Minu esimene dividendiaktsia ja löön oma rahaasjades korra majja!

Täna jagan teiega mitut suurt otsust: esimene on see, et otsustasin lõpuks ära, mis värvi kardinad ette panna ja siis ma käisin USA börsil ühte dividendiaktsiat šoppamas ja siis viimasena natuke sellest, kuidas kavatsen korra majja lüüa oma rahaasjades (vihje: beans&rice, rice&beans).

Ajalugu näitab, et ostsin oma investeeerimiskontole elu esimese aktsia 16.01.2017 Tallinna börsilt (mul on excelis iga ost ja müük kirjas). Mu investeerimiskontole oli käesolevaks kuuks kogunenud üle 4000 € vaba raha, millest osa on sinna kunagi lähetatud säästuraha ja osa on püütud kinni aktsiate müügitulust. Pärast kuude pikkust analüüsi ja kaalumist ostsin lõpuks investeerimiskontole esimest korda elus aktsia USA börsilt. Uskumatu jah, ma teen ühes kuus oma brokeri kaudu sada kauplemistehingut aga ma ei ole tõesti mitte kunagi varem investeerimise eesmärgil välisaktsiaid ostnud. Tahtsin alustada juba detsembris 2019 aga siis paari kuu pärast läksid asjad õige hapuks ja ma otsustasin hoopis USA börsil kauplema hakata. No vot, ei tea, kuidas see otsus nii ülepeakaela sündis, ilmselgelt ei maksaks minusugustele näiteks PIK-i kontot luua – kogu raha seisaks kas sulas või mõnes kahtlases aktsias. Kauplemisel on risk nii väike – esimese vastutuulega müün ruttu ära ja olen kähku lahti saanud. Investeerimisel näen ma palju suuremat riski – kui taipan, et aktsia ei vasta enam investeerimisteesile ja tuleb maha müüa, siis selleks ajaks on ventilaator juba pikalt ringi käinud. Õeh. Siiani istun ju mingite “tallinkite” otsas, mis ei täida ühtki eesmärki. Ma lihtsalt ei suuda võtta vastu 30% kahjumit aga näiteks 3% võtan hea meelega.

Kolme kuu eeltöö tulemusena sündis 20-leheküljeline excel ja esimeseks ostuks osutus energiasektori ettevõte Enbridge Inc. (ENB), mis on tegelikult Kanada firma ja tegeleb nafta ja maagaasi transpordiga. Minu treenimata silmale paistab ENB olevat energiavaldkonnas peaaegu adekvaatsete fundamentaalidega ettevõte ja nitševoo dividendiaktsia. Selline fifty-fifty, midagi hiilgavat ei ole. Dividenditurvalisuse skoor on kõigest 57. Teine ettevõte, mida võrdluseks kasutasin, oli Magellan Partners L.P. (MMP) aga sellel ettevõttel on minu hinnangul rahavoog nõrgem ja dividendiajalugu ka lühem.

Ma olen otsustanud mitte valida selliseid aktsiaid, millel on dividendide turvaskoor üle 90 ja pikaaegne dividendisaagikus 1-3%, vaid alustan esimeste ostudega veidi riskialtimalt. Katsun esialgu vältida lihtsalt neid ettevõtteid, mille müügi ja kasumlikkuse numbrid on dividendide väljamaksmiseks mittejätkusuutlikud.

ENB on dividendimakseid tõstnud järjestikku 25 aastat ja praeguselt hinnalt on dividendisaagikus 7,1%. Dividendikasv on viimased 10 aastat olnud väga kiire. Üks ohu märk on aga see, et dividendi väljamaksemäär (DCF) on aasta-aastalt tõusnud – see oli eelmisel aastal 67% aga igal aastal tõmmatakse vöö aina kõvemini koomale, et dividendi kasvatada. Samas on dividendimaksed olnud igal aastal kenasti kaetud rahavooga operatiivsest tegevusest.

Vaba raha energiaettevõtetel praegu pea üldse ei ole, pikaajalist võlga on ikka 100x rohkem kui raha aga vähemalt varasid on ikka ligi 2x rohkem alati olnud kui kohustusi. Iseasi, mida on üks torujuhe väärt kui üks pankrotistuv ettevõte seda maha parseldada tahab. ENB rahavoog on alati olnud ok, raha tootlus on 9% ja ärikasumi marginaal on kasvanud.

Põhiasjad, mida vaatan on tulude päritolu, raha, võlategur, rahavood, ärikasumi marginaal, dividendi maksete ajalugu, kas viimase krahhi ajal dividendi tõsteti, dividendi kasvumäär, EPS ajalugu vs aktsia hinna ajalugu ning aktsia hinna õiglane väärtus tehnilisest vaatepunktist vaadatuna. Vähem oluline on ESG skoor (hea meelega ostan nafta ja suitsuettevõtteid), P/E, P/B, kodulehekülje välimus ning juhtkonna tegevus oma kiriku kogukonnas.

Tehnilise analüüsi poole pealt, võrdlesin ENB aktsiat energiasektori ETF-iga, XLE, ja ENB paistab mulle tugevam kui XLE. Nädalagraafikul asuvad ENB suured libisevad keskmised kõik allpool ja hind on nüüd tagasi väärtustsoonis. Ei viitsi ootama jääda, kas paksu jooni testitakse ka, sama hästi võib sügisel alanud ralli ka jätkuda aga pidasin oluliseks seda, et ma ei valiks aktsiat, mis sektori keskmisega võrreldes kehvasti performib.

XLE ja ENB nädalagraafikud.

Kauplemisel olen märganud, et energiasektori aktsiad on viimasel ajal buuminud sellal kui enamus teisi sektoreid läbivad korrektsiooni. On olnud sellised paarikuulised episoodid, mil tehnoloogiast ja meditsiinist tõmmatakse raha välja ja siis on üles otsitud väärismetallid ning nafta. Viimase kuu jooksul on tehnoloogia jälle kõvasti buuminud, samas kui energiasektor on järgi andnud.

ENB päevagraafik. Hind leidis hiljuti 100-päeva liikuva keskmise peal toetust. Ideaalis mulle meeldiks kui hind seda veelkord puudutaks ja alles siis üles liiguks.

Ostu summaks kujunes 1001 dollarit ja haruldasel kombel olen koheselt pärast ostu 8 dollarit plussis. Dividendi hakkan saama korra kvartalis, esimene tuleb septembris $17, miinus maksud. LHV suunas mind ostuorderi eelvaatele liikumisel kohe ka W-8BEN vormi täitma, mis käis ühe klikiga. Teenustasu maksin $10.60. LHV röövis kõvasti valuuta konverteerimisel, sain 1 euro eest 1,168 usd aga turuhind oli sel ajal 1,178 usd, ehk siis 1€ eest võtab 0,01 usd endale ja 1000€ konveteerimise eest siis $10? :O Kas see nagu kallis ei ole vä? Kas ma arvutasin õigesti? IB-s maksan $1.92. Ma olen kuulnud, et on mingid kellaajad kui valuuta konverteerimine on LHVs kallim ja igaks juhuks ootasin paar tundi pärast USA börsi avanemist aga tundub, et sain üle küüru. Konverteerimise eest kaotasin 9€ (1%) ja aktsiate ostmise eest maksin $10,6 (samuti 1%). Ehk siis alustades 1000 euroga, saan lõpuks 981 euro eest aktsiaid.

Järgmine dividendiaktsia on mulle ka juba silma tegemas ja sedakorda kinnisvara valdkonnast aga enne ostu eelistan ära oodata väikese korrektsiooni sektoris, sest kui XLRE-d (kinnisvara ETF) vaadata, siis see on praegu ikka kõvasti üleostetud ja sealt vaatab vastu divergents.

Igatahes, esimene ost on tehtud ja edasi jääb siis üle vaid kahetseda.

Beebisammud.

Teine teema on see, et ma olen siin suvi läbi mõelnud, et ma olen enda arvates kogueg jube tubli olnud aga tegelikult valitseb mu finantsides ikka paras bardakk. Ma olen täna tagasi samas kohas kus ma olin sügisel pärast kodu ostmist, st. rahatu. Sel ajal kui teised käivad puhkusereisidel, pidin mina eelmisel nädalal välja käima suurema summa ühe õnnetuse tõttu ja ongi kogu suvi. Mul kulus selline summa 2 aastat tagasi kolmenädalasel reisil Lõuna-Ameerikas kus pea iga öö magasin erinevas airbnb korteris.

Kuna ma olen omadega nii põhjas ja enesetunne on räbal, siis mõtlesin, et miks mitte teha läbi Dave Ramsey beebisammud, mis ongi ju sekstarbeks loodud, et koguda rahapuhvrit, vabaneda võlgadest ja investeerida pensioniks. Hakkan neid lihtsalt otsast tegema ja jälgin kuidas enesetunne muutub.

Esimene samm on ju üsna lihtne – kogu 1 kilo raha kontole. Enne kui seda summat seal pole, on keelatud reisida, väljas süüa, woltida, šopata. Nagu Dave ütleb, siis rice & beans and beans & rice. Ja kui ots-otsaga on raske kokku tulla, siis tuleb kuu alguseks valmis teha eelarve, kus igal eurol on oma ülesanne. Ma arvan, et saan sellega augustis hakkama, elukaaslane on ka toetav, tahab teha säästukuu ja proovida ube riisiga.

Teine samm on nõks raskem. Mul on ainult üks võlg, mis ei ole kodulaen. See on õppelaen ja selle jääk on praegu kuskil 1500€. Laenugraafiku järgi maksan seda tagasi veel 2 aastat aga mulle ausalt öelda juba aitab ja peaksin saama selle likvideeritud oktoobris-novembris, sõltuvalt millised lisakulud sellega kaasnevad. Kui mul oleks mitu laenu, siis dept snowball metoodika järgi tuleks alustada summalt kõige väiksema laenu tagasi maksmisest ja teiste laenudega tuleks seni jätkata minimaalseid igakuiseid tagasimakseid. Ma selle mõttekust ei kommenteeri aga psühholoogiliselt olevat nii kergem kui laene on päris mitmeid (krediitkaardid, õppelaen, autoliising, kiirlaenud). Ma kujutan ette, et langen ise kiusatusse – kas maksta õppelaen tagasi või panna kolmandasse sambasse. Aga võibolla oleks ikkagi tore teha beebisammud läbi just sellises järjestuses nagu nad on. Siis ma olen kohe nagu päris katsejänes.

Kolmas samm tähendab minu jaoks kolme kuu kulutusi, ehk siis ligi 4000€ tuleks kokku koguda. Võibolla veebruari lõpuks saan sellega hakkama. Neljas samm on meie mõistes sissemaksed III sambasse. Viies samm tuleb läbida kui mul oleks täiskasvanud lapsi, siit hüppan kohe üle.

Kuues samm on kodulaenu tagasi maksmine. Nonii. Kuna mul on alla 2% intressiga kodulaen, siis selle tagasi maksmine ei ole matemaatiliselt mõistlik aga ma olen seda tagasi maksmise mõtet ikka juba pool aastat mõtelnud. Ma tahaksin tööl langetada oma koormust ja kauplemise karjääri ehitada ja seda oleks nii hea teha kui kodulaenu makset kaelas poleks. Keskmine beebisammude läbija maksab USA-s oma kodu tagasi 7-8 aastaga ja praeguse sissetuleku juures ma suudaksin seda teha umbes 10 aastaga. Selles suhtes, et ma tahangi olla imelik, tahan teistmoodi elada ja noorena rasked asjad läbi teha. Kui ma alles pensioniealisena saan kodu tagasi makstud (graafiku järgi 65. eluaastaks) ja alles siis hakkan iga kuu üle jäävast rahast jõukust koguma, siis on nagu hilja. Palk on selleks ajaks alla kukkunud ja kuigi kodu on tagasi makstud, siis raha ikka üle ei jää. Enamus ei taha ei nii mõelda, usutakse, et nagunii tuleb töötada surmani. Kui noorena jäid ettevalmistused tegemata, siis tuleb jah. Minu plaan oleks jätkaga igakuiste kodulaenu makstega (500€) ja lisaks panen veel 1000€ oma tare fondi kõrvale. Sellest fondist lubaksin teha kulutusi ainult kodu jaoks kui on vaja ehitada garderoobikappe, osta peegel või kardinad ning ühel päeval siis kodu ära maksta. Nagu õigele säästuhundile kohane, siis seni istuvad me riided Jyski 7 euristes korvriiulites ja peeglit kasutame liftis. Igatahes suht lahe oleks elada teadmisega, et 160 000€ maksnud kodu on laenuvabalt minu oma. Või kui vahepeal tekib vajadus hoopis kolida, siis on sellest rahast ka selles olukorras kindlasti abi.

Seitsmes samm, noh seda ma teen juba praegu ka. Ma ei hakka ju investeerimiskontolt raha välja kandma, investeerin selle lõpuni ära ja kui süda läheb härdaks siis annetan ka. Juulis annetasin näiteks katkiste kasside remondiks 50€. Aga laenuvabas elus on seda kindlasti ägedam teha.

Annan kindlasti iga kuu teada kuidas mul beebisammudega läheb ja tule tee minuga kaasa, siis on lõbusam.

Kiirteel miljonäriks – kas ma keerasin vales kohas maha?

On kuum reede õhtu, börs on punases ja mul ei ole muud teha kui vaadata Dave Ramsey TOP 10 rante. Ramsey toob ühe ilmeka näite USA keskmise autoliisingu makse kohta ja kuidas see on seotud miljonäriks saamisega. Vaata siit @38:58:

Lühikokkuvõte neile, kes praegu vaadata ei saa või kui video ei tööta:

“The averarage car payment now is $504 a month over 84 months. If you invest $504 from age 30 to 70, you’ll have somewhere around 5 million dollars in your Roth IRA. I hope you like your car.”

Võtsin kalkulaatori välja ja leidsin, et nende fondide aastane tootlus üle 40 aasta peab olema keskmiselt 12%. Huvitav, millisest fondist nii palju saab? See saladus on Dave Ramsey müügiartikkel, ta raklaamib koguaeg, et teab fonde, mis ületavad igal aastal SP500 tootlust. Aga ma olen Bogle raamatut lugenud ja ma tean, et see jutt on 50% BS. Jah, sellised fondid on olemas, aga need on igal aastal erinevad fondid, mis turu keskmist tootlust ületavad. Tänavu teevad seda ühed fondid, järgmisel aastal teised ja tegelikult kukuvad enamus fonde mõne aasta jooksul üldse pankrotti, vaid käputäis on turul püsinud pikaaegselt.

Hakkasin aga mõtlema, et huvitav kui suur on III samba tootlus kui võtta nii, et pikaajaline maailma turu tootlus on 8% aastas + igal aastal on sisse pandud rahalt tootlus 20% aastas (tulumaksutagastus) ja tulumaksutagastus reinvesteeritakse. Kas need asjad kokkupanduna ei võiks anda 12% aastas?

Talupoja mõistus ütleb, et alguses kui III sammas on veel väga väike, moodustab tulumaksutagastus kogu portfellist väga suure tootluse ja maailma turu tootlus on vähem märgatavam. Hiljem kui konto on juba suureks kasvanud, on tulumaksutagastus kogu portfellist väike osa aga maailmaturu tootlus jälle suur.

Tegin sellise võrdleva tabeli minu ja mu elukaaslase kohta, kus mina olen see, kes igal aastal samba “maksimaalselt” täis topib ja mu elukaaslane on alustav ettevõtja, kes eraisikuna teenib väikest brutopalka. Eeldame siin, et ta ei võta mitte kunagi oma ettevõttest raha välja ja palgatõusu elu jooksul kordagi ei saa. Minu vanus on siin tärniga, sest ma suutsin hiljuti oma tõelise vanusega šokeerida inimesi, kes arvasid, et ma olen ca. 18 ja elan vanematega… eks sellele aitab kaasa mu vinniline ja rasvast läikiv nägu ning tõsiasi, et ma ei naera mitte kunagi (= ei teki kortse).

Esimesel kogumise aastal veel TM tagastust ei saa ja samba tootlus sõltub ainult maailma aktsiaturu tootlusest, aga teisel aastal on tootlus 16,42% (8+8,42). Alles 7. aastal langeb kogutootlus alla 10% ja TM tagastus hakkab muutuma kogu portfelli suhtes marginaalseks. Igavesti tore oleks, et siis just kogumise algusaastatel maailmaturg käntsa ei käiks. Väikeste mööndustega tuleks seda tabelit lugeda, siin on toootlus arvestatud kirve meetodil, nt esimesel aastal 6000€ pealt aga reaalsuses ilmselt nii ei ole, et 1. jaanuaril kannad 6000 peale ja siis kogu see summa saab järgnevad 364 päeva 8% tootlust. Sissemaksed toimuvad tegelikkuses juppide kaupa.

Ma tegin oma III samba eelmise aasta lõpus ja oma elukaaslast sundisin ka 1€ peale kandma aga siiani olen sinna ise väga vähe raha saatnud ja elukaaslane ei ole üldse mitte midagi teinud.

Ma vaatan e-MTAs oma aasta tulusid ja siis küsib selja taha hiilinud elukaaslane, et mis ma teen. “Noh, ma vaatasin oma jooksva aasta brutosissetulekut ja tegin peast arvutust et kui palju ma hinnanguliselt sel aastal III sambasse panema peaksin (kujutan ette seda suurt haigutust, mida ta juba mõttes tegi). Kui ma panen 5k sel aastal sisse, siis ma saan järgmisel aastal 1k tulumaksutagastusena tagasi.

Elukaaslane tundub kuidagi kahtlaselt tardunud olevat. “Lihtsalt niisama saadki oma kontole tagasi?”

Ma jätkasin: “Jah, ja kui ma selle tagastatud raha uuesti III sambasse saadan, siis see on võimendus. Esimestel aastatel on see võimendus päris suur.”

Elukaaslane vajus šokikoomasse ja küsis kuldse küsimuse: “Miks siis kõik ei investeeri kolmandasse sambasse?”

Ta sai sellele küsimusele ühe vastuse kui rääkis III samba avastusest oma parimale sõbrale ja sõber vastas, et ta teab aga püüab sama tootluse saavutada omal meetodi (ühisrahastus, üksikatsiad, krüpto). Teine põhjus on ilmselt see, et III sambasse investeerimine nõuab eriti tugevat rahalist hügieeni ja distsipliini. Mõlemad hädad puudutavad mind väga sügavalt ja sellepärast ma nagu kuidagi jalgu alla ei saagi.

Minu meelest tuleks III samba paremaks turundamiseks selle nimetus ära muuta, näiteks “To the moon” või “Rocket fuel”. Siis ei leiduks enam nii palju vastuseisjaid, kes arvavad, et: “Parem kasutada oma raha noorena elu nautimiseks, selle asemel, et mõelda koguaeg pensioni peale”. Kui pensioni sambal oleks moodne nimi, siis mõeldaks, et “jaa, muidugi ma tahan investeerida fondi, mis toob mulle sitaks raha ja ma võin selle kasutusse võtta, millal iganes tahan”.

Kuidas leida sel aastal 5-6k raha, mida “raketikütusesse” toppida? Mul on näpud praegu täitsa põhjas kui mitte arvestada vaba raha hulka investeerimiskontol (4000 €). Peaksin 1000€ kuus panema, mis on mu sissetuleku juures võimatu 😀 Võibolla minust siiski ei saa miljonäri?

Minu juuni

• tööandjalt laekus 2494 €
• dividendid 0 €
• kauplemisega realiseerisin 288 €
• kulutasin 1322 €
• säästsin 52% sissetulekust ehk 1460 €

Juuni oli rahavoo mõttes täitsa viisakas kuu – laristasin vähe, säästsin palju ja passiivset sissetulekut oli ka. Vaatasin, et minu baasvajaduste rahuldamiseks nagu kodu, söök, internett ja põhikoormatiste (õppelaenu ja kodulooma) katmiseks kulub kuus 1000€. Sellest väiksema rahaga enam ei elagi ära. Seejuures autot ja lapsi mul ei ole ja muud lisavajadused nagu väljasõidud, taksosõidud, riided ja vidinad on juba luksuskaup. Seega, praegust elustandardit säilitada soovides peaksin sihtima 1000 eurost passiivset sissetulekut. Eelmisel aastal maksin kesklinna korteris üüri 330€ kuus, peaaegu oleksin selle juunis ära katnud.

Kauplemine

Kauplemine oli juunis täitsa asjalik. Kasvasin kuu jooksul oma vaikse tegutsemisega 10% ja kogu 2021 saagis jääb hetkel 9% ligi. Pildilt jääb silma, et kõik tõusud on hästi järsud. See on kauplemisele väga iseloomulik, sest tihtipeale oskab kaupleja välja tuua, milline oli see üks trade, mis tõi talle kogu aasta tulu ja kõik ülejäänud on lihtsalt üks sudu. Probleem on lihtsalt selles, et järgmine trade, mille sa võtad, ei sosista sulle ette ära, et see on nüüd su aasta peavõit.

Iga kaupleja esimene mõte enne uue trade’i võtmist on: kui palju ma kaotan? Oma riski peab teadma ja sellepärast sisenetakse alati justkui kaotus silme ees. Tihtipeale on aastas lihtsalt mõned lühikesed perioodid kui kõik aktsiad, mida ma oma strateegias kasutan, kasvavad steroididel ja siis on pikemad perioodid kui keskmiselt ei toimu midagi ja tuleb lihtsalt säilitada kapitali väärtust. Muuseas, IB kaotas nüüd ära kuise inactivity fee, 10 USD, mis on tõesti tore samm madalate kuludega kauplemise suunas.

Plaan on väga lihtne – selleks, et kahekordistada oma kontot, pean 23 päeva järest tõstma oma portfelli väärtust 3%. Kaotuseid ei tohi olla ja iga päev peab olema kogu raha 100% aktsiates. Tore plaan aga kauplemisel totaalselt kasutu. Tegelikkuses on praegu enamus börsiaktsiaid languses, mina olen 90% rahas ning ülejäänud 10% on kaotanud 0,3% konto väärtusest. Ma olen sitaks rahul, et august välja ronisin aga nüüd on natuke veel tööd teha, et uute teadmiste valguses uus tipp vallutada. Ma olen täiesti kindel, et minu esimese maja maksab kinni aktsiatega kauplemine, pean lihtsalt piisavalt kaua tegema neid asju, mis töötavad.

Juuni oli aga selles mõttes halb kuu, et rahavoo prognoos muutus maru kehvaks. Pean lähiajal oma rahakotist välja käima tuhandeid eurosid, sest mul juhtus üks õnnetus ja maksan selle eest kahjutasu. Igatahes, pean otsast pihta alustama meelerahu fondi kogumisega ja võibolla pean isegi investeerimiskontot rüüstama. Nagu elu ilmekalt näitab, siis üks paari-kolme kuu palga suurune sularahavaru võiks alati igaks juhuks olemas olla.

Juunis tõusis minu puhasväärtus 1700 euro võrra. Üldiselt ärge minust eeskuju võtke, ma olen valinud raskema variandi finantsvabaduse püüdmiseks ja tõenäoliselt isegi võimatu variandi – igakuiselt uut raha ma investeeringutesse ei suuna (sest kogun seda pidevalt mingite muude asjade jaoks) ja aktsiatega kauplemine on sobilik ainult neile, kes igapäevast mindfuck’i otsivad.

Nii et prioriteedid on paigast ära ja ma pole veel jõudnud isegi kardinate ostmiseni (hullult igatsen neid kui päike tuppa paistab) ja kõik mu esemed ning riided on istunud pappkastides oktoobrist saati… Võibolla peakski hakkama minimalistlikult elama, sest ma olen saanud seni paari t-särgi, lühkarite, arvuti, kahe monitori ja laadijaga täitsa hakkama. See hall tool on ainus koht, kuhu külaline saab elutoas oma pepu toetada, selle teise, tekiga kaetud, tooli peal magab kass (pildil teki all). Nagu näha, siis teisele poole akent olen veel ühe elutoa loonud. Noh, teeb kadedaks mu minimalistlik elu v?

Üks teine päev kaubeldes

Käes on uus kuu ja võimalus uus. Juuni on veel kokku löömata, aga see oli sedakorda väga edukas kuu. Nüüd siis aga juuli avalöök.

Enne poolt nelja hakkasin kodutööd tegema, ketrasin skännereid oma kolmveerand tundi kuna tegin paari päeva eest uue skänneri ja olen selle tulemusi testinud, eesmärgiga vähem sodi leida. Suhteliselt ajudeta olukord valitseb, väga palju setuppe ei ole aga mingi hulk on jällegi päris küpsed. Pigem tasub täna vähem teha.

16:15 kodutöö on valmis: BNTX, CLOV, AMC, CLSD ja siis mõned on veel varumeeste pingil.

16:37 ostsin AMC ja 5 min hiljem kukkusin positsioonist välja (1,98% kahjum ehk $21).

16:42 annab SAVA alerti ja otsustan osta. Vaba raha on taas otsas, portfell on 100% aktsiates.

17:00 igav, lähen voodisse.

17:56 tagasi ekraani taga. SAVA on väga hästi minema läinud (+3,3% ehk $28 kasumis), see on mu suurim positsioon.

Paar korda on täna mind kiusanud mõte kaitsta LPI kasumit. Olen 2 nädalat hoidnud ja ostuhetkest näitab +40%.

LPI

20:40 Kolm päeva hoitud EH tabas stoppi. Sellega läks nüüd küll pekki, sest olin esimesel päeval 8% kasumis ja ma ei võtnud sentigi välja. Ja nüüd, kui ma hakkan kasumite võtmise peale mõtlema, suutsin ikkagi väikse kahjumi saada. See on puhas hooletus.

Kuna setupid pigem feilivad juba mitmendat päeva (SNOW, LEDS, PLUG, AMC, CLOV) siis otsustan täna olla kaitsepositsioonil agressiivsem.

21:12 Müüsin kõik SNAP ja MAC aktsiad. Mõtetud asjad, olen mõlemat üle nädala hoidnud ja oma aega nende peale raisanud. Ma peaksin kauplema turu liidreid. Müüsin ka LPI, täitsa piisab juba.

21:36 Ei tea, ma ei näe enam elurõõmu ja sära. Kõik on kuidagi närtsinud. AMC näeb välja nagu suitsiidiretsept.

Otsustan täna enamuse rahast turult ära tuua. Kõik indeksid on küll üleval aga suur hulk aktsiaid on punases. Samasugust olukorda võis aprillis ka näha ja see ei ole sugugi hea märk. Market lacks breath.

22:59 Müüsin kõik ära, jätsin pisikesed runnerid NVAX ja PTGX aktsiatesse. 8% portfellist on aktsiates, 92% rahas.