2021 kokkuvõte

Detsember

• palka laekus 2700 €
• dividendid/intressid/muu 51,94 €
• kulud 1479 €
• säästsin sissetulekust 1300€ (47%)

Seekordses aastapostituses annan oma parima, et teid šokeerida ja nagu ikka – totaalse veidrikuna paista. Pakun laia valikut teemasid, mis selle blogi populaarseks on teinud. Sel korral siis himur pilk rahakotti, aasta eesmärkide täitmine, rahavood ja sotsiaalne isoleeritus.

Detsembris oli nii palju kulusid, mida harilikult ei ole ja ma loodan, et see ei ole uus normaalsus. Meie juures toimus nii jõulupidu kui uue aasta vastuvõtt ja toiduarve oli meil kahepeale seetõttu ca 800€. Mööbli eest maksin 150€, erahaiglasse 130€ ja igasugust apteegikaupa oli ka soti eest. Säästetud rahast 700€ läks ettevõttesse ja 600€ III sambasse.

2022. aastal püüdlen stabiilsema säästumäära poole. Kogu selle osa rahast, mis jõuab 50% jooneni, ma tahan investeerida aga kogu selle osa, mis jääb 50%-st kõrgemale, panen suuremate väljaminekute jaoks kõrvale. Kuna meil on plaanis uuel aastal Ameerikasse reisile minna, siis koguda tuleb nii või naa. Lisaks tahaks õppelaenust lahti saada ja uus meelerahu tuleb koguda. Soove on nii palju aga teostamisele jõuab neist vaid osa.

Tagasivaade aastale

Võiks öelda, et mõne koha pealt oli ikka päris keeruline aasta, nii isiklikus elus kui tööelus aga kindlasti oli see väga kõva arenguaasta. Oli kolm asja, mis tekitas suuremaid ebameeldivusi ja umbes tuhat asja, mis pakkusid rõõmu.

Negatiivsete asjade poole pealt nii palju, et ühe liiklusõnnetuse tõttu nõuti minult sel suvel tuhandeid eurosid sisse. Võtsin juristi appi ja vormistasime vastaspoolega kokkuleppe, mis võiks mind tulevikus natukene kaitsta kui see dokument peakski ühel päeval kohtuniku kätte sattuma. Maksin 3000 eurot valuraha, mis oli hea hinnaalandusega saadud.

Teine jube sündmus oli elukaaslase terviserike, mis viis ta nädalaks haiglasse. Sellest ma kirjutasin augusti postituses ja oleme pärast seda lihtsalt eluga (natuke ettevaatlikumalt) edasi läinud.

Kolmas ja suurim nõme asi juhtus selline, et kuna järelkasvu sel aastal meie kolmeliikmelisse perre ei tulnud, siis põhimõtteliselt sellega seotult saatsin korstnasse pikaaegsed suhted inimestega, keda ma pidasin oma sõpradeks. On läinud nii, et ahjusaia võrrandit me pole veel ära lahendanud aga loodetavasti toob 2022 natukenegi selgust. Otsisin sobivat arsti ja sattusin ühe podcasti peale, kus rääkis viljatusest üks noor günekoloog/viljatusravi eriarst ja jäin esimesel kohtumisel temaga kohe rahule. Aga mul on õnnestunud lasteaiast saati selliste idikatest nahhaalidega, keda ma olen nimetanud oma sõpradeks, üles kasvada, kes igal kohtumisel küsivad “Aga millal sa siis lapsi hakkad tegema? Kas sa ei arva, et sul ei ole meiega enam ühiseid teemasid, sest sul [ainukesena] ei ole lapsi?” See on ikka juba kõrgema klassi kiusamine ja mind piinati nii iga kord ja igal pool – reisil, muuseumis, niisama külas. Iga kord kui see jälle juhtus, siis mees ütles, et päris sõbrad ei ole sellised. Olen alati mitu päeva enne nendega kohtumist pinges ja närvis, et kas nad küsivad jälle seda sama asja ja muidugi küsivad. Ühe suurema kiusamise järel ma lõpuks plahvatasin.

See oli selline implosion, mitte explosion, vaikne ja vaevumärgatav. Järgmisel hommikul teatasin neile, et me ei saagi lapsi ja ma ei soovi oma tervislikku seisundit lähemalt arutada. Nagu kaader filmist, ei kõla päriseluliselt eks? Seejärel pidin päev otsa messengeris iga ühe vabandusi lugema, nagu mul midagi muud oma pühapäevaga teha polnuks – nad nimetasid seda “läbielamiseks” ja “üleelamiseks”. Kuna ma olin niivõrd viisakas, siis oli neil sedavõrd sitt olla aga ma ei otsi kaastunnet ja seetõttu ma ei vasta ühelegi avaldusele. Tänaseks on kadunud igasugune soov ennast nende inimestega siduda aga ma lihtsalt jään sedasi üksi. Mulle jäävad mehe sõbrad, aga meeste sõpradega on teadagi nii, et nad on su elus ainult nii kaua kui su meeski. Kui lahutame, siis ei ole ka enam mehe sõpru. Aga jah, ma ei tuleks ealeski selle peale, et kedagi mõnitada selle eest, et ta ei vasta ühiskondlikule “normile”. Võiks ju mille iganes kallal võtta – miks sa ei teeni vähemalt eesti keskmist palka, ise juba nii vana? Aga 2022 loodetavasti näitab, mis saab edasi. Sama teemat on lahanud Blondcasti Kati, vaata seal episoodi 18.

Ei ole see elu nii lill midagi, vaevalt, et keegi minu kingades olla tahaks, ühelt poolt on nagu antud aga teiselt poolt on ka ära võetud.

Häid asju juhtus muidugi ka. Näiteks, ma leidsin esimese uue sõbra omale 😀 Uus töö on mul ka, tegin taaskord karjääri pivoti ja õppisin samas valdkonnas ümber teistsuguse ameti peale. Viie aastaga hakkas vana töö ennast ammendama ja seisma ei saa ju jääda, ikka nügin end mugavustsoonist välja. Päris raske on olnud, iga päev on fake it til’ you make it ja tuleb leida aega, et vastuseid otsida ja paanitseda ja hirmust väriseda ja mehele kurta, et ma olen ebaefektiivne ja nii hirmus ja nii raske on. Ma olen sellepärast ka kõvasti närvilisem, lühema sütikuga ja hallim. Liigne stress ei ole vist eelmise teema kontekstis eriti hea aga vähemalt mu töö tunneb (enamasti) kella.

Tore oli ka see, et möödunud aasta üldse lõpuks möödus, sest nüüd on veel üks aasta tarkust õlgadel, et ikkagi kauplemises läbi lüüa. See on mu kõrgem eesmärk. See on mu siht ja kinnisidee. Kauplemine on veel raskem kui palgatöö aga võrreldes palgatööga ma panustan sellesse ka vähem aega. Siiski oleks tore kui 2022 tuleks kauplemises ka pivot. Mul on enda arust kõik eeldused olemas, et (miljon) tuleks aga praegu pole ikka veel stardipakult minema saanud. Ma austan oma stoppe, tean, milline peab välja nägema eduka kauplemise statistika (vt minu igakuist statistikat Kauplemise lehel), tean, et pean ootama ära õige turukonteksti, tean, et pean olema sees õigetes sektorites. Aga tulemus on ikka ümmargune 0. Konto ei hävi ega kasva. Fun.

Rahavood

2021 investeerisin rekordilise summa uut raha. Eesmärgiks oli börsile saata 5000€ ja tegelikult saatsin 5882€ ja kui reinvesteeritud dividendid ka juurde arvestada siis 6139€. Enamus sellest on III sammas, mis terve aasta minu eest tööl käis. Samba tootluse peab käsitsi ise arvutama ja minu excel näitab, et XIRR on 27%. Sa saad Pensionikeskusest oma sissemakseid vaadata ja nende järgi oma tootluse välja arvutada. Järgmisel aastal tahan saata börsile juba 20 000 eurot uut raha (k.a. reinvesteeritud tulu). Olgu öeldud, et mu aastane palgatulu on hetkese netopalga pealt 32k, seega pinget hakkavad pakkuma mu kaks ajurakku ja ilmselt ka püksivöö.

Passiivne sissetulek oli 2021 aastal 399€ (roheline tulp graafikul), eesmärk oli millegi pärast 2000€, kes selle lae nii kõrgeks pani, ei tea tõesti. Aga järgmiseks aastaks sobib see sama 2000€ juba paremini ja olgu öeldud, et III samba tulumaksutagastus on ka passiivne sissetulek, oma viga kui sa seda sammast seksikana ei näe. Hea on tõdeda, et vabanesin ebaefektiivsetest positsioonidest nagu Tallink ja Silvano, esimesega võtsin 620€ kahjumit ja teisega 161€ kahjumit. Kevadel viskasin portfellist välja Merko, millega skoorisin ligi 1000€ kasumit ja nüüd tagantjärgi on näha, et aktsia hind on ülejäänud aasta lihtsalt paigal tammunud. Kauplemine on mulle õpetanud, et aktsiatesse armuda ei ole mõtet ja ma julgen neist vajadusel vabaneda. Minust ei kasva bagholder. Natuke kauplesin edukalt ka erinevate balti börsi pankadega, mis sel aastal suures hoos olid. USA aktsiatega kaotasin aasta jooksul ca 300€ ja nii olengi kokkuvõttes ikkagi mõned sajad eurod miinusesse jäänud (kollane tulp graafikul).

Balti börsi aktsiatest on mul vaid kaks positsiooni alles – Kaubamaja ja Enefit Green. Mõlema jaoks on praegu majandus soodne ja nad suudavad oma sektoris ilusat müüki teha. Loodetavasti kujuneb Enefit kenaks dividendiaktsiaks, sellepärast ma ta üldse ipo-l märkisin. Kaubamaja olen aasta jooksul koguaeg juurde noppinud. Mul on eraisiku kontol ka kolm USA dividendiaktsiat ja kui neist dividend laekub, siis konverteerin eurodeks ja nopin Kaubamaja, sest USA aktsiaid ma enam eraisikuna ei soeta ja võimalik, et vabanen ka neist kolmest, et portfelli arvestus oleks lihtsam ja tunne puhtam.

Palgatõusu sain 9%. Eesmärk oli juurde saada 200€, tegelikkuses sain 236€ aga absoluutnumbrites võrrelduna sain raha sama palju kätte kui eelmisel aastal. Jaanuaris ja veebruaris ma alles nuputasin, mis mu järgmine unistuste töö võiks olla ja võtsin selle jaoks aja täiesti maha ja sissetulek oli madalam.

Säästsin sel aastal 38% kõikidest oma sissetulekutest, mis on natuke vähem kui eelmisel aastal. Järgmiseks aastaks sean uuesti sama eesmärgi – tahan säästa 50% oma tuludest. Elu läheb aasta-aastalt ikka kallimaks, 2019 kulutasin keskmiselt 1310€ kuus, 2020 juba 1407€ ja 2021 lausa 1544€. Seega aastaga suurenesid kulud 9%. Aasta jooksul läks säästudesse kirja 11 673€ ja paistab, et ainult poole sellest investeerisin, ülejäänu eest sisustasin kodu ja maksin valurahaks.

Eraisiku investeerimisportfellis on LHV investeerimiskonto ja III sammas.

Ettevõtte portfell koosneb kahest strateegiast – dividendiaktsiad ja kasvuaktsiad. Kumbki asub eri IB kontol. Strateegiad on erinevad kui öö ja päev ja tulemused saavad ka olema väga erinevad. Kasvuaktsiate kontole ma raha juurde ei lisa, see peab seal kasvama orgaaniliselt minu aktiivse tegevuse tulemusena. Dividendiaktsiate kontole lisan iga kuu raha juurde nii kuidas pumbata jaksan. See on ikka üks väga põnev eksperiment! Ise arvan, et kasvuaktsiate strateegia (ehk siis minu “osav” kauplemine) on tulevikus viljakam aga hetkel on positiivse numbriga tootlust ette näidata vaid dividendistrateegialt.

Dividendistrateegia alates oktoobrist, võrrelduna koos laiapõhjalise indeksfondiga (VWRL):

Kasvuaktsiate strateegia näitab jubedamat pilti, periood on ka teve kuu jagu lühem kuna sellele kontole kolimine võttis kauem aega. Positiivne on aga see, et ma ei hoia käes ühtegi virelevat positsiooni, kõik viskan välja, mis kohe teenima ei hakka.

Siin on üks heat map, mis näitab, millised aktsiad selle sinise kõvera taga on, ehk siis millega ma aasta lõpus kaubelnud olen. Hetkel hoian käes KZR, FCX, F, U ja CALX.

Olen ettevõttele seadnud sihi 5 aastaga kahe konto summana vähemalt 100K-ni jõuda, lihtsalt et oleks silme ees ja meeles, et kasv on oluline, muidu ma jäängi siin igavesti paari tuhandese portfelliga tõmblema.

Minu varad kasvasid detsembris 2317€ võrra ja netoväärtus jõudis 32 484€. Kui mu igakuised kulud oleksid sellised nagu detsembris olid, siis saaksin olemasolevatest varadest elada 1,83 aastat.

Kõiki minu vanu ja uusi eesmärke saad vaadata blogi Eesmärkide lehelt.