Avasin oma ettevõttele Interactive Brokersi konto

Ma olen ka nüüd saabunud nende hulka, kes jätavad kõigile algajatele mulje, et seda investeerimise värki tuleb kunagi ikka jube keeruliselt teha, lausa juriidilise keha alt ja üldse miks ei võiks siis ikkagi rahulikult oma LHV kontol eraisikuna askeldada. Minule isiklikult andsid viimase tõuke panga suured tasud, mis Viisemannile au andes on mõistlik business, sest kui ma oleks ka pank, siis ma küsiks veel rohkem. Ma olen maksimalist aga kuna minu kodus rahast ei räägitud, siis seetõttu ma olen maksimaalne kooner.

Igaüks on kuulnud seda, et et ära teeni oma raha (ära maksa intresse) vaid pane raha end teenima (lase endale intresse maksta). Minu meelest on pankadega sama moodi, sa mõtled, et rikastud aga tegelikult rikastub hoopis pank. Pank küsib 1% tehingutasu ja 1% valuuta konveteerimise tasu. Kas sa tead veel kedagi, kes oleks täna nõus näiteks pensionisambasse sisenemise eest maksma 2% tehingutasu?

Ühel pühapäevasel hilisõhtul registreerisin ettevõtte ära ja esmaspäeval kinnitati ära. Nime valik oli juhuslik – avasin suvalisest kohast Peter Lynchi raamatu ja võtsin esimese sõna, mis nägin 😀 Ilus, eestipärane, sobib minu tegevusega väga täpselt ja ühtegi sarnast brändi ega nime polnud varem olemas ka. Ettevõtte tegevusalaks valisin selle investeerimisteemalise EMTAK koodi ja see ei põhjustanud ühtegi probleemi, keegi ei arva, et ma olen investeerimisfond. Närvivapustuse sain siis kui nägin, et riigilõivuks tuleb maksta 190 eurot. Ja saate aru, selle raha eest isegi ei kontrollita, kas minu poolt esitatud ettevõtte aadress reaalselt siin maamunal üldse eksisteerib, sinna vabatekstiväljale võib ju suvalisi asju kirja panna ja kohtuniku abi on käsitöö tõttu ilmselt alamotiveeritud ja alamakstud. Mis register see on, mida ei ole liidestatud Maa-ameti aadressi süsteemiga? Max Koonri register vä? Mis te arvate, kes avastas, et mu ettevõtte aadress on vigane? Kui sa veel ei oska arvata, siis loe edasi.

Järgmisena läksin oma ettevõttega LHV panga kliendiks 😀 Enne kui oma avaldusele kinnituse sain, tuli kliendihalduriga üks kirjavahetus pidada. Ta palus mul täpsemalt kirjeldada tegevusala ja selgitada kust pärinevad investeeritavad vahendid ja kuhu plaanin investeerida kui ettevõte on asutatud investeerimise eesmärgil ja muu sisuline äritegevus puudub. Ma vastasin täpselt nii nagu asjad on, et viin kogu oma investeerimis- ja kauplemisteevuse ettevõtte alla ja ettevõte hakkab investeerima USA börsiaktsiatesse. Jutu sisse viskasin ka mõned peenemad väljendid nagu ‘dividend growth investing’ ja Interactive Brokers, et nii keerulised sõnad muudaksid asja veenvamaks ja kiirendaksid protsessi. Ütlesin, et mul on 5 aastat kogemust ja füüsilise isikuna on see tegevus koormav ja kulukas. Tunnistasin ka, et esialgu annan oma ettevõttele omaniku laenu ja kõrvaltegevusena hakkab ettevõte konsultatsioone pakkuma. Igaks juhuks mainisin ka, et mul pole plaanis LHV eraisiku kontot tühjaks tõmmata. Seal istub mul ligi 10K väärtuses varandust ja mul päriselt ka pole plaanis seda näppida (see läheks liiga kalliks). Kirja ette ja taha lisasin igasuguseid ülevoolavaid viisakusi ja siis varsti oligi konto avatud.

