Minu august

• palka laekus 2559 €
• dividendid 2,81 € (AAPL)
• aktsiate müügitulu -777,80 €
• kulud 1255 €
• säästsin sissetulekust 1194 €

Eelmises kuu postituses kirjutasin katastroofilisest juulist, sest sinna langes tuhandete eurode suurune kahjum pimedas metsas toimunud õnnetuse tõttu ja mu netoväärtus reaalselt langes 3K aga tagantjärele selgub, et see oli lihtsalt kärbse kõhutuul võrreldes augustis juhtunuga. Lisandunud on palju halba stressi, millega ma ei ole eriti hästi toime tulnud, tööelu on poolik, uusi asju alustada ei suuda ja sisse lülitus lihtsalt olemise režiim. Mina ise, puht personaalselt, olen augustist tervena välja tulnud aga minu lähedased mitte.

Elu on 💩

Üht teist tahaksin öelda esmalt kõigile neile emadele ja isadele, kes enese teadmata käivad närvidele oma sõpradele/sugulastele, kes veel ei ole oma reite vahelt ühtegi beebit välja surunud. Olete kuulnud selliseid küsimusi nagu millal siis pisiperet loota ka on? Ja millal SINA lapsi saama hakkad? See on tegelikult väga ebaviisakas ja egoistlik lähenemine, sest see küsimus teeb haiget. Elu on ime ja rasedus ei käi nii, et seksid ja siis pauhti oledki rase. Minu teada on tõestust leidnud saunajutt, et kõige kiiremini pidi lapse saama purjus peaga ja võõra mehega. Need küsijad võiks selle järgi proovida ja siis aruande esitada. Kas tõesti ei teata, et 20% rasedustest katkevad esimesel trimestril ja sellega on vaimselt ja füüsiliselt väga raske toime tulla. Nii et järgmine kord kui sul, aasta emal või isal, on vaja jälle seda küsimust küsida, siis tea, et ta ei vasta sulle, et kuule mul oli 2 kuu eest peetus. Ta võibolla naeratab sulle ebalevalt ja ei räägi sinuga enam kunagi.

Elu on 💩💩

Elu imest on mul tegelt üks pikem jutt rääkida. Ühel õhtupoolikul ilmus mu mees pärast lühikest sörki verise peaga tuppa ja väitis, et oli õues minestanud. Leidsin ta peast 2,5 cm haava ja kuna see vajas õmblemist, siis valisin juba mõttes taksot. Pesin ta kaela verest puhtaks, panin steriilse lapi haavale, mis enam tugevasti verd ei jooksnud ja taksotasime erakorralisse. Taksojuht isegi ei teadnud, mis asi on EMO, sest ega tänapäevases äpi maailmas ei pea ju enam midagi teadma. Olime laekunud emosse täpselt sealse brigaadi vahetuse ajaks, ja meid võttis vastu üks väga sõbralik mees, kelle käsi vaadates ma järeldasin, et töövälisel ajal nikerdab ta garaažis oma uunikumi kapoti all. Viisidi tasu ta meie käest ei võtnud (HA! 5€ kokku hoitud nagu naksti) ja sositas, et kui keegi küsib, siis ütleksime, et tulime polikliiniku poolt. Meile anti ratastool, pea seoti kinni ja küsiti küsimusi, millele me midagi vasta ei osanud. Mu mees teadis vaid seda, et ühel hetkel ta lihtsalt ärkas ja vaatas lage… aga mitte voodis vaid maja ees õues. Kärutasime 2h erinevate uste taga, siis õmblemine ja siis saime koju, sest peast tehtud pilt ei näidanud midagi halba. Õhtul pesin kodu treppi verest puhtaks ja imestasin, miks maja sein on mudaseid jälgi täis, kas keegi peksis jalaga seina… pesin need jäljed ka ära.

