Minu jaanuar

• palka ja boonuseid laekus 2768 €
• dividendid 0 €
• kauplemise netotulu 0 €
• kulutasin 1874 €
• säästsin 33% sissetulekust

Jaanuaris ma tundsin endiselt, et tööd ei jaksa üldse teha, tahaks ainult aktsiatega kaubelda. Aga kahjuks on asjad siiani tagurpidi – tööl olen osav aga kauplemises tammun ikka veel stardijoonel. Jaanuris ostsin endale järgmise väga kalli mööbli – kodukontori – ja olgu selge, et mu kauplemistulud seda ei katnud. Kõlistan seega palgatöö ahelaid edasi ja kulutan rohkem kui teenin.

Kuna ma olen nüüdseks kõik hädavajalikud asjad koju ära ostnud – olemas on köök, söögilaud, toolid, diivan, voodi ja kodukontor ning puudu on kõik muud hubasust loovad asjad nagu garderoobikapid, kardinad, diivanilaud, telekas, meigilaud, vannitoamööbel, vaibad jms siis võtan asjade ostmist veidi rahulikumalt ja teen uuesti esimesi samme meelerahufondi üles ehitamiseks ja 65-aastase mina toetamiseks. Jätkan aastat järgmise säästusüsteemiga:

Need 4 potti on tähtsuse järjekorda rivistatud pangakontod, mille vahel jaotan iga kuu kuni 1000 euri. Arvestasin nii, et minu põhikulud elamisele on 1000€ kuus + võin kulutada iga kuu lõburaha 500€ ise endale või oma kodule, nt ostan uued suusad või mamiboti. Kogu ülejäänud raha 900-1000 € panen pottidesse ära. Esimene on meelerahufond. Planeerin sinna aasta lõpuks koguda 3 kuu kulutused, rohkem ei ole nagu mõtet, sest kui ma peaksin töötuks jääma, suudaksin ühe kuu jooksul leida sarnasel ametikohal uue töö. Sealt võib raha võtta kui on vaja maksta erakorralisi kulutusi (nt ootamatud loomaarsti kulud, hambaravi, külmkapp läheb katki jne). Teine on LHV investeerimiskonto, kus ma ostan aktsiaid. Kolmas on novembris loodud pensionisammas ja neljas pott on kodu jätkuvaks sisutamiseks. Kuigi ma võin iga kuu 500€ eest midagi oma kodu jaoks osta, siis tegelikult on ees ka mõned suuremad kulutused (nt rõdu klaasimine, mis maksab 1600 euri) ja nende jaoks peab pikemalt varuma. Kui ma mõni kuu ei osta kodu jaoks midagi, siis jaotan üle jäänud raha suvaliselt nende pottide vahel ära. Selleks, et mu säästumäär tuleks 50%, peaksin ma tegelikult oma palka arvestades iga kuu 1300€ säästma. Nii et parem oleks kui pooltel kordadel jääb see lõburaha kulutamata ja potid saavad selle näol endale lisa.

Kauplemine oli jaanuaris retsilt põnev, turud olid ju taaskord ajaloolises tipus ja valitsev hüsteeria ajas kõigil päid segi. Loomulikult hoidsin ma kaarega eemale vandenõu jõul kosmose ja põrgu vahel liigelnud GME-st, see lihtsalt näitas seda kui palju lolli raha turule sisenes. Ma ei suutnud üle 5 minuti wallstreetbets-i lugeda, sest seal on nii palju rumalust ja valesid fakte kirjas, et ma ei tea lihtsalt.

Igatahes, hakkasin Kristjan Kullamägi kauplemist jälgima ja tema reegleid rakendama. See jutt, mis ta räägib, on igati loogiline ja ma olen nüüd ka täielikult muutnud oma jälgitavate aktsiate universumit. Sain jaanuari teises pooles paarile väga kiirelt liikuvale aktsiale pihta. Suurima vea tegin üleeile kui kõige õigem oleks olnud arvuti kaas kinni hoida. Siis lasin 2% oma portfellist minna. Põhimõtteliselt tuleks teatud turu muutuste ajal aduda, et kui on õnnestunud saada paar supertreidi, siis nende vahel ei ole vaja midagi teha. See on nagu nootide vaheline ruum, mis on ka muusika. Mitte midagi tegemine on ka tegemine. Kui muretsed, et äkki jääd mingist heast võimalusest oma watchlistis ilma, siis sa oled aldis võtma treide, mida ei peaks üldse võtma. Reeglid on lihtsad aga häirib kui keegi ütleb, et osta seda. Siis ma hakkan ise ka vaatama, et äkki tõesti peaks. Tegelt ei peaks.

Kuu alguses lõbustasid mind SNAP ja GOGO, kuu lõpus JMIA ja PLTR. Mingid riismed on neist viimastest veel alles. Ega mul ei ole siin midagi häbeneda, nii asjad on.

Kui sa vaatad seda alumist joonist, siis mina olen see sinine joon. Teised jooned on suured indeksid nagu dow jones, spy ja nasdaq. Jaanuari teises pooles sain järsema lifti peale ja lõpetasin kuu indeksitest paremini. Sorri, poisid ja tüdrukud, aga meie indeksfondidesse paigutatud pension kaotas tõenäoliselt sel kuul raha. Ma loodan, et ma järgmisel kuul enam nii madalalt ei lenda ja see jääb viimaseks korraks kui indeksitega nii ühte nägu olen.

Jaanuaris tõusis mu varade väärtus jälle üle 10k. Mu netoväärtus kasvas aga 1250€ võrra.

Minu detsember ja 2020 kokkuvõtte II osa

Ma ei hakka kekutama kui tubli on mu passiivne sissetulek, küll aga võin esitleda, et olen priske oravaratta keerutaja, sest mu detsember oli selline:

• palka laekus 2539 €
• dividendid 0 €
• kauplemise netotulu 0 €
• kulutasin 2838 €
• säästsin 0% sissetulekust

Blogi eesmärkide lehel olen igal aastal avalikult välja hõisanud oma kõrgus- ja kaugushüpete tähised. Aktiivse sissetuleku ehk palgatöö eesmärgiks oli saavutada vähemalt 300 eurone netopalga tõus. Reaalselt rääkisin omale juurde 347 EUR. Olen väga rahul, et aktiivse sissetuleku olen saanud üles aga et siit hooga edasi minna, peab juba palju rohkem enda peale võtma. Võimalik, et ma inertsist sinna poole liigun aga tegelikult tahaksin sellele aktiivselt vastu töötada ja hoopis midagi muud ette võtta. Tahaks näiteks kauplemisega raha sisse tuua 😀

Detsember oli ainus kuu lõppenud aastal kui ma ei säästnud mitte midagi. Ma hoopis varastasin oma säästude arvelt juurde. Aasta eesmärk oli säästa 50% sissetulekutest aga reaalselt jäi säästuäär 42% juurde. Kui ma poleks kodu ostnud, räägiksin siin praegu teist juttu aga vahel peab ju elama. Sisustasin detsembris oma kööki ja magamistuba (ostsin madratsi + sellise voodi), pidasin uhke kõrge jõulupuu ümber pidu ja seejuures ei olnud mul enne detsembrit mitte ühte kuuseehet ega taldrikut ka. Kulutasin ikka õige metsikult ja lõin sellega absoluutse rekordi. 2021 säästumäär võiks olla 55% aga … tahaks autot. Võibolla peaks ikka ühe aasta alandlikult oma uusarenduses elama ja säästma nii kuidas võhma on, sest tööle pole ju vaja reisida.

Kulutamise eesmärk 2020 aastaks oli kulud jätta inflatsiooniga korrigeeritult samale tasemele nagu eelmisel aastal. Eelmisel aastal lahkus mu tengelpungast 15 719 EUR ehk keskmiselt 1314 EUR kuus. 2020. aastal 16 886 EUR ehk keskmiselt 1407 EUR kuus. See on 7% rohkem. Inflatsioon oli väga madal, ilmselt kuskil nulli ümber ja lõhki läksin just detsembri “abiga”. Kuidas peaksin kulutama järgmisel aastal, ei omagi veel pilti, oluline on jälgida, et sissetuleku tõusuga ei kaasneks sama hoogsat kulutamist. Keskmine sissetulek ühes kuus oli 2401 EUR, kulutustest 1k võrra kõrgem. Eelmisel aastal olid mu tulud keskmiselt 2015 € kuus, kuistest kulutustest seega 700 € kõrgem. Mingi aegalne areng hüppelise elukvaliteedi tõusu juures ikka on!

Passiivset sissetulekut oli seevastu lõppenud aastal ikka maru keeruline organiseerida. Raha tuli kokku 570€, millega peaaegu kordasin eelmist aastat. Dividende Balti aktsiatest sain loodetust üle poole võrra vähem (laekus 414 €). Kauplemise tulemusena realiseerisin positiivse rahavoo 156 € (kõik maakleri tasud on siin sees) aga mõru pill tuleb alla neelata mõningase kapitali kaotuse näol, portfelli ajaga kaalutud tootlus (TWR) on -6,4%. Hetkel on mul konto aktsiatest lage, lihtsalt hunnik dollareid ootab oma Mihklipäeva.

Detsembris kauplesin nii, et vahepeal oli väga valus aga siis lõpus oli jälle hea. Kokku +7 USD aga kauplemise kulud viisid kuu 9 dollariga kahjumisse. Kui novembris tuututasin 8% portfelli kasvuga, siis detsembris tegin 0%. Millestki sain sel kuul aru ka. Ma ei oska siia maani kahjumit õigeaegselt realiseerida või seda ennetada (break-even tasemel müüa). Detsembri teises pooles õnnestusin selles mitu korda ja tunne on lihtsalt nii võimas. Ma ei lasknud kasumis olnud positsioonidel kahjumit kündma minna. Ei mingit halastust ega lootust. Tegu võib olla kas kerge päevasisesese kõikumisega või ongi kogu kupatus üldse ümber pöördunud, ma ei tea seda. Müün maha, sest mu uus reegel on, et kord kasumis olnud positsiooni kahjumisse enam ei lase. See peaks muutma mu kauplemispilti omajagu. Kõige raskem on siis kui turg avaneb järgmisel päeval -5% (kõvasti alla pehmet stoppi aga ülalpool hädaabi stoppi) – kuidas siis kähku välja saada? Kas müüa kohe turu avanedes? Või oodata päev lõpuni ja realiseerida stopp alles siis (selleks ajaks võib seis olla kas veidi parem või hoopis veel hullem). Või realiseerida pool kohe ja teine pool päeva lõpus. Teen vahel ühte moodi ja vahel teist moodi.

Ja nüüd ülevaade kumulatiivsest tulude realiseerimise dünaamikast kauplemiskontolt kogu aasta jooksul. Kesksuveni oli kõik lihtsalt kaunis, eesmärk oli iga kuu sott taskusse panna ja nii ka õnnestus aga sügisel tuli vastu võtta suuremad valusad hoobid ja ma ei saanudki enam oma esialgset rütmi tagasi.

Mu P&L näeb täpselt välja nagu sellise aktsia graafik, mida tasuks lühikeseks müüa. Tõusis tippu, siis väike rug pull, siis üritas uuesti tõusta aga eelmine tipp jäi ülinapilt ületamata ja sellega muutus 400 dollari tase tugevaks vastupanu tasemeks. Pärast suurt kukkumist on hästi tüüpiline kuni 50% tõus, mis ka siin aset leidis. Sel põhjusel ei osta ma suuri kukkumisi teinud aktsiaid kuna nad kipuvad poolel kõrgusel seisma jääma.

Oh, well. Võtan eesmärgiks sellest tasemest kahe kuu jooksul läbi murda, et see saaks järgmiseks toetustasemeks. See on mu plaan vs reaalsus.

Aasta tehingustatistika on ka muidugi omapärane. Kuna ma summades kaotan rohkem kui võidan, siis jumal tänatud, et 63% trade’idest on mul võitvad ja vaid 36% kaotavad.

Suurim kaotus pärineb ühest ainsast õnnetust tehingust, mille ma tunnistasin septembris lootusetuks. See oli SSNT, mida üritasin kaubelda täiesti uue metoodika järgi aga loomulikult kohe põrusin ja ma loll proovisin päris rahaga. Kui selle vahele oleks jätnud, siis oleks ka september olnud positiivne kuu. Pole hullu! Rohkem midagi nii napakat ei tee.

Nüüd olen peaaegu kõik oma varaklassid ära maininud. Ma võiksin ka kodust makstud osa 16 542€ lisada oma varade diagrammile kinnisvaraks, sest mõnele võib praegu tunduda, et mind on septembris röövitud: