- tulud 2885€, sellest:
- palk 2853€
- dividendid 31.97€
- kulud 1443€
- säästsin sissetulekust 1442€ (50%)
Inimeseks olemise osa: vaimsed ja füüsilised kannatused
Jeehuu, saan jälle endast rääkida. Leian rohkem energiat, et siia tulla kui kuu päriselt uue lehekülje keerab. Teie rõõmuks tahaksin kuu keskel ka jaksata oma rahamantrat siia kirja panna aga, ehh, kohe ütlen, miks pole tulnud.
Energiaga on kitsas käes. Poole augustist magasin päevasel ajal hästi palju, öösiti magasin palju ja siis hommikul olin ikka surmväsinud. Õnneks on see faas tänaseks möödunud. Augustis hakkasid saalitrennid uuesti pihta, tegin oma energiariismetega esimese trenni nii ettevaatlikult kui suutsin ja kui poolsurnuna kodu hoovi peale jõudsin, karistas emakas mu kohe ära, lüües sellise hoobi alla poole vööd, et issamumeie (ja siis veri jooksis ka). Järgmise trenni tegin 3 päeva hiljem veel rahulikumalt ja ei juhtunud midagi.
Jäänud on seletamatu must sudu. Ma ei tea, kust see tuleb ja miks ta on aga kui sa tahad teada, mis tunne see on, siis “Klaasikillumäng” annab selle emotsiooni hästi edasi. Mul on alatasa nii halb tuju, et ise ka juba küsin endalt, et kuule, ajudele hakkab käima see mossitamine, mis saab nüüd siis? Ja siis järgmisel päeval on veel sitem tuju!
Mäluprobleemid kimbutavad, tundub, et mingid nädalad olen juulis või augustis udus elanud, ei mäleta osasid vestluseid ja siuksed nagu wtf augud on aeg-ajalt. Rääkisin meeleolu kõikumistest paari sõnaga ka oma viljatusraviarstile, sest ma vibe‘in temaga hästi ja sain viivuks tunnetada, kuidas on sellest rääkida sisuliselt võõrale inimesele, kes vaatab mind oma proffessionaal-objektiivse pilguga. Mulle tundus hetkeks, et ta hakkas mulle juba terapeudi referentsi otsima aga ma ütlesin, et pole veel valmis. Kui ruttu ülemisele korrusele kedagi palgata, sõltub sellest, millist elukvaliteeti ma tahan. Mulle endale paistab, et baggage on piisavalt suur, et võiksin elu lõpuni korra kuus “pööningut koristamas käia”.
Tasakaal rahulolu pakkuva elustandardi ja säästmise vahel
Vahel kui keegi midagi jaburat ütleb, siis ma projitiseerin oma kehva tuju selle peal. Näiteks rahamaailmas öeldakse tihti, et “maksa endale esimesena”, mille all mõeldakse enamasti, et tee iseendale määratud makse, et kohe pärast palga laekumist osa rahast säästukontole suunata. Ma mossitan selle mõtte peale igakord. Need juhud, kui olen reaalselt kohe kuu esimeses pooles osa rahast kõrvale pannud, on alati tekitanud ebavajaliku stressi ja rahalise vaakumi, sest ma ei tea kuu alguses kui suureks mu kulud kuu lõpuks kujunevad. Minu jaoks tähendab “maksa endale esimesena” seda, et esmalt ma elan suuremad kulud ära ja siis investeerin.
Selles lähenemises peitub ka minu rahulolu oma eluga – olen ikka mõelnud, et elan peaaegu oma unistuste elu. Olen valinud kindla elustandardi, mis hoiab mind piisavalt õnnelikuna ja ma olen teinud rahu ka sellega, et selle elustandardi ja rahulolu säilitamiseks tuleb pidevalt teha kulutusi. Kui ma neid ei teeks, siis hakkaks rahulolu langema ja hindaksin kehvemaks ka neid väärtusi, mida saan tööst, investeerimisest ja suhtest kaaslasega. Näiteks, ma poleks nõus pere looma, kui mul poleks päris oma kodu. Seda hoian siis ise ülal ka ja täiendavaks tuunimiseks panen koguaeg uut raha sisse. Kaaslane on rentnikuks, ega temagi elamine tasuta pea olema. Siiski, ma ei loobi raha laiali, vaid ma olen leidnud sobiva tasakaalu rahulolu pakkuva elustandardi ja säästmise vahel – selleks on uus kodu ja 50% säästumäär.
Ma leian, et palgatöölise tänane säästumäär osutab võimalikule elustandardile ka tulevikus, seega see on tõesti äärmiselt oluline latt, mida õigele kõrgusele sättida.
Suurim viga, mida saab teha väikeste summadega investeerimisel
Teine teema, mida ma ei seedi, on see, et üsna tihti rõhutatakse poolikult või valesti seda, et “väikeste summadega investeerimine on ka okei”. Ega see kriminaalne tegevus tõesti pole ja see on hea mõte kui sa alles hakkad õppima ja teed esimese investeeringu. Aga kohe järgmine liigutus peaks olema see, et sa hoolitsed selle eest, et sul ON kapitali, mida investeerida.
