Mis asju ma endale ostaksin kui 50% klubisse kuulumine ei oleks minu jaoks oluline

Nagu öeldakse, siis kaks asja siin maailmas on kindlad. Mitte surm ja maksud, sest mõlemast on juba võimalik mööda hiilida (allikas: Rahakratt) aga kindel on see, et jaanuaris algavad kõikides kaubamajades jälle sooduskampaaniad tudišh-piiks-ja-tšahh ja teine asi, mis on päris kindel, on see, et ma ei kavatse sellest järjekordselt osa võtta. Ma ei lähe poodi, see on selge, aga päris stoilise rahuga ma seda siin ei väida ka, sest ma olen lihtsalt naine ja mul on tegelt nii palju asju, mida ma VAJAN ja mida ma TAHAN. Ja õudne on see, et need tunduvad juba tõesti sellised hädapärased asjad, et kui veel aasta eest ma isegi ei mõelnud üle ühe korra ja läksin ostsin lihtsalt ära, siis praegu keeran iga päev kruvile ühe keeru juurde, et mu sõltlasest aju vastu peaks ja kõiki tahtmisi edasi lükkaks. Kas teil on ka nii, et aju mangub ühest otsast, et “tegelt on ikka vaja ja mõtle kui mõnus kui lõpuks on olemas” ja teiselt poolt taod päheõpitud mantrat “küll jõuab osta, teeme praegu veel ühe III samba sissemakse”. Delayed gratification, ohh, damn… kui raske. Faking raske.

Mõtlesin, et blogi võiks mind sellest piinlikust olukorrast välja aidata kui panen siia kirja, mida kõike ma jaanuaris ostaks, kui hülgaksin üheks kuuks oma rahalised eesmärgid ja põhimõtted. Kirjutamine on mind ennegi aidanud, mine tea, võibolla lähevad VAJAN ja TAHAN lihtsalt ära, nii nagu pärast jõulutaadi külaskäiku haihtuvad päkapikud eelmise aasta annaali. Kui eeldada, et minu kuised elamiskulud on 1200€, mis on selline keskmine number aga nii nagu keegi ei saa keskmist palka, pole mul olnud ka 1200 eurost kuud, on olnud 1300, 1100, 1000, 1400 aga see selleks ja kulutamiseks jääks jaanuaris sel juhul 1500€, siis oleks kogu palk laiaks löödud. Mida ma ostaksin 1500€ eest?

1 TAHAN ja VAJAN

Esimesena satuksin Timberlandi saapaleti ette ja uuriksin, kas sealt mõni iludus silma hakkab. Mul ühed Riekerid on aga need on vooderdatud lambavillaga ja seetõttu ei saa neid kanda kui ilm on soojem kui -20°C. Parema puudumisel kannan praegu ilmast ja aastaajast sõltumata matkasaapaid, sest need on veekindlad, lumekindlad, külmakindlad, kuumakindlad, libisemiskindlad, reisikindlad ja lagunemiskindlad. Aga kui vahel harva tööle või pubisse lähen, siis tahaks, et oleks midagi ilusamat kindlat jalas. Ja kui ma nüüd Sportlandi lehele vaatama läksin, siis selgub, et seal ongi olemas täpselt selline nunnu paar, mida oleksin nõus jala otsa tõmbama, mitte liiga maskuliinsed ja mitte liiga paadid, 143€ eest saab kätte.

Pekki küll, need on kohe päris kenad ja isegi Kristiines saadaval. Kannaksin neid mingi 9 kuud aastas, ma luban. Põhjused, miks ma ei peaks neid ostma? Väga palju kuskil linna peal käima ei pea ja kodus metsa vahel ei koti mind ennast ka, mis mul jalas on. Talve lõpuni ei ole enam palju jäänud (ainult kolm kuud) ja äkki mul ei tule ette sellist olukorda kuhu matkasaabastega ei sobiks minna. Suure tõenäosusega ma ei pea minema kliendi juurde kohtumisele ja kui peaks juhtuma, et veebruaris tuleb minna firmapeole, siis sellel ajal on nii külm, et ma saan oma Riekerid jalga tõmmata aga küllap covid sunnib nagunii kõiki koju jääma. Selleks, et ma teeniksin 143€, pean ma ühe päeva palgatööd tegema või investeerima 8000€ ENB aktsiasse, et sealt järgmise dividendi väljamaksega saabaste raha saada või pean börsilt selle nutsu hoopis välja kauplema. Aga hetkel mängime seda mängu, et šoppame need saapad ära ja raha jääb järgi 1357€.

2 Lihtsalt TAHAN

Kehale tahaks ka midagi sooja ja mõnusat ning mis saaks olla parem kui üks Didriksons’i parka. Mu mees nillib koguaeg Didriksons’i asju ja temalt mul see haiglane mõte pähe on irdunud. Ta ostis endale hiljuti elu esimese korraliku talvejope (eelmised talved külmetas räbaldunud mantlis) ja on nüüd täiesti veendunud, et mul võiks ka olla üks selline kena asjandus. Ta keelas endale siiani korralikku jopet ja nüüd kui see lõpuks on olemas, siis ma arvan, ta ei suuda lihtsalt ära imestada, miks ta kõik need aastad viie kampsuniga kehva mantli all külmetas. Mis siis, et mul juba on 2 jopet ja üks villane mantel on ka, on see hull mõte ikkagi peas. Mantel on niivõrd soe, et selle ma panen selga siis kui Riekeri saapadki. Üks jopedest on katsudes nagu kohev aga laseb jubedalt tuult läbi ja ma ei saa seda kanda ka siis kui tuul puhub 3 m/s. Ja siis teine jope on selline silmatorkav roheline mäesuusajope, mis on vee- ja tuulekindel ja ilmselt ka tulekindel. Maksin selle eest 6-7-8 aastat tagasi 180€. Kannan seda talvel iga päev aga tänaseks näitab esimesi tõsisemaid kulumisjälgi – üks õlg on takuseks kantud (vist aastatepikkuse koti õlale viskamise tulemusena) ja jope lukk kipub alt lahti minema. Tead küll, mis tunne on, kui tõmbasid luku kurguni kinni ja siis avastad, et alt on see sama edukalt lahti hargnenud. Muidu on tipp-topp, ilmselt peaks veel 5 aastat vastu, lihtsalt see jope sobib paremini kelgumäele kui et stiilset parkat kandva noormehe käevangus oleva neiu selga. Sobivaid parkasid on müüa näiteks Rademaris, 225.95€ eest saaks sellise täitsa viksi oliivrohelise polsterduse ümber oma kondise kere.

Kui hakata mõtlema, siis tänavapildis on päris palju selliseid parkasid näha ja mu uute saabastega sobiks see imehästi kokku. Kristiine Rademari kassa teeb tirilinnn ja kaup on minu. Mul on alles 1131 euri ja 5 senti ning käeotsas on kaks suurt kilekotti.

3 Vajan

Pükstega on siuke lugu, et neid mida plusskraadidega ilma korral tänaval kõlbab kanda, on mul ainult üks paar ja ma olen neid kandnud 2019. kevadest saadik. Aga kuna 2020 tuli koju jääda, siis vahetasin tänavapüksid dressipükste vastu ja see on ka ainuke põhjus, miks neid tänavapükse ei ole veel tabanud sama saatus nagu kõiki eelmisi – perse on veel lõhki kulumata aga see on ainult aja küsimus, millal see juhtub. Dressipüksid kulusid juba lõhki ja lõpuks olid ikka juba nii ribadeks, et kodus ka piinlik kanda. Kvaliteetsed Adi dressid olid, kestsid oma 10 aastat. Suvel ostsin uued ja on sellest ajast saati aktiivses kandmises aga tänavapükstega on nagu kehvad lood. Palju te teate inimesi, kellel on ainult üks paar pükse? Seega ma käiks Reservedist läbi ja võtaks sealt veel ühe paari 22€ slim pükse.

4 Tahan ja vajan

Raha on alles 1109.05 eurot ja ma pole põhivärgini veel jõudnudki. Selline asi, et mul on telefon õhtal. Kasutan telefoni peamiselt Kristi Saare insta jälgimiseks, messengeris chattimiseks ja kassi pildistamiseks. Ostsin oma praeguse iPhone 6s-i eelmiselt omanikult 2017. aastal 250€ eest ja koheselt läks vahetamisele aku, siis oli kampaania käimas ja seda sai odavalt teha, muidu maksab akuvahetus poole kasutatud telefoni hinnast ja see ei tasu end absoluutselt ära. Telefon tundus kui uhiuus aga tänaseks on seis selline, et kui õues on miinuskraadid, siis ma ei saa telefoni jope taskust välja võtta, hoian seda rinnataskus villase salli sisse pakituna, et sihtpunkti jõudes oleks sel veel pilt ees. Pildistamise ja video funktsioon nõuab vist palju vahemälu ja umbes pooltel kordadel avastan pilte vaadates, et need ei ole õnnestunud, kaamera lag on väga pikk ja sellest ei saa pilti tehes aru. Vahel ei lähe üldse kaamera käima ja vahel see jookseb kinni ja siis ei aita ei närviline karjumine ega parketil trampimine. Tahtsin juba eelmise talve ajal uue telefoni hankida aga siis saabus kevad ja akuprobleem ei olnud enam nii õudne, pildistamine muidugi oli. Võtan alati laadija kaasa kui lähen rohkem kui paariks tunniks välja, moodsamates bussides saab näiteks laadida, kus on usb pordid seinas. Telefoni 64 Gb mälu on ka täis saamas, kui Twitter maha lasta, siis saaks 600 Mb juurde. Kuna telefon töövahend ei ole, siis töölt ma uut ei saa ja 1000€ selle peale kulutada ei ole ka põhjendatud. Kui osta telefon esindusest, siis ainult Teliast, sest mu number on tööandja nimel ja mu arveid maksab tööandja. Telias on kasutatud telefonid täiesti müügil ja mujalt saab ka aga ausalt öelda ma lihtsalt ei julge mujalt osta, sest ma ei tea kas need on ikka ausad telefonid või on varastatud ja milline kvaliteedikontroll on neile tehtud. Põhimõtteliselt on kaks varianti, kas osta Teliast kasutatud iPhone XS 256 Gb (499€) või osta iDeal poest uhiuus iPhone SE 2020 128 Gb (539€), ainult 40€ erinevus on.

Ma vaatasin seda videot, mis neid kahte võrdleb ja SE on koguaeg oma ülesannetes kiirem aga sellel tüübil jooksevad toas sipelgad ja soovitab ise aku pärast XS-i. Kaameratel mingit vahet pole aga SE on väiksem ja ma kaldun selle poole. Ostan selle e-poest ära, kopeerimistasu (wtf??) 4€ lisandub juurde ja raha jääb järgi 566.05 euri.

Ikka veel on nii palju järel? Mingi rikas olen vä. Mu ajul on juba nii hea olla, mul on kõik need asjad ja raha jäi ka alles. Ega ma rohkem ei teagi, mida osta, ma arvan, et ülejäänud säästan ja kuu postituses kuulutan, et jaanuari säästumäär oli 21%. Ega see säästumäär on ju üks petukaup ka kui säästetud raha läheb pangakontole seisma, mitte otse investeeringutesse. Sest nii saab jaanuaris näidata, et säästsid kõvasti, veebruaris näitad, et säästsid jälle kõvasti ja siis saadad jaanuaris säästetud raha poodi uue telefoni järgi. Säästumäär näitab rahavoogu, mitte seda kui palju ma eelmise kuu säästusid sel kuul raiskasin. Nii võib iga kuu näidata 50% säästumäära aga aasta lõpus on ikkagi netoväärtus sama mis oli aasta alguses.

Mina tegin nüüd niimoodi, et võtsin augustis kogutud raha, mille ma olin säästnud pangakontole nimega “Meelerahufond” ja saatsin selle eile III sambasse. Nüüd ma pean otsast pihta alustama Dave Ramsey beebisammudega ja veelkord meelerahufondi koguma. Kas kellelgi on veel selline probleem, et raha lihtsalt ei oska kontol seista, kõik kaob investeeringutesse ära? Pildil on mu meelerahukonto number näha kui keegi tunneb, et tal on pühadeaegsed annetused veel tegemata. Selle aktsiooniga sai mu III sammas sel aastal täis.

Kõige suuremat väärtust annaks mulle vist uus telefon. Kui ma saaks valida ainult ühe, siis telefon. Aga riietega on nagu selline asi, et ma tahaks nagu stiilsem välja näha. Ma olen selline:

aga tahaks olla selline:

Rahulolu oma välimusega on seotud sisemise rahuloluga ja seepärast see on oluline. Vähemalt naistel. Ja vähemalt nendel päevadel kui ma õues käin. Ja kui ma ei käi õues, siis ma istun toas ja laadin telefoni. No ma ei tea, mis mood te neid asju otsustate ja kui kaua piinlete?

Minu november ja siis kui algab rikkaks saamine…

• palka laekus 2700 €
• dividendid/intressid/muu 39,8 €
• aktsiate müügitulu 14,3 €
• kulud 1152 €
• säästsin sissetulekust 1602€ (58%)

Ma olen tänaseks umbes 15 aastat oma elust töötanud ja saan ikka ja jälle kinnituse, et rahavõrrand koosneb ainult kahest poolest – sellest, mis tuleb sisse ja sellest, mis läheb välja. Meie ülesanne on mõlema poolega hästi toimetada aga kui oskuslikult me seda suudame, ei sõltu sellest kui ilusad ja targad me oleme, vaid sellest kuidas me käitume. Seda käitumist on raske õpetada ja isegi väga tarkadele inimestele. Rikkus koguneb kontole siis kui tulust vaid osa ära kulutada. Rikkus akumuleerub ilma kõrge sissetulekuta aga mitte ilma kõrge säästumäärata. Seda sellepärast, et sinu rikkus ja minu rikkus on erinevad, kuna meil on erinev elatustase. Ütleme, et sina oled minust parem investor. Ma teenin 8% ja sa teenid 12% tootlust. Aga mina olen rahaga efektiivsem, minul on võrreldes sinuga vaja poole vähem raha, et oma elustandardit säilitada, samas kui sinu elustandard kasvab sama kiiresti nagu sinu varad. Kuigi mina olen kehvem investor, siis mina olen sinust varem rahaliselt vaba. Sel põhjusel ei maksa pöörata tähelepanu sellele, kes facebookis paugutab, et sai oma investeeringult 150% tootlust. See ei ütle tema rikkuse ega rahalise vabaduse kohta mitte midagi, küll aga minu jaoks ütleb selline statement, et see inimene on oma rahatarkuse teekonnal veel päris alguses ja ta ei tee vahet, millega tasub uhkeldada ja millega mitte. Positiivse näitena, hoia oma piip ja prillid kui satud suhtlema inimesega, kel on juba kolmandat aastat järjest ette näidata 50% säästumäär. Sellega võiks sotsiaalmeedias juba uhkeldada küll, sest me teame, et tema konto on kuust kuusse aina jämedam.

Sellise sissejuhatusega annan seekordses kuupostituses oma parima ja nagu ikka, pakun laia valikut teemasid, mis selle blogi populaarseks on teinud: himur pilk rahakotti, passiivse tulu eesmärk ja avaldan põhjuse, miks säästumäär on seksikas ja kuidas selle abil rikkust arvutada.

Jeerum, kui hea tunne on kui sissetulevast rahast jääbki reaalselt suurem enamus (58%) kulutamata. Ma ei ole ilmselt usutav aga ma teen endaga nii palju tööd, et seda saavutada ja see on minu hinnangul number 1 asi, millest alustada kui sa ihkad suuremat rahalist vabadust. Kuust kuusse hea ja stabiilne säästumäär näitab, et sul on korralik rahahügieen ja et sa oled valmis alustama (kümnete) aastate pikkust tööd rahalise vabaduse suunas. Kui sa mõtled, et mis mul siin viga säästa, pere on väike ja palk on “suur”, siis ee… kui vaatame kolme aasta tagusesse novembrisse, siis ma säästsin 63% ja palk oli 1914€ kätte. Kaks aastat tagasi novembris säästsin 51% ja palk oli 1980€. Äkki siin on ikka mingi muster ja ma olen rohkem kui ühe korra pingutanud. Kuna praegu on kõik asjad kalllimad kui 3 aastat tagasi, siis sama säästumäära säilitamiseks peab olema palk kõrgem ja kui sul ei ole kõrgem, siis oi-oi-oi, oehh… AI-AI-AI!

Sellal kui teised panid 2017 lõpus kõrge tootluse ootuses oma raha bitcoini, suunasin mina oma tähelepanu säästumäärale ja selle seotusele rikkusega. Päris igav aga minu meelest rikkaks saamine ongi igav. Mu esimene teadlik säästumäär (jaanuaris 2018) oli 30%, palk oli siis 1329€. Kui krüptosse investeerijad olid 2018. aasta jooksul oma investeeringu kaotanud, olin mina saanud aasta võrra rikkamaks säästumäära teoorias ja praktikas ning seda tänu Rahajaagule. Kopeerisin tema raamatust rikkaks saamise valemi oma excelisse kulude-tulude tabeli kõrvale, kus see asub tänaseni:

