Minu september

Mõnel oli õnnelik lapsepõlv. Palju õnne! Minul tuleb õnnelik pinsipõlv. Võibolla... mu kodulaen saab tasutud 65. eluaastaks.

September lühidalt:

• palk 2468 €
• passiivne tulu 0 €
• kauplemise tulu 0 €
• kulutasin 930 € + õppelaen 72 €
• säästsin 72% sissetulekust
• ostsin oma tare

September pikalt:

September oli väga hull kuu. Antagu mulle andeks, kelle kirjadele ma pole vastanud ja keda ma olen ignoreerinud. Te ei ole ainsad! Avastasin, et ma käitun sama moodi ka oma kolleegide suhtes, kes küsivad veits äärmuslikke lambikaid küsimusi, mille peale mul ei ole aega mõelda kui piltlikult öeldes samal ajal omal maja põleb. Klapid on peas ja müts silmini – nii toimib minu filter. Ma ei ole jõudnud pärast augustit blogida ega investeerida ega isegi mitte kaubelda, sest ma teen tööd ja sain hakkama ka esimese suurtehinguga.

Tähelepanelik lugeja on märganud, et olen mõnda aega kogunud sulli oma tare ostuks. Augustis ja septembris hakkasime peikaga objekte kohapeal vaatamas käima ja valituks osutus kodu linnas metsa sees. Viie minuti jalutuskäigu kaugusel on Glehni loss, mets, park, park-mets, spordirajad, suusarajad, jooksurajad, grossirajad, seiklusrajad, võrkpalliplatsid ja muu eluks oluline. Ma elasin enne põhimõtteliselt trammi peatuses, seega kontrast on peadpööritav. Korteri ostsin rõduga, et mu muusa pääseks toa piiridest kaugemale ja saaks rõdul männiokkaid taga ajada. Aga kuna ilmad on keeranud jahedamaks, siis hetkel väga suurt nõudlust rõdule ei ole. Kõikidest akendest on rohelised vaated, näha ei ole ühtegi autot ega autoteed. Akna taga on sügis, kärbsed, jänesed ja kuupaiste.

Mina olen selle kolmetoalise ainuomanik. Laenupakkumisi küsisin ainult kahest pangast ja laenu võtsin Swedbankist. Ma eriti palju ei viitsinud pakkumisi küsida ja mul ei olnud ka mingit soovi kolida üle kuhugi SEBi või Citadelesse, mis on ehk suutelised konkurentsivõimelisi pakkumisi tegema. Meeldisin Swedbanki haldurile piisavalt palju. Näiteks suutsin kogemata silma paista sellega, et ma reaalselt tean, milline on minu rahaline seis ja tean täpselt, millal alustasin oma tare jaoks raha kogumist. Seda küsimust justnimelt küsiti ja oldi väga üllatunud kui ma väga täpselt oskasin vastata, sest enamus hakkab mõtlema ja emmitama ja vastab segaselt “oi, ei tea, juba ammu…”. Juba ammu olin ma rakendanud ennetavaid meetmeid – näiteks igasugused pankadevahelised rahade edasi-tagasi kandmised kannavad selgitust “Palga ülejääk”, “säästud”, “tulud investeerimiskontolt” vms. Küsiti ka seda, et kuidas koroona on mõjutanud minu töökoormust ja kas mu tööandja on töötajaid selle tõttu ka koondanud.

Laenu intressiks pakuti 1,95% + euribor. Ma ei uskunud, et alla 2% on veel võimalik üldse saada. Maksin sisse 10%, Kredex käendas 8% ja ülejäänud riski võttis pank endale. Selgus, et Kredexi risk võib olla väiksem kui 10%, mis minu jaoks tähendab seda, et saan Kredexi käendusest varem lahti (kui laenu põhiosast on esimesed 8% makstud) ja seejärel tohin kodu panna üürile. Üüri küsitakse siin kandis ikka väga kõrget, ei tea kas mingit nõudlust sellisele pakkumisele üldse on.

Kodu ost on loomulikult üks korralik finantspauk. Lisaks sellele, et ma jäin ilma kogu oma vabast rahast, kasutasin ära ka FFF õlekõrre (friends, family and fools) ja võtsin 1000-eurose väikelaenu, et finantseerida kodu ostmisega kaasnevaid kulusid. Ma ei tahtnud oma aktsiaid kahjumiga maha müüa. Tagasi maksan 2 kuu jooksul.

Näitan oma varade jaotust septembri viimase päeva seisuga. Kuna vahetult enne käisin notaris, siis kogu raha oli otsas aga aktsiad on veel õnneks alles.

Kodu ma oma varade hulka ei loe ja kodulaenu oma kohustuste hulka samuti mitte. Tehing viis mind ajas tagasi 1,5 aastat kui minu varade väärtus oli 8k ringis. See on NUKKER aga samas see pole ju üldse palju. Igatahes, kohe järgmisest palgast kandsin kauplemiskontole uut raha juurde ja võimalus uus 😀 Esialgu on aga üsna raske oma rahalist väärtust kasvatada, sest sel aastal tuleb jube palju mööblit osta.

Tulud ja kulud

Mingeid passiivseid tulusid ei olnud, seega võibolla oleks aeg mind rahablogide seast maha võtta ja klatšimooridesse lisada, kus need mallukad ja marileenud asuvad. Aktsiatega kauplemine muutus septembris olematuks. See eksperiment on nüüd 7 kuud kestnud ja ma ei ole ikka veel oma kontot õhku lasknud, tegelikult olen mingi ime läbi isegi realiseerinud väikese netokasumi. Kuu jooksul tegin 12 ostu-müügi tehingut, teenustasud ja muud kulud olid kokku $13,53. Kasumit sain $20,5 ja kahjumit $-212,8. Jah, õigesti loed. Alates esimesest kauplemispäevast olen kõiki tasusid arvesse võttes kasumis $38 (tasusid arvestamata $192,5).

Mis juhtus oli see, et võtsin septembris julguse kokku ja likvideerisin ühe kärssama läind positsiooni, millel stoppi ei olnud. Ostsin ükskord 256 dollari eest SSNT aktsiat ja jäin lõpuks 81% rahast ilma. See oli tehing, mis kaldus tugevasti kõrvale sellest kauplemissüsteemist, mida ma muidu praktiseerin aga vahepeal peab asju proovima, sest ainult nii saab nähtavaks see, millest tasuks hoiduda.

Oktoobris ma olen ainult ühe tehingu teinud. See muidugi IB-le ei meeldi ja nad saatsid mulle juba kuu alguses kirja, et kui ma ise hagu ei anna, siis nad koorivad mind jõuga. Tehku, mis tahavad, mul on ammu õnged valmis pandud, et turult mõni suurem purakas kinni püüda. Suutsin septembris muidugi osta jälle turu tipust ja teha tervelt ühe suure vea aga tänaseks on turg turbulentsist taastunud. Sellegipoolest püsib õppetund meeles – riski võtsin kogu raha eest aga rewardi ei kusagil (ma olen see tüüpiline näide, kes kahjumis positsioone hoiab kauem, lootuses, et need jõuavad tagasi kasumisse). Hetkel on statistika veel minu kasuks, kuna keskmiselt hoian kahjumis positsiooni 3 päeva ja kasumis positsiooni 5 päeva aga ilus see muidugi ei ole.

Jooksev profit. Augusti lõpuks sain tagasi üles aga septembris kaotasin taas poole kogutud mammonast.

Kauplemisportfelli tootlus on loomulikult negatiivne, sest kõik mu lahtised positsioonid olid septembris suures jooksvas kahjumis. Nii juhtub kui langetada näiteks selline otsus, et ostan eelmise tipu läbimurret (õige otsus) ja kui veel kõrgemale läheb, siis natuke kasumit ei võta (vale otsus) ja kui läbi break-eveni vajub, siis väljumise asemel ostan juurde (vale otsus) 😀

Igava pensionäri portfell

Tallinna börsi aktsiad elavad oma elu ja ma nendega tegelenud ei ole aga see ei tähenda, et ei peaks tegelema. Kõige hullem oli septembris Tallink (-37%) ja kõige paremas seisus Kaubamaja (-10%). Kogu portfell on -15%. Hoolsama jälgimise alla on sattunud Tallinna Vesi – see on liikunud väga pikka aega külgsuunaliselt ja kui ta oma vastupanutasemest tugeva kauplemismahuga läbi murrab, siis katsun peale hüpata. Ma ei ole TVEAT-i varem omanud aga tahaksin omada seda väärikat, 15 aastat järjepanu dividende maksnud, ettevõtet.

Loodetavasti läheb tulevastel pensionäridel juba oktoobris väga põnevaks kui võib selguda kas pensionireform on põhiseaduslik. Mis kõik saada võib kui reform lähebki sellisel kujul läbi? Mu II samba väärtus oli enne kriisi 10k, märtsis kukkus 7k peale ja nüüd on 10k peal tagasi. Indeksfondi võlud.

Käisin suurel aktsiainvestorite koolituspäeval

Seda päeva olin ma oodanud pikemat aega, sest pileti soetasin juba jaanuaris. Kohal oli sadu maskideta inimesi ja tundus, et enamusele täitsa meeldis ninapidi koos olla ja kohvikannude ümber sädistada. Teemade valik oli väga hea. Sealt leidis endale uut teadmist selline Pinsi Põlv, kellele meeldib aktsiate fundamentaalanalüüs ja tehniline analüüs, ostude-müükide ajastamine ja pensionipõlve peale mõtlemine.

Päeva staarid-lipulaevad olid muidugi Märten, Kristi ja Jaak. Mu lemmik on Märten, sest ühel tema ja Kristi koolitusel sain teada, et ta on väga värvikas inimene ja üldse mitte selline tapeediliim nagu blogist paistab. Eile aga panin tähele, et Märtenile olid külge hakanud Rahakrati kombed. Kohe ettekande alguses ta keksis seal saali keskel, et kus on Pekk, kus on Pekk. Tõnul ja Märtenil olid välja kuulutatud antagonistlikud teemad ja Märten oli juba valmis oma käistelt mansetid küljest rebima. Nagu hiljem selgus, siis Tõnu kümbles sel ajal Viru hotelli taga päiksepaistes ja vahtralehtedes. Ma veidi pelgasin seda, et kui Pekk saali tuleks ja nad Märteniga hakkaksid teineteist seal üles ässitama ja enda riideid seljast kiskuma, siis on ju imelik seal niisama istuda. Et kas sümpaatia näitamiseks peaks publik ka siis oma ihud paljaks koorima? Lõpuks hingasin kegemalt, sest kõik jäid riidesse ja eriti hea meel on mul Märteni pärast, sest mu arust ta riietub väga seksikalt.

Kui veits nokkida, et mis paremini oleks saand teha, siis lõunasöögilaud oleks ka võind olla selle raha eest organiseeritud. Kui kuldne kolmik sisendab sulle mitu tundi kuidas ja mismoodi peab aktsiaid ostma, siis kujutage, ette mis tunne on minna kohe pärast seda Viru keskusesse 10€ eest fafat ja bataadi friikaid ostma? Ma ei teadnud, mis see fafa ongi, söömise ajal alles selgus, et mingi kotlet oli nagu gruusia saia vahel või nii.

Koolituspäeval oli väga meeldiv kuulata lugusid kuidas keegi kriisi ajal kärssas. Kui Jaak Roosaare kannab ühe trade’ga kahju sadu tuhandeid dollareid, on see ühteaegu hirmutav aga ka köitev. Kõik teevad vigu ja ka kõige suuremad ei ole valmis ja ei näe tulevikku ette. Üldiselt, kui mina kauplen, siis ma ei pane oma stoppi -100% peale nagu Jaak (= kogu investeeritud raha kaotamine) vaid ikka veidi varem üritan maha hüpata. Aga mitte alati! Septembrikuu kokkuvõttes saab lugeda sellest, kuidas ma kaotasin ühe trade’ga 81% investeeritud kapitalist.

Veel üks tore teema, mida natuke lahati, oli investeerimispsühholoogia. See teema saab tavaliselt väga vähe tähelepanu ja seda võiks oluliselt rohkem erinevatelt külgedelt sisse tooma hakata. Publik osales ühes eksperimendis, mis tõestas elavalt, et me oleme liiga enesekindlad ja nigelad investeerimistulemused on paljuski selle taga kinni. Ma ei taha edaspidi enam ühtegi viga teha – ma üritan vähem kaubelda ja ma üritan ühele positsioonile mitte liiga suurt summat panna (enesekindluse kontroll). Aeg-ajalt ma siiski kipun kalduma oma metoodikast kõrvale ja lähen all-in. Ma ei tea kuidas see ikka ja jälle juhtub, keegi nagu võtaks mu mõtlemise üle ja hullaks mu kontol. Mitu päeva hiljem alles “ärkan” ja mõtlen, et mida kuradit ma teinud olen.

Sellised mõtted siis möödunud laupäevast. Nädalavahetus on nüüd läbi saanud ja tervitagem esmaspäeva nii laia naeratusega kui suu nurgad võimaldavad.