Väikeste summade maailmas (alla 100k) saab kõige parema tootluse töörügamisest (palgatõusust või ettevõtlusest). Näide: eelmisel aastal tõusis mu palk netos 250 euri. Aasta peale on see 3000€ ehk mul oli sel aastal 3000€ rohkem kui eelmisel aastal. Kui palju raha peab investeerima, et saada ühe aasta jooksul 3000€ võrra rikkamaks? Kui investeerida täna 10% tootlusega 30 000 eurot, siis on aasta pärast 33 000 eurot. Või kui väikeste summadega teha, näiteks investeerid 10% tootlusega igakuiselt 200 eurot, siis alles 9. aasta jooksul kasvab sisse pandud kapital passiivselt 3000€ võrra suuremaks aga selleks peab tõesti panema enne ise 9 aastat, iga kuu, 200 eurot sisse. Mina valin töörügamise, et see raha kiiremal viisil kätte saada.
Veel üks näide, kuidas suurema summa investeerimisega võidab kiiremini ja rohkem. Investeerides täna 1000 eurot 10% tootlusega, läheb vastavalt 72 reeglile selle summa kahekordistamiseks aega 7.2 aastat (72/10) ehk 2029. aasta lõpuks on see kasvanud 2000 euroni. Kui investeerid 2023. aasta alguses 2000 eurot, on sul 2029. aasta lõpuks juba 4000 eurot – see kasvab lühema ajaga palju suuremaks kui varem investeeritud 1000 eurot! Seega suurim viga väikeste summadega investeerimise juures on see, et ei tegele järgmise kõige arukama sammuga – KÄHKU kapitali kasvatamisega, MIDA üldse oleks investeerida.
Sellepärast ongi nii, et kui ma kuulen, et keegi investeerib 25 euri nädalas, tahaksin temalt küsida, et kas ta tegeleb aktiivselt oma tulude tõstmisega. Kui me investeerime selleks, et tõsta oma väärtust ja suurendada tulusid, siis milleks jätta kasutamata kõige kiiremad variandid, mis reaalselt selle eesmärgini viivad? Kui sul on hetkel kätte kogunenud 1000 eurot vaba raha ja mõtled seda investeerida, siis mõtle veelkord. Kas saaksid hoopis suurema tulu kui kasutaksid seda raha enese täiendamiseks, et tööl tõsta oma väärtust/kvalifikatsiooni ja seeläbi palka juurde küsida? Kui palju on see 1000 eurot väärt aasta pärast börsil ja kui palju aasta pärast palgatõusuna/ettevõtlustuluna?
Pilk rahakotti
Augustis oli täpselt nii, nagu enne rääkisin – panin kuu alguses suurema summa meelerahusse aga kuna kuu lõpus olid börsil jälle soodsamad hinnad, viskasin sellest poole aktsiatesse. Uue investeeritud raha summad tulid sellised: ettevõtte IB kontole 500 euri, 3. sambasse 500 euri ja 2. sambasse lisandus, nagu ikka, 210 euri. Positiivse poole pealt – alustasin tööl järgmise palgatõusu vestlust ja loodetavasti jõuab midagi inflatsiooni hammaste vahelt ka siia pildile.
Aeg-ajalt ikka mõtlen, et kurat ma olen nii kaua investeerinud, nii kaua on ühte ja sama rauda iga kuu täpselt ühte ja sama moodi taotud, kas ma ikka jõuan siis pärale ka. Mis siis kui ma unistan pool elu miljoni euro suurusest netoväärtusest ja lõpuks läheb nii, et ma ei jõuagi sinna kunagi? Kui realistlik see on, et tegelikult ka igapäeva miljonäriks saan?
Passiivse tuluna sain augustis 32 eurot dividende, mida maksid välja NNN ja MAIN. Nii mõnna, iga kuu tuleb midagi. Sellisel ajal kui väärtusaktsiad on tugevamad kui kasvuaktsiad, on dividende maksvaid aktsiaid väga mõnus omada. Alates eelmise aasta suvest, kui USAst esimesi dividendiaktsiad soetama hakkasin ja fookuse rohkem rahavoole viisin, olen üldse kokku saanud 1155 eurot passiivset tulu.
Augustis kauplesin päris palju, konto NAV oli üle pika aja kuu lõpus õrnalt suurem kui kuu alguses aga päris sellist tulemust nagu vaja, ei saanud. Hoidsin suure hulga raha kokku selle pealt, et ma sisenen uude trade’i nüüd veerandpositsiooniga ja kui välja kukun, siis kaotan ainult veerandi oma maksimaalsest riskist. Turg oli jube volatiilne ja longid ei töötanud üldse, raha tõid sisse shortid ja kuu return oli +2.7%. Tundsin omal nahal ära, et shortides on palju keerulisem istuda kui longides, sest langusele eelneb volatiilsus ja hinnad peksavad ühel päeval metsikult üles ja järgmisel päeval jälle alla. Lõpuks sai mul sellest mõtetust närvilisest tõmblemisest villand ja olen septembrist rahas istunud. Hirmsast august on vaja veel üles ronida küll, aasta algusest saati olen ikkagi 30% kapitalist ära kaotanud. Kui siit midagi positiivset otsida, siis varem ei ole mul kunagi positiivse tootlusega augustit olnud.
Kodu arvestamata, oli minu varade väärtus augustis 43 480 eurot ja netoväärtus 42 775 eurot ja arvestades et kuu kulud oli 1443 eurot, siis minu rikkus aastates on 2.5 (42 775 / 12 x 1443).
Pinsi Põlv 