“Rikkaks saamine” tähendab siin seda, et see 10% aastatootlus katab ära su aastased kulud, seega raha käib sinu eest tööl. Kui ma rikkaks saamise aastaid esimest korda välja arvutasin, sain tulemuseks 25 aastat, sest 2018 oli mu aastane säästumäär 28%. Aga 50% säästumäära korral olnuks 14,4 aastat. See on ikka päris suur erinevus! Siis mõtlesin, et kui nüüd palk suureneb järgmistel aastatel aga mu kulutused jäävad samaks – rendin ikka seda sama trammipeatuses asuvat kilukarpi (rentisin veel 2 aastat), ei osta uut tonnist ifööni (ostsin kasutatud 250€ eest), ei osta autot (sõitsin trammiga), siis äkki on 50% säästumäär püütav. 2020 jäi 50% säästumäär ikka kättesaamatuks, sest ma ostsin septembris kodu aga jaanuarist septembrini säästsin keskmiselt 52%. Oktoobrist detsembrini aga ainult 12%. Rahajaagu rikkaks saamise alguse kalkulaator näitas siis 13,8 aastat. Ehk siis 2 aastat vaeva ja rikkaks saamine tuli vaid 6 kuud lähemale, nii juhtub kui trammipeatusest 3-toalisesse Nõmme villasse kolida.

2021 on olnud üldse tagurlik aasta, hetke seisuga pean 10% tootluse korral rikkuse algust ootama 15 aastat aga noh vähemalt mitte 25. Ja kui mõnel kuul õnnestubki vähe kõvemate säästumääradega eputada, siis ma ei unusta seda näidata. Järgmine kord, kui mu sõbranna eputab uue autoga või uue mehega, siis ütlen valjuhäälselt, et mu säästumäär on 30% kuus ja teen pilti kuidas ta 3 sekundiks suu lahti unustab. Siis ütlen “JUST KIDDING! Tegelt on 50%!!” 📸 Novembri säästudest 800€ andsin ettevõttele kasutada ja 750€ panin 3. sambasse. Löö oma aasta kulud kokku ja pane kommentaaridesse kirja, mitu aastat sina pead rikkust ootama käesoleva aasta seisuga ja mis numbrit tahaksid näha järgmisel aastal:

rikkaks saamise aastad = kulud x tootlus / säästud

Säästumäärast järgmine oluline komponent on passiivse tulu teenimine ja selle uuele ringile saatmine. Sellist tulu saab tekitada sadat moodi aga mina olen valinud 2. ja 3. samba, dividendiaktsiatesse investeerimise ja kasvuaktsiatega kauplemise, et ostu ja müügi vahelt tulu saada. Novembris tuli mulle seda va passiivset raha 54€, millest 30€ oli rent, 9.79€ dividendid ja kauplemiskonto kerkis õrnalt 14.31€. Üsna keeruline kuu oli, sest kolisin siis IB-s ühelt kontolt teisele ja sulgesin positsioone ja ei maldand enam üldse rahulikult oodata. Siis kui lõpuks ettevõtte kontol kauplema sain hakata, oli turg nagu märg narts ja esimsed 10 trade’i olid kahjumlikud. Selline tore algus siis mu vaesel väiksel nunnul firmal. Dividenditulu tabel on võrreldes oktoobriga tänaseks kenasti kosunud. Mu esimene milestone on siia iga kuu summaks 50 dollarit saada ja see võtab vähemalt pool aastat veel aega.

Ma lugesin novembris läbi Jason Fiber’i “5 Steps to Retire in 5 Years”, mis on üks äraütlemata praktiline raamat kuidas tõepoolest kõigest 5 aastaga dividendiportfellist elama hakata. Igaüks ei pruugi Jasoni valikutega nõustuda aga tema saavutas finantsvabaduse 6 aastaga kui ta hakkas elama igakuise 1000 dollari suuruse dividenditulu eest. USA-s ei saa 1K eest kuus elada aga enamus teistes maailma riikides saab, s.h. Eestis. Tema valis Tai. Raamat oli inspireeriv ja taganttõukav ning aitas mul paika panna esimese suurema eesmärgi, mille oma dividendiportfellis sihiks võtsin ja mille siin nüüd ka välja ütlen. Tahan 5 aastaga ehitada valmis sellise portfelli, mis maksab mulle 500€ kuus passiivselt. Sellise portfelli väärtus võiks olla ca. 120 000 – 140 000€. Aga 500€ kuus on märgiline seetõttu, et nii palju on minu kuine kodulaenumakse ja kui pea kohal olev katus on sellisest lisatulu allikast kenasti kaetud, siis ma olen ka vaimselt küpsem töötamist veidi vabamalt võtma. Selleks ajaks olen 41 aastane ja äkki ma leian siis lõpuks ka aega, et oma raamat ära kirjutada.

Kui neid kuramuse pensionisambaid ignoreerida, siis reaalselt on börsituulte käes selline nunnu portfell:

Avastasin, et ma ei ole kunagi varem niimoodi mõelnud, et 3. samba süsteem võimaldab kõrgepalgalistel kiiremini rikastuda. Me kõik peame ühte moodi pensioniks koguma ja igal pensionäril on sarnased kulud ravimitele, saiale-leivale ja lapselapse jõulukingitusele ja on mingi minimaalne summa, millest vähemaga elada ei saa. Igal ühel on küll õigus koguda 3. sambasse aga võrreldes vaesega saab rikkam koguja riigilt suurema toetuse. Nii rikkad kui vaesed koguksid oma pensionit võrdses tempos kui olenemata sissetuleku suurusest antaks kõigile lubadus igal aastal kuni 6000€ pealt 20% tagasi saada. Kui kõrgepalgalisel Rihol ja madalapalgalisel Vallol on mõlemal investeerimiseks 6000€ vaba raha, siis Riho saab panna kogu raha 3. sambasse ja riik kingib 1200€ juurde. Vallol on reeglite tõttu võimalik 3. sambasse panna vaid 2000€, riigilt saab juurde 400€, ülejäänud 4000€ jaoks peab Vallo leidma alternatiivse kasvuvõimaluse. Aga kahjuks ühtegi teist kohta, mis garanteeritult pakuks 20% tootlust investeeritud rahale, ei ole olemas. Surma ees oleme kõik võrdsed aga pensioni ees mitte.

Lisaks sissetuleva raha majandamisele on sama oluline jälgida väljaminekuid. Ja nagu aamen kirikus on iga kuu panga väljavõttel mõni üllatuslik kululiik, mida seal harilikult ei leidu. Novembris uuendasin juhiluba (20€), et sõita autoga, mida mul kümme aastat pole olnud (ma olen ju isegi oma parkimiskoha naabrile välja rentinud), siis vastu ootusi sattusin kaubanduskeskusesse ja väljusin sealt nii, et näpuotsas oli kilekott, mille sees kolm väikest plastikkuuske??!! (19€). Aga muidu on väga okei väljavõte, ikka tore on näha vaheldumisi ridu, et Bolt 9 euri, Pensionikeskus 300 euri, Wolt 30, Pensionikeskus 300, kommud 147, Pensionikeskus 150. Kuluta, kuluta aga vähemalt sama suur summa lisa 3. sambasse. Iga kord kui mul juhtub jälle Wolt, siis maksan 10 korda suurema summa pensionisambasse. Mööblit novembris õnneks ei ostnud, mis tähendab ühtlasi seda, et see kulu langes detsembrisse, oeh.

Home improvementi tegin ka. Komplekteerisin sahvrisse riiuleid ja esikusse ühte kappi ja elutoa kardinad on ka üleval. See pilt on kohe järgmisel hommikul tehtud, 4 novembri hommikupäikeses.

Detsembris täienes elutuba uue mööbliga aga seda siis näete alles jaanuaris. Otsustasin nüüd II samba ka lugeda oma varade osaks kuna seda on võimalik 6-kuulise etteteatamisega kätte saada. Nii oli minu varade väärtus, eluaset arvesse võtmata, novembris 31 415€ ja minu netoväärtus oli 30 098€.

Öeldakse, et Eestis on 2. sammas kõige võimsam investeerimistoode ja järgmisel kohal on 3. sammas. Võtsin Taavi blogist 2. pensionisamba exceli ja sisestasin sinna sellised numbrid nagu minu sambas on ja panin ise 3. samba ka kõrvale, et vaadata, kumb mind kiiremini sõidutab. Minu igakuisest brutopalgast 2% on 70€ ja 3. sambasse saab minu palga korral 6000€ aastas panna ja 1200€ tulumaksutagastust aastas reinvesteerin tagasi 3. sambasse. Võrdse tootluse korral jõuab kusagil kolmandal aastal 3. sammas 2. sambast ette, sest ma viskan sinna suuremaid summasid sisse. Senikaua tuleb siis kannatada 2. samba ülemvõimu mu varade ülevaates.