- Tulud 2813 eurot, sellest:
- palk 2700 eur
- dividendid, intressid 113.33 eur
- Kulud 2429 eur
- Säästsin 384 eur (14%)
Uued sussid
Oktoober võttis mulle endalegi veidi ootamatu pöörde, sest kuidagi viis üks asi teiseni ja kolmas neljandani ja tulemuseks on see, et ma vahetasin töökohta. Nagu näha, siis minu elu tähtsamad sündmused ei ole excelis ette planeeritud ega kalkuleeritud, vaid need juhtuvad põhimõtteliselt lihtsalt selle pärast, et ma olen inimene ja mul on emotsioonid. Aasta alguses lahkus samast ettevõttest mu sõbranna ja ma olen teda terve aasta kadestanud, et tal on nüüd kõik hoopis teistmoodi, samas kui minul on ikka vanamoodi. Umbes nii, et tal on uus jope aga mina kasutan enda omal trukke, sest lukk juba ammu ei tööta. Mu ego tahab muutuseid ja ühel hetkel tuleb teda ka kuulama hakata. Ilmselt mu sisekõne ongi aasta jooksul veidi muutunud, olen rahulolematum, lõhun piire, loon rohkem tutvusi, ütlen välja, mõtlen – mõtlemine on kindlasti kasulik, aga – mõtlen rohkem selle peale, et kuidas mu töö võiks mu elu paremini toetada.
Ma ei vaheta töökohta esimest korda aga huvitav on uuesti kohata seda vana mõtet, et kunagised valikud kipuvad aeguma. Et keskkond, mis kunagi tundus ideaalse kasvulavana, paistab tänaseks lihtsalt ühe kuubikuna, sest me ise vahepeal kasvame, oksad on läinud laiali sinna ja tänna, igasuguseid teadmisi, huvisid ja tuvusi on palju rohkem. Minapilt ja väljavaade oma elule on muutunud – ma ei ole enam see sama inimene, keda kunagi tööle palgati.
Kuidas ma uut töökohta otsisin, on muidugi omaette lugu, see on olnud pikk alateadlik protsess, mis on kestnud kogu aasta, võibolla kauemgi. Reaalsuses kulus tööandja suulisest teavitamisest tööintervjuude läbimiseni ja uue töölepingu sõlmimiseni kaks nädalat.
Olen vist suurema osa aastast mõelnud selle peale, et mida ma PÄRISELT tahan teha (kui tööl käima ei peaks). Seda on aidanud sadadel jalutuskäikudel seedida mu elukaaslane. Pika jalutamise peale hakkasin endale meenutama seitsme aasta tagust vinguvat mina, kes oli tookord jõudnud punkti, kus ilma töökoha vahetuseta enam elu rõõmsates toonides ei eksisteerinud. Siis ma läksin IT-sse ja värvid tulid tagasi. Nüüdset olukorda kirjeldaks umbes sellised dialoogid (ikka ja alati kusagil metsas/rabas/võpsis, kus fantaasia eest vastutaval ajuosal kaas pealt lendab):
“Mis sa arvad kui ma tuleks töölt ära ja ainult treidiks?” Mees: “Kui palju sa peaksid teenima?”
Mõni teine päev võpsis: “Kas sa lubaksid mult töölt ära tulla ja peaksid mind vajadusel üleval (kui mul portfell laiaks elatud), kuni ma treidimisega elamisväärset raha teenima hakkan? Mees: “… . …”
Ta ei ole mulle kunagi öelnud EI! Aga ma ei ole kunagi olnud ka tõsiselt võetav.
Ütleks, et elu on lihtsam kui sa tead, kuhu sa tahad oma aega ja energiat panna. Kaob ära öösiti koduvisiite tegev preili TUNNE, kes hakkab küsimusi esitama ja sunnib järgmist fookuspunkti otsima: “Äkki ma peaks mingit muud tööd tegema? Kas ma ikka käivitasin Windows updeiti? Kas ma teenin liiga vähe? Kuidas juhatuse liikmeks saada? Äkki peaks lisatulu saamiseks ettevõtluse ära proovima, mis siis kui mul läheb tohutult hästi? Andre suhtles 5 aastat tagasi seal koosolekul nii hästi, ta on raudselt varsti juhatuse liige.”
Ma tahan treidida aga nii nagu teiegi, siis viimased aasta aega olen pidanud pulliturgu ootama … ja ootamise ajal on tegelt majanduslikult mõistlik veel tööl käia. Mine tea, võibolla tuleb veel üks aasta oodata.
Palga osas, ma teadsin koguaeg, et turul ollakse valmis natuke rohkem pakkuma aga niisama paigalseisu olen suutnud seni ikka enam-vähem igal aastal vältida. Õnneks ei ole ma niisama ka istunud, teadlik karjääri arendamine ja tehniliste oskuste täiendamine on ilmselt olnud julgustav ka potentsiaalsetele tööandjatele. Võtaksin jutu kokku nii, et kui vaadata tehnilise analüütiku või toote PO positsiooni fin-tech valdkonnas või miskit sarnast, kus koodi kirjutamist ei oodata, siis palga põrand on ilmselt 4k ja lagi on äkki 5k-6k vahel hetkel. Minu uus sissetulek on siin teile järgmisel aastal näha, niiet varuge kannatust ja tulge tagasi 😀
Kuhu ma siis tööle lähen? Tegu siukse ettevõttega, mis pakub maaklerteenust optsioonide ja futuuridega kauplemiseks, klientideks on USA institutsionaalsed investorid ja ettevõtte IT arendus on Tallinnas ning Londonis. See osutus suurepäraseks võimaluseks siduda ära minu IT teadmised selle valdkonna teadmistega ja isikliku huviga. Nii palju kui ma selle ettevõtte tehnoloogiatest tean, siis kõik kuulujutud vastavad tõele – institutsionaalsetel investoritel on tõesti eelis väikeinvestorite ees – neil on parem tarkvara, parem analüüs, parem data, parem info, paremad kontaktid. Kõik on parem.
Kontor asub Rotermannis, Ajamajas, ma polnud seda maja seal õieti kunagi märganudki aga selle maja ukse ees on küll vinge äri ja raha lõhn. Kuna ma ise olen trader ja hakkan oma töö käigus nägema kauplemisinfot ja fondide aruandeid, siis teatud nüansid konfliktide vältimiseks tuli mul enne välja selgitada, et töö ei hakkaks treidimist segama. Optsioone ja futuure ma kaubelda ei tohi, aktsiate osas piiranguid ei ole, küll aga hakatakse minu aruandeid igakuiselt kontrollima.
Kulud ja tulud
Oktoobris olid mul kulud tavalisest kuust tuhat eurot kõrgemad, kuna ma ülevaadet ei omanud kuhu mu raha läks, siis lõin ikka iga sendi kokku ja näitan teile ka ühte mittetäiuslikku kuud. Ostetud sai garderoob ja mitu uut vaipa.
Muide, kulude teemal rääkisime Mariniga natuke põhjalikumalt meie uue podcasti esimeses osas: Räägime rahast podcast: Karin & Marin. Kaks osa saime novembri alguses linti ja kuu lõpus teeme juba uusi juurde. Podcasti tegemine on nii põnev kui ka hirmus kogemus aga kindlasti arendav ja toob ellu uusi seiklusi. Ma lihtsalt püüan olla vähem introvert ja rohkem avatud inimene ja sellepärast olin ka nõus Marini ettepankuga podcasti teha.
Tulude poolelt on rõõmsaid uudiseid, mulle laekus passiivselt 113.33 eurot, millest 88 eurot olid IuteCrediti intressid ja ülejäänud MAIN ja TU dividendid. Ma mäletan küll kui suvel jätsin mõned woldid-boldid tellimata ja uued rannariided šoppamata, ostsin siis hoopis võlakirju kui neid hea hinnaga pakuti. Preemia ongi nüüd käes ja võlakirjad istuvad ka kontol edasi, ootavad järgmist väljamakse kuud.
Dividendiportfellil läheb hästi, vahepeal tuli oktoobri põhi ära kannatada, ma ostsin sel ajal margin laenu eest aktsiaid juurde kuna mul endal polnud raha kuskilt võtta ja see oli muidugi suureks abiks, sest siis tuli kohe järsk karutururalli ja portfelli YTD tootlus on tänaseks -5%. Minu arust on see suurepärane tulemus, see on ju peaaegu nullis – ma olen enda skilliga ikka päris rahul 😀
Oktoobris jäi investeeritud raha hulk natukene väikseks, selle aasta kohta isegi rekordväikseks, raharattasse läks 1023 eurot, millest 3. sambasse läks 600, 2. sambasse 210, LHV eraisiku portfelli 100 ja dividende/intresse reinvesteerisin 113 eurot. Aga pole viga, päris hea tunne on öelda, et investeerisin rekordvähe kui summa on üle 1k.
Mul on eesmärk pandud, et lisan portfelli aasta jooksul juurde 20 000 eurot uut raha. 4700 eurot tuleks veel panna, et see täis saada. Aga kui saan 18k-19k täis on ikka väga hea, siin ei mängi suurt rolli mitu senti puudu jääb, oluline on see, et tõesti nii suur raha on sisse läinud ja ma valisin eesmärgi ka ju täiesti lambist. Järgmine aasta lisan 30k? Neli aastat tagasi oli 20k mu terve aasta palk, nüüd ma investeerin selle raha. Suht ebareaalne ikka kust ma üles roninud olen.
Kodu arvesse võtmata, oli minu varade väärtus septembris 44 970 eurot ja mu netoväärtus 44 404 eurot ja arvestades, et kuu kulud olid 2429 eurot, siis minu rikkus aastates on 1.5 (44 404 / 12 x 2429). Seega kui ma ise 5k juurde panen veel aasta lõpuks, kas siis tuleb ikkagi portfell 50k täis?
Pinsi Põlv 