Üks välismaine blogi, mida ma jälgin, on The Reformed Broker ja vahetult enne jõule kuulutati seal välja aktsiamäng “Can you beat the compound?”. Kellele LHV börsihai mängust väheks jäi, siis ajage nüüd kõrvad kikki. Kuni 1. jaanuarini saab mänguga liituda Wealthbase lehe kaudu ja esikolmikule jagatakse Amazoni kinkekaarte (300, 200 ja 100 dollarit). Tänase seisuga on liitunud ligi poolteisttuhat mängijat. Registreerimise järgselt kantakse kontole kohe 100 000 dollarit mänguraha.
Tõmba endale telefonisse alla Wealthbase äpp ja logi sisse
Hakka mängima!
Mõned ekraanipildid minu telefonist:
Good luck and have fun!
Aktsiavihje
Usinamad lugejad juba teavad, et ma veetsin eile diivanil lesides mitu tundi kvaliteetaega, kokku 30-s eri asendis. Imetlesin Märtenit ja otsisin aktsiaid. Leidsin ühe huvitava kinnisvara aktsia ja see on hetkel mu nr 1 stock pick esmaspäevaks: https://schrts.co/IWgweSVh Selle risk-to-reward ei ole just ülearu hiilgav aga vastab hetkel minimaalsele nõudele.
2020 oli minul väga emotsionaalne ja uute alguste aasta. Tahaksin jagada lugejatega palju mõtteid aga ühte monster postitusse neid kokku litsuda ei ole eriliselt mõnna. Järjejuttu on äkki nauditavam lugeda ja seepärast koostan igast oma suuremast hustlimisest aasta kokkuvõtte eraldi postitusena. Vaatasin just ära Märteni ja Markuse pika erisaate ja katsun ka ise siinses postituses vastata ära enamus seal esitatud küsimusi. M-klubi erisaadet oli muide põnev jälgida – vaatasin iPadist ja kuna saade oli nii pikk, siis võtsin diivanil vähemalt 30 eri asendit. Peamiselt imetlesin Märteni põske. Tal kasvab seal ikka üks peris peen soeng – väga ägedalt pügatud ja seda enam, et põse taga on nii tark ja šikk mees. Oeh, tahaks olla kärbes tema toa seinal. Kui saatega esimene ring peale sai, siis panin kohe uuele tiirule käima ja tõin magamistoast oma … ee …eee… siin hetkel jutt lõpeb.
Panin teisel ringil vaatajate küsimused kirja, millele kutid seal üksteise võidu vastasid 🙂
Alustasin kauplemisega märtsis kui turul oli veel pool teed kuristiku poole minna. Paar kuud enne seda lugesin läbi ühe kauplemisteemalise raamatu ja kauplemiskonto avalduse tegin IB-sse veebruari lõpus kui rahvas tormas ostma aasta väärtpaberit – lambi pelleripaberit. Mäletan selgelt, et olin kontoris ja mõtlesin, et ei hakka keset päeva poodi tormama, kui kell saab 17, küll siis jõuan ka. See jäi ainukeseks 6-packiks, mis ma omale kriisi ajal soetasin. Ülejäänud olid 12-packid. NOT!!! Ma tegelt ka rohkem ei ostnud aga mu sõbrad ostsid ja fotojäädvustused neist on meelejäävad. Pehme paberiga kauplejad väärivad sel aastal kindlasti eriauhinda.
Kuidas haldad dollari riski?
Alustada tuleks sellest, et mina olen väike laine ja dollar on suur hoovus – tänavu on dollar olnud euro suhtes eriliselt nõrk. IB-s on mul põhivaluutaks märgitud euro ja nii paistab hästi silma, et sel ajal kui mina võitlen, et kauplemistulemused jääksid vee peale, tirib dollar mind märkimisväärselt kiiremini põhja poole. Alates märtsist, kui ma alustasin, on dollar euro suhtes langenud -12%. Kuidas paganama päralt peaksin mina suutma seda lüüa?
Dollar nõrgeneb euro suhtes. Pilt StockCharts’ist.
Aga fanaatikutele on mul üks tähelepanek. Kui seda dollari graafikut nüüd SIIT veidi lähemalt vaatad, siis on siin näha kolmekordset divergentsi: mac-d, keltneri kanali ja rsi tõusule suunatud divergents. Hind on teinud sügavama põhja aga indikaatorid mitte. Kas see ei ole mitte positiivne väljavaade? Nüüd tuleb oodata ostusignaali ja siis istuda dollarites! Et kui enne uut aastat kõik aktsiad maha müüa, sest turg on viimastel nädalatel üsna kahtlane olnud, siis see võibolla polegi eriti halb otsus.
Loomulikult on mu portfelli NAV sel aastal negatiivne ja kõige hullem konstantne kiusaja oli dollar! Dollar kukkus mu portfellis aastaga -6%, sest enamus aega on mu raha kontol ju dollarites või dollarites kaubeldavates aktsiates. Rahalise kahjuna tähendab see mulle ca. paarsada eurot. Väga tüütu nähtamatu vaenlane. Minu kauplemisportfelli ajalooline tootlus on siis kokkuvõtteks -6,44%. Mis rohi aitab nõrga dollari vastu? Hoida midagi eurodes. Osta näiteks LHV kasvukontole eurodes kauplev ETF või soeta juurde balti aktsiaid.
Teine valus vits oli SSNT aktsia, mida ma üritasin kaubelda kui mõtlesin, et prooviks ühte testsugust kauplemisstrateegiat ka. Aga ma kaotasin kohe sekunditega raha ja nagu ikka nende asjadega on — mida kauem ma ootasin, seda rohkem kaotasin. Edaspidi ma uute ideedega ei eksperimenteerinud ja katsun saada tööle oma teemat.
Millist maaklerit kasutan ja kust saan turuinfot ja vaatan graafikuid?
Maakleriks on mul Interactive Brokers. Mul on seal eraisiku konto aga IB graafika kehv kvaliteet on mind algusest peale häirinud. Üha tihedamini hakkas korduma seda, et hinnagraafik ei olnud end korralikult uuendanud ja lihtsalt nii sitt on neid lugeda. Elderi impulssi süsteemi hinnatulbad ei ole IB-s ei toetatud ja värvilahendused hea lugevuse mõttes on katastroofilised. Alguses kasutasin graafikute jaoks Tradervue’d aga piirangud tasuta kontol on seal minu kauplemisstrateegia jaoks liiga ebamugavad ja loobusin üsna kiiresti. Balti aktsiate analüüsimiseks kasutan seda siiani. Novembri lõpus proovisin StockCharts’i tasulist EXTRA paketti, mille esimesel kuul on trial periood. Olen sellega seni super rahul. Graafikud on väga kõrgel tasemel muditavad, viisaka välimusega, kergelt loetavad ja olen muude sealsete võimalustega ka väga rahul. StockChartsi pakett maksab $25 kuus. Kuna ma kauplemisega pole nii palju teeninud, siis selle puudujäägi luban panna IB kehva graafika arvele.
Milline on minu riskitase ja kuidas on see aja jooksul muutunud?
Mul on koguaeg olnud kontol ca $3000, pluss-miinus $200. Mu risk per positsioon ei ole olnud kunagi kõrgem kui 2% portfelli väärtusest. Olen riski järk-järgult suurendanud, alguses oli $15 per trade (s.o. ~0,5% risk), seejärel $25 per trade (0,8%) ja praegu on maksimaalsetl $50 (1,6%). Ühel samal ajahetkel on mul keskmiselt käes 2-3 positsiooni, seega kogurisk võib ulatuda üle 3% portfelli väärtusest. Mu maksimaalne summarne piir on 6%. Kui see on saavutatud, siis pean uute aktsiate ostmiseks enne miskit maha müüma. Olemasoleva kapitali pealt ma rohkem riski suurendada ei saa. Et osta rohkem aktsiaid, pean raha juurde kandma, et saaksin jätkata samal riski tasemel (mugav on 1-1,5% portfelli väärtusest). Riski summa järgi arvutan välja, mitu aktsiat osta. Nt, kui olen valmis kaotama max 50 dollarit per tehing, siis ma katsun leida sellise trade’i kus mu stopp asuks maksimaalselt sellel kaugusel. Kui 10 dollarit maksev aktsia sulgus 200-päeva liikuvast keskmisest 0,1 dollarit kõrgemal, siis on mu stopp see liikuv keskmine ja maksimaalne aktsiate arv saab olla 500 aktsiat (500 * $0,1 = $50) ja võtan positsiooni suurusega 500 x $10 = $5000. Kuna mul nii palju raha pole, siis võtan 2-3 x väiksema positsiooni ja ka risk on siis väiksem. Teine variant on positsiooni suuruse leidmiseks võtta arvesse ka volatiilsust: jagan oma maksimaalse riski summa 2 ATR väärtusega. Aga enamus aktsiate puhul on mul liiga väike kauplemisportfell, et seda meetodit kasutada. Kauplemine vajab kõigest algklasside tasemel matemaatikat ja protsent arvutust.
Kas päevasiseseselt ka kauplen?
Üldiselt ma päevasisesesse kauplemisse ei usu. Olen enam kui kindel, et sellega rikkaks ei saa ja ma ei tahaks end aheldada tundideks arvuti taha. Aga ma arvan, et iga algaja kaupleja peaks ka päevasisest kauplemist proovima, sest see pakub teistsuguseid emotsioone ja õppetunde kui swing-kauplemine. Igasuguste asjade proovimine aitab ennast paremini tundma õppida ja lõpuks õiget kurssi leida. Mäletan, kuidas esimeste päevasiseste tehingute ajal mu süda kopsudega võidu pani. Veri pummeldas ja iga 5-minutiline hinnatulp tundus mööduvat 5 sekundiga. Praegu kipun kahel juhul tegema päevasiseseid tehinguid – mul on kas väga igav või mul on mingi aktsia välja valitud, kuhu ma tahaksin hilisõhtul siseneda aga teen seda juba päeva jooksul, sest loodan nii saada parema hinnaga. Sel juhul ma muundan päevasisese tehingu swing trade’iks. Vahel juhtub ka nii, et olen keset päeva sisenenud aga börsi sulgumise eel selgub, et swing trade’i mõttes ei ole sisenemise tingimus täitunud. Siis ei ole selle muundamine swing trade’iks lubatud ja siis müün aktsiad enne turu sulgumist maha. See nõuab suurt distsipliini ja lõpptulemus võib olla väike kasum või väike kahjum aga müüma peab. Ma näen end swing-kauplejana ja statistika ütleb, et võitev trade on mul olnud käes keskmiselt 5 päeva ja kaotav trade 3 päeva. Seda vahet oleks vaja veidi suuremaks käristada, et kauplemine midagi sisse tooks.
Parimad raamatud, mida soovitaksin
Kui nüüd südame põhjani aus olla, siis ainukene raamat, mida ma olen kaanest kaaneni läbi lugenud, vasakule märkmeid teinud ja metoodikat rakendanud, on Dr. Elderi “Börsikauplemine kui elatusallikas”. Olen alustanud Steve Burns’i raamatuga “Moving Averages 101” ja William O’Neil’i “How to make Money in Stocks” aga pole poole pealegi jõudnud. Pool aastat on ootejärejekorras olnud Michael W. Covel “Trend Following” ja “The Little Book of Trading”. Olen olnud erakordselt halb lugeja ja eks see ole tulemustes näha ka.
Milliseid filtreid kasutan, et leida sobivaid kaubeldavaid aktsiaid
Kauplen eranditult USA aktsiatega, millest enamus on NYSE ja Nasdaq’i turgudel kaubeldavad. Vaatan, et viimase päeva kauplemismaht oleks 250 000 aktsiat, ettevõtte suurus pole oluline ja minimaalne aktsia hind 7 dollarit. Mul on jälgimisnimekiri, mis koosneb kuni 100st aktsiast ja aeg-ajalt klõpsin neid läbi. Sarnaselt Markusele, kasutan pärast StockChartiga liitumist sealseid scan’e, mis on suureks abiks kandidaatide nimekirja koostamisel. Olen endale vajalikud scanid seal ise loonud, kirjutades natukene koodi. See on kõik seal äärmiselt lihtsaks tehtud. Näiteks on mul selline scan, mille ma olen nimetanud “Close over 200 SMA and 3rd Keltner Channel”. Kui mõni selline aktsia leidub, siis ma olen automaatselt huvitatud.
Näide scan-ist. Pilt StockCharts’ist.
Millist brokerit kasutada kui portfelli suurus on 3-4 kilo ja on soov swing-kaubleda USA börsil?
Ei ole kuulnud, et IB-st midagi paremat oleks sellise portfelli suuruse puhul. Kui mul oleks üks miljon, siis ma kaaluks LHV kaudu kaubelda aga väikse portfelliga on otse IB-s kindlasti odavam. Paljud USA platvormid on USA kodanikele tehingu tasudeta ja see loob üsna pingevaba õhkkonna, aga selle 35 sendi pärast, mida IB küsib, ei muretse ka mina. 3-4 kilo on minu kogemuse järgi absoluutselt minimaalne portfell, millega kaubelda cash kontol. Väiksemaga ei saaks, raha oleks liiga kaua kinni ja aktsiad on väga kallid. Alustajale on minu meelest sobiv suurus, börsil olemise tunnetuse saab liigagi reaalselt kätte ja jätab võimaluse mõelda, kas panna topelt juurde ja edasi proovida või elu üle enne järgi mõelda kui kaotajana jätkata. Muide, IB-st saab raha ka väga ruttu tagasi, ma tegin prooviks ühe väljakande ja raha laekus juba järgmiseks hommikuks kodupanka. Kuna graafika on IB-s kukekaka, siis selle jaoks peab leidma teise alternatiivi kõrvale. Tee seda kohe kui sa alustad, ära raiska oma aega IB puise ja hüsteerilise graafikaga. StockCharts’is suudan ma 100x kiiremini pilti haarata ja märgata setup’e.
Kirjelda olukorda kui sattusid kaubeldes ebamugavustsooni?
Siin tuleks meenutada suve kui kogesin esimesi suuri tagasilööke. Ostsin juulis BYND aktsiaid hinnaga $144 ja seda veel täiesti adekvaatsel põhjusel, see oli kas 5/20 või 10/30 EMA crossover, millel on suurepärane backtest aga mind tabas korralik whipsaw ja mõne päeva pärast maha müüama hinnaga $128 per aktsia. Lubasin endale, et mitte kunagi enam ei kauple selle aktsiaga ja ei ole kaubelnud ka. Kogu kaotus jäi normaalsetesse piiridesse – 32 dollarit 😀 aga protsentuaalselt oli see rets. See murdis minus midagi ja sealt edasi hakkasin sisse võtma veel suuremaid kahjumeid 😀 Üsna valus lugu on tegelikult meenutada käesolevast kuust. Ostsin meditsiini valdkonda kuuluvat TCDA aktsiat hinnaga $8,13. Börsi sulgudes hakkas hind rallima ja järelturul tõusis hind $9 peale, mina juubeldasin ja müüsin ühe seitsmendiku maha. Siis tõusis hind $10 peale, ja ma müüsin veel sama koguse maha. Särasin ja kisasin, näitasin elukaaslasele, et vaata kuidas ma raha teen. Kontol vaatas vastu sadu dollareid realiseerimata kasumit. Läksin õnnelikuna magama. Easy money! Arvasin, et järgmisel hommikul avaneb hind gap’iga üles aga tegelikkuses avanes allpool ostuhinda. See oli 9. detsember ja see päev oli üldse detsembri kõige hullem börsipäev. TCDA kukkus päeva jooksul -17% ja nüüd vaatas kontol vastu üle saja dollari kahjumit. Mu jälgmisnimekirjas polnud ühtegi teist aktsiat, mis nii palju oleks langenud ja just mina sain kõige suuremale pasale pihta. Võidujoovastus oli asendunud sügava kahetsusega, et mida ma õige mõtlesin, miks ma ei müünud eelmisel õhtul kõike maha, kas ma ootasin lisaks kullale-karrale veel teemanteid valgel hobusel ka või. Müüsin sel päeval palju igasuguseid muid aktsiaid maha ja võtsin sisse väikseid kahjumeid aga TCDA jätsin müümata. Nagu mõned päevad hiljem selgus, oli see järjekordne whipsaw ja lõpuks müüsin kõik maha kogukahjumiga -10 dollarit, jäädes lõpuks ikkagi selle trade’iga plussi kuna esimesena võetud kasumid olid suured. Aga positiivset tunnet sisse ei jäänud ja selliseid ülearu likviidseid aktsiaid edaspidi väldin. Õppetunniks oli see, et tuleb endale aru anda, kui palju kasumit on “piisav” ja see siis ära võtta.
Kõige pikemalt käes hoitud positsioonid?
Ilmselt AAPL. Hoian seda käes alates augustist aga kuna ma olen seda viimased kuu aega jupiti maha müünud, siis tänaseks on käes veel vaid paar aktsiat. AAPL oli ka mu suurim positsioon. Üsna harva on midagi käes kauem kui paar nädalat. Tavaliselt on midagi valesti läinud ja ma olen õigel ajal siis müümata jätnud.
Kuidas kaitsen portfelli turukõikumiste vastu?
Stopp-lossidega. Neid on mul kasutuses erinevat tüüpi ja nende rakendamiseks on vaja erineva tugevusega närvikava. Enne kui ma midagi ostan, alustan ma sellest, et mõtlen järgi kui palju ma kaotan. Igat trade’i tuleks vaadelda esmalt alati nii, et kui palju ma sellega kaotan, mitte et kui palju ma sellega võidan. Alati tuleb eeldada, et see on järgmine kaotav trade ja sisenemise eel selgeks teha, kus tuleb minna välja kui asjad ei lähe loodetud suunas ja kus minna välja kui asjad lähevadki loodetud suunas. Kasutan profit takereid, päeva lõpu stoppi ja hädaabi stoppi. Profit taker on üles pandud müügiorder. Kui aktsia tõuseb, müün koguaeg natuke maha, et riski vähendada. Selleks on olemas konkreetne strateegia, millistele kaugustele profit takereid üles panna ja mis koguses müüa. Saan terve päeva teha oma asju ja ei pea vahtima graafikuid, et kas müün nüüd või müün hoopis nüüd.
Kui järgmisel päeval aktsia langeb, üritan maha müüa vähemalt break-even tasemel. See on pehme stopp ja tavaliselt magan selle maha. Sel juhul kasutan päeva lõpu stoppi. Päeva lõpu stopp on ka pehme stopp. See asub ostuhinnast täpselt nii kaugel nagu strateegia ette näeb. Näiteks v1 ostusignaali puhul asub stopp alati poolel pikkusel washout tulbast. See võib asuda ka 3. keltneri kanalil, mõnel suurel liikuval keskmisel, RSI mingil tasemel, sõltuvalt sellest, mis oli ostu signaaliks ja kust on parim risk-to-reward suhe. Rakendan alati päeva lõpus, börsi viimasel tunnil.
Hädaabi stopp on hard stopp, mille panen üles hea distsipliini korral kui näen, et hind avaneb kõvasti allpool ostuhinda ja siis panen selle ostukohast 2 kelteri kanali kaugusele (tavaliselt kuskil -7 kuni -10%). See peaks kaitsma selle eest, et kui päeva sees ongi suur kukkumine, siis abiks seegi. Psühholoogiliselt kõige raskem rakendada. Suvel rakendus mu elu esimene hädaabi stopp ja kohe ikka kaks tükki järjest. See on õudne ja peaks juhtuma väga harva aga kui juhtub siis korraga ja karmilt. Algajatel on seda vaimselt tohutult raske üle elada. Ma nukrutsesin terve päeva kui ma oma esimese -50 dollarit kahjumi realiseerisin. Järgmisel päeval oli veel hullem börsi päev, siis oli natuke hea meel juba. Suurte kahjumite vältimisele aitab kaasa õige positsiooni suuruse planeerimine. Sellest tegin postituse alguses juttu. Alusta sellest, et kui palju oled valmis kaotama kui peaks juhtuma kõige hullem ja siis arvuta aktsiate kogus välja.
Minu nägemus USA börsist
Ma tean, et 2020 on üks kõige veidramaid aastaid üldse USA börsi ajaloos aga mina ei ole ühtegi teistsugust aastat veel kogenud. Selle tõttu on mul ka üsna väärastunud arusaam, milline on USA börs. See on minu silmis ameerika mäed. Tohutult likviidne ja likviidsus võib üleöö kordades muutuda. Et kui oled harjunud oma lemmikaktsiat ostma 10 tk ja siis kui ülehomseks hüppab VIX lakke, siis need 10 aktsiat, mida sa hoiad, mõjuvad nagu sul oleks 30 aktsiat. Hinnaliikumised on kohutavalt suured ja koguaeg on tunne, et positsioon peaks olema käes vähemalt 2-3x väiksem, et see tunduks talutav. USA börs tundub mulle ka tohutu potentsiaalide maana. Sa võid saada seal sisuliselt üleöö rikkaks (NIO näide). Aasta näitas, et justkui ongi normaalne kui aktsiad tõusevad mitu kuud järjest 2% päevas. Whipsaw-d on tavaline nähtus ja seepärast on kõik nii ohtlik ja tõenäosusteooria, millele kauplemine rajaneb, lüüakse veidra statistikaga segi. Uudised mõjutavad aktsia hindu kõige rohkem ja kauplemine on selle kõrval mõtetu. Kahtlemata on käesolev aasta sellisena paistnud.
Pean pidevalt iseendaga maha erinevaid rahateemalisi dialooge ja kõigil neil on kuidagi ühesugune intonatsioon: ära vahi, investeeri! Lõhestunud isiksus nagu ma olen, osa minust tahab iga vaba münti börsile lennutada, et ükskord see passiivne sissetulek hakkaks tekkima aga teine osa minust tahab asja mõistusega võtta ja uut rahapuhvit luua, sest enne oma tare ostmist väänasin isegi oma rahvatantsu põlvikud krooniaegsetest sentidest tühjaks.
Kuna mul konkreetset plaani polnud, mida musta reede raames koos teiste hüsteerikutega börstil krabama peaks, siis ajasin rahulikult oma rida edasi. Ja see on selline, et lisaks lühiajalisele kaubeldavale kraamile on mul pikemat aega käes ports Apple aktsiaid ja olen seega turul alati olemas. Eelnevatest aastatest ütleb minu kogemus, et detsembris tehakse suurem cash out, sest jõulukingid ootavad soetamist. Ise jätan detsembris jõuluvana kutsumata, sest ostan oma taresse disainvoodi ja uhke madratsi. Minu portfelli tõi november Kalifornia päikese, sest kuuga kasvas IB konto 8,41% ja Balti portfell 4,7%. Kui iga kuu kasvaks portfell 8%, siis see oleks ju ligi 100% aastas! Päris metsikuks on sel müüri nimelisel tänaval läinud. Tublimad tegijad olid mul AAPL ja AAL – mingit raketti mul ei ole.
Aga see ei ole veel kõik! Kuud kokku võttes avastasin, et Apple maksis mulle kvartaalset dividendi ($0,205 per aktsia) kokku $3.90, millest kätte sain $3.31, seega 15% läks maksudeks. Nii nunnu!!! See on mu elu esimene dividend ameerika börsilt ja selleks sattus mu lemmikettevõte maailmas! AAPL dividendimäär on praegult miski 0,7% muideks 😀 Mul oli selleks aastaks eesmärk pandud, et tahan saada dividende eesti keskmise netopalga ulatuses aga see oli sõnastatud muidugi enne pandeemiat. Tegelikult ma ei saa pooltki sellest kätte.
Novembris maksin ära oma FFF laenu (laenasin 1000€ ja maksin kahe kuu jooksul tagasi), mis kõigi eelduste kohaselt tähendab, et mu säästumäär peaks paranema. Piilusin oma aasta eesmärke ka, et kui palju ma aasta jooksul kulutada tohin. Ma ei ole eesmärki seades kindlasti arvestanud sellega, et aasta lõpus suuremas koguses disainmööblit kokku ostma hakkan aga sellest hoolimata paistab, et käesoleval aastal olen vähem kulutanud kui eelmisel aastal (kodu ostu arvestamata). 2019. aastal olid minu keskmised kulud 1310 € kuus ja 2020. aastal on keskmine hetkel väiksem. Kas ma peaksin järgmiseks aastaks panema ka sama eesmärgi, et inflatsiooniga korrigeeritult ei tohi kulutada 2021.a. rohkem kui 2020 (ja 2019. a.) või läheks see juba absurdseks?
Novembris tõusis minu netoväärtus kõigil eelmainitud põhjustel 1500€ võrra, täitsa okei ju arvestades, et ma olen vaene nagu kirikurott? Kodurott. 16 243€ on ikkagi kodust kinni makstud kah. Ma võiksin selle osa lisada oma varade diagrammile kinnisvaraks, sest mõnele võib praegu tunduda, et mind on septembris röövitud:
Kauplemine
Novembris tõstsin veidi kauplemisaktiivsust. Et mitte päris 3 tehingut kuus nagu oktoobris oli aga 10 tehingut tuli küll täis. Realiseeringute kalender ei näita midagi huvitavat, realiseeritud tulu ei ületanud kulusid ja sellise madala aktiivsuse juures oli kauplemine taas kahjumlik tegevus. Kui oma excelit uskuda, siis novembris realiseerisin kasumit $101 ja kahjumeid $81 ja kauplemise kulud olid $21, seega kokku täpselt $0. Olin novembris rohkem osta ja hoia tüüpi tegelane – mul on suur AAPL positsioon endiselt avatud. Vigu ei teinud ja midagi kahetseda ei ole, selles suhtes oli õnnestunud harjutus.
Kui vana asja meenutada, siis viimase prohmaka aksepteerimine ja kahjumi vastu võtmine jäi spetembrisse (paremal) ja pärast seda on mu aktiivsus 5x kukkunud (vasakul). Õppetund oli see, et ära eksperimenteeri päris rahaga kui sa ei tea, mida tegema peab. Ja milline on teie kallis hobi?
Igava pensionäri portfell
Novembris tegin endale lõpuks 3. samba, mille väärtust hakkan näitama oma varade hulgas. Kaalusin LHV ja Tuleva vahel. Valiku langetamine võttis ikka mitu tundi aega ja lõpuks põhimõtteliselt viskasin münti. Tuleva kolmandas sambas on kaks korda rohkem vara (14 mln) kui LHV-s (7 mln), mis räägib minu silmis Tuleva kasuks. Aga Tuleva pläkutab, et kuni samba maht on alla 30 mln, siis seni hoiavad sularahavaru suuremana (10% vs LHV hoiab 1% sulas, see on siis vaid 70k). Mulle tundub, et LHV teeb õigesti, et vaba raha sisuliselt puudub, sest vaevalt, et kolmandasse sambasse investeerijad hakkavad järgmisel aastal oma raha välja tõmbama, seda teeb vihane 2. samba rahvas. Raha niisama hoidmine on puhas raiskamine ja saamata jäänud tulu. LHV tootlus on sel aastal olnud ka 2% parem kui Tuleval ja väiksem raha hunnik võib olla üks põhjustest. Veel mis mulle Tuleva puhul ei meeldinud on see, et investeerimiseks on valitud mega noored ETF-id. Ma eelistaks ikka vanemaid, sest mida vanem fond, seda suurema tõenäosusega ei pane fond uksi kinni. Fondid tekivad ja surevad väga kähku. LHV-s on suurem osakaal arenevatel turgudel, kus läheb praegu hästi. Tulevas on aga mingi loll fond, mille nimi on “investeerib kõikidesse maailma aktsiatesse, v.a. tulirelvad ja tubakas” mis on jabur mu arust. Tubakas on megakasumlik sektor, küsi Roosaare käest. Teevad oma e-sigareid ja ma tahan pensionärina sellest ikka osa saada. Lõpuks vaatasin lihtsalt sammaste kulusid ja kuna Tulevas on need väiksemad (0,4% vs LHV 0,75%), siis kõige kiuste valisin Tuleva. Kui maksad 30 aastat peaaegu protsendi igast oma sissemaksest, siis aastane tootlus juurde arvestatuna, jääb sul oma mitukend tuhat eurot saamata. Halb on see, et peab lootma, et Tuleva samba tootlus paraneb. No see on kõige hullem lausa. Ühesõnaga võta üht ja viska teist. Panin novmebris 10 euri sisse ja lugesin issamumeiet.
Balti portfelli suurus on mul 6315 eurot ja seal välgutas Kaubamaja vahepeal rohelisi esitulesid aga jäi kuu lõpuga ikka vee alla (-1,8%). Kõige hullemad olid Tallink (-30,7%) ja Silvano (-34,7%). Vaktsiin on kohe-kohe saabumas, ei tea kas need 2 on oma hinnapõhjad nüüdseks ära teinud ja nüüd juurde soetades ei pea enam põhjamuda kündma? Detsembri esimese nädala on mõlemad veidi rallinud ja nüüd tõmbavad tagasi. Dividende peab neilt ilmselt veel paar aastat siiski ootama. Mulle meeldib suure ralli järel oodata ära esimene pulll-back ja siis otsida üks kängurusaba, mille najal sisse minna.
Pinsi Põlv 