Statistikaga halva investorpsühholoogia vastu

Meie investeerimistulemust mõjutab 50% investorpsühholoogia ehk see kuidas me turul käitume. Tavaliselt jäädakse karuturul müümisega liiga hiljaks ja pulliturul ostmisega samuti liiga hiljaks ja sedasi see psühholoogia meie vastu töötab. Olen selle teema kohta paaril viimasel aastal rohkem lugenud ja huvitavaid avastusi teinud. Investorpsühholoogia on otsetee turgude statistikani ja just nimelt statistika tundmine aitab mul taltsutada mu “maasoolikat”, mis aeg-ajalt ikka sosistab, et “kuule, mis oleks kui müüks selle positsiooni lihtsalt maha?”

Koondvaatena võiks öelda, et 61% minu varadest asuvad indeksfondides (kõik eraisiku all), seega suures enamuses olen ma härra turu meelevallas. Mu III sammas on praegu vee all! Kas pole masendav, ma olen sinna aasta otsa investeerinud ja tulemust ei mingit. Osta ja hoia strateegiat adopteerides tuleb pai teha ka sellele okkale, mis torgib siis kogu mu kasum on vahepeal aurustunud. Ettevõtte all on mul mõned USA aktsiad, mida plaanin pikaajaliselt hoida, need esindavad hetkel järgnevaid sektoreid:

Jason Fieber ütles oma raamatus “5 Steps to Retire in 5 Years” (publitseeritud 2018), et kui ta midagi muudaks, siis ta annaks oma dividendiportfellis suurema osatähtsuse tervishoiu ja tehnoloogia sektori asemel kinnisvara ja energiasektorile.

Samasuguse järelduseni jõudsin ka mina eelmisel aastal.

Aga kui üks sektor, mis minul puudub, peaks peaks nüüd buumima, siis ma jään sellest kasvust ilma ja see väga tore ei ole. See on hajutamata portfelli risk. Laiapõhjalistes indeksfondides on iga sektoril oma koht täiesti olemas aga selle sama laiapõhjalisuse tõttu ma ei saa nii kõrget tootlust, kui kontsentreeritult ainult ühte buumivat sektorit käes hoides. Kontsenteeritud protfell on seega päris tore kui turg liigub üles. Kuigi ka siin on erandeid, mõelge kasvõi Madis Müüri peale, kes ei suutnud eelmisel aastal oma kontsentreeritud portfellist plussnumbreid välja pigistada, samas kui aktsiaturg tegi +24%.

Kõige valusam on näha oma portfelli all -30% või -50%, siis kui turg ise on tulnud alla vaid -10%. Või kui turg taastub korrektsioonist aga sinu portfell on ikka -30%. Mul juhtus nii eelmisel aastal kui Tallink ja Silvano ei tulnud üldise turu tõusuga kaasa. Langeval turul pakub seega laiapõhjaline indeksfond õiglast kaitset – turu keskmisest eriti palju hullemaks ei lähe.

Samas see on just selline aeg kui tööle hakkab “maasoolikas” ja mulle tundub, et homme on veel hullem päev kui täna. Aktsiad kukkusid -10%? Ok, järgmisena tuleb -20%. Aktsiad on kukkunud -30%? Ok, hoia piip ja prillid, kohe tuleb -40%, -50%, -80%.

See on decision bias, millel ei ole reaalsusega mingit pistmist.

Teame, et turud liiguvad 2/3 ajast üles ja 1/3 ajast alla aga tegelikult on plussis ja miinuses päevasid enam vähem võrdselt. Kohe illustreerin seda mõtet. Kauplemispäev on plussis (up) siis kui päev sulgub avamishinnast kõrgemal ja miinuses (down) siis kui päev sulgub avamishinnast madalamal.

Siin on S&P 500 (SPX) statistika üle viimase 2518 kauplemispäeva ehk 10 aasta (alates 30. jaanuarist 2012 kuni 28. jaanuarini 2022). Näidatud on plussis päevade ja miinuses päevade jaotust. S&P 500 sulgus 30.01.2012 hinnaga 1313,01 ja 28.01.2022 hinnaga 4431,85. Seega, me oleme saanud osa vägevast pulliturust (3-kordne kasv) aga ometi on plussis päevade ja miinuses päevade jaotus enam-vähem 50%-50% (kui täpne olla siis 54,7% vs 45,3%). Seega, 2518-st päevast umbes pooled olid plussis ja pooled miinuses.

Toon ühe näite veel. SPXL on 3x leveraged S&P500. See tähedab, et kui SPX liigub ühe punkti, siis SPXL liigub kolm korda rohkem ehk kolm punkti. Valisin nüüd 2-aastase perioodi, alates 30. jaanuar 2020 kuni 28. jaanuar 2022 ehk 505 kauplemispäeva. 30. jaanuaril 2020 sulgus SPXL hinnaga 69,26 ja 20. jaanuaril 2022 hinnaga 114,58. Viimase kahe aasta jooksul on turg keskmisest paremat tootlust näidanud ja mis te arvate, milline oli plussis ja miinuses päevade osakaal?

Ka siin oli plussis ja miinuses päevade osakaal umbes 50%-50% (täpsemalt 55,4% vs 44,5%) ja seda isegi nõnda tugeval pulliturul. Olen näinud täpselt samasugust statistikat üle viimase 30 aasta ka DOW kohta.

Tegelikult ongi nii, et olenemata sellest, kas me oleme parasjagu pulliturul või karuturul, ikkagi eksisteerib umbes 50% tõenäosus, et järgmine päev on plussis (või miinuses).

Isegi siis kui on olnud 3 järjestikust plussis päeva, on ikka 50% tõenäosus, et 4. päev on plussis. Kui on olnud 4 järjestikust plussis päeva, siis 50% tõenäosusega on ka 5. päev plussis. Kas pole naljakas? Iga päev on justkui uus algus ja turg nagu eelmist päeva ei mäletakski.

Kui plussis ja miinus päevade osakaal on umbes 50-50, siis kuidas turud 2/3 ajast kasvavad? Öös on asju 🙂 Osa hinnatõusust tuleb üleöö positsioonide hoidmisest – järgmiseks hommikuks on hind võrreldes eelmise päeva sulgemishinnaga üles hüpanud ja uus päev avaneb kõrgemal.

Mõndasid asju on tasunudki ainult öösiti hoida, nt SPY-nimelise ETF-i kohta on näidatud, et parim tootlus on saadud kui seda õhtul sulgemishinnaga osta (buy at close order) ja järgmisel päeval avanemishinnaga müüa (sell at open order) ja nii iga päev aastaid ja aastaid. Kui SPY-d on omatud ainult kauplemispäeva jooksul (osta turu avanedes ja müüa turu sulgudes), siis on mineviku tootlus olnud hoopis negatiivne! Vahepealse tootluse on võimalik saavutada kui rakendada lihtsalt osta ja hoia strateegiat.

Osta ja hoia strateegia tähendab kahjuks seda, et taluda tuleb nii head kui halba ja osta tuleb nii tõusval kui langeval turul. Tõusval turul on osta palju kergem kui langeval turul. Aga kui omada kogu turgu, siis pikaaegse strateegia puhul on kõik turu korrektsioonid olnud head ostukohad.

Mina suunasin III sambasse jaanuaris natuke rohkem raha kui muidu ühes kuus keskmiselt vaja oleks aga kuna sinna investeerimise lagi tuleb üsna varakult ette, siis pean ostukohti mujalt otsima. Balti aktsiaid näppisin ka vahepeal juurde aga usa dividendiaktsiad ei ole mu portfellis küll erilist nõrkust näidanud ja lisaks regulaarsetele ostudele miskeid lisaostusid ma turu korrektsiooni tõttu teinud ei ole. Kauplemiskontole soetasin küll reedel uue positsiooni.

Püsigem siis neutraalsed, 50% tõenäosusega on esmaspäev roheline 😉

Tasuta ja lihtsad võimalused aktsiate tehniliseks analüüsiks

Praegu on päris soodne aeg hakata huvi tundma USA aktsiate vastu. Esimesed aled on käima tõmmatud ja suurematele šopahoolikutele on see kindlasti mokka mööda. Mina ei ole veel ühtegi USA üksikaktsiat ostnud, sest tehingute tegemine tundub meil nii kallis ja vaadates oma balti aktsiaportfelli, paistab mulle, et peab ikka kõvasti vedama, et aktsia hinna kasv tehingukulud tasa teeniks.

Balti börsil toimetades olen täheldanud seda, et kuna meie ettevõtted maksavad dividende välja vaid kord aastas, siis on aktsia hindadel teatav sessoonsus. Enne dividendihooaega, esimesel poolaastal, on hinnad pigem kõrged ja teisel poolaastal pigem soodsamad. USA aktsiate puhul on vist veidi teistsugusemad mustrid. Raamatutest olen lugenud, et ettevõtetel on küll oma madal- ja kõrghooaeg aga suuremad müügilained kipuvad olema pigem aasta lõpus, kui aktsionärid võtavad raamatupidamuslikel eesmärkidel või halloweeni ja jõulude kulude katteks oma raha välja. Aktsiate hinnad on meie kodubörsil oma absoluutväärtuses ka palju väiksemad kui USA-s. Kui meil hind kõigub päeva jooksul 1 sendi ümber, siis see ei määra suurt midagi, mul on ikkagi olemas piisav rahapakike, et soovitud tehing ära teha. USA aktsiad on aga nii likviidsed, et ongi täiesti normaalne kui aktsia hind kõigub päeva jooksul 50 dollari ulatuses. Ma saan iga kuu kõrvale panna suhteliselt väikese summa, seega 50 dollarit määrab ikka juba küll, et kas mul on siis praegu piisavalt raha, et osta mõne ettevõtte paar aktsiat või mitte.

Selliste mõtete najal tõdesin, et uue positsiooni sisse võtmist aitab veidi paremini ajastada aktsiate tehniline analüüs. Praeguseks on mul muidugi juba IB konto lahti ja meri on põlvini aga enne ma üldse ei teadnud, et kui on soov tehnilist analüüsi läbi viia, siis, mis keskkondades analüüse tehakse ja ma veidi imestasin ka, et miks sellest keegi rääkinud pole.

Enne IB-d proovisin ja katsetasin paari erinevat varianti. Ma tahtsin kasutada midagi mugavat ja head, midagi sellist, kuhu kasutajakontot tegema ei pea.

1. Yahoo finance. See oli kõige esimene, mida ma uurisin ja mõtlesin endamisi, et kas see ongi siis see koht kus kõik treiderid istuvad. Tasuta versioon annab esmase ülevaate uuritavast ettevõttest ja kui graafik lahti lüüa, siis avaneb põhjalik tööriistade valik aktsia tehniliseks analüüsiks. Seadistused jäävad brauseri küpsistesse ja edasi-tagasi navigeerides ei pea otsast pihta asju seadistama hakkama. Kui norida, siis mulle ei meeldi see, et horisontaalne crosshair ei näita hinnatulpade maksimume vaid iga tulba peal saab näha ainult sulgemishinda. Aga graafikule võib kodulinde joonistada ja tekste kirjutada nii palju kui süda lustib. Ilma hiireta on graafikut üsna ebamugav hallata, sest sattusin ise pidevalt olukorda kus ma sõrmedega touchpadil üles-alla nühin (lootes lehekülge üles-alla liigutada) aga siis ebameeldiva üllatusena muutub selle liigutuse peale hoopis graafiku ajaskaala. Ja seda isegi siis kui kursor ei asu graafiku peal! Praegu käin ma Yahoo Finance-s vaatamas analüütikute hinnanguid ja ennustusi, muidu sinna eriti ei satu.
   

   Yahoo Finance BIIB nädalagraafik, millele seadistasin 26 ja 13 nädala EMA, MACD-jooned ja histogrammi, aeglase stohhastilise ostsillaatori ja suunasüsteemi.

2. Stockcharts.com osutus minu kasutusharjumuste juures lõpuks mu lemmikuks. Selle tasuta versioon on küll üsna piiratud, graafikule saab tõmmata kuni kolm kõverat ja indikaatoreid saab ka lisada kuni kolm. Stockcharts on palju robustsem kui Yahoo Finance aga see on mu arust antud olukorras plussiks. Võibolla olen vanamoodne või poolpime aga minu arust on graafika palju selgem. Tuleb välja, et mulle meeldivad jämedad jooned. Stockchartsi kasutan siiani ja ma leian et see on väga hea vahend, et kiiresti pilk peale visata. Negatiivse poole pealt leian, et y-telje suhtes võiks saada graafikut liigutada, sest seda oleks ligitikkuvate käibetulpade tõttu aeg-ajalt vaja. Käibe saab panna ka eraldi aknana nagu on teised indikaatorid aga ma isiklikult eelistan, et see oleks hinnagraafiku sees.
   

   Stockcharts BIIB nädalagraafik kuhu seadistasin samad näitajad.

3. Finviz. Selle tasuta versioon ei luba midagi teha ja see joonistab sulle lihsalt ühe tarbetu graafiku. Aga seda lehekülge ei külasta ma mitte graafiku tõttu, vaid mulle meeldib selle all esitatud koondtabel igasuguste näitajatega, see on tõeliselt ülevaatlik ja parem kui Yahoo Finance-s. Teine asi, mis mulle meeldib on, et kõik uuritava ettevõtte uudised jooksevad siia kokku aga noh enamus neist ei vääri muidugi üldse avamist.
   

   Finviz BIIB päevagraafik automaatselt tõmmatud sirgetega.

4. TradingView-sse ma logisin oma google kontoga lõpuks sisse, sest see võimaldab natuke rohkem kui sisse logimata. Otsid ettevõtte välja ja siis tuleb vajutada suurt sinist nuppu Full Featured Chart ja siis saab koostada oma indikaatoritega graafiku aga kuni 3 indikaatorit saad siis lisada. Lehekülg on nii külluslik, et koguaeg on tunne, et kohe vajutan kuhugi valesti ja kui brauserit refreshida siis läheb ka graafik kaotsi. Kõikvõimalikke nuppe on lisatud nii palju, et see ei mõju sugugi rahustavalt. Aga kui ma üldse tahaksin ühte neist kasutajana läbi proovida siis just TradingView-d, sest see tundub muude võimaluste poolest teistsugune.
   
   Spekuleerijatel on võimalik TradingView-st ideid koguda. Näiteks käesoleva nädala alguses soovitati Biogeniga minna pikaks ainult siis kui aktsia hind ületab 333.75 dollari piiri. Ilmselt seda loetakse siis tasemeks, mille ületamisel algab tõenäoliselt uus tõusutrend. See tähendab siis, et tuleks üles panna buy stop order, mis 333.75 hinna ületades muutub turuorderiks.
   

   Näide soovitusest osta Biogeni kõrgema hinnaga kui see praegu on.

   Kui ma IB TWS-i peale üle läksin, siis kogu oma aja ma seal nüüd muidugi ära munen. Allalaetav programm omab veebikeskkondade ees ilmselgeid eeliseid ja on mu oma käe järgi üles seatud. Tasub mul valida üks ticker kui saangi avada suure, eelseadistatud, sobiva sammuga graafiku koos kõikide mind huvitavate näitajatega.

   Lisage kommentaaridesse, milliseid veebilehekülgi olete kasutanud aktsiate tehniliseks analüüsiks ja mis on nende plussid ja miinused.

 

 

Disney – vanarauaks või mitte?

Kui kooli ära lõpetasin, tekkis mul rohkem vaba aega ja mõtlesin luua omale Netflixi konto, et oma lemmiksarju veidi mugavamalt vaadata saaksin. Googeldasin, mis variandid üldse on ja nii pälvis mu tähelepanu Disney. Jõudsin kiiresti tõdemusele, et Dinsey-st on saanud Netflixile oluline konkurent, sest nad on tulnud välja omaenda voogedastusplatvormiga Disney+. Novembri keskpaigas avati Disney+ Kanada ja USA kodanikele, käesoleval aastal avatakse see paljudes Euroopa riikides ja järgmisel kuul, märtsis, näiteks Indias. Paugu pealt oli Disney aktsia muutunud minu jaoks väga põnevaks, sest tekkisid sellised küsimused, et kas Disney+ launch Aasias võiks anda pullidele võimaluse panna aktsia uuesti rallima. Seda enam, et Disney+ paketi hind on võrreldes Netflixiga väga taskukohane ja 2019. aastal on nad üle ostnud ka Hulu! Lugesin uudiseid eelmisel aastal toimunust ja lõpuks vaatasin aastaaruandessegi. Netflixi konto on mul aga siiani avamata ja ühtegi sarja ei ole ma vahepeal vaadanud.

Tehniline pool

Esmalt uurisin, mida on teada aktsia lühiajaliste liikumiste kohta alates sellest ajast kui Disney+ avati. Novembri keskpaigas uudise avaldamise järel nägid paljud selles loomulikult ostukohta ja käive oli harilikust 4x suurem. Aga mida arvata sellest veebruaris kui minusugune laiskloom selle alles nüüd avastas? Wall Street avaldas veebruaris uudisnupu hinnaliikumise kohta, kus kohvipaksu pealt soovitati jälgida kahte hinnataset. Esiteks, kui aktsia ei suuda hoida oma 100- ja 200-päeva liikuvat keskmist, siis langeb hind 135 dollari peale ja kui ka seda taset ei õnnestu hoida, siis karud suruvad hinna 126-128 dollari tasemele. See on tehnilise analüüsi järgi juba üsna korralik vastupanutase, mida aktsia on eelmise aasta jooksul vähemalt kolmel erineval episoodil ka puudutamas käinud. Teatavasti on vastupanutase seda tugevam, mida rohkem ja mida pikema aja jooksul on hind seda puudutanud.

 

Disney päevagraafik.

Ma joonistasin graafikule 26 ja 13 päeva pikkused eksponentsiaalsete liikuvate keskmiste (EMA) jooned. Pikemajaline EMA näitab üksmeelset arusaama ettevõtte väärtusest pikema perioodi jooksul, lühiajaline EMA näitab üksmeelset arusaama väärtusest lühema perioodi jooksul. Nende kahe joone vahelist ala on nimetatud väärtustsooniks. Aeglane libisev keskmine aitab tuvastada trendi, kiire libisev keskmine paneb paika väärtustsooni piiri. Päevase sammuga graafikul näen paremas servas langustrendi, mis eriti võimendus täna, sest viirusepaanikas aktsiate hinnad on kõvasti pihta saanud ja Dinsey avanes 132 dollari peal.

Pärast suurt novembri tõusu taandus aktsia hind kuu aja jooksul väärtustsooni ehk et pullid ja karud jõudsid lõpuks üksmeelsele arusaamale ettevõtte väärtusest. Nüüd aga on realiseerunud see stsenaarium, kus aktsia avanes üsna madalal ja saab näha, kas 126-128 dollariline hinnatase läheb taas proovimisele. Kas see on võimalik ostukoht? Teoreetiliselt peaks aktsiat ostma siis kui tunneme, et aktsia hind jääb tegelikust väärtusest madalamale. Lihtne öelda!

Fundamentaalne pool

Millisena paistab Disney kui tema aastaaruandesse piiluda?

Esimene avastus, mille ma tegin oli jahmatav. Otsisin aruandest üles Disney tulusegmendid, mis on järgmised:

• 25% Media networks – telejaamad, National Geographic ajakirjad
• 26% Teemapargid, hotellid, Disney cruise line & products
• 11% Studio Entertainment – picture production and distribution under the Walt Disney Pictures, Twentieth Century Fox, Marvel, Lucasfilm, Pixar, Fox Searchlight Pictures and Blue Sky Studios banners (kinodele litsenseerimine)
• 9% Direct-to-consumer streaming services, which include Disney +, ESPN+, Hotstar and Hulu (reklaam ja subscription fees)

Mu esialgne hüpotees, et kas Disney+ tulek võiks kasumi mõttes meid üllatada, sai paugu pasunasse, sest voogedastus jääb väikseima tulusegmendi sisse ja ilmselgelt jäävad teemapargid Disney ärimudelis veel pikaks ajaks domineerima. Perepilet teemaparki on kindlalt kallim kui Disney+ eest küsitav 7 dollarit.

Kusjuures, käisin hiljuti Itaalias ja juhtusin ühes turisti tõmbepunktis tahtmatult kahe ameeriklasest vanaema juttu pealt kuulama. Üks vanaema ütles teisele, et kui tal sünniks järgmine lapselaps, siis ta ei viiks enam lapsi Disneylandi, sest ta viimane kogemus oli väga halb. Ma sel hetkel ei pannud üldse kahte otsa kokku, et mul ju Disney parajasti vaatluse all ja nüüd siis nina ees inimene, kel on värske kogemus, et uuriks siis juurde, mis seal niiväga ei ebameeldivat oli.

Järgmiseks tõmbasin Macrotrends-st alla Disney aktsia ajaloolised hinnad ja seadsin koos kasumiga liistule. Viimase 10 aasta andmestikust hakkab silma stabiilne kasumi kasv aktsia kohta, mis viimasel aastal on jõhkralt alla käinud. Kusjuures aktsia hind sellele ei ole reageerinud, pullid suruvad hinda edasi üles, sest Disney avaldab toredaid uudiseid ülevõttudest ja Disney+ kohta. EPS on praeguseks langenud 3 järjestikust kvartalit. 2020. aasta eest ootavad analüütikud kasumit 6,14 dollarit aktsia kohta, mis on samuti vähem kui oli 2019 ($ 6,68 aktsia kohta). Arvestades, et viiruse tõttu on suletud teemaparke, võib kasum oodatust väiksem tulla. Ma ei näe siin midagi rõõmustavat, aktsia hind peab sellele jamale ükskord reageerima hakkama!

Rahaline positsioon

Raha on Disneyl 5,5 miljardit dollarit, raha ühe aktsia kohta 3 dollarit, pikajalisi laene 38 miljardit dollarit. Võlg suurenes aastaga 123%. Seega seis on väga erinev võrreldes sellega, mida ma Apple’i puhul nägin, kel on raha laenust kaks korda rohkem.  Võlategur on 0,4.

Hinna ja kasumi suhtarv

2019. a. EPS oli 6,68 dollarit aktsia kohta ja hetke aktsia hinnalt 134 dollarit, on P/E 22,5. Eeldades 2020. aasta eest kasumit aktsia kohta 6,14 dollarit, siis on praeguse hinna pealt P/E ikka väga kõrge, 21,8. Või kuidas sina vaataksid aktsiat, mille oodatava kasumi langus aastal 2020 on 8% ja võlg on hüppeliselt kahekordistunud?

Ise on nad põhjendanud EPS-i langust järgmiselt:

Kes aru sai? Sisuliselt öeldakse, et kasum aktsia kohta langes, sest tehti ülevõttusid ja nende tõttu suurenes aktsiate arv. Küll aga ma ei saa hästi aru, miks analüütikud nüüd voogedastuse suuna võtnud Disney-le pakuvad ka 2020. aastaks jätkuvat kasumi langust.

Rahavoog ja ärirentaablus

Rahavoog kukkus 2019. a. sisuliselt kokku, kuna seoses ülevõttudega kulutati kogu raha ära. Praegu on see 0,7. Varasemalt on see aga muidu päris ilus olnud ja dividendi makset korralikult kattev.

Müügitulu oli 2019. a. 69,5 miljardit, tulu enne tulumaksu 13,9 miljardit dollarit, seega maksueelne rentaablus 20%.

Ma isegi nagu näen, et Disney suudab voogedastuse tulusegmendis oma käivet edaspidi kasvatada, kahju ainult, et selle osakaal kogukäibest üsna madal on. Kui lõbustuspargid jäävad sel aastal külastamata, siis on kindlasti äri pekkis. Kuigi minu arvates on teemapargid tohutult iganenud asi, on viimased 10 aastat siiski pakutud ilusat kasvu –  see on tõestus, et see on ometigi olnud täiesti toimiv äri. Ja loomulikult mulle meeldib ka Disney filmide produktsioon, jooksen ka ise Marveli filmidele tormi, sest see fantaasia on sõltuvust tekitav ja teistsugune. Star Wars mulle näiteks üldse ei istu. Pigem on filmidega nii, et mis läheb mulle peale, läheb enamusele peale aga mitte vastupidi.

Kui lauale pannakse hind $ 126-128, siis ma julgeks pullituru tingimustes spekuleerida ja läheks pikaks, ootaks Disney+ uudiseid märtsist ja korjaks lühiajalisi kasumeid. Aga ma ei julgeks täna osta teadmisega, et hoiaksin Disney’t kogu ülejäänud elu. Minu jaoks on vanarauda liiga palju, sest kujutan tänapäevast meelelahutust kuidagi teist moodi ette kui massikülastustena teemaparkides. Entertainment peaks ju tulema minu juurde, mitte vastupidi?

Dividendiuudised

Vahepeal on laekunud dividendiuudiseid Merkolt, Harju Elektrilt ja LHV-lt. Sel aastal keegi dividendi tõstnud ei ole, seega peab üsna hoolikalt jälgima, et passiivse sissetuleku eesmärk kindla peale täidetud saaks. Ma olen alati tähtsustanud füüsiliselt kätte laekuvat raha rohkem kui numbreid realiseerimata kasumi real. Laekuva raha uuesti tööle saatmine laseb kasutada liitintressi jõudu, mida pärast esimest kolme investeerimisaastat juba natuke tunda on. Ma ei ole esimesest päevast peale sentigi investeerimiskontolt raha välja kandnud ja väga motiveeriv oli eelmise aasta lõpus näha, et 10 800 eurosest portfellist moodustasid dividendid 880 eurot.

Merko

Merko teavitas dividendist 60 senti aktsia kohta, mis teeb seekord minu ostuhinnalt dividenditootluseks 6,2%. Veidi on löök alla poole vööd, aga hea et ma siis naisterahvas olen. Kahel eelmisel aastal oli mul Merko dividenditootlus 10% (2019) ja 8,7% (2018). Eks ma üritan edaspidigi soodsamaid ostuvõimalusi ära kasutada, tänane aktsia hind mulle minevikku mäletades atraktiivne ei tundu.

Joonis 1. Aktsia hind ja minu keskmine ostuhind.

Varasemalt (enne 2018) on Merko dividendimäär jäänud sarnasesse vahemikku (Joonis 2A). Dividendimäära lagi paistab olevat 10-11% juures ja iga kord kui lage tabatakse, järgneb sellele suurem dividendikärbe. Võib arvata, et suur raha ülejääk hakkab silma ka võlausaldajatele, kes sellistes oludes ilmselt suuremaid tagasimakseid hakkavad nõudma. Dividendimaksete aastasest kasvumäärast me Merko puhul rääkida ei saa (Joonis 2B) aga väljamaksemäär on stabiilselt üle 60% teenitud kasumist (Joonis 2C), mis vastab Merko väljakuulutatud dividendipoliitikale, mille kohaselt kuulub väljamaksmisele 50-70% aastakasumist.

Joonis 2. Dividendimäär (A), Dividendimaksete aastane kasvumäär (B), Väljamakse määr (C), Dividendimakse kaetus vaba rahaga (D).

Dividendide maksimiseks peab välja makstav raha reaalselt konto peal eksisteerima, see raha ei saa olla klientide käest veel sissenõudmisel. Kui selgub, et mingil põhjusel väljahõisatud dividendi maksmiseks vaba raha ei ole, võib ettevõte olla sunnitud koguni laenu võtma, et täita investoritele antud lubadusi.

Seda, kas dividendimakse on vaba rahaga kaetud, näitab vaba rahavoog. Kui kapitalikulutused jäid 2019. aastal tavalise 1 mln piiridesse (ma ei tea kuidas neid kulutusi peaks aruandest välja lugema), siis ma hindan vaba rahavoo ühe aktsia kohta ca. poole väiksemaks kui sellele eelnenud aastal aga see oleks vähemalt positiivne number ja mis kõige olulisem – dividendi väljamakset kattev (Joonis 2D, 2019. aastale ma rahavoo tulpa ei ole veel joonistanud aga sa võid seda vist poole lühemana kujutada kui see oli 2018. aastal).

Harju Elekter

Ka Harju Elekter teavitas oma välja makstava dividendi, mis jäi samale tasemele kui eelmisel aastal, 18 senti aktsia kohta. Kui Merko puhul otsin ikka aeg-ajalt võimalusi aktsiaid juurde soetada, siis Harju Elektrist olen tegelikult kogu käesoleva aasta lootnud lahti saada.

HAE EPS-i kasvumäär oli 2019. aastal 56% võrreldes 2018. a. tulemusega. Kaldun arvama, et aktsia hind sellele ei reageeri, sest meedias on olnud negatiivseid pealkirju ja ajalooliselt on see reageering ka pehmelt öeldes tuim olnud (Joonis 3).

Joonis 3. Harju Elektri aktsia hind ja kasum aktsia kohta.

Kui 2018. aastal suutis HAE oma äritegevust korraldada nii, et raha viidi majast välja, mitte ei toodud seda sisse, siis 2019. aastal toodi sisse ja seda 25% rohkem kui 2017. aastal. Minu ostuhinnalt jääb HAE dividenditootlus 3,9% juurde. Tänavune dividend moodustab tegelikult viisaka väljamaksemäära, 129% aasta kasumist. Et justkui ei saaks öelda, et liiga vähe maksavad. Enamus aastaid on HAE dividendimakseid tõstnud aga paraku ettevõtte agressiivne laienemine mõjutab investoritele jaotatavat kasumit alati esimesena. 2019. aasta rahavood on paremas seisus kui varasemal aastal aga mulle ei jää küll kuidagi muljet, et võrreldes rahavoogudega oleks järjepidevalt liiga vähe dividende välja makstud.

Joonis 4. Dividendimäär (A), Dividendimaksete aastane kasvumäär (B), Väljamakse määr (C), Dividendimakse kaetus vaba rahaga (D).

Miks ma siis sellest ettevõttest loobuda tahan? Psühholoogilistel põhjustel. Mind ei köida enam sellised ettekäänded nagu “suurepäraselt juhitud ettevõte” ega “ainuke ettevõte, kes ei ole ühelgi aastal dividendimakseid vahele jätnud”. Ma ootan juba 2018. aastast saati kui põhjamaades võideti suuri hankeid, ilutulestikku ja rahapadasid aga tegelikkuses “Soome projektid läksid planeeritust kallimaks” ja “tänaseid tulusid ootame hoopis homseks”. Mulle ei paista see eriti suurepärase juhtimisena, ma ei saa sellest ettevõttest lihtsalt aru. Põhimõtteliselt, ma ei saa tegelikult aru, kuidas ta äri teeb.

Harju Elektri P/E väärtus on olnud üle 30 juba 2 järjestikust aastat. Sel ajal kui ma ettevõtte soetasin, oli P/E kusagil 5 kandis. Mispärast peaksin ma olema nõus nii kallist ettevõtet hoidma? Selleks tuleb näidata fenomenaalset kasumi kasvu aga agressiivne laienemine ei võimalda seda saavutada. Kui tänane kasum jääb konstantseks, teenin oma investeeringu tagasi 30 aastaga 😦

Enne sellise positsiooni müümist, millesse olen sisse läinud pikaajaliste plaanidega, vaatan üle oma investeerimisdeklaratsiooni, kuhu olen “kaine peaga” kirja pannud tingimused, millal on müümine mõistlik. Leian sealt järgmised müügikriteeriumid:

1) Dividendimaksete peatamine või vähendamine (mis iganes põhjustel – nt. ettevõte laieneb, vaba rahavoo langus)
2) Dividendipoliitika muutumine halvemuse poole
3) Ettevõtte juhtkonna vahetus, börsilt välja ostmine

Esimene punkt lubas mul sisuliselt müüa juba eelmisel aastal. Ma oleksin 2017. aastal 1500 euro eest pidanud soetama mitte Harju Elektrit, mille tegevusest ma kottigi aru ei saa, vaid Applet, mille äri mind otseselt iga päev mõjutab. Aga tollal alustades, kartsin raha kaotada ja ei julgenud välisaktsiate poole üldse vaadata, isegi koduturult oli hirmus osta.

Kui rahuldava hinnaga maha müüa ei õnnestu, siis ei jää muud üle kui hoida ühe aasta veel ja võtaks raha siis välja kui oma kodu hakkan ostma. Kõige vähem tahan ma seda raha niisama turul maha mängida. Kas neljas aasta näitaks, et tegelt voolab sellesse ettevõttesse räigelt raha sisse? Käibe ärirentaablus on viimasel kahel aastal ikka korralikult alla kukkunud 2,1% (2018) ja 2,3% (2019) peale, varem oli 5% peal, sellest kõrgem pole viimase 10 aasta jooksul olnud. Sellise rentaablusega, ei saa ju suurt midagi oodata…

Apple – kas osta või müüa?

Esmalt teeme ühe asja selgeks: Apple ei ole ettevõte, mis müüb telefone ja arvuteid. Kes on lugenud Simon Sinek’i “Start With Why” – teab, et Apple erineb teistest tehnoloogiaettevõtetest selle poolest, et ta mitte ei müü oma tooteid – oma WHAT’i – a beautiful and a powerful product – wanna buy? – vaid müüb suhtumist – oma WHY’d – we believe in challenging the status quo and doing things differently – wanna buy? Esitletakse väga osavalt leeri, kuhu sa kuuluma hakkad kui Apple’i toote omale soetad. Sa oled ka nüüd teisitimõtleja, entusiast ja early adopter, mitte skeptik või pragmaatik. Kusjuures ratsionaalsed ajud ei ostaks üldse Apple’i tooteid, sest samu asju tehakse teiste poolt veel vägevamalt ja veel paremini ja veel odavamalt (võibolla mitte ilusamalt). Apple’i tooteid ostab siiski Apple’i WHY-sse armunud aju ja sinna ei ole midagi parata. Nii on Sinek rääkinud.

Vaatame siis minu tundeid. Esimese Apple Macbooki ostsin 2010. aastal. Enne seda oli mul juba väike iPod ja hiljem soetasin esimese iPhone’i. Praegu on mul kasutuses Macbook pro, iPad ja iPhone. Apple’i tooted on minu meelest koguaeg olnud natuke liiga kallid, iPadi ja viimast telefoni pole ma täishinnaga ostnudki, ikka vaatan second hand‘ist mõne vanema mudeli välja. Sülearvutid on väga head, vähemalt vanasti olid. Nende touchpad on üle prahi, see plaat on maailma kõige mugavam asi ja seetõttu ei ole ma kunagi omale hiirt ostnudki. Lisaks, olen alati hinnanud head retina ekraani, kuna ma lihtsalt jälestan matti (miks peab kõik olema karvane, kui see saab ka olla terav?). Ja kolmandaks – airdrop. Kui sa kord oled oma Apple seadmetega airdropi lummavasse võrku langenud, siis sa ei astu enam kunagi tagasi skeptikute poolele.

Kaks eri maailma

Kontoris olen hetkel sunnitud kasutama Delli (no see on mul valitud läikiva ekraaniga ja on üldse muidu väga peen), aga ikkagi olen kodus justkui ühes maailmas ja tööl teises maailmas. Mul ei tule praegu meelde, millal ma olen öelnud midagi head Windowsi kohta, raevust pimestatuna puudus täna üsna vähe, et ma oleks teatud põhjustel raali vastu seina lajatanud. Apple’i poole võiks mürginooli heita touchbar‘i ilmumise järel, mis on koos liblika-klaviatuuriga ikka üks hirmus kombo. Asju on tehtud küll teisiti aga lõpuks loeb ikkagi, et komponentide koostöö minuga oleks seamless ja töökindel.

Ettevõtte kliendina on mul seega 10-aastane kogemus aga aktsiaid pole mul kunagi olnud ja mis toimub Apple’i rahakotis, ka ei tea. Huvitav, kas Apple aktsiaid ostavad ka “armunud” ajud ja ratsionaalsed “lepivad” Microsoftiga?

Vaatasin Yahoo finance-s ringi ja minu üllatuseks kohtasin tugevaid ostusoovitusi. Kuidas on see võimalik, miks soovitatakse sellise hinna pealt seda aktsiat osta? Ebaloogiline! Täna avanes selline pilt. Mitte ühtegi müügisoovitust, enamus on ostusoovitused ja tänavune hinnasiht on seatud 334 dollari peale, seejuures uljamad on pannud selle 400 peale! Absurd! Või kas ikka on?

Protsent müügitulust

Ma olen kuulnud, et Apple’i kõige menukam toode on iPhone ja mul on kujunenud arvamus, et kui telefonimüük läheb hästi, läheb kogu ettevõttel hästi. Selle kinnituseks vaatasin finantsaruandest, et telefonide müük moodustas ettevõtte müügitulust 2019. fiskaalaastal 54,6%. Siit võin püstitada hüpoteesi, et kui 5G telefonid müüki tulevad, siis on alust oodata, et kogu ettevõtte müügitulusse annab see märkimisväärse panuse. Kui sa arvad aga, et näiteks airpods‘id on menu, sest kõik kannavad neid (miks te korralikke kõrvaklappe ei osta?), siis mina üksnes selle toote pärast aktsiaid ei ostaks, sest selle panus müügitulusse on armetu (koos muude pisividinate ja kelladega alla 9%).

Hinna ja kasumi suhtarv

Alustuseks vaatasin, mis on toimunud minevikus, et teada saada, kas ma olen millestki üldse ilma jäänud. Tõin ühele graafikule aktsia hinna (päeva täpsusega) ja kasumi (EPS, kvartali täpsusega). Aktsia hind on üsna hästi liikunud käsikäes koos kasumiga, nagu sukk ja saabas. Suuremate kasumikasvude korral on ka aktsia hind suurema hoo sisse saanud. See muster on sisuliselt murdunud viimasel aastal, millest ma järeldan, et viimaste kuude aktsia hinna kasvu on rohkem sisse kirjutatud haipi kui käega katsutavaid tulemusi ja praegune hind ei pruugi olla enam õiglane.

Mis tahes õiglase hinnaga ettevõtte P/E suhtarv võrdub selle ettevõtte kasumi kasvumääraga. Seega, laias laastus, kui Apple’i P/E suhtarv on 25, siis peaks ettevõte kasvama umbes 25% aastas. Loomulikult ei ole sellises suurusjärgus kasv võimalik igal aastal, sest no aint Kuu peale võid sellise tempoga kasvada. 2018 oli võrreldes 2017. aastaga väga edukas – kasumi kasvumäär oli 30%. 2019. aasta oli võrreldes 2018. aastaga kehv. Midagi ei kasvanud, hoopis kahanes. Telefonimüük sai kõvasti kannatada umbes sel ajal kui USA ja Hiina pidasid kaubandussõda. Milline tuleb aasta 2020? Pange oma panused.

Rahaline positsioon

Kui Apple istub miljardite otsas, siis see peaks huvi pakkuma küll. Mulle jääb silma, et ettevõttel on raha (Total cash, cash equivalents, marketable securities) kaks korda rohkem kui pikaajalist võlga. See annab märku tugevast bilansist. Pärast võla maha arvamist on raha ühe aktsia kohta 22 dollarit. Seda võib võtta kui hinnaalandust, st. sa ei osta seda aktsiat mitte hinnaga 320 dollarit vaid 320 – 22 = 298 dollarit. Aga kuna aktsia hind on suht kõrge, siis ei määra see 22 dollarit muidugi suurt midagi. Oleks aktsia hind 44 dollarit, oleks see absoluutselt märkimisväärne. Otsige selliseid ettevõtteid!

Finantsaruandele lisaks uurisin ka, mida posijad (analüütikud) käesolevaks aastaks prognoosivad. 2020. aasta müügilt oodatakse kasumit 15,7 dollarit aktsia kohta, mis 320-dollarise hinnaga teeb P/E suhtarvuks 20,4 aga 298-dollarise hinna pealt juba 19. Pean tunnistama, et 19 on palju ahvatlevam kui graafikult paistev 25. Niiet tasub vaadata esimesest numbrist natuke kaugemale.

Võlategur

Kui sa pangast laenu tahad saada, siis laenuhaldur vaatab, kui palju on sul võlgu ja kui palju varasid. Omakapitali leiad aruandest Total shareholders’ equity realt, 90,5 miljardit. Võla leiad Non-current liabilities: term dept realt 91,8 miljardit. Omakapitali ja pikajalise võla suhtarv on seega esmapilgul hirmus 1. Nõrgas bilansis oleks võlga 80% ja omakapitali 20%, niiet pankrotti ikkagi karta ei ole. Raske võlakoormaga noored ettevõtted on palju riskantsemas seisus. Võla puhul määrab ka see, et milline see võlg on – kas võlakirjad (hea võlg) või pangalaen (halb võlg). Ma tean, et Apple väljastas kunagi võlakirju 3% intressiga aga rohkem edasi ei uurinud. Pangalaen on halb võlg, sest selle võib pank üks hetk järsku sisse nõuda kui laenaja enam panga silmis hea välja ei näe, võlakirjadega seda ohtu ei ole.

Tehnoloogia ettevõtete puhul peab alati arvestama ka sellega, et olenemata sellest, et bilansis on näidatud, et ettevõttel on omakapitali 90 miljardi eest, siis raskete aegade saabudes kui vara on vaja maha müüa, õnnestub kiirmüügiga teenida sellest summast vaid neljandik. Apple’i puhul ma võla pärast ei muretseks, sest sularaha hulk on piisav selle katmiseks. Kusagilt jäi silma lause, et Apple on maailma suurima sularaha hulgaga ettevõte. No sel juhul, oled leidnud ikka piraka rahapaja.

Rahavoog

Nüüd loeme raha, mille äritegevus sisse toob. Teadma peab seda, et sama suure rahapaki saamiseks peavad ühed ettevõtted kulutama rohkem kui teised ettevõtted. Vaba rahavoog on raha, mis jääb normaalsetest kapitalikulutustest üle. See on raha, mida ei pea kulutama. Vaba rahavoo aktsia kohta leiad kui põhitegevuse rahavoogudest lahutada maha kapitali kulutused ja saadud tulemus (free cash flow) jagada läbi aktsiate kaalutud keskmisega. Näiteks Apple’i 320-dollariline aktsia toodab rahavoogu 12,7 dollarit aastas, siis rahavoo suhtarv on 25:1. See tähendab, et raha tootlus on 4%. No see ei ole hiilgav. Kui aktsia hind oleks 20 dollarit ja rahavoogu toodetakse 2 dollarit aastas, siis on rahvoo suhtarv 10:1 ehk raha tootlus on 10%, mis on vist traditsioonilises mõttes keskmine. Kui leiad aktsia, mis maksab 20 dollarit ja toodab jätkusuutlikult 10 dollarit rahavoogu, siis pane kogu oma vara panti ja osta kokku nii palju aktsiaid kui jaksad.

Ärirentaablus

Apple’i müügitulu oli 2019. aastal 260 miljardit. Maksueelne kasum oli 65,7 miljardit. See teeb maksueelseks rentaabluseks 25%. Seda tuleks võrrelda sama sektori teiste ettevõtetega, et järeldada, kui rentaabel uuritav ettevõte ikkagi on. Kui majandusel peaks halvasti minema, siis on eelisseisus ettevõtte, kes teenib sama kasumit aga saavutab selle poole väiksemate kulutuste abil. Ise mõõdan rentaablust alati eriti hoolega siis kui kaalun osta mõnda kaubamaja või kaubandusvaldkonnas tegutsevat ettevõtet. Konkurents on seal lihtsalt nii tihe ja marginaalid nii väikesed, et siis on rentaablust ääretult oluline jälgida.

Üks näitaja, mida ma veel aruandest näpuga taga ajasin, olid kulutused teadus- ja arendustööde finantseerimiseks. Mitte mingil juhul ei oleks ma tahtnud näha selles valdkonnas langevaid kulutusi, eriti pärast ebaõnnestunud telefonimüüki. Õnneks on need numbrid sama suured nagu varasematel aastatel. Seega, ootame innovatsiooni ka edaspidi.

Jooksev tulu investoritele

Apple maksab dividende, mis ei ole praeguse hinna pealt loomulikult ahvatleva tootlusega aga sellest võibolla rohkem tähtsustaksin seda, et ettevõttel on kombeks oma aktsiaid tagasi osta. See on kindel märk sellest, et ettevõttel läheb väga hästi. Raha saaks ju igale poole toppida, laieneda ja osta üle ja teha igauguseid halbu finantsotsuseid, aga nemad hoopis ostavad aktsiaid tagasi. Buffetile avaldavad ka sellised ettevõtted tugevat muljet ja teatavasti ei puudugi Apple tema portfellist. Ma nüüd jälgiks, kas praeguse hinna pealt nad ka ostaks aktsiaid tagasi? 😀

Mida siis Apple’i aktsiaga teha?

Kui ma praegu omaksin neid aktsiaid, siis ma hoiaksin. Ma ei leidnud mitte ühtegi märki, mis näitaks, et midagi oleks täiesti paigast ära. Müüa on mõtet kui uued tooted saavad jälle jaheda vastuvõtu osaliseks või siis kui sa leiad sarnaste omadustega ettevõtte, mille P/E on samas sektoris märgatavalt madalam, a’la 25 vs 15 või kui tehakse kahtlaseid ülevõttusid muudest valdkondadest või kui teadus- ja arendustööde kulusid on kärbitud (jäädakse loorberitele puhkama) või kui sularahahunnik kaob bilansist väga kähku. Hind võib olla ajutiselt kõrge ja kui sa nüüd maha müüd, siis võid saada 20%-50% kasumit aga sa ei saa kunagi kümnekordset. Võidud võta aeglaselt, kaotused võta kiirelt, mitte vastupidi. Kui hind vahepeal veits kukub, siis sinul on mõnus, madala hinnaga positsioon käes, värised aga hoiad. Sellises seisus ettevõtte hind lihtsalt ei jää kauaks alla, selleks peab midagi kardinaalselt muutuma.

Aktsiaid ostma ma ei torma aga neid omada tahaksin küll. Üldiselt on ostmiseks kaks head aega. Esimene on aasta lõpus kui leiab aset iseäralik müügirituaal, sest müüjad optimeerivad makse. Pole mingi juhus, et kõige järsemad kukkumised on toimunud ajavahemikul oktoobrist detsembrini. USA-s on sel ajal pühad ja siis on kingituste ostmiseks raha vaja. Teine on krahhide, kriiside, võngete ja värinate ajal, mida turg on viimastel aastatel aeg-ajalt ka pakkunud. Kuidas läheb selle õllenimelise viiruse ja hiina tehasetöölistega? Kas Apple võib kogeda toimuva pärast tarneprobleeme? Kindlasti ma paneks konksu sisse hinnalt ~250, sest selle hinna pealt 22-dollarilise sularahavaru ja 15,7-dollarilise kasumi korral tuleks P/E 14,5 mis oleks sellises seisus ettevõtte puhul ikka juba ülimalt atraktiivne/odav.

Lugemissoovitus

Lõpetasin hiljuti Peter Lynch’i raamatu “Üks samm Wall Streetist ees“, mille kinkis mulle sadade silmapaaride ees Kaarel Ots isiklikult. Tere, Kaarel! Sellesse raamatusse on kirja saanud üks ääretult põnev lugu ja see oli suurepäraseks abiks ka analüüsi oskuse lihvimisel. Ühtlasi ma arvan, et olen nüüd veits rohkem ettevalmistunud selleks, et Graham’i raamat lõpuni lugeda. “Intelligentne investor” on mul olnud selline kestev projekt. Täna ma ostsin uue raamatu ja sellega on siis veebruari “kooliraha” kulutatud.

Dividendilehmade ülesrivistus

Kordan ka sel aastal Roosaare stiilis dividendi maksjate kokkuvõtet aga sedapuhku palju varem – keset kõige kibedamat kasumi jaotamise hooaega. Aasta lõpus oleks tagantjärgi võrdlus samuti huvitav aga praegu on hilinejatel nii mõnelegi rahalehmaks osutuvale põssale veel võimalus selga hüpata.

Niisiis, sa oled suur Eesti ettevõtete fänn ja sul on vaba 5000 eurot, mida dividendiaktsiatesse investeerida. Kui igasse ettevõttesse lükata 500 euri, siis kuidas jaotub sinu kasum? Kes, tänases küpses majandusfaasis, tasuvad sinu vaeva heldelt ja kes on vanad koid?

Kujutlegem, et sa investeerisid eelmise aasta 30. detsembri seisuga kokku 5000 eurot, jaotatuna võrdselt kümne ettevõtte vahel. Selle eest premeeritaks sind tänavu dividendide näol 427 euroga ja dividenditootluseks on 8,6% aastas, mis on juba palju parem tulemus kui eelmisel või üle-eelmisel aastal. Aga tuletagem meelde, et 2018. aasta jõulusoodustused olid, USAs atraktiivseks muutunud võlakirjaturu ja kaubanduspingete kuhjumise tõttu Hiinaga, sedakorda eriti prisked. Kes julgesid sel ajal osta? Kui nüüd seda vana puhveti ütelust ka meelde tuletada:

Mina ventileerisin kogu jõuluaja ja siis jaanuaris ostsin Merkot hinnaga 9,2€. Huuh. Sellisteks võimalusteks tuleks rohkem raha koguda, tänaseks on see üks vähestest positsioonidest, mis näitab rohelist numbrit. Aga raha pole kunagi millegi jaoks piisavalt, isegi kui 100% säästa.

Tatatatataaa! Esikolmikus on Silvano, Tallink ja Merko. Silvano on selles rivistuses kõige jämedam rahalehm, kõigist teistest pika puuga ees. Silvano kasumi jaotamisse arvestasin nii dividendid (0,2€ aktsia kohta) kui ka jaanuari väljamakse aktsiakapitali vähendamise teel (0,2€ aktsia kohta). Selleks, et aktsiakapitali vähendamise väljamakses osaleda, tuli aktsiaid omada juba 2018. aasta 17. juuli seisuga ja aktsia hind oli siis 2,78€. Tootlus seega hämmastavad 14,4% – kui sa ei ole veel Silvano osanik, siis kahju küll, aga see rong on sinu peatusest juba mööda sõitnud.

Tabeli seis on korrigeeritud vastavalt kommentaariumis toodud tähelepankutele.

Nii nagu armas Roosaare mind käesoleva postituse kommentaarides juurde lisas, siis mai lõpus laekus uudis, et lisaks dividendimaksele jagab Nordecon raha ka kapitali vähendamise teel. Nii et 2. kohalt leiame Nordeconi. Misasja? Kas sel ettevõttel on veel aktiivseid aktsionäre?

Kolmandal kohal on Tallink. Tallink olla Soome börsil suurima dividendimaksega ettevõte. Ilmselt on siin pold merd vähe dividendiinvestoreid, kelle portfelli Tallink ei kuulu, hmm.. ja mina olen veel üks neist. Aga veel 19. juunil ostes peaks dividendide saamise õigus jääma ostjale.

Merko dividenditootlus on 10,9% (eelmisel aastal 11,4%). Pole paha, kes tahab, hop on, praeguse hinnaga ostes tuleks tootlus 9,9%, mis on ka väga hea. Merko dividendisaajate nimekiri lüüakse lukku 25.06 seisuga.

Viiendaks platseerub 8,4%-ga Kaubamaja (eelmisel aastal 7,5%), mis on minu portfellis suurima osakaaluga positsioon.

Aga on veel teisigi täiesti normaalse dividenditootlusega ettevõtteid, mida ma soetaksin kui mul oleks vastav riskitaluvus. Peab nentima, et Tallinna Sadam ei paista eriti atraktiivne selles nimekirjas kuigi pole ju tootlusel viga midagi. Täielik lati alt läbijooksja on LHV, vähe sellest et dividendidega koonerdab, ei ole ka aktsia hind kahe aasta jooksul mai alguseni tootlust pakkunud. Ostke LHV võlakirju siis kui tahate.

Minu portfellis on neist ettevõtetest pooled ja olen nende vahel ebavõrdselt ära jaotanud 5669 EURi. Minu keskmised ostuhinnad on palju kõrgemad kui olid eelmise aasta jõulupakkumised, seega enamus positsioonidel on mu isiklik dividenditootlus kehvem (punane) ja ainult sadama puhul on parem (roheline). Silvano tulemus on mul näiteks kehvem sellepärast, sest ma ei saanud osa jaanuari aktsiakapitali vähendamisest. Selline see buumiaegne investeerimine on, kannatlikult, halli habemega, tuleb oodata võimalusi odavalt investeerimiseks. Kui võimalus tuleb ja raha maetud, tuleb pikka aega uut võimalust ja uut raha oodata. See 413 euri mis aasta jooksul laekub, on muidugi abiks. Ma korjan poe ees kõik ühesendised ka üles, lõpuks tuleb euro kokku. Näed, sattusid jälle sendikorjaja blogisse.

See oli siis näide sellest, kuidas turg on mulle ära teinud. Teaalselt on võimalik teha lühikese ajaga parem tulemus sooduspakkumiste ajal ostes kui kahe eelneva aasta jooksul sisuliselt suvalistel aegadel ostes. Praegu on jälle mitmel pool soodukad, mida ette võtate?

Kuidas tõsta teenistust ja kuhu investeerida?

Siit postitusest ei saa te kummalegi küsimusele vastust, sest need on minu küsimused hoopis teile!

Teenistuse tõstmine

Ma küsin järgmisel kuul palka juurde, sest 5 kuud ei ole nüüd ju küsinud ja olen suvega ettevõttele kõvasti raha puu otsast alla toonud. Aga üks häda on ikkagi nagu. Palgatõus on juba tuleviku elustandardisse sisse arvestatud, seetõttu tahaks sellele lisaks veel midagi head saada. Paar aastat tagasi, kui ma uut elu alustasin, tegin omale põhitöökoha palgatõusu mudeli, millest mul on õnnestunud seni kinni hoida ja ei mõtlegi järgi anda. See on selline:

Kuni tänaseni on iga aasta x-teljel 2 korda, sest kaks korda aastas käin juurde küsimas. Ma hakkasin ametit õppima 805 euro eest kuus ja 2 aastat hiljem on number kahekordistunud.

Lisaks laekuvad dividendid, mis ongi midagi eriti head. Eelmisel aastal potsatas kukrusse 57 euri, sel aastal tuleb kokku 218 euri. Kuna ma päris iga kuu intresse ega dividende ei saa, okei – enamikel kuudel ei saa, siis arvestan libisevat 12-kuu keskmist, mis on hetkel 17,5 euri kuus. Ajab kõvaks eks? Dividende peaks hakkama peale viskama nõnda: Ega mul on siin kõik täpselt arvestatud ja läbi mõeldud, selle kaka värvi kõvera arvutasin selle kalku abil. Algsummaks 4k, igakuine input 350 ja intress 7%. Nii et 3 aasta pärast peaksin teenima 13. palga juurde. Kahekümne aasta pärast teeniksin 100k aastas, s.o. sama palju nagu 20 aastat investeerinud Roosaare praegu. Ei maksa siin midagi imestada ja teda imetleda. Oleks imelik kui ta pärast nii pikka aega selle pleki tänavatele jätaks.

Nii aga, siililegi selge, et palgatööga rikkaks ei saa. Aga sellegi poolest võiks rohelise joone all närviliselt tõmmelda üks peenikesem heleroheline joon, mis sümboliseeriks lisa töötasu, vastavalt kuidas seda õnnestub kokku kraapida või varastada. Aga GWAB-s pakutakse ainult 4.00/h brutotasu eest pakke loendada või nõusid pesta. See ei tasu ennast mitte kuidagi ära, eriti kui Maardusse kohale sõitmine ja lõunapaus sisse arvestada.

Võiks ju üritada midagi maha müüa. Mul on üle üks perfektselt töökorras 3. põlvkonna iPod nano, kas keegi võiks olla huvitatud 10 aastat vana läikiva vidina soetamisest? Paistab, et lisasissetuleku leidmisega olen hädas. Kui keegi siinkohal midagi soovitada teab, siis viska näpp püsti ja pane kommentaaridesse.

Investeerimine

Eelmisel aastal tegin Roosaare stiilis kokkuvõtte, et mis oleks kui igasse Tallinna börsi dividendiettevõttesse investeerida 500€, siis kes on võitjad. 2018-aasta dividendid on välja makstud, paneme ettevõtted joonele ja vaatame üle:

Silvano võitis, tootlus 17,4%! Merko, kellel pole juba viimased kaks aastat dividendimaksed kaetud vaba rahavooga, näitab ka kõrget dividenditootlust (11,4%). Alumises otsas on kiirekasvuline LHV, mis mulle sellise dividenditootlusega (1,5%) kuidagi ei sobi, sest peab ju püsima selle kaka värvi kõvera tempos (7%). Nordecon on Merko sussialune, seega … kas siis tõesti lisada portfelli juurde mikroskoopiline Silvano, mille turuväärtus on 3 korda kõrgem oma raamatupidamuslikust väärtusest? Silvano on nagu naistepesu – väike ja kallis! Kuna mu lemmikettevõtete hinnad endiselt odavnevad, siis pigem pööraks pilgu ära. Aga vaatame korraks lähemalt.

Silvano dividendipoliitika on halastamatult jäine: “Ettevõte ei ole kohustatud maksma oma aktsionäridele dividende. Otsuse kasumi jaotamise kohta teeb juhatus, mis sõltub ettevõtte finantsedukusest ja kapitali vajadusest”. Börsil on olnud üle 20 aasta ja neist viimased 10 on maksnud dividende. Võtsin arvutuste aluseks aktsia hinna 1. aprillil.

Dividendimäär on kõrge aga makseid on kasvatanud ainult 4 aastal. Väljamaksemäär (kui palju teenitud kasumist välja makstakse) kõigub kohati pilvedes, tahaksin näha iga-aastast turvalist 40-60% vahemikku. Arvestades majanduslikku olukorda ja kõrget inflatsiooni Silvano turgudel, siis, mida nad teevad kui kasumid langevad? Õige, kärbivad dividendi!

Aga tuleb tunnistada, et väljamaksed on neil vaba rahavooga kaetud olnud. Ärikasumi marginaal on aastatega kõvasti paranenud, mitte ilmaasjata ei ole aastaaruandes öeldud et jätkavad kulude ja personali optimiseerimisega. Silvano on võrreldes Kaupsiga 4-5 korda efektiivsem ja viimase majandussurutuse ajal oli ka varras püsti.

Omakapitali kasutavad nad 2x tulemuslikumalt (ROE) kui Kaubamaja seda teeb ja alla 20% naljalt ei jäägi, kui 2009 välja arvata. Aktsionäride laenatud kapitali kasutab ettevõte konkurendist samuti 2x efektiivsemalt. Kui ma nüüd asjast õigesti aru saan, siis neil on paarituhandesed kohustused aga ettevõttel puudub laen kui selline…

Miks sina juba ei investeeri Silvanosse? Paistab hästi juhitud tugeva ettevõttena. Aastaaruannete esikaane pildid on ka päris kõvad. Või kuidas neid kommenteeriksite? Millise tõenäosusega ettevõte, kel pole kindlat dividendipoliitikat aga kes on viimased 10 aastat dividende ikka maksnud, loobub väljamaksetest? Ei tea, et tal mingeid suuri laienemisplaane oleks. Kas sellise profiiliga ettevõte võiks kuuluda dividendiinvestori portfelli?

Kas harakas katusel või varblane peos?

Täna loendame harakaid katusel.

Ükskord kujutasin ette, et mul on vaba 4000 eurot, mida dividendiaktsiatesse investeerida. Kuna ma siiani olen aktsiaid ostnud umbes 500 euro kaupa, et mis oleks kui investeeriksin kõigisse eesti dividendi maksjatesse 500 eurot. Need ettevõtted oleksid siis Kaubamaja, Silvano, Harju Elekter, Olympic, Tallinna Vesi, Merko, Tallink ja LHV. Arvutasin kui suur oli nende dividenditootlus 2017 aasta näitel, võttes aluseks 30.12.2016 aktsia sulgemishinna.

Investeerides kõigisse kaheksasse ettevõttesse (kogu 4000 eurot), oleksin saanud dividende 200 eurot ja aritmeetiliselt keskmine tootlus oleks olnud 5%. Saaks paremini!

Sorteerisin veerud tootlikkuse järgi järgi ära ja kratsisin kõige nõrgemad  dividendimaksjad (Tallink ja LHV) välja. Investeerides järele jäänud ettevõtetesse endiselt 500 euri, sain tootlikkuseks 5.91% ja rahas 176 EUR. Isiklikult ma Silvanosse ja Tallinna Vette investeerida ei julge, nokkisin ka need nimekirjast välja. Alles jäi 4 ettevõtet ja koguinvesteeringu 2000 EUR pealt tuleks tootlikkuseks 6%, mis teeb rahas 120 EUR. See oleks olnud päris kobe harakas. Ainult et ma olen vaene rott ja mul ei olnud aasta alguses 2000 EUR vaba raha.

Käesoleva aasta lõpuks on pilt muidugi veidi muutnud. Harju Elekter istub haraka nimekirjas kummaliselt kõrgel aga mina päris nii head tootlikkust ei saanud, sest mu ostuhind jäi dividendide saamise ajal 3 EUR peale. Arvan, et mul on õnne olnud kui Kaubamaja puhul 6% piiri kätte püüan aga eelmise aasta järgi on võimalus saada ka 7%. Olympic on olnud terve aasta väga kummaline, aktsia hind on täna täpselt seal kus ta oli aasta alguses kui ma teda ostsin ja kus on nüüd need analüütikud, kes ennustasid, et tõuseb 2 EUR-ni, ah? Kui aktsia nii odav püsib ja teadupoolest Olympic supleb sularahas, siis vb ostavad natuke aktsiaid tagasi aga mul müümiseks ka nagu ühtegi põhjust ei ole.

Sain oma vaba 2000 EUR aasta lõpuks kokku ja selline näeb välja minu reaalne haraka ja varblase hübriid. Üks rida on vähem, sest Merkot ma pole ostnud. Võtsin tabelist kogused ka välja, sest muidu te lähete kohe aktsiaraamatusse piiluma, mis agulirott ma selline olen.

HAE ja OEG puhul arvestasin mulle sel aastal makstud dividendi ja kaubamaja puhul fantaseerin, et sain samuti 2017 aasta dividendi. Koguinvesteeringu 2000 EUR pealt oleks seega tootlikkus 5.8% ja rahas 117 EUR. See on sama hea nagu mu veelgi hüpoteetilisem harakas! Hurraa!

 

 

Ostsin Kaubamaja aktsiaid

Panin detsembri alguses investeerimiskontole veel nutsu juurde ja ostsin Kaubamaja aktsiaid. Kaubamaja on reaalselt esimene ettevõte, mida ma enne ostmist dividendimaksja võimekuse külje poolt ka analüüsisin. Aga ma ikka kuu aega vaagisin seda ostu sest nüüd algab ju mitu aastat kestev vana kaubamaja renoveerimine ja kas sel ajal ikka jääb dividendide väljamaksemäär sama kõrgeks või mitte. Samas olen veendunud, et paari aasta pärast on kaupsi e-pood ja autode äri palju suurema väärtusega, eriti kui Amserv ka ära ostetakse.

E-pood toimib muidu hetkel suht kummaliselt, kuna järve selver on suurima laoga selver, siis kõik tellimused lähevad sealt teele ja reede õhtuti on poe riiulid lihtsalt tühjad. Tühipaljast saia ka ei saa. Pöördusin näljasegase näoga selveris töötava sõbrantsi poole, “kuule, kus TOIT on?!?” ja ta teadis selgitada seda e-poe asja.

Noh, peaasi, et ostetakse, mõtlen ma.

Ostsin omale siis sellise hulga aktsiaid hinnaga 9.15 EUR, et võiksin arvestada, et kevadise hooaja uued käimad maksab kaups mulle dividendidega kinni. Dividendimäär on iseenesest hea, 2014. aastal maksti aktsiakapitali lisaks, nii et kokku tuli sama palju nagu 2013. a-l. Muidu on pilt kena pärast viimast majanduslangust, ühtegi korda makseid vähendatud pole. EPS kasv on neil kah viimastel aastatel olnud 10% juures.

See mu sõbrants, muide, on maru püsiv ja on selveris töötanud üle 10 aasta. Ta on ametiredelil tõusnud ja tegutseb varjulisemal poe küljel aga kaupsi aktsiaid tal ei ole. Mulle ei mahu lihtsalt pähe, et kui selver nöörib oma töötajaid alavääristava palgaga, siis tuleb ju tööandjale “tagasi teha”? Ja mis saaks olla selleks parem seaduslik viis kui kõik kaupsi töötajad hakkaksid ise ka aktsionärideks ja saaksid dividendide näol saamata jäänud palgaosa ikkagi kätte. Kui alginvesteering oleks ühe selveri töötaja neto kuupalk, pakun et umbes 500 eurot ja siis 10 aastat järjepidev olla (ja nagu näha siis seda järjepidevust töötajate seas ju leidub) ja iga aasta saadud dividendid reinvesteerida (ütleme et dividendi määr on 7% ja iga kuu kraapida närused 40 eurtsi kokku ja see kord aastas juurde investeerida), siis on 10 aasta pärast palgalisaks dividendid summas 500 EUR. See on ju 13. palk. Kui sa jaksad töötada selveris 10 aastat, siis jaksaksid ka palgalisa saada. Aga eks see sõltub, milline on inimeste finantsteadlikkus, ega tegelt ju ei teata.

Et traditsiooniliselt lõpetada mustas toonis, siis loendame püüdmata tibusid ka. Nüüd on mul nii palju aktsiaid hetkel kokku hangitud, et ma võiksin järgmisel aastal oma poti pealt saada veidi üle 100 euro dividende. See on 10 korda vähem kui ma soovin teenida 3 aasta pärast.

Novembris käpad numbrites

Istusime lõunasel laupäeva hommikul mõtlike nägudega arvuti ees – vaatasime kuidas see rikkus majja peaks siis tulema. Tõdesime, et sellise tempoga läheb mul 10 aastat kuni ma suudan 20k kokku koguda, mis mulle oodatava 1200 eurose aastase dividenditulu tooks. Harju Elekter upitas novembris mu portfelli 89€ võrra, mis on märkimisväärne arvestades mu portfelli väiksust. Ülejäänud juurdekasv tulenes investeerimiskontole lisatud säästudest.

Nüüd tundub mu lemmikettevõtte HAE hind nii kõrge, et ma ei julge seda enam juurde osta. Olen välja arvutanud, et ostaksin seda maksimaalselt 4.45 jevro eest juurde, sest siis ma ei tekitaks endale viimatise müügitehinguga kahjumit. Vaadake ja kadestage – ma olen veel nii noor investeerija, et pole kordagi kolistanud seda ämbrit, et müün ja siis pärast mõtlen ringi ja ostan veel kallimalt tagasi. Lohutan ennast sellega, et dividendimäär on HAE puhul nagunii üle aastate üsna vilets olnud, kuigi mulle meeldib nende järjepidevus ja sellist turvalisust ma tegelikult otsingi.

HAE maksab küll igal aastal dividende aga iga-aastasest dividendide kasvatamisest rääkida ei saa. Balti börsil vist polegi ühtegi sellist ettevõtet, kes seda suudaks või tahaks. Alumiselt graafikult on näha, et enamus aastatel dividende küll tõstetakse aga mõni aasta tõstetakse suuremas mahus, mõni aasta tõstetakse väiksemas mahus.

Tahaksin leida Balti börsilt sellise ideaalettevõtte, kel kasvumäärade tulbad oleksid iga aasta tõusvas järgus nagu mu maja järeleandmatud trepid. Siis oleks kindlustunne ikka eriti kindel.

Olin terve laupäeva ninapidi HAE finantsnumbrites ja sain siis lõpuks pildi ette, mis ettevõte see selline siis on. See tähendab, et ma esimest korda tegin dividendiaktsia analüüsi. Kuidas ma seda oskasin teha? Ostsin dividendiinvestorilt tema targa raamatu. Kui vähemalt kaks Roosaare raamatut on hinge all, siis on see sobiv käsiraamat, millega edasi minna.

Üks hea uudis on mul ka – sain loodetud 300 EUR palgatõusu. Kui mu elustandard jääb samaks, siis peaksin olema võimeline senisest iga kuu ka 300€ rohkem säästma, onju. Mu senine säästumäär on ikka väga juust olnud. Nii et õppige, nähke vaeva, valige sektor kus on kuuldu järgi head palgad, investeerige ja siis võibolla teenite omale pensioni välja. Aga ärge tehke seda kõike nii nagu mina teen.

Lõpetuseks sooviksin tsiteerida Äripäeva Investor Toomasele kirjutatud kirjas, kus tuntakse muret, kuhu investeerida lapsele kogutav raha:

“Olen kolm aastat säästnud lapsele raha, teinud tavalise hoiuse ja pannud sinna lastetoetuse ja kogu nutsu, mis talle esimestel aastatel kingitud on. Seda summat sööb muidugi inflatsioon, aga olen lootnud, et mõtlen välja, kuidas see raha kasvama panna,” kirjutas Kadri. 

Kuigi pank pakkus talle välja spetsiaalse koolifondi, siis sellele mõttele tõmbasid kriipsu peale võrdlemisi suured teenustasud. “Nüüd siis järgmisest aastast hakkab riik hoiuste intresse ka veel maksustama. Praegu on mul tunne, et põhimõtteliselt võib raha kohe põlema panna, sest kui hoiad sukasääres, sööb inflatsioon või halvemal juhul hiired. Kui teed pangaga koos mingi spetshoiuse, küsivad nad liiga palju varahaldustasu. Ja ükskõik, mida teed – “vasakpööre” võtab ikkagi raha ära,” kurtis Kadri.

Ma lugesin seda lõuna ajal paberlehest, hoidsin näppu “põlema panna” peal ja katsusin naerukrampides toidu kätte mitte lämbuda.