Dividendilehmade ülevaade 2022

Eelmisel aastal panin dividendilehmade ülevaadet kirja mitteusulisena – olin kaotanud usu unistusse, et dividendid võiksid kunagi pakkuda rahalist vabadust, sest uskusin, et aktsiatega kauplemise taga on peidus palju suurem potentsiaal. Rahasummad, mida olen saanud aasta jooksul dividendina, olen kaubeldes püüdnud kotti ühe päevaga.

Sügisel, kui dividendiaktsiad vs kasvuaktsiad vahetasid oma jõurollid, hakkasin kiiremini üles ehitama oma dividendiportfelli, mis on tänaseks jõudnud 14K eurose väärtuseni. Dividendiportfell on tasakaalustanud kasvuaktsiate negatiivset tootlust ja pakub mulle täna mõnusat meelerahu.

Olen suur USA dividendiaktsiate fänn aga minu harjumus investeerida kasvas välja kodumaiselt börsilt. Kui sina oled suur Eesti ettevõtete fänn ja sul on vaba 5000 eurot, mida dividendiaktsiatesse investeerida, siis mis oleks saanud kui oleksid 30.12.2021 paigutanud 10 ettevõttesse võrdselt 500 euri? Kuidas oleks jaotunud sinu tänavune dividendisaak? Kes tasub sinu vaeva heldelt ja kes väärib kolakat kerget? Pea meeles – see on sinu raskelt teenitud raha aga ometi leidub neid, kes seda mõista ei taha.

Dividendilehmade postituste lähiajalugu on näidanud, et investor, kes paigutas 5000€ kümnesse enim dividende maksnud Tallinna börsi ettevõttesse (või vähem kui 5000€ kui oli vähem kui 10 dividendi maksvat ettevõtet), võis saada dividende/aktsiakapitali vähendamisest rahavoogu:

• 2017. aastal 200€ (5%)
• 2018. aastal 274€ (6,1%)
• 2019. aastal 427€ (8,5%)
• 2020. aastal 155€ (3,1%)
• 2021. aastal 196€ (3,6%)

Käesoleval aastal on kodubörsi dividendimaksjaid 11 tükki. Võttes aluseks eelmise aasta viimase päeva aktsia hinna, on suurima tootlusega dividendilehm Merko (6,6%) ja väikseima tootlusega LHV (0,9%). Järgnev tabel koondab 10 suurimat dividendimaksjat suurimast väikseima dividenditootluseni.

Võrreldes eelmise aastaga on sel aastal kasumi jaotamisest loobunud Nordecon ja üle tüki aja on naasnud uuesti Eesti Ekspress. Uustulija nimekirjas on eelmisel aastal ipo teinud Enefit Green ja esimest korda maksab dividendi ka Coop pank. Dividendi on tõstnud Kaubamaja (tõus 13%), Tallinna Sadam (tõus 26%) ja Eften (tõus 21%). Ainus dividendi langetaja on Harju Elekter (langus 13%), dividendimaksed on samaks jätnud Merko ja Tallinna Vesi. Ka LHV tõstis oma dividendi (tõus 38%) võrreldes eelmise aastaga ja 500€ investeerimisel saaksime kätte 4.4€, mis jääks tabelis, Coopi järel, 11. kohale.

Aastast aastasse on parimad piimalehmad olnud üsna sarnast nägu: 2022 Merko ja Kaubamaja; 2021 Merko ja Kaubamaja; 2020 Tallinna Vesi ja Kaubamaja; 2019 Silvano, Nordecon, Tallink ja Merko; 2018 Silvano ja Merko; 2017 Kaubamaja ja Silvano. Minu andmetel on pikima katkematu dividendiajalooga ettevõtte Harju Elekter (25 aastat) – pole ka ime, neil on kõige selgemini välja hüütud dividendipoliitika. Teist ja kolmandat kohta jagavad Tallinna Vesi ja Tallinna Kaubamaja (17 aastat).

Minul endal on Tallinna Börsilt portfellis alles üksnes TKM ja EGR.

Avasin oma ettevõttele Interactive Brokersi konto

Ma olen ka nüüd saabunud nende hulka, kes jätavad kõigile algajatele mulje, et seda investeerimise värki tuleb kunagi ikka jube keeruliselt teha, lausa juriidilise keha alt ja üldse miks ei võiks siis ikkagi rahulikult oma LHV kontol eraisikuna askeldada. Minule isiklikult andsid viimase tõuke panga suured tasud, mis Viisemannile au andes on mõistlik business, sest kui ma oleks ka pank, siis ma küsiks veel rohkem. Ma olen maksimalist aga kuna minu kodus rahast ei räägitud, siis seetõttu ma olen maksimaalne kooner.

Igaüks on kuulnud seda, et et ära teeni oma raha (ära maksa intresse) vaid pane raha end teenima (lase endale intresse maksta). Minu meelest on pankadega sama moodi, sa mõtled, et rikastud aga tegelikult rikastub hoopis pank. Pank küsib 1% tehingutasu ja 1% valuuta konveteerimise tasu. Kas sa tead veel kedagi, kes oleks täna nõus näiteks pensionisambasse sisenemise eest maksma 2% tehingutasu?

Ühel pühapäevasel hilisõhtul registreerisin ettevõtte ära ja esmaspäeval kinnitati ära. Nime valik oli juhuslik – avasin suvalisest kohast Peter Lynchi raamatu ja võtsin esimese sõna, mis nägin 😀 Ilus, eestipärane, sobib minu tegevusega väga täpselt ja ühtegi sarnast brändi ega nime polnud varem olemas ka. Ettevõtte tegevusalaks valisin selle investeerimisteemalise EMTAK koodi ja see ei põhjustanud ühtegi probleemi, keegi ei arva, et ma olen investeerimisfond. Närvivapustuse sain siis kui nägin, et riigilõivuks tuleb maksta 190 eurot. Ja saate aru, selle raha eest isegi ei kontrollita, kas minu poolt esitatud ettevõtte aadress reaalselt siin maamunal üldse eksisteerib, sinna vabatekstiväljale võib ju suvalisi asju kirja panna ja kohtuniku abi on käsitöö tõttu ilmselt alamotiveeritud ja alamakstud. Mis register see on, mida ei ole liidestatud Maa-ameti aadressi süsteemiga? Max Koonri register vä? Mis te arvate, kes avastas, et mu ettevõtte aadress on vigane? Kui sa veel ei oska arvata, siis loe edasi.

Järgmisena läksin oma ettevõttega LHV panga kliendiks 😀 Enne kui oma avaldusele kinnituse sain, tuli kliendihalduriga üks kirjavahetus pidada. Ta palus mul täpsemalt kirjeldada tegevusala ja selgitada kust pärinevad investeeritavad vahendid ja kuhu plaanin investeerida kui ettevõte on asutatud investeerimise eesmärgil ja muu sisuline äritegevus puudub. Ma vastasin täpselt nii nagu asjad on, et viin kogu oma investeerimis- ja kauplemisteevuse ettevõtte alla ja ettevõte hakkab investeerima USA börsiaktsiatesse. Jutu sisse viskasin ka mõned peenemad väljendid nagu ‘dividend growth investing’ ja Interactive Brokers, et nii keerulised sõnad muudaksid asja veenvamaks ja kiirendaksid protsessi. Ütlesin, et mul on 5 aastat kogemust ja füüsilise isikuna on see tegevus koormav ja kulukas. Tunnistasin ka, et esialgu annan oma ettevõttele omaniku laenu ja kõrvaltegevusena hakkab ettevõte konsultatsioone pakkuma. Igaks juhuks mainisin ka, et mul pole plaanis LHV eraisiku kontot tühjaks tõmmata. Seal istub mul ligi 10K väärtuses varandust ja mul päriselt ka pole plaanis seda näppida (see läheks liiga kalliks). Kirja ette ja taha lisasin igasuguseid ülevoolavaid viisakusi ja siis varsti oligi konto avatud.

Selleks ajaks oli juba nädala keskpaik. Järgmisena leidsin, et nüüd oleks aeg LEI kood osta. Tagantjärgi mõeldes oli see õige otsus, sest ettevõtte nimel võiks olla vähemalt üks arve, enne kui IBs kontot avama minna. Alguses ma esitasin IBs ettevõtte aadressi tõestuseks panga konto väljavõtte, seal on aadress nurgas olemas aga millegi pärast see IB-le ei sobinud. Eraisiku aadressi kinnituseks sobis see aga väga hästi. Siis esitasin LEI koodi arve ja see sobis. Võibolla oleks nad aksepteerinud ka seda kui ma oleksin teenustasu eest küsinud LHV-st väljavõtte ettevõtte aadressi kohta aga selle küsimine maksab raha. Eraisiku aadressitõestuse saab küsida ka omavalitsuselt, Tallinna kodukal on avalduse vorm olemas. IB-s küsitakse seda aadressi tõestust ka erinevatest allikatest, et nt soovitakse ühte bank statementi ja teist utility billina. Siis ei saa mõlemasse bank statementi üles laadida. Igatahes, et LEId osta, siis selleks andsin kõigepealt ettevõttele 100€ laentsi. Lihtsalt kandsin raha üle, selgitusega “Omaniku laen” ja mingit laenudokumenti pole ise endaga vormistanud. Eks kunagi näis, kas sai õigesti. Pidulik tunne oli igatahes küll. Koodi ostsin LEI Registrist ja see oli neljapäevaks olemas.

Reede õhtul hakkasin IB-sse dokumente esitama. Laupäeval puhkasin ja siis pühapäeva õhtul jätkasin.

Kõige keerulisem oli W-8BEN täitmine, mida ma ei oleks suutnud iseseisvalt teha aga õnneks on LHV selle ette ära teinud. Keerukuselt järgmine oli Proof of Authorization to Open Account – selle jaoks tuli vorm välja printida ja oma käega allkiri alla panna. Kuna mul endal seda printimise masinat ei ole, siis pidin selle laskma oma ämmal välja printida aga ega see niisama ei tulnud. Vastutasuks pidime talle üles seadma kohvimasina ja õpetama kuidas seda kasutada, seinale tuli panna kaks Ikea riiulit ja kasulikeks ostudeks tuli tunnistada ka jõulukingid, mida ta oli juba varakult oma sõbrantsidele soetanud. Üheks oli päikesepatarei, sest elekter on kalliks läinud… Luban teil minu näos olnud valugrimassi elavalt ette kujutada. Igatahes, ämm oli natuke ähmi täis ja lasi mu IB paberid kogemata A3 suurustele pabertele. Põhimõtteliselt oleks A3 ka sobinud kuna need tuleb täidetuna üles pildistada aga natuke ebamugav olnuks neid seljakotis tassida 😀 Kui muidu on IB-s igal pool allkirjaks minu ees- ja perekonnanimi (ilma täpitähtedeta) siis natuke mõtisklesin, et kas sel paberil peaks olema ka siis minu nimi või panen ikkagi oma päris allkirja. Otsustasin panna päris allkirja (sellise nagu on minu isikut tõendaval dokumendil) ja seda sinise pastakaga. Pärast sain teada, et täpselt nii tulebki teha, nii et kogemata läks õigesti. Proof of Registrationi keevitasin kokku Äriregistri väljavõtetest, tõmbasin sealt alla 3 PDFi ja liimisin üheks kokku (General information, Beneficial owners, General and personal data kus on näha osakapitali suurus). Kirjas polnud seda, et olen 100% omanik aga seda ei küsitud kah. Vajadusel oleksin teinud pildi registris olevast suurest sinisest piruka diagrammist kus on näidatud minu nimi ja 100%.

Järgmiselt oli kõige keerulisem selfie tegemine. Väänlesin pool õhtut hämarduva toa seina ääres nii et valgus näolt vastu ei läigiks ja samas kotid silma alla ei tekiks. Näo juures hoidsin enda id kaarti ja üritasin seda fookuses hoida. Tegin mõned klõpsud ära aga siis avastasin, et pildid tuleb teha hoopis IB äpiga. Akrobaatika tund algas uuesti ja seekord tuli kuidagi eriliselt väänata oma pöialt, sest ma ei ulatunud hästi IB äpi pildistamise nupuni. Minu isiku proof of addressiks esitasin pdfi Swedbanki kuu konto väljavõttest. Kasutasin Swedbanki oma igaks juhuks, sest paari nädala eest küsis IB minu eraisiku kontol aadressi tõestust ja siis tookord õnnestus mul esitada ka just Swedbanki väljavõte.

Directors listiks esitasin selle sama registrikaardi väljavõtte ja Proof of Ownership esitasin registrist Beneficial owners väljavõtte. Kõik sobis. Siis saatis üks hindu, kelle nimi on Hitesh, emaili kolme küsimusega: kust on mu raha pärit, kes on mu praegune ja mu eelmine tööandja ja kas ma kirjeldaksin oma ettevõtte konsultatsioonitegevust lähemalt. Selle viimase puhul ma vaatasin et ma ei mainiks sõnu nagu “finants”, “aktsia” jms kahtlast. Selgitasin, et mu ettevõtte kliendiks on eesti füüsilised isikud, esmajärjekorras friends and family, kellega ma teen videokõnesid ja arutan teemadel kuidas säästa raha, mis on eelarve, kuidas vabaneda võlgadest, mis on hädaabifond, milliseid eesti seadusi peab tundma kui on soov investeerimisega alustada ja … kuidas avada IB-s kontot 😀

Siis andsin uuesti oma ettevõttele laenu, et IB konto ära rahastada. Raha saatsin vist reede õhtul ja esmaspäeval oli olemas.

Natuke aega oli siis vaikne, soovitan iga päev vähemalt korra kontole sisse logida, sinna hakkas ilmuma uusi nõudeid igasugustest dokumentidest ja need tulevad sinna mitu tundi enne kui saabub nõudlik email, mis ütleb, et kule sa pead veel dokumente saatma. Mulle tekkisid nädalase ootamise jooksul veel sellised nõudmised:

Ülemised kolm olid minu emaili vastused. Company charti kohta olen ma kuulujutte kuulnud küll aga ei uskunud, et seda mult nõutakse. Võtsin Painti lahