Miks ma otsustasin teha IB konto eraisikule

Kuni käesoleva aasta märtsini investeerisin ma ainult kodubörsil noteeritud ettevõtetesse, sest pankade röögatud tehingutasud välisaktsiate soetamiseks ja müümiseks on mind alati tagasi hoidnud. Ma olen sellist tüüpi inimene, kes näeb esimesena alati kulusid ja selle tõttu olen tagantjärele targana jätnud end ilma väga headest võimalustest teenida kordades suuremaid tulusid, sest majanduslangust on lastud nii kaua oodata. Ma olen kooner, mis puutub sellesse kui palju raha ma pean kohe täna välja käima selleks, et oma investeerimisideed teostada.

Kord hoiustasin paar kuud oma paari tuhandet eurot sellisel hoiukontol, mis pakkus 2,5% aastast intressi. Tagantjärele arvutasin, et võttes arvesse LHV tehingutasusid, oleksin samal perioodil sama summa Apple aktsiatesse investeerides teeninud 2 korda suurema vaheltkasumi. Seda teades, ei muutnud ma oma investeeringutes ikkagi mitte midagi. Olen vana, jäik, kindlate dogmadega, raskesti muutustele alluv eelpensionär.

Teekond IB konto avamiseni sai alguse raamatutest. Mul ei ole 3,5 investeerimisaasta jooksul olnud ühtegi sellist aega kui mingi investeerimisraamat poleks pooleli olnud. Kiirema tõuke andis Peter Lynch’i “Üks samm Wall Streetist ees“, mille mina sain omale Kaarel Otsa käest tasuta. Ma rõõmustasin mitu kuud selle kokku hoitud summa üle. Järgmiseks ostsin omale Alexander Elderi “Börsikauplemine kui elatusallikas“. Ma teadsin ammu, et selline raamat on ilmunud aga oh sa vana vits, kui valesti ma mõtlesin, arvates, et see raamat on mulle kui pika perspektiiviga investorile kasutu. Nõndaks, sellise taustatööga tegeles minu protsessor samal ajal kui ma nuputasin kuidas leida oma investeerimissoovile realiseering. Seejuures, ma teadsin, et:

1. Eesti maksukeskkond soodustab pikas perspektiivis ettevõtjana investeerimist
2. Ise investeerisin sel hetkel eraisikuna investeerimiskonto süsteemis
3. LHV hinnakirja silmas pidades tuleks teha USA aktsiatesse tehingud suurusjärgus 1500 eurot ja selle pealt maksta 17€ tehingutasu, et selle tasu osakaal jääks sinna 1% juurde. Ma tahan investeerida iga kuu aga mul ei ole ühes kuus nii palju raha tavaliselt.
4. Minu silmis on 1% ka liiga palju. Mul on kasvukonto ja süda tilgub iga kord verd kui mu 100-st eurost võetakse 99 senti tehingutasuks. Varsti saab aasta täis ja siis pean hakkama veel haldustasu ka maksma. Ma pole kindel, kas mu närv peab vastu. Sõltub ilmselt kogunenud summa suurusest.
5. Ettevõtjaks ei ole mul mõtet hakata kui mul ei ole põhituluallikat, lisaks vajaksin abi raamatupidamises ja peaksin maksma LEI koodi eest. Need on päris suured kulud arvestades, et tulusid ei ole.
6. Ma olen 10 aastat mõelnud, mis oleks minu ettevõtlusidee aga ilmselt mõtlen seda veel ka järgmised 10 aastat. Praegu õmbleksin ettevõtjana Muhu mustriga näomaske 😀 Palun, see on idee, mida võite kasutada. SWOTi tehes kirjutage siis T alla, et kui kui vaktsiin või ravim leitakse, siis äri kukub kahjuks kokku. Järeldasin, et ma ei soovi (veel) ettevõtjaks hakata. Seega, jätkan eraisikuna.
7. Eraisikuna jätkamisel investeerimiskonto süsteemis on üheks alternatiiviks LHV Trader. See on Eestis ilmselt kauplejate seas üsna popp. Ole siis informeeritud, et see on ehitatud IB otsa ja mõistab sinult välja tehingutasu 7 USD. Arvuta ise, mis summades sa peaksid investeeringuid siis tegema, et see tasu jääks sinna 1% juurde.
8. IB ei ole Eesti seaduste järgi krediidiasutus, mille kaudu investeerides saaks jätkata investeerimiskonto süsteemis. Noh, teoreetiliselt saaks jätkata aga praktikas mitte. Jätkata saaksid ainult siis kui sa teed IB kontole iga sissekande Eesti investeerimiskonto kaudu ja iga investeeringutest tagasi tuleva summa kannad “koheselt” IB kontolt oma kodupanga investeerimiskontole. Tagantjärgi tean, et SWED -> IB suunas raha liikumine võib võtta aega mitu tööpäeva. Pead ära ootama kuni raha tagasi tuleb ja siis uuesti IB-sse kohale läheb, enne kui järgmise tehingu teha saad. Sic!
9. Seejuures on su USA börsilt laekuvad summad kõik dollarites, mida tuleks ilmselt enne kodupanka saatmist eurodesse konverteerida. IB-s maksab valuuta konverteerimine fix 2 USD. See on võrreldes LHV-ga odav, sest LHV teenib su pealt konverteerides kallima kursiga. IB-s konverteerid forexi turuhinnaga.
10. Paljud minu tulud (dividendid) hakkavad olema ilmselt selles ühekohalises suurusjärgus või väiksemadki. Järeldus? Investeerimiskonto süsteemis jätkamine on tehtav ainult siis kui ma investeerin dividende mitte maksvatesse aktsiatesse/ETF-idesse ja kui ma teen aastas nii vähe tehinguid, et valuuta konverteerimine ja summade edasi-tagasi kandmine on minu jaoks paar korda aastas juhtuv elevust tekitav sündmus.
11. Mul oli kavatsus teha tehinguid mitu korda kuus kuna IB-s on tehingutasu 35 senti. Seega kui ma invsteerin korraga näiteks 200 USD, siis moodustab tehingutasu sellest 0,0018%. See tundub mulle piisavalt odav. Nõnda tekkis kavatsus teha tehinguid isegi mitu korda päevas. Selliste plaanidega ei ole võimalik jätkata Eesti investeerimiskonto süsteemis. Sündis otsus võtta kasutusele ka tavasüsteem.
12. Võin tulusid FIDEKis deklareerida korraga nii investeerimiskonto süsteemis kui ka tavasüsteemis. Kui tavasüsteemi juurde toon, siis 20% mu IB tuludest läheb kohe maksukirve alla. Seejuures, kui teenin ostu-müügi tehinguga kahjumit, siis ma ei saa kahjumit tasaarveldada. Nt. kui teenin ühe tehinguga 100 eurot kasumit ja teise tehinguga 20 euri kahjumit, siis maksu tuleb ikkagi maksta 100 pealt, mitte 80 pealt. IB tulud on välismaal saadud tulud ja need deklareeritakse välisvaluutas. Jumal tänatud selle eestki.
13. Lõpuks esitasin endale järgneva küsimuse – mis võiks olla kõige kallim variant:
    • kas maksta kõigilt oma tuludelt 20% maksu
    • kasutada LHV Traderit ja maksukohustus edasi lükata
    • investeerida ettevõtjana
    • otsus venitada (rikkuse edasi lükkamine)
14. Seega kui keegi küsib sult, et kas ta peaks IB konto avama eraisikuna lootes tulusid deklareerida investeerimiskonto süsteemis, siis vastus sõltub sellest:
    • mis summades investeerib
    • kui tihti investeerib
    • millistesse instrumentidesse investeerib (dividendid või mitte)
    • kas kaupleb ja mis on eeldatav kauplemisedukus
15. Lõpuks sai mulle venitamisest villand. Otsustasin tegutseda kohe ja teha üks prooviaasta.

Algas karuturg ja ma leidsin, et on õige aeg teenida kukkuvatelt aktsiatelt kasumit. Katsu selleks leida veel keerulisemat aega!

