- palka laekus 2700 €
- dividendid/intressid/muu 39,8 €
- aktsiate müügitulu 14,3 €
- kulud 1152 €
- säästsin sissetulekust 1602€ (58%)
Ma olen tänaseks umbes 15 aastat oma elust töötanud ja saan ikka ja jälle kinnituse, et rahavõrrand koosneb ainult kahest poolest – sellest, mis tuleb sisse ja sellest, mis läheb välja. Meie ülesanne on mõlema poolega hästi toimetada aga kui oskuslikult me seda suudame, ei sõltu sellest kui ilusad ja targad me oleme, vaid sellest kuidas me käitume. Seda käitumist on raske õpetada ja isegi väga tarkadele inimestele. Rikkus koguneb kontole siis kui tulust vaid osa ära kulutada. Rikkus akumuleerub ilma kõrge sissetulekuta aga mitte ilma kõrge säästumäärata. Seda sellepärast, et sinu rikkus ja minu rikkus on erinevad, kuna meil on erinev elatustase. Ütleme, et sina oled minust parem investor. Ma teenin 8% ja sa teenid 12% tootlust. Aga mina olen rahaga efektiivsem, minul on võrreldes sinuga vaja poole vähem raha, et oma elustandardit säilitada, samas kui sinu elustandard kasvab sama kiiresti nagu sinu varad. Kuigi mina olen kehvem investor, siis mina olen sinust varem rahaliselt vaba. Sel põhjusel ei maksa pöörata tähelepanu sellele, kes facebookis paugutab, et sai oma investeeringult 150% tootlust. See ei ütle tema rikkuse ega rahalise vabaduse kohta mitte midagi, küll aga minu jaoks ütleb selline statement, et see inimene on oma rahatarkuse teekonnal veel päris alguses ja ta ei tee vahet, millega tasub uhkeldada ja millega mitte. Positiivse näitena, hoia oma piip ja prillid kui satud suhtlema inimesega, kel on juba kolmandat aastat järjest ette näidata 50% säästumäär. Sellega võiks sotsiaalmeedias juba uhkeldada küll, sest me teame, et tema konto on kuust kuusse aina jämedam.
Sellise sissejuhatusega annan seekordses kuupostituses oma parima ja nagu ikka, pakun laia valikut teemasid, mis selle blogi populaarseks on teinud: himur pilk rahakotti, passiivse tulu eesmärk ja avaldan põhjuse, miks säästumäär on seksikas ja kuidas selle abil rikkust arvutada.
Jeerum, kui hea tunne on kui sissetulevast rahast jääbki reaalselt suurem enamus (58%) kulutamata. Ma ei ole ilmselt usutav aga ma teen endaga nii palju tööd, et seda saavutada ja see on minu hinnangul number 1 asi, millest alustada kui sa ihkad suuremat rahalist vabadust. Kuust kuusse hea ja stabiilne säästumäär näitab, et sul on korralik rahahügieen ja et sa oled valmis alustama (kümnete) aastate pikkust tööd rahalise vabaduse suunas. Kui sa mõtled, et mis mul siin viga säästa, pere on väike ja palk on “suur”, siis ee… kui vaatame kolme aasta tagusesse novembrisse, siis ma säästsin 63% ja palk oli 1914€ kätte. Kaks aastat tagasi novembris säästsin 51% ja palk oli 1980€. Äkki siin on ikka mingi muster ja ma olen rohkem kui ühe korra pingutanud. Kuna praegu on kõik asjad kalllimad kui 3 aastat tagasi, siis sama säästumäära säilitamiseks peab olema palk kõrgem ja kui sul ei ole kõrgem, siis oi-oi-oi, oehh… AI-AI-AI!
Sellal kui teised panid 2017 lõpus kõrge tootluse ootuses oma raha bitcoini, suunasin mina oma tähelepanu säästumäärale ja selle seotusele rikkusega. Päris igav aga minu meelest rikkaks saamine ongi igav. Mu esimene teadlik säästumäär (jaanuaris 2018) oli 30%, palk oli siis 1329€. Kui krüptosse investeerijad olid 2018. aasta jooksul oma investeeringu kaotanud, olin mina saanud aasta võrra rikkamaks säästumäära teoorias ja praktikas ning seda tänu Rahajaagule. Kopeerisin tema raamatust rikkaks saamise valemi oma excelisse kulude-tulude tabeli kõrvale, kus see asub tänaseni:
“Rikkaks saamine” tähendab siin seda, et see 10% aastatootlus katab ära su aastased kulud, seega raha käib sinu eest tööl. Kui ma rikkaks saamise aastaid esimest korda välja arvutasin, sain tulemuseks 25 aastat, sest 2018 oli mu aastane säästumäär 28%. Aga 50% säästumäära korral olnuks 14,4 aastat. See on ikka päris suur erinevus! Siis mõtlesin, et kui nüüd palk suureneb järgmistel aastatel aga mu kulutused jäävad samaks – rendin ikka seda sama trammipeatuses asuvat kilukarpi (rentisin veel 2 aastat), ei osta uut tonnist ifööni (ostsin kasutatud 250€ eest), ei osta autot (sõitsin trammiga), siis äkki on 50% säästumäär püütav. 2020 jäi 50% säästumäär ikka kättesaamatuks, sest ma ostsin septembris kodu aga jaanuarist septembrini säästsin keskmiselt 52%. Oktoobrist detsembrini aga ainult 12%. Rahajaagu rikkaks saamise alguse kalkulaator näitas siis 13,8 aastat. Ehk siis 2 aastat vaeva ja rikkaks saamine tuli vaid 6 kuud lähemale, nii juhtub kui trammipeatusest 3-toalisesse Nõmme villasse kolida.
2021 on olnud üldse tagurlik aasta, hetke seisuga pean 10% tootluse korral rikkuse algust ootama 15 aastat aga noh vähemalt mitte 25. Ja kui mõnel kuul õnnestubki vähe kõvemate säästumääradega eputada, siis ma ei unusta seda näidata. Järgmine kord, kui mu sõbranna eputab uue autoga või uue mehega, siis ütlen valjuhäälselt, et mu säästumäär on 30% kuus ja teen pilti kuidas ta 3 sekundiks suu lahti unustab. Siis ütlen “JUST KIDDING! Tegelt on 50%!!” 📸 Novembri säästudest 800€ andsin ettevõttele kasutada ja 750€ panin 3. sambasse. Löö oma aasta kulud kokku ja pane kommentaaridesse kirja, mitu aastat sina pead rikkust ootama käesoleva aasta seisuga ja mis numbrit tahaksid näha järgmisel aastal:
rikkaks saamise aastad = kulud x tootlus / säästud
Säästumäärast järgmine oluline komponent on passiivse tulu teenimine ja selle uuele ringile saatmine. Sellist tulu saab tekitada sadat moodi aga mina olen valinud 2. ja 3. samba, dividendiaktsiatesse investeerimise ja kasvuaktsiatega kauplemise, et ostu ja müügi vahelt tulu saada. Novembris tuli mulle seda va passiivset raha 54€, millest 30€ oli rent, 9.79€ dividendid ja kauplemiskonto kerkis õrnalt 14.31€. Üsna keeruline kuu oli, sest kolisin siis IB-s ühelt kontolt teisele ja sulgesin positsioone ja ei maldand enam üldse rahulikult oodata. Siis kui lõpuks ettevõtte kontol kauplema sain hakata, oli turg nagu märg narts ja esimsed 10 trade’i olid kahjumlikud. Selline tore algus siis mu vaesel väiksel nunnul firmal. Dividenditulu tabel on võrreldes oktoobriga tänaseks kenasti kosunud. Mu esimene milestone on siia iga kuu summaks 50 dollarit saada ja see võtab vähemalt pool aastat veel aega.
Ma lugesin novembris läbi Jason Fiber’i “5 Steps to Retire in 5 Years”, mis on üks äraütlemata praktiline raamat kuidas tõepoolest kõigest 5 aastaga dividendiportfellist elama hakata. Igaüks ei pruugi Jasoni valikutega nõustuda aga tema saavutas finantsvabaduse 6 aastaga kui ta hakkas elama igakuise 1000 dollari suuruse dividenditulu eest. USA-s ei saa 1K eest kuus elada aga enamus teistes maailma riikides saab, s.h. Eestis. Tema valis Tai. Raamat oli inspireeriv ja taganttõukav ning aitas mul paika panna esimese suurema eesmärgi, mille oma dividendiportfellis sihiks võtsin ja mille siin nüüd ka välja ütlen. Tahan 5 aastaga ehitada valmis sellise portfelli, mis maksab mulle 500€ kuus passiivselt. Sellise portfelli väärtus võiks olla ca. 120 000 – 140 000€. Aga 500€ kuus on märgiline seetõttu, et nii palju on minu kuine kodulaenumakse ja kui pea kohal olev katus on sellisest lisatulu allikast kenasti kaetud, siis ma olen ka vaimselt küpsem töötamist veidi vabamalt võtma. Selleks ajaks olen 41 aastane ja äkki ma leian siis lõpuks ka aega, et oma raamat ära kirjutada.
Kui neid kuramuse pensionisambaid ignoreerida, siis reaalselt on börsituulte käes selline nunnu portfell:
Avastasin, et ma ei ole kunagi varem niimoodi mõelnud, et 3. samba süsteem võimaldab kõrgepalgalistel kiiremini rikastuda. Me kõik peame ühte moodi pensioniks koguma ja igal pensionäril on sarnased kulud ravimitele, saiale-leivale ja lapselapse jõulukingitusele ja on mingi minimaalne summa, millest vähemaga elada ei saa. Igal ühel on küll õigus koguda 3. sambasse aga võrreldes vaesega saab rikkam koguja riigilt suurema toetuse. Nii rikkad kui vaesed koguksid oma pensionit võrdses tempos kui olenemata sissetuleku suurusest antaks kõigile lubadus igal aastal kuni 6000€ pealt 20% tagasi saada. Kui kõrgepalgalisel Rihol ja madalapalgalisel Vallol on mõlemal investeerimiseks 6000€ vaba raha, siis Riho saab panna kogu raha 3. sambasse ja riik kingib 1200€ juurde. Vallol on reeglite tõttu võimalik 3. sambasse panna vaid 2000€, riigilt saab juurde 400€, ülejäänud 4000€ jaoks peab Vallo leidma alternatiivse kasvuvõimaluse. Aga kahjuks ühtegi teist kohta, mis garanteeritult pakuks 20% tootlust investeeritud rahale, ei ole olemas. Surma ees oleme kõik võrdsed aga pensioni ees mitte.
Lisaks sissetuleva raha majandamisele on sama oluline jälgida väljaminekuid. Ja nagu aamen kirikus on iga kuu panga väljavõttel mõni üllatuslik kululiik, mida seal harilikult ei leidu. Novembris uuendasin juhiluba (20€), et sõita autoga, mida mul kümme aastat pole olnud (ma olen ju isegi oma parkimiskoha naabrile välja rentinud), siis vastu ootusi sattusin kaubanduskeskusesse ja väljusin sealt nii, et näpuotsas oli kilekott, mille sees kolm väikest plastikkuuske??!! (19€). Aga muidu on väga okei väljavõte, ikka tore on näha vaheldumisi ridu, et Bolt 9 euri, Pensionikeskus 300 euri, Wolt 30, Pensionikeskus 300, kommud 147, Pensionikeskus 150. Kuluta, kuluta aga vähemalt sama suur summa lisa 3. sambasse. Iga kord kui mul juhtub jälle Wolt, siis maksan 10 korda suurema summa pensionisambasse. Mööblit novembris õnneks ei ostnud, mis tähendab ühtlasi seda, et see kulu langes detsembrisse, oeh.
Home improvementi tegin ka. Komplekteerisin sahvrisse riiuleid ja esikusse ühte kappi ja elutoa kardinad on ka üleval. See pilt on kohe järgmisel hommikul tehtud, 4 novembri hommikupäikeses.
Detsembris täienes elutuba uue mööbliga aga seda siis näete alles jaanuaris. Otsustasin nüüd II samba ka lugeda oma varade osaks kuna seda on võimalik 6-kuulise etteteatamisega kätte saada. Nii oli minu varade väärtus, eluaset arvesse võtmata, novembris 31 415€ ja minu netoväärtus oli 30 098€.
Öeldakse, et Eestis on 2. sammas kõige võimsam investeerimistoode ja järgmisel kohal on 3. sammas. Võtsin Taavi blogist 2. pensionisamba exceli ja sisestasin sinna sellised numbrid nagu minu sambas on ja panin ise 3. samba ka kõrvale, et vaadata, kumb mind kiiremini sõidutab. Minu igakuisest brutopalgast 2% on 70€ ja 3. sambasse saab minu palga korral 6000€ aastas panna ja 1200€ tulumaksutagastust aastas reinvesteerin tagasi 3. sambasse. Võrdse tootluse korral jõuab kusagil kolmandal aastal 3. sammas 2. sambast ette, sest ma viskan sinna suuremaid summasid sisse. Senikaua tuleb siis kannatada 2. samba ülemvõimu mu varade ülevaates.
Pinsi Põlv 