Selleks ajaks oli juba nädala keskpaik. Järgmisena leidsin, et nüüd oleks aeg LEI kood osta. Tagantjärgi mõeldes oli see õige otsus, sest ettevõtte nimel võiks olla vähemalt üks arve, enne kui IBs kontot avama minna. Alguses ma esitasin IBs ettevõtte aadressi tõestuseks panga konto väljavõtte, seal on aadress nurgas olemas aga millegi pärast see IB-le ei sobinud. Eraisiku aadressi kinnituseks sobis see aga väga hästi. Siis esitasin LEI koodi arve ja see sobis. Võibolla oleks nad aksepteerinud ka seda kui ma oleksin teenustasu eest küsinud LHV-st väljavõtte ettevõtte aadressi kohta aga selle küsimine maksab raha. Eraisiku aadressitõestuse saab küsida ka omavalitsuselt, Tallinna kodukal on avalduse vorm olemas. IB-s küsitakse seda aadressi tõestust ka erinevatest allikatest, et nt soovitakse ühte bank statementi ja teist utility billina. Siis ei saa mõlemasse bank statementi üles laadida. Igatahes, et LEId osta, siis selleks andsin kõigepealt ettevõttele 100€ laentsi. Lihtsalt kandsin raha üle, selgitusega “Omaniku laen” ja mingit laenudokumenti pole ise endaga vormistanud. Eks kunagi näis, kas sai õigesti. Pidulik tunne oli igatahes küll. Koodi ostsin LEI Registrist ja see oli neljapäevaks olemas.

Reede õhtul hakkasin IB-sse dokumente esitama. Laupäeval puhkasin ja siis pühapäeva õhtul jätkasin.

Kõige keerulisem oli W-8BEN täitmine, mida ma ei oleks suutnud iseseisvalt teha aga õnneks on LHV selle ette ära teinud. Keerukuselt järgmine oli Proof of Authorization to Open Account – selle jaoks tuli vorm välja printida ja oma käega allkiri alla panna. Kuna mul endal seda printimise masinat ei ole, siis pidin selle laskma oma ämmal välja printida aga ega see niisama ei tulnud. Vastutasuks pidime talle üles seadma kohvimasina ja õpetama kuidas seda kasutada, seinale tuli panna kaks Ikea riiulit ja kasulikeks ostudeks tuli tunnistada ka jõulukingid, mida ta oli juba varakult oma sõbrantsidele soetanud. Üheks oli päikesepatarei, sest elekter on kalliks läinud… Luban teil minu näos olnud valugrimassi elavalt ette kujutada. Igatahes, ämm oli natuke ähmi täis ja lasi mu IB paberid kogemata A3 suurustele pabertele. Põhimõtteliselt oleks A3 ka sobinud kuna need tuleb täidetuna üles pildistada aga natuke ebamugav olnuks neid seljakotis tassida 😀 Kui muidu on IB-s igal pool allkirjaks minu ees- ja perekonnanimi (ilma täpitähtedeta) siis natuke mõtisklesin, et kas sel paberil peaks olema ka siis minu nimi või panen ikkagi oma päris allkirja. Otsustasin panna päris allkirja (sellise nagu on minu isikut tõendaval dokumendil) ja seda sinise pastakaga. Pärast sain teada, et täpselt nii tulebki teha, nii et kogemata läks õigesti. Proof of Registrationi keevitasin kokku Äriregistri väljavõtetest, tõmbasin sealt alla 3 PDFi ja liimisin üheks kokku (General information, Beneficial owners, General and personal data kus on näha osakapitali suurus). Kirjas polnud seda, et olen 100% omanik aga seda ei küsitud kah. Vajadusel oleksin teinud pildi registris olevast suurest sinisest piruka diagrammist kus on näidatud minu nimi ja 100%.

Järgmiselt oli kõige keerulisem selfie tegemine. Väänlesin pool õhtut hämarduva toa seina ääres nii et valgus näolt vastu ei läigiks ja samas kotid silma alla ei tekiks. Näo juures hoidsin enda id kaarti ja üritasin seda fookuses hoida. Tegin mõned klõpsud ära aga siis avastasin, et pildid tuleb teha hoopis IB äpiga. Akrobaatika tund algas uuesti ja seekord tuli kuidagi eriliselt väänata oma pöialt, sest ma ei ulatunud hästi IB äpi pildistamise nupuni. Minu isiku proof of addressiks esitasin pdfi Swedbanki kuu konto väljavõttest. Kasutasin Swedbanki oma igaks juhuks, sest paari nädala eest küsis IB minu eraisiku kontol aadressi tõestust ja siis tookord õnnestus mul esitada ka just Swedbanki väljavõte.