Järgmisel päeval rääkisin ühistu esimehega, et ta saadaks meile sellest õhtust maja videokaamera salvestuse. See oli 30-sekundiline õudusfilm, millele mõeldes lähevad mul siiani jalad nõrgaks. Põhimõtteliselt oli nii, et mu mees jõudis maja välisukse juurde, oli natuke segaduses (helistas valesse korterisse) ja siis kukkus PAUHTI trepi peal selili ja lõi pea vastu maja fassaadi/treppi ära. Umbes 13-14 sekki vappus kogu ta keha ülitugevate krampide käes, käed olid peakohal õhus ja jalad tegid põlvetõstejooksu maja seina peal, mis nägi välja nagu ulmefilmis kui joostakse mööda seina üles. Kui ta teadvusele tuli, siis ta ajas ennast kähku üles, helistas uksekella, mina lasin ta toas sisse ja vaatasin veel uksekella kaamerast, et ta näeb seekord justkui eriti väsinud välja ja ütlesin tuduvale miisule ka, et oli vist raske jooks. Salvestusest oli veel näha, et ta sisenes lifti ja kael oli verest punaseks värvunud. Lift muide hakkas liikuma alla, garaaži, mitte üles tuppa, sest naaber oli all nuppu vajutanud aga too ehmus verd nähes ära ja jättis lifti sisenemata. Mõelda vaid, et ma istusin üleval toas kui kõik see temaga ukse all juhtus.

Sellest salvestusest olime mõlemad muidugi šokis aga parajagu õnne oli, et mu mehe klassivend õppis arstiks, kes oli just sel nädalal neuroloogia residentuuris ja ta vaatas seda videot kohe samal päeval koos ühe vanemneuroloogiga. Siis tehti plaan. Pika nädalavahetuse veetsime kodus, oli taasiseseisvumispäev ja meie värisesime toas ja ootasime haiglasse minekut. Pühapäeva õhtul saatsin ta haiglasse, kus alustati uuringutega. Käisin tal iga päev külas, k.a. pühapäeval, sest ta jäi napilt õhtusöögist ilma ja ma jõudsin 5 min enne külastusaja lõppu toidupoe soojast letist kanaprae ja plastlusika hankida.

Hea, et ikka külastamine lubatud oli aga ilma vaktsineerimata muidugi ei lasta. Nii olingi mina ainukene pere liige, kes teda üldse külastada sai. Neljandal päeval lasti ta välja, rinna peale oli kleebitud aparaat, mis teda veel ühe ööpäeva jälgis. Nüüd põhimõtteliselt oleme praegu nii palju targemad, et ühtegi koledust tema peast ega organitest ei leitud, väga põhjalik uurimine tehti ja sellega seoses praegu midagi juurde lisada ei ole. Maksta tuli haigla voodi kohatasu 7.50€. Mina olen peast well done ja ma ei tea mis edasi.

/Algab Pinsi Põlve rant/

See on aga näide sellest, miks osa inimesi soovib elada nii, et suured riskid on maandatud. Kõike võib juhtuda, ta oleks võinud palju raskemaid vigastusi saada ja ajutiselt töövõimetuks jääda või veel hullemini. Õnnetused ja haigused lihtsalt juhtuvad ja midagi ei ole sinna parata aga riske saab teadlikult hallata, headel aegadel saab halvimaks valmistuda. Ma olen täiesti veendunud, et parim viis näiteks kodulaenu riski haldamiseks on see varem ära maksta, mitte elada iga kuu palgast palgani ja mõelda, et pigem praegu noorena elan hästi ja küll ma vanaduses koonerdan. Kui peakski midagi juhtuma, siis kriisis on koduvahetus viimane asi, millega sa tegeleda jaksad. Mõeldes kõigile peredele, kelle kodu on panga poolt sundmüüki pandud, siis miks nad seda ümber pöörata ei suuda? Ilmselt millalgi pärast laenu võtmist on pere majanduslik olukord halvenenud ja selleks ei ole headel aegadel ettevalmistusi tehtud. Enamus peresid võtavad kodulaenu ja elavad selle riskiga. Aga milline on plaan selle riski haldamiseks? Paljud jõuavad investeerimise juurde aga ma pole veel kunagi kuulnud, et keegi ütleks, et ma hakkasin investeerima, sest mul on nüüd kodulaenu risk. Ma näen oma kolleegide ja sõprade pealt kui raske on teha oma esimest investeeringut ja omast kogemusest tean ka, et lõpuks on sama raske seda süstemaatiliselt jätkata. Kodulaenu riski haldavad veidrad inimesed ja nad maksavad selle laenu varem tagasi, sest shit happens!

/rant läbi/

Kõige selle eelneva vaimus tavaline rahavärk jätkub

Eelmisel kuul kuulutasin välja, et võtan oma rahaasjad range kontrolli alla ja hakkan tegema Dave Ramsey beebisammusid. Mul on hea meel öelda, et esimene beebisamm on TEHTUD, sest minu meelerahufondis istub taas ilus ümmargune 1000€.