Otsust on raske langetada sest sa ei tea enne alustamist vastust 13. küsimusele, sest see vastus sõltub, mida teed 14. punktis. Olen nüüd 1,5 kuud kaubelnud ja investeerinud ja nüüd tean, et minu kauplemissummad on 200-1000 dollari vahemikus, kasumid ühelt diililt on 0-40 dollari vahemikus ehk tehingutasude osakaal LHV traderis – kokku 14 eurot per closing deal – jääks minu kasumite juures absoluutselt liiga kõrgeks. Tehinguid teen mõnel päeval mitmeid aga mõni päev ei tee ühtegi. Ettevõtjaks pole ma siia maani hakanud, seega otsusega venitades mul ei oleks praegu neidki tulusid, mis mul juba tänaseks on tekkinud.

Oluline on lihtsalt pihta hakata.

Tegin IB konto veebruaris enne turgude kukkumist. Siis käis konto avamine 2 päevaga, raha tuli peale sama kähku ja kõik oli valmis. Olen kuulnud, et märtsis kui turud kukkusid, oli IB klienditeenindus nii räigelt ülekoormatud, et konto avamine võttis aega nädalaid, kontakti kellegagi võimalik võtta polnud ja tuli istuda teadmatuses. Ma usun, et tänaseks on asi stabiliseerunud ja kes on mõelnud see konto ära teha, siis nüüd on selleks hea aeg.

Turgude osas olen ise väga pessimistlik. USAs on ajalooliselt kõrge töötute arv – 22 miljonit töötut ja pool kõigist sektoritest seisab. Tohutu hüsteeria paari tõusva aktsia pärast varjutab kõvasti seda, et finants, tööstus, turism, meelelahutus ja õli seisavad paigal. Kahtlustan, et näeme üsna verist suve. Investeerige ettevaatlikult. Minul ei ole pikki positsioone, ainult ühe erandiga – BRK.B mul tõesti on olnud käes juba jupp aega. Puhveti fännid on tähele pannud, et vana näss on praegu maru vaikne ja on vahepeal paistnud silma vaid mõne müügiga. Mis sellest küll arvata? 🙂

Minu märts. Kulud all ja tulud üleval

Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Minul tuleb õnnelik pinsipõlv.

Märts lühidalt:

• aktiivselt laekus 2121 €
• passiivselt laekus 125,55 €
• kulutasin 876 € + õppelaen 72 €
• säästsin 52% sissetulekust

Märts pikalt:

Märtsis sain ikka korraliku mündipesuga vastu vahtimist. LHV näitab, et mu Balti portfellis on aktsiad praegu -27%, ETF-id -16% ja võlakirjad -6%. Ühe kuuga langes investeeringute väärtus ligi 1300€. Nüüd on tasakaal jälle niimoodi paigast ära, et olen ise oma säästuraha reaalselt rohkem sisse pannud kui on kogu selle kupatuse enda väärtus. Isiklike säästude osakaal kogu portfellist on 113%. Nii et märts paugutas mu sendipaunas kõvasti ja pihta sai ka mu netoväärtus.

Märtsis ma siiski ühe ostu tegin oma Balti portfelli aga kuu lõpus oleks saanud 20% odavamalt… mingeid plaane ei ole, osta midagi ei taha, müüa ammugi mitte, halb hakkab seda portfelli vaadates. Kasvukontole sutsasin aga iga nädal raha juurde tavapärase üks kord kuus ostmise asemel. Olen millegi pärast ETF-idega kuidagi paremini meelestatud.

Oma USA portfelli hakkan vist kuidagi eraldi kajastama, sest ma ei viitsi siin aruandluse pärast hakata valuutat konverteerima ja jalga kaela taha panema. Kuu lõpu seisuga oli mul USA aktsiates väga väikene, 170 dollariline, poistsioon üleval, mis on mul juba praeguseks likvideeritud ja olen taas 100% rahas.

Sissetulekud. Minu portfellis pole kevadine dividendihooaeg veel alanud. Enamuse kuu passiivsest tulust tõin koju USA börsilt selle lihtsa reegli abil, et tuleb osta odavamalt ja müüa kallimalt. Siin on Tradervue poolt genereeritud ülevaade IB märtsikuu tehingutest. Sinistel päevadel olen miskit ostnud ja rohelistel päevadel olen müügiga miskit teeninud. Ühtegi kahjumiga lõppenud tehingut ega päeva ei olnud.

Emotsionaalselt oli keeruline. Kuigi ma olen kasumis, ei ole ma arvamusel, et kauplemise teel on raha teenimine lihtne. Mõni kord sattusin natuke paanikasse ja müüsin kohe kui tagasi plussi jõudsin, kuigi pikemalt oodates oleks saanud kordades suurema kasumi. Mõni kord oli mul aega maa ja ilm, et oodata oma positsiooni plussi jõudmist, sest tundsin end kindlalt aga enamasti lihtsalt panustasin huupi ja läks kogemata täppi. Kui ma juba stabiilsemalt olen hakanud metoodikaid rakendama, siis räägin mõnes teises postituses lähemalt, kuidas mul aktsiate valik ja positsiooni sisenemine ning väljumine välja näeb.

Olen õppinud kasutama stopp-losse. Väga hästi ei oska neid veel õigesse kohta panna, tavaliselt panen eelmise päeva hinnapõhja alla aga kardan tohutut volatiilsust, mis praegu turgudel valitseb ja kogemata stopp hinna tabamist. Olen õppinud enne igat sisenemist välja mõtlema, kui palju raha ma olen valmis kaotama ja vastavalt sisenemishinnale ja stopphinnale arvutan välja ühe aktsia riski ja aktsiate arvu, mida oma riskitaseme juures ostma peaksin. Kõige keerulisem on praegu üldse leida aktsiaid, mis võiksid tõusumärke näidata. Ülla-ülla 😀 Tagantjärgi on näha, et iga teine aktsia tegi märtsis räige põrke üles, vali mida iganes aga selle põrke alguses treenimata silm seda graafiku paremast servast välja ei loe. Kauplesin nelja erineva ettevõtte aktsiaga, mis olid kõik täiesti erinevatest sektoritest. Müügitehinguid tegin neli, need neli tuleb siis järgmisel aastal FIDEK-sse kanda.

Kuna Merko ja Tallink jätavad dividendid maksmata, siis märtsi kauplemise tulu aitas seda lünka nüüd igatahes täita. Küsitavaks on muutunud see, et kui passiivne see tulu siis ikkagi on kui ma peaaegu igal õhtul aktiivselt mitu tundi graafikuid vahin? Aga ma ei tea, mida te õhtuti teete? Mina telekat ei vahi, sarju ei vaata. Loen raamatuid ja rakendan loetut kauplemisel ja investeerimisel. Minu meelest on see tohutult põnev, isegi parem kui see film “Parasite”. Ikka tohutu droog mu ajule. Olen sõltuvuses. Kuigi briti huumori ja ameerika gänsterite austajana tahaks natuke mingit ägedat telesarja ka vaadata. Viimati vaatasin Shameless-i (seda ameerika versiooni). Niiet soovitage midagi.

Märts oli ka töö mõttes karm. Kuigi mul on mu töökoht veel alles, siis mitte kunagi varem ei ole ma oma sularahavaru nii teravalt piidelnud kui nüüd. Minu sektoris on töötus praegu täiesti teemaks. Meedias on olnud suuri pealkirju koondamistest, mitmetel mu tuttavatel on palka kärbitud ja isegi töökohti on läinud. Ise istun kõrvad ludus ja katsun sellele mitte liiga palju mõelda.

Märtsis olid mu kulud hämmastavalt väikesed. Kodus istumine mõjutab kulutamist ikka märgatavalt, kuigi ei saa öelda, et ma üldse ei šopanud midagi. Blingi peale sai raisatud ikka mitu sotti. Toidukorrad on nüüd kõik ette planeeritud. Kuskil iga 5 päeva tagant käin poes. Iga päev peab kolm korda köögis süüa tegema. See on suht kohutav aga ei ole kõige hullem asi, millega harjuda. Kui ma oleksin ettevõtja, siis ma müüksin praegu pisikese tasu eest hästi huvitavaid retsepte. Selliseid kogumikke, mis kogu päeva aitaks ära planeerida. Mul on hakklihast ja pastast suht kõrini juba…

Head kätepesu ja püsige terved. See oleks mu portfelli seisukohast sel kuul kõige parem rahandusnõuanne teile.