Directors listiks esitasin selle sama registrikaardi väljavõtte ja Proof of Ownership esitasin registrist Beneficial owners väljavõtte. Kõik sobis. Siis saatis üks hindu, kelle nimi on Hitesh, emaili kolme küsimusega: kust on mu raha pärit, kes on mu praegune ja mu eelmine tööandja ja kas ma kirjeldaksin oma ettevõtte konsultatsioonitegevust lähemalt. Selle viimase puhul ma vaatasin et ma ei mainiks sõnu nagu “finants”, “aktsia” jms kahtlast. Selgitasin, et mu ettevõtte kliendiks on eesti füüsilised isikud, esmajärjekorras friends and family, kellega ma teen videokõnesid ja arutan teemadel kuidas säästa raha, mis on eelarve, kuidas vabaneda võlgadest, mis on hädaabifond, milliseid eesti seadusi peab tundma kui on soov investeerimisega alustada ja … kuidas avada IB-s kontot 😀

Siis andsin uuesti oma ettevõttele laenu, et IB konto ära rahastada. Raha saatsin vist reede õhtul ja esmaspäeval oli olemas.

Natuke aega oli siis vaikne, soovitan iga päev vähemalt korra kontole sisse logida, sinna hakkas ilmuma uusi nõudeid igasugustest dokumentidest ja need tulevad sinna mitu tundi enne kui saabub nõudlik email, mis ütleb, et kule sa pead veel dokumente saatma. Mulle tekkisid nädalase ootamise jooksul veel sellised nõudmised:

Ülemised kolm olid minu emaili vastused. Company charti kohta olen ma kuulujutte kuulnud küll aga ei uskunud, et seda mult nõutakse. Võtsin Painti lahti ja joonistasin sinna ühe risttahuka. Panin sinna oma molli juurde, oma nime ka ja “Owner”.

Kleepisin oma võimsa organisatsiooni struktuuri wordi dokumenti ja kirjutasin lehe nurka oma ettevõtte nime. Isegi registrikoodi ei pannud, unustasin ära. Pole ju harjunud oma nime juurde ka iga kord isikukoodi kirjutama. IB keskkonnas kirjutasin kõikide dokumentide üles laadimisel alati selgitavad kommentaarid juurde, selle juurde kirjutasin “This is me. My small business”. IB oli väga rahul.

Siis hakkas nagu tunduma, et kohe läheb konto lahti, kõik dokumendid olid IB-s rohelised ja ma olengi nii äge. Aga päris nii ei läinud, Hitesh saatis mulle hoopis uue kirja:

Please clarify the Principal Place of Business address mismatch between the registry documents and CAST.

Mõtlesin, et dafak see CAST on? Hakkasin kõiki dokumente läbi käima, mida ma esitanud olin ja avastasin esmalt, et mõnel dokumendil on aadressist sõna ‘tn’ puudu. No, et seal on ju vahe kas ma elan Puu tn 6 või Puu 6. Pangaväljavõttel oli tn puudu ja LEI koodi arvel oli ka tn puudu. Ise olin igale poole valesti sisestanud, noh. Järeldasin, et ta vaatab aadresse, mis ma ise olen IBs käsitsi sisestanud, mis on panga väljavõtetel ja võrdleb sellega, mis on Äriregistris (kus peaks asuma püha tõde). Äriregistris oli tn olemas aga ehmatasin end püksatuks, sest postiindeks oli seal vale. Brauser täidab automaatselt ju neid lahtreid kui sa lased ja mul oli sattunud sinna mu üürika postiindeks 😀

Pühapäeval esitasin Äriregistris avalduse uue korrektse aadressiga ja esmaspäevaks oli Tartu Maakohus selle kinnitanud. Siis kirjutasin Hiteshile pika vastuse, et sorry, registris oli postiindeks vale, ma lasin selle parandada ja Tartu Land Court bla bla kinnitas ära. Ja siis sorry, et tn oli ka puudu siit ja sealt, et formaalne kuju on ikka Puu tn 6. Laadisin IB keskkonnas tagasi lükatud dokumendi juurde üles uue väljavõtte Äriregistrist. Esmaspäeva hommikul (USA aja järgi) saabus õnnitlus IB konto avamise puhul. Oleks võinud olla pidulikum õnnitlus aga mul on päris hea meel, et sellest aadressi pusast nii kähku välja ujusin. Hitesh oleks võind vabalt öelda mulle et go fck yourself ja sundida mind kõike uuesti algusest peale tegema. Ta saatis mulle oma kirju alati öösiti ja minu vastused laekusid talle ka ilmselt tema öösiti ja kui ma nüüd endal lahti sain, siis kuidagi soe tunne jäi sisse, mis siis et meie romantiline suhe sellega läbi sai.

Sain konto avatud täpselt ühe nädalaga (selle sisse jäi 2 nädalavahetust). Järgmiste sammudena seadistasin konto ära (Account settings ja User settings tuleb läbi käia) ja lisasin kauplemisõigused. Aktsiaid kohe veel osta ei saa kuna neil läheb LEI koodi kinnitamisega veel üks päev aega. IB saadab hiljem veel ühe nõudliku kirja, et sul on LEI kood sisestamata ja URGENT-URGNENT aga ma olin nii väle, et mul oli juba mitu tundi varem kõik avaldused tehtud ja numbrid sisestatud. See URGENT kiri tuleb ikkagi, nii et ära lase end sellest häirida.

Kokku võtaksin selle nii, et noh, minu doktorikraadist piisas, et ettevõtte IB konto iseiseisvalt ära teha. Kui sul on vaja abi ja siit postitusest vastust ei leia, siis vihjeks nii palju, et mu ettevõte on nõus konsulteerima. Teine variant on, et teed omale ka doktorikraadi. Vaata ise.

Minu september

  • palka laekus 2468 €
  • passiivne tulu 44,87€
  • aktsiate müügitulu  -195 €
  • kulud 1300 €
  • säästsin sissetulekust 1386 €

No tere jälle, mul on kahju, et ma ei ole jõudnud septembri voltide vahele ühtegi postitust pigistada aga seda magusamaks on küpsenud seekordne mammutülevaade. Nagu ikka, pakun laia valikut teemasid, mis selle blogi populaarseks on teinud: himur pilk rahakotti, kasspildid, ettevõtte alt investeerimine, koolitused, töökoha vahetus, kardinasaaga 😱💥🔫 ja uus iidol kauplemises.

Alustan sellest, et tervis on meil korras. Vanust on juba nõnda palju, et normaalsust tuleb kõrgelt hinnata, pekk läheb kõhu pealt aeglasemalt ära kui vanasti ja seda eriti meie vurr-sabarakul. Ülevaade kassi septembrikuistest tegevustest on järgmine:

Ainukene negatiivne mekk on septembril seetõttu, et kardinasalongist helistati ja kurdeti kurba saatust, et minu kardin oli neile laekunud praaktootena, millele õmbleja keeldus niiti ja nõela näitamast. Uut tellimust pole aga hiiglasliku tarneaugu tõttu mõtet samale kardinale sisse anda. Loomulikult olime nördinud, sest maailma kõige igavamat tegevust tuli nüüd korrata – uuesti, otsast peale, tuli minna seda faking kardinat valima. No kui keeruline on valida lihtsaid valgeid külgkardinaid? Esiteks, nii keeruline, et esmalt võtsime nädal aega hoogu, et üldse tagasi salongi minna. Salongi jõudnuna hakkasime aeglaselt sobrama nagu hallitus vanas kartoteegis aga ÕNNEKS viskas siis meie klienditeenindaja kahe minutiga kõik sobivad näidised lauale. Ma oleksin tahtnud sealsamas poes tellimuse lukku lüüa aga mees nõudis, et tassime ikka seekord ka koju ja elutoa hommikupäikeses vaatame asja lähemalt. Õnneks ei pindand mina neid näidiseid pärast tagasi viima. Vaatasin seda, et kangas oleks piisavalt tugev, et vurr-sabaraku küüned liiga kergesti sealt niiti jooksma ei tõmbaks. Ta magab oma tornis niimoodi, et jalad on seina peal ja ma ei tea mis siis saama hakkab kui seal kardin ripub. Kõige rohkem meeldis kõige kallim variant (94€) ja kõige vähem kõige odavam variant (34€), lõpuks valisime keskmisesse hinnaklassi jääva hollandi nimelise kanga (kolmandal pildil).

Kardinatest ei hakka ma midagi kunagi jagama aga investeerimises katsun end ikka arenguvõimelisena näidata. Kui ma muidu olen rohkem Märteni fänn (näeb maikas hea välja), siis pean tunnistama, et septembris langesin Kristi reklaamiohvriks ja ostsin talt tervelt kaks erinevat koolitust. Septembri alguses osalesin tema ettevõtte alt investeerimise koolitusel, mis toimus muide samal ajal kui Märteni ja Markuse kauplemisseminar. Ma oleks muidu sinna ka läinud aga nüüd pidin valima huvitava ja praktilise vahel. Kristi on sitaks tark ja no ikka hästi räägib jah, ei ole midagi öelda, infot tuli 13x rohkem kui mul endal vaja. Olen mitu korda hirmsamad kohad üle kuulanud ja uuesti läbi mõelnud, kõik lollid küsimused esitasin ka seal ära, kus mujal seda ikka ilma häbitundeta teha saab. Internetis oled ju anonüümne 👀

Teine asi, mis ma ostsin, on osalus ühes naisinvestorite õpigrupis, kus räägitakse poole aasta jooksul igal kohtumisel ainult rahast ja äride käima tõmbamisest ja oma esimesest miljonist ja siis järgmisel kuul juba teisest miljonist. Raha lendab uksest ja aknast sisse. Kes küpsetab põranda alla paljaid martsipanikujukesi ja müüb neid Hot Lips’i börsidebüüdil. Kes rikastub reisivate eestlaste arvelt, sest me pole kaks aastat ühtegi välismaalast ju näinud (ekre neid suvel sisse ka ei lasknud), ammugi ei ole me näinud ühtegi välismaal elavat eestlast ja selle eest ollakse praegu valmis oma naba ka maha müüma. Minul ei ole nende tublide naiste kõrval eriti midagi rääkida, olen ikka oma palgatöö rattas täiskohaga tugevasti kinni ja poole kohaga kaotan raha aktsiatega kaubeldes. Aga ma loodan, et midagigi hakkab sealt ikkagi külge, äkki õnnestub üks ajupoolkera poole aasta pärast ümber häälestada ja hakata ka mõtlema nagu ettevõtja.

Üks mu ex-kolleeg töötab ühes värskelt börsidebüüdi teinud eesti ettevõttes ja soovitas mind ka sinna tööle. Nüüd ma olen terve septembri olnud kaasatud meeletult aeglasesse kandideerimisprotsessi ja tunne on selline, et ma tegelt päris täpselt ei kvalifitseeru aga mul on teatav mindset ja skillset olemas, võibolla saaksin hakkama. Ma olen jõudnud kolmandasse vooru ja loodan, et mind ei lohistata edasi lihtsalt sellepärast, et it spetsialiste napib ja mina suudan töökohta hoida.

Igatahes ma ütlesin oma bossile ka, et kuidagi kogemata juhtus nii, et reklaamin end sellele ettevõttele kui vaba aju. Mis te arvate, mis ta vastas? Kui ma olin ta kolme erineva pika vestlusega maha rahustanud siis long story short, päris kähku läks jutt palgatõusu peale, sest kuidas sa ikka motiveerid lahkumismõtetega kolleegi. Aga kohati on küll tunne, et ma oleks nagu abiellunud oma praeguse tööandjaga ja hommikul vara sealt abieluvoodist niisama minema hiilida ei saa. Õnneks mul pole korporatiivseid kohustusi, millele tuleks järglasi otsida, see teeb südametunnistuse kergemaks.

Tulles nüüd tagasi ettevõtluse juurde, siis põhjus, miks ettevõtjana tegutsemise eelist tuuakse nii tugevasti eraisiku ees välja, on sellepärast, et tulumaksustamine toimub erinevatest kohtades ja see on ettevõtte eeliseks. Toon ühe lohiseva näite.

Ma ostan-müün-ja-kahetsen aktsiaid oma IB konto kaudu, näiteks kannan sinna 100€ ja aktsia, mida tahan osta, on näiteks Virgin Galactic (SPCE), mis maksab praegu ca $25 ehk 21,55€ ja oma raha eest saaksin soetada 4 aktsiat 4×21,55€ = 86,2€. Mul dollareid kontol pole aga mul on 100€ eksju. Sisestan tehingukorralduse 4 aktsia ostmiseks, IB ostab mulle 4 aktsiat ja siis võtab mu euro kontojäägist nii palju raha maha, et see kataks ära aktsiate maksumuse + tehingutasu (100€-4×21,55€-0,35€ = 13,45€). Nüüd on mul kontol 4 SPCE aktsiat ja 13,45€. Haldustasud, kuised tasud, aastaseid tasud puuduvad. Lihtne eks? Võrdluseks, kui tahan osta 100€ eest aktsiaid LHV-s, siis sellest 1% (ehk 1€) on valuuta konverteerimise tasu ja 9€ + mingi % on tehingutasu ehk ca. 10€. Seega 100€ eest saan osta omale 4 SPCE aktsiat (100€-4×21,55€-11€ = 2,8€) ja mulle jääb järgi 2,8€. Lisaks pean muretsema, et kui mu portfell on juba viiekohaline, siis hakkan varsti ka kontohaldustasu maksma.

IB-s tegutsemise eelis on kuluefektiivsuse tõttu absoluutselt kõigile arusaadav. Ettevõtte alt investeerimise maksuefektiivsus aga tegelt ei ole kõigile arusaadav ja siin on minusugustele juhmidele Kristi Saarest palju abi. Teine huvitav vana on Mark Tilbury, kelle youtube kanalit ma jälgin ja SELLES videos tõi ta näite, mida nüüd siin kasutan. Kuna ma teen IB-s väga palju tehinguid, siis olen eraisikuna juba tuttav tuludeklari täitmise närvikuluga, sest IB konto ja investeerimiskonto ju ei ühildu ja iga trade tuleb deklarisse käsitsi sisestada. Ma täitsin umbes 2 kuud seda ja olin optimistlik, sest olin kahjumlik ja seega tulumaksu maksma ei pidanud. Käesoleva aasta tulusid sisestan e-MTAs ilmselt 4 kuud, sest ma olen kaks korda rohkem kaubelnud (aga endiselt kahjumlik, jeee… 🧐).

Nõnda, mul on IB kontol siis 4 SPCE aktsiat ja ütleme, et hind tõusis Bransoni lendava paruka tõttu nii palju, et otsustasin aktsiad maha müüa ja kuhugi vähem äkilisemasse aktsiasse paigutada. Oletame, et sain müügiga 100 € kasumit. Eraisikuna pean selle müügi veebruaris deklareerima ja maksuamet nõuab kohe 20€ sealt endale. Mulle jääb 80€ uute aktsiate ostmiseks, ütleme et kulutan ära 69€ ja alles jääb 11€.

Olles 100€ teeninud ettevõtjana, tulumaksustamist siin kohe ei ole, ostan uued aktsiad (kulutan 69€) ja alles jääb 31€. Panite tähele, mul on palju rohkem raha, mille eest uusi aktsiaid osta? See on ju võimendus ja põhimõtteliselt peaks ettevõtja nii eraisikust kiiremini rikastuma. Tulumaksu tuleb tasuda palju hiljem, siis kui ma tahan selle 31€ rahajäägi ettevõttest välja võtta. Mulle jääb leiva-piima ostmiseks 24,8 €. Loomulikult on siin mõned nüansid veel juures nagu palga väljamaksmise kohustus kui sa tahad ettevõttest dividende korjata aga kui vaadata investeerivat keha, siis pole kahtlustki kumb skeem on efektiivsem.

Minul mingit ettevõtlustulu loomulikult pole, ainuke tulu oleks minu kui omaniku laen, mille saab igal ajal ettevõttest maksuvabalt välja võtta (kui tahan hakata oma ettevõtte varadest elama). Enne peabki ettevõttest välja võtma omaniku laenu (free money, jee) ja alles seejärel on ülejäänud välja võetav raha maksustatav. Mõtle kui annan 20 aastat iga kuu oma ettevõttele 500€ omaniku laenu (kokku 120 000€) ja siis hiljem võtan 5 aasta jooksul iga kuu 2000€ maksuvabalt välja. 20 aasta jooksul on mu varad kasvanud vähemalt poole miljoni euroni, mis nii viga 56-aastaselt pensionile minna?

Miljonäriks saan ma aga kauplemisega, sellepärast ma üldse ei muretse ja pensioni kolmas sammas on siis nagu veel kolmandaks plaaniks, mida igal aastal ikka edasi täidan ja mis 32 aasta pärast omas tempos miljonini jõuab. Nii et kolmekordne võimalus ja kui mitte igaüks eraldi siis kõik kolm kokku ikka ju miljoni teevad? Tekib küsimus, et mismoodi on üldse võimalik mitte miljonini jõuda?

Muudkui aga säästad raha, nt septembris ma jätsin kulutamata 55% oma sissetulekust ja sellest säästurahast läks 95% kolmandasse sambasse. September ise oli keskmisest kulukam kuu muidu, käisin kahel sünnipäeval (kulu 200€) ja ostsin kaks koolitust (kulu 67€), sõitsin taksoga (kulu 16€), et ei ole midagi lihtne, igal nurgal on pidevalt ootamas kulu-kulu. Takkapihta tegin ma septembris vähem tööd, seega oktoobris tuleb väiksem palgalipik ja põnevust peaks pakkuma ka oktoobrikuine elektriarve, sest ma hoian põrandakütet ju aasta läbi sees.

Lisaks sellele, et ma panin III sambasse 1150 euri, märksin 1000 euri eest ka Iute võlakirju. Ühtegi dividendiaktsiat aga ei jõudnud osta, sest ma ei leidnud aega finantsaruannetes kaevamiseks. Kauplemine oli ka väga uimane, terve kuu jooksul tegin vaid 12 treidi, mis on vist küll käesoleva aasta uimasuse tipprekord. Turg ei olnud kohe üldse soodne. Selliselt jaotus septembri treidide kasum: 3 treidi olid tugevalt kasumlikud ja 9 treidi väikeste kahjumitega.

Graafik on paremale poole skewed ja see on mu eesmärk. Mis ei ole fine, on see, et pole piisavalt palju paremale skewed/parempoolsed tulbad on liiga väiksed. Mu võidud peavad olema keskmiselt +12%, mitte maksimaalselt +12%. Analüüsisin enda tegevust veidi lähemalt ja leidsin, et mu hit rate oli 25% (mis on keskmisest veidi madalam aga fine), mu average loss oli -3,6% (see on fine) ja average gain oli 9,2% (natuke madal) aga huvitav on see, et mu keskmine võitev trade oli dollarites veidi väiksem kui mu keskmine kaotav trade, ehk siis ma olen suuremat dollari riski võtnud just neil juhtudel, kui ma kaotasin. Kaotasin keskmiselt 6,4 dollarit iga kaotatud protsendi kohta ja võitsin keskmiselt 5,53 dollarit iga võidetud protsendi kohta. Kuna ma kahjumis positsioonidele pole juurde lisanud, siis ma arvan, et see tuleneb sellest, et ma võitvaid positsioone hakin järk-järgult väiksemaks, et kasumeid jupi haaval lukku lüüa aga kaotavaid positsioone ma ei kärbi, vaid oleni üleni out kui tabab stopp-lossi. Kuna ma kärbin minu kasuks liikuvat positsiooni, siis selle tegevusega ma vähendan oma riski ja tulevikus saadavat kasumit. Seeõttu dollari absoluutsummades ma võidan alati vähem ja kaotan alati rohkem. Nt kui ma olen teinud kaks treidi nõnda, et mõlemal võtan täpselt sama suure riski, ja siis hiljem üks trade on +5% ja teine -5%, siis ma jään kahjumisse. USKUMATU! Kahjum on mu strateegiasse minu oma tegevuse tõttu sisse kirjutatud.

Oled kuulnud seda “Who can go broke taking a profit?” -“YOU can!” Vastab tõele. Ravi seisneb selles, et võitvaid positsioone peab kärpimise asemel tegelt suurendama. Sain oma lollusest aru kui ma kuulasin TraderTom-i ja süvenesin uuesti oma enda statistikasse. Kauplemine ei ole mitte midagi muud kui lihtsalt statistika enda kasuks tööle panemine. Kui sa ei tea oma statistikat, siis sa ei ole kasiino, vaid hoopis külaline kasiinos. Noh, Markus, õige jutt onju? Kauplemisega miljoni teenimisel on tegelt üldse väga vähe seost tehnilise analüüsiga. Tehniline setupi abil võib midagi tuletada paari järgmise küünla kohta aga mitte eriti kaugemale. Kauplemine on võimalus (opportunity), statistika ja õige käitumine. Et olla hea kaupleja, ei ole mul vaja õppida rohkem tehnilist analüüsi vaid panna mu oma enda statistika minu kasuks tööle.

