Minu juuli

  • palka laekus 2468 €
  • dividendid 0 €
  • kauplemisega realiseerisin -355 €
  • muu passiivne tulu 20€
  • kulud 2200 € ja siis läksid veel tuhanded niiduki alla
  • säästsin sissetulekust 50€

Juuli ei olnud ühelgi rindel selline kuu, mida enam meenutada tahaks. Mõned üksikud väikesed rõõmud siiski olid. Kuna meil autot pole, siis õnnestus parkimiskoht lühiajalisele rendile anda ja see tõi mulle 20€ tulukest. Teine tore asi oli, et koju toodi diivan. See maksis kaks kodulaenu kuumakset ja on viimane kallis mööbliese, kõik muu võib edaspidi minu poolest prügimäelt koju tassida. Kümme kuud on oma kodus elamisest täis saanud ja ostetud asjade nimekiri on tegelikult üsna lühike: pesumasin-kuivati (ca 550€), köögilaud ja toolid (ca 600€), voodi (ca 700€), madrats (330€), minu laud (ca 500€), diivan (1000€) ja riidenagi (35€). Kassi ronimispuu saime tasuta. Sisse kolides ootas meid ees integreeritud köök, meil omal oli olemas üksnes mehe töölaud aga kõige rohkem asju on kassil – mitu kassitunnelit ja tema hiirekuhi on ju lausa muljetavaldav. Talle meeldivad ta asjad ja noh, minu asjad (ja kohad) ju ka.

Augustisse jäävad kardinate ja vannitoapeegli arved. Kardinate valimine valmistas pikka piina. Esialgne hinnašokk oli vapustav ja leidsin, et peab ikka Abakhanist või Kangas ja nööbist midagi leidma. Abakhanis selgus, et müüja ei oska kardinat väljagi mõõta, sest ma ju ei oska talle öelda kuidas peab arvestama voltide laiusega, ülejooksu ja siini kõrgusega. Mul on lihtsalt seinte mõõtusid pakkuda, lausa laseriga mõõdetud. Tekkis see olukord, et loll ei oska küsida ja müüja ei oska pakkuda. Kui lähed päris kardina poodi siis küsitakse kohe, et aga kummale poole aken avaneb? Ee… sisse poole avaneb, mis siis? Ja siis viisakalt, sulle kui aasta kardinajuhmile, selgitatakse, et sissepoole avaneva akna ette ei saa roomakardinat panna! Siis tunned küll, et okei, võtke lihtsalt kogu mu raha ja andke mulle, mida saab. Elutuppa loome botaanikaaia ja taustale peaksid sobima valged külgkardinad. Siis on kass rahul ja mina rahul, lõpuks meie kahekesi veedame siin ju kõige rohkem aega. Täiega ootan juba seda aega kui kodu peale ei pea enam kulutama.

Negatiivne osa juulist oli see, et mu säästud kadusid tengelpungast sama kiiresti nagu pagulased põranda alla. Panin kolm kilo eurosid põlema ja seda raha ma enam kunagi ei näe. Alustan uuesti alusvarade kogumist ja võtsin selleks beebisammud appi.

Kauplemine

Kauplesin juulis LHV aktsiaga, tegelt see oli mitme kuu pikkune trade. Ostsin mais hinnaga 25,4€ ja müüsin juulis 27,1€. Sain kena kasumi ja olin endaga rahul. Olles väljunud, oli hinnal kohe hea üle 30€ tõusta. LOL. See on ühte tüüpi mind fuck, mida kauplemisel kohtab.

Teist tüüpi mind fuck juhtus USA börsil. Ühel päeval kaotasin ca 6% oma portfellist lolli trade peale, ja seda veel enne kui turg avaneda oli jõudnud. Trade oli mu strateegiast tugevasti kõrvale kalduv ja kohe karistas ära ka. Nimelt, tekkis selline idiootne mõte, et kui SPCE viis Bransoni kosmosesse, et siis esmaspäeval on suur tõusupäev ka turul. Emotsioonide ajel ostsin, graafikut ei vaadanud, lihtsalt kõhutundel purjetasin. Ja alles siis kui ma välja sain, tuli meelde, et buy the rumor, sell the news. SPCE-le tehti offering ja ma sain sellest liiga hilja teada. Lihtsalt LOLL ja uskumatu, et ma tänaste kogemustega veel midagi sellist teen. Ja siis väike loomulik kadu oli mul kuu jooksul nagunii ja nii jõudsin juulis kõigi aegade põhja välja.

Selline pilt meenutab mulle ainult üht – ära unusta oma investeerimisportfelli dividendiaktsiaid osta ja III sambasse investeerida. Ma ei soovita kauplemisega tegeleda! Juulis ja augustis on turg maru uimane olnud, augustis lausa nii uimane, et olen poole kuuga võtnud ainult paar trade’i. Nii jäi rohkem aega, et lugeda raamatuid. Aga minu lugemine on ju selline, et märkmik ja excel on koguaeg kõrval. Hetkel loen Mark Minervini “Think & Trade like a Champion” ja selles mõttes hea lugemine, et see adresseerib ühte mu paljudest probleemidest.

Nimelt minu kasutatavale strateegiale on omane see, et umbes 65% juhul eksin ja väljun väikse kaotusega ja 35% juhtudest on mul õigus ja võidan miskit. Mu keskmine võit on keskmisest kaotusest kaks korda suurem, mis tähendab seda, et võttes arvesse mu eksimuste proportsiooni, mu tegelik gain/loss ratio = 65*1/35*2 = 1:1. Niimoodi portfell muidugi ei kasva. Seda kõike ma teadsin juba enne Minervini raamatu kätte võtmist, mida ma aga välja pole suutnud mõelda, on et kuidas seda muuta. Talupoja mõistus ütleb, et võta siis rohkem kasumeid 😀 Aga no kuidas ma seda jälgin? Edasi aitab siis juba raamat: eeldades, et mu eksimuste proportsioon jääb tulevikus samaks, siis oleks vaja, et keskmine võitev trade võidab 12% ja keskmine kaotav trade kaotab -3%. Nii on saavutatav gain/loss ratio 2:1, mis juba kasvataks portfelli. See on siis sama kui ma ütleksin, et kui sa viskad münti ja kulli puhul saad 2€ ja kirja eest pead 1€ ära andma. Piisavalt kaua münti visates on kulli ja kirja saamise tõenäosus 50%:50% ja ainus eesmärk peaks olema münti võimalikult palju visata, sest see on võitev strateegia. Nii ma olen siis augustis otsinud selliseid võimalusi, mille risk/reward oleks vähemalt 1:4. Ja noh, augustis ma pole selliseid võimalusi veel näinud, peab head turgu ootama.

Juuli lõpus ostsin TSLA ja see on õnneks siiani väga hästi liikunud, oleks pidand rohkem ostma, nagu ikka tagantjärgi öelda saab. Ühe idee sain raamatust veel, joonistasin endale välja viimase kolme kuu jooksul võetud treidide edukuse määra. Alljärgneval joonisel on näidatud kui sagedasti ma mingi tulemuse olen saavutanud. Kolmekümnel korral olen jäänud break-eveni kanti. Väikseid kaotuseid on olnud rohkem kui väikseid võite aga suuri kaotuseid on olnud palju vähem kui suuri võite. Kaupleja eesmärgiks on see joonis võimalikult palju paremale pikaks venitada (skewed), sest kõik need üksikud suured võidud peavad ära katma arvukad väiksed kaotused ja portfelli ka kasvatama. Jooniselt leitav kõige vasakpoolsem tulbake on mu selle aasta rekordiline kaotus, mille ma juulis SPCE-ga kokku soperdasin. Palju õnne veelkord, tõesti, on ikka sitaplekk, nah.

Investeerimine

Nagu ma olen kirjutanud, siis juulis ostsin oma esimese dividendiaktsia USA börsilt. Teen plaane järgmiste ostudega aga mind on tagasi hoidnud see, et eraisikuna LHV-s ostes on see investeering küll maksuefektiivne aga mitte kuluefektiivne. Laias laastus kui 1000 euroga alustada, siis reaalselt saab aktsiaid kontole 980 euro eest. 2% läheb kaduma valuuta konverteerimise ja tehingutasude taha. Proovisin ka nii, et konverteerisin eurod dollariteks keset eesti tööpäeva ja ikka võeti 1% vahelt! Kui ma tahan nii kulu- kui maksuefektiivsust korraga saada, siis on ainuke variant ettevõte + IB konto. Aga kuna mul ettevõtlustulu ei ole, siis peaksin ettevõttesse pumpama maksujärgset raha omaniku laenuna. See ei tundu mulle üldse efektiivne. Näiteks annan 3 aastat omaniku laenu 500€ kuus, siis on portfell nii suur, et toob aastas mulle 800€ dividende. Ma ei saa omaniku laenu sellisest ettevõttest tagasi isegi mitte 30 aasta jooksul.

Mõtlen dividendinvestori investorvajaduste hierarhiale ja nende mõjust netotootlusele ja kuna kulud on püramiidi tipus, siis äkki ikkagi katsun selle mõru tableti alla neelata ja hoolitsen selle eest, et püramiidi alumised asjad oleks korras. Muide, LHV teenustasude hind = üks dividendimakse. Kui ma ostan 1000€ eest aktsiaid, siis järgmise kvartaalse dividendimakse suurus katab nibin-nabin LHV teenustasud. Kunagi kui reaalne ettevõtlustulu tekib, siis hakkan kindlalt uusi dividendiaktsiaid ostma ettevõttele. Praegu, palgatöö orjuses, ei oska muud moodi tegutseda kui et loon LHV-s portfelli 50k väärtuseni ja kõik mis sealt üle hakkab voolama, läheb rahavooks. Nii on LHV-s kõige kuluefektiivsem toimetada. Või mis te arvate sellest asjast? Kas mul on siin mõni lugeja, kes on pikki aastaid andnud regulaarset omaniku laenu oma ettevõttele?

Kui mu varasid vaadata, siis polegi nagu aru saada, et juulis haihtus mu tengelpungast üle 5000€ raha.

Näitan vahelduseks oma passiivse tulu tulpasid ka, kõik kasumid ja kahjumid on siin hulgas, nagu ikka. Käesoleva aasta oranž tulp on suures osas pärit Balti börisil vehklemisest, USA vehklemised ainult kahandavad seda.