Teine samm on õppelaenu tagasi maksmine. Maksan seda tagasi tegelt juba aastast 2011 ja mitu aastat on veel jäänud. Uurin pangast kas ja mis tingimustel saan kogu laenujäägi tasuda ühekordse tagasimaksena. Laenu jääk on 1500€ ja varem tagasi makstes hoiaksin kokku ainult ühe kuumakse ulatuses intressi (75€). Täiesti mõtetu värk aga ma näen, et see toetab mu pikka plaani – vähendan oma töökoormust, vähendan laenumakseid, rohkem raha jääb kätte, rohkem aega jääb kauplemiseks ja muude eesmärkide täitmiseks.

Diamond hands

Kolmandasse sambasse saatsin 200€, rohkem raha ei olnud aga aasta lõpuks soovin seda ikkagi “täis” toppida. Minu käesoleva aasta tulude põhjal “täis” = ca 4500€ sissemakseid. Laias laastus peaksin aasta lõpuni iga kuu 1000€ juurde lisama, et eesmärk täita.

Dividendiaktsiatesse lisasin augustis 2000 dollarit, ostsin MO ja WPC. Mu investeerimiskontol on veel 2500€ vaba raha, st üsna mitu aktsiat saan veel juurde soetada. Te olete mulle siin päris suureks abiks selles osas olnud ja igasuguseid ideid andnud.

Mu netoväärtus kasvas augustis 1853€ võrra.

Paper hands

Kauplemine usa börsil oli üsna unine, tehinguid oli mitu korda vähem kui tavaliselt ja võtsin sisse väikse kapitali kaotuse, koos kuludega -164€. Tallinki kahjum oli teine koht kust miinust sain ja nii tuligi kokku -777. Apple-lt sain ka kogemata dividende, siiski tänaseks seda positsiooni enam ei ole. Lollusi ei teinud. Aa, ei, tegin ikka küll. Tahtsin kaubelda eelturu ajal aga kui müüa oli vaja, siis stop limit order ei läind lahti ja viha ja mäss. Ilgelt palju jauramist on eelturu ajal orderite sisestamisega, ma ei jõua reageerida õigeaegselt ja seega otsustasin, et day trade on eelturu ajal nüüdsest mulle keelatud. Swing trade endiselt lubatud. Katsetasin day trade ekstreemselt volatiilsete gap & go aktsiatega ja nii palju raha jätsin laua peale, näiteks ühest day tradest oli võimalik saada 300€ kui oleks olnud julgust ülemäge hoida aga mina võtsin ainult 20€ ehk esimese up ticki ja siis panin poe kinni. Selliste aktsiatega kunagi ei teagi, sama hästi oleks võinud järgmine down tick mind kahjumisse viia. Kuna turg munes, siis mul lihtsalt ei olnud midagi teha ja uurisin veidi teistsuguseid aktsiaid, no ühesõnaga, veel ühed ämbrid, mida ei ole jõudnud läbi kolistada. Annab kõva kogemuse igatahes, mida oodata või karta ühest või teisest asjast.

Aasta algusest saati on NAV ja TWR siis selline (1 tulp = 1 nädal), künnan põhjamuda edasi ja pole veel miljonini jõudnud.

Analüüsin iga oma sammu edasi ja katsun end sättida järgmisele small- ja midcappide tõusulainele. Septembri esimene nädal oli juba väga hea ja ma olen 100% aktsiates aga ausalt öeldes mõtted on mujal olnud ja ma ei ole uusi setupe analüüsinud.

Keskmiselt kaotasin -2,7% ja keskmiselt võitsin 4,9%. Koguarvust 34% oli winning trades. Ikka veel rohkem paremale üritan neid madalaid tulpasid organiseerida. Ma tekitasin blogisse uue kauplemise teemalise lehekülje ka, panen sinna oma koondstatistikat üles.

Higivaba papp

Nüüd siis kõige tähtsam graafik. Aktsiate müügitulu seis on käesolevas aastas üsna kokku kuivanud, sest võtsin Tallinki kahjumi arvesse ja kauplemine pole aidanud seda kergitada. Tore on aga see, et mulle laekub alates septembrist iga kuu renditulu kuna rentisin välja oma parkimiskoha 30€ kuus. Jee, anna patsu! Igatahes ma teen kõik selleks, et roheline tulp ületaks eelmise aasta oma kasvõi 1€ võrra.