Kes on TraderTom? Ekstreemselt kasumlik trader, kes räägib taanlase kohta väga ilusat inglise keelt, keda ma jäin juhuslikult kuulama ja jumal tänatud, et jäin, sest muidu ma ei teaks praegu kuidas oma statistikat ümber keerata. Kui teda kuulama hakkad, siis esmalt ta räägib ära jutu, miks ta seda räägib ja siis räägib ära selle päris jutu. See järjekord on väga oluline, sest kohe teise poole juurde asudes, sa lihtsalt ei saa aru, miks ta seisukoht on selline nagu see on.

Lugesin läbi tema raamatu, mis on natuke sarnane tema ettekandele (kõik 6 osa) ja vaata, siin on üks teine tema raamatu alge ka, mida ma olen jõudnud vaevalt alustada ja tema päris raamat on SEE. Tema ettekandest hingasin sisse iga sõna ja mine metsa kui õiget juttu ta ajab. Sain tänu temale aru, et ma kärbin oma võitvaid treide, sest ma ei taha leida end sellisest olukorrast, kus ma olen suures kasumis, mida välja ei võta, sest usun trendi jätkumisse ja seejärel võtab inetu turg mult selle kasumi lihtsalt ära. Valus! Psühholoogiliselt on palju kergem aeg-ajalt võtta sisse realiseerimata real olev kasum ja leppida, et ülejäänud kasum, mida ma kunagi ei näe, jääb turule. Me käitume nõnda, sest see on vähem valus, sest meie aju on programmeeritud langetama vähem valusaid valikuid. See on täpselt see sama vahukommi eksperiment, mida laste peal tehakse. Ma ju teadsin seda aga enda käitumises seda ikka ära ei tundnud. Ma käin nüüd järgmisena oma septembri treidid üle ja vaatan kas ma oleks uue meetodiga võitjatest rohkem välja pigistanud.

Balti börsil tõmblesin ka natuke ja ostsin-müüsin-kahetsesin Merkot, kaotasin 73€. Ma lihtsalt ei taha hoida kahjumlikke positsioone käes, kui idee ei tööta, siis ei tööta, proovin hiljem uuesti. Kehv aktsiaturg raputas kõvasti mu aktsiaportfelli aga mu puhasväärtus tõusis septemberis +773€. Ei tea kas II pensioni sammast peaks ka nüüd varade hulgas näitama, kuna see on nüüd likviidne vara ja igal minuvanusel enam nagu ei ole seda ette näidata kah? Võibolla ma alustan nüüd kuulujuttu aga mu arust Kristi näitab II sammast oma varade hulgas.

Septembri passiivse tulu hulgas oli rent (30€) ja dividendid ENB aktsialt ($17,22). Oktoobris tuleb juba eriti magus saak, dividendivanker ikka liigub kenasti. Siia lõppu veel üks põnev graafik, mis näitab minu pikaaegset investeerimisportfelli (LHV konto + III sammas). See on see sama, mida Liisi Kirch näitas Rahamaratoni esimeses saates. Eelmisel aastal nüsisin kõvasti oma investeeringuid, et kodu ära osta aga aasta lõpuks kasvas midagi ikka tagasi juurde ka. Sel aastal olen natuke uut raha juurde saatnud ja müts on ka peal suuremaks kasvanud. Niimoodi on päris hea ülevaade, sest varade seisust see välja ei paista kuna osa rohelisest mütsist istub sularahas ja sinine pulk on ka erinevates varaklassides laiali (raha, aktsiad, fondid, võlakirjad).

Dave Ramsey beebisammudega seoses ma uurisin, kuidas õppelaenujäägi tagastamine käib ja Swedis on see väga lihtne, nad on arendanud taotlemise vormi, millega saab kogu jäägi korraga tagastada ja seda ilma lisatasudeta. Vaatan, kas ma suudan seda sel aastal teha, kui III sammas saab täis ja raha peaks jõulude ajal üle jääma, siis oleks mõeldav. Hetkel katsun suunata oma energiat oma ettevõtte ära registreerimisse. Ei tea, mis nimeks panna?