Kuidas väljuda äkilisest krüptost

Panin oma BTC positsiooni kinni 11. aprillil kui hind vajus läbi olulise hinnataseme 42 000 ja võtsin vastu kahjumi -55 eurot, lisaks teenustasud. Pildil on näidatud ostu päev sinise noolega ja müügi päev punase noolega. Miks ma otsustasin müüa, mitte hoida ja loota, et varsti läheb üles tagasi?

Eelmistes postitustes olen näidanud, et ostsin BTC kauplemise eesmärgil, ainsaks põhjuseks hinnagraafiku muster. BTCUSD puhul oli esimene vastupanutase 1R kaugusel (47-48K peal) ja stopp oli samuti 1R kaugusel (42K peal). Seega üsna kehv setup aga olen eelmistes postitustes juba selgitanud, miks selle ikkagi võtsin. Nüüd on BTCUSD läinud tagasi oma kauplemisvahemikku ja istub nagu mingi võluvits meile tuttaval tasemel. Ma loodan, et ta kaupleb selles vahemikus veel 3-4 nädalat ja suudab end siis uuesti väikeste liikuvate keskmiste (10 ja 20 päevane SMA) kohale upitada nagu kuu aja eestki.

Kaupleja mõttekäigust positsiooni sisenemise eel

Et vastata küsimusele, miks ma müüsin, siis selle mõistmiseks tuleb aru saada kuidas kaupleja mõtleb.

Kui kaupleja vaatab graafikuid ja analüüsib, et kas tasub aktsiat/coini/optsiooni osta või mitte, siis mis te arvate, mis on esimene küsimus, millele ta vastust otsib? How much will I win?

Tegelikult on nii, et esmalt hindab kaupleja riski – ta küsib esimese asjana: how much will I loose. Sellele saab leida vastuse kui mõõta distantsi ostuhinnast stopini. Stopi määrab setupi tüüp.

Kui kaupleja leiab, et praegu ei ole õige aeg osta, siis järelikult hindab ta arvutuslikku kaotust liiga suureks. Seega juba enne tehingu tegemist on teada, kus tuleb väljuda juhul kui asjad ei lähe sobivas suunas. Põhimõtteliselt kaupleja justkui eeldaks igast trade’ist alati kõige hullemat – et see kaotab ja kui nii juhtub, siis ta teab täpselt kui palju ta maksimaalselt kaotab (näiteks teab, et kannab -5% kahju).

Tundub imelik, et esimese asjana mõeldakse kaotamisest? See on paratamatu, sest kaotuseid ei ole kauplejatel võimalik vältida, kontrollida saab aga seda kui suured need kaotused on. Ja siit saabki alguse kasumlik kauplemine. Väikeste kaotuste puhul on kauplejal võimalik kasumisse jääda ka siis kui kümnest trade’ist ainult kaks võidavad. Trikk seisneb väikeste kaotuste realiseerimises ja võitude joosta laskmises (et need saaksid kasvada kordi suuremaks kui on kõik väikesed kaotused kokku).

Kui ostukoht sai õigesti valitud ja aktsia liigub sobivas suunas, kuidas siis teada, kui suurt võitu võiks oodata? Ka seda hindab kaupleja juba enne positsiooni võtmist. Hinnagraafikul määratakse, kus asuvad vastupanutasemed, mis võiksid piirata potentsiaalset kasumit, kui hind ei suuda neist läbi murda. Kasumlikud kauplejad valivad sellised ostukohad, kus distants esimese vastupanutasemeni on vähemalt 2-3 korda pikem kui on distants stopini, sest võidud peavad olema suuremad kui on kaotused.