil.
Ma olen selline paras kollanokk ja tahan USA börsil kohe algusest peale kõik sammud õigesti teha. Esimene põhitõde on siis see, et osta odavalt ja müü kallilt. Okei, võtsin selle kohe oma plaan A-ks. Vaatasin kuidas hinnad kukuvad ja mõtlesin siis, et ootan päeva põhja ära. Aga millal saabub päeva põhi? Millal on odav kui iga järgmine minut on veel odavam?! Nii segane värk! Mõtlesin siis, et okei, kuna ma olen üksinda daun ja kõik teised oskavad turgu ajastada, siis võtsin asjale lähenemiseks ette plaani A’ (A primm).
Valisin välja aktsiad, mille kohta ma olen fundamentaalanalüüsi juba varem teinud (AAPL, DIS, BRK.B, AMZN) ja isegi teiega siin lahkesti jaganud ja märksin excelisse iga ühe kohta hinnatasemed, kust ma neid osta tahan. Näiteks, et ostan kui aktsia hind kukub veebruari tipphinnaga võrreldes -20%, -25%, -30%, -35%, -40% jne. Börsi avanedes hakkasid üsna ruttu need tasemed täituma ja ma juba kartsin, et äkki ma peaks oma excelisse ka -80% ette ära arvutama. Aga kui palju ma siis -50% pealt peaks ostma, et mul jätkuks raha -80% pealt ostmiseks? Nagu õhtuks selgus, siis õnneks ma ei pidanud seda probleemi lahendama. Huuh, vedas.
Esimesena ostsin Applet hinnaga 262.2 (-20%) aga päev muudkui rullus üha hullemaks ja enne börsi sulgemist sain Applet juba hinnaga 244.2 (-25%). Päeva jooksul kõik ütlesid, et ära osta praegu aktsiaid. Mind hoiatati, hirmutati ja lausa ähvardati, et ära sa jumala eest osta. Majanduslangus pole ju veel käes, miks sa ostad? Eee… ma ei tea.
Enesekindlus lõi kõikuma ja mõtlesin siis, et okei, ma olen siis veits rahulikum ja tõmban tagasi, chillax. Aga selle kuradi lolli mõtte pärast ma jätsin lõpuks Amazoni ostmata. Seda sai korraks alla 1700-ga (-23%) ja ma ei ostnud. Mu plaan oli nagu see, et esiteks, ma ostan neid asju. Ja kui järgmistel päevadel turg langeb edasi, siis ma ikka ostan (ja hoian ja oleksin kohanud seda -50% probleemi ja mõtlesin, et kas peaks reedel siis raha igaks juhuks veel juurde ka kandma) aga kui turg taastub kähku, siis ma müün. Müün sellepärast, et ma sain õhtul magama minnes aru, et tegelikult pole õige sitt veel ventilaatorisse lennanud. Trump ei ole veel positiivset diagnoosi saanud. USA-s ei olnud neljapäevase seisuga veel ühtegi koroona surma. Tuleb veel 2 nädalat oodata kuni seal hakkab toimuma see, mis meil toimub täna Eestis = hüsteeriasse langenud elanikkond, kes tõmbaks poodi minekuks kilekoti pähe ja krabaks leivariiulilt 15 rukkipala.
Kokku tegin neljapäeval 4 ostutehingut ja mitte ühtegi müüki. Tehingutasudeks maksin 4 x 0,35 dollarit ja börsi sulgemise ajaks olin nii sügavas miinuses, et ma ei tahtnud oma telefoniga isegi mitte samas ruumis olla ja olin enda peale suts pahane, et mul nii kallis hobi on. Mul oli õhtuks X summa vähem raha kui mul oli samal hommikul. Inime… miks sa nii teed? Ma olin magama minnes 60% aktsiates, 40% rahas ja pahas tujus.
Reede oli justkui puhkepäev, sest börs oli roheline ja mu aju oli eelmisest päevast nii küpse, et ma ei oleks vist teist samasugust päeva enam kainena välja kannatanud. Kui ei oleks roheliseks läinud, ma tegelt ka ei tea, mis meetmeid ma oleks kasutusse võtnud, et ma jumala eest ei müüks midagi. See on mu esimene kriis! Sada korda odavam oleks broneerida Märten Kressiga pooletunnine konsultatsioon, kus ta mu hingele pai teeks kui et osta kallilt ja müüa odavalt.
Reedel, eelturu avanedes olin Apple-ga kasumis aga teiste positsioonidega veel mitte. Meel oli kerge ja rõõmus. Veeretasin päeva midagi tegemata õhtusse. Ah, mitte päris, mul õnnestus osta Disney’t -35% tasemelt. Aga hilja õhtul kui ma oma tuusa peikaga filmiõhtut tegin, siis sel ajal kui tema kõht kõveras naeris ja pisarad limiteerisid ajutiselt ta vaatevälja, noppisin kähku telefoni välja ja müüsin Apple maha hinnaga 268,44 per aktsia. Teenisin kaalutud keskmise ostuhinna ja selle müügihinna vahelt 6%. Okei, 6% ühe ööga. Googeldasin pulli pärast (hehe, litterally pulli pärast), kuidas arvutatakse XIRR-i ja sain järgmise 12-kohalise numbri (tootlus per aasta): 780 340 208 640%.
Ka mu teised positsioonid jõudsid järelturu ajaks kasumisse aga need on mul siiani alles. Lugesin Bloombergi (siin ma jälle eksisin ühe reegli vastu – intelligentne investor ju ei loe laiatarbe meedia pealkirju) ja arvan, et esmaspäev on USA-s taas sitt päev. Palvetan, et mu positsioonid tabaksid järgmiseid targeteid (DIS -40%, BRK.B -25%, AMZN -20%). Apple’i võtaks ka uuesti pardale, see on neist kõigist kindlasti see ettevõte, mis varem või hiljem tagasi pinnale tõuseb nagu kiudaineterikas junn, mis veega alla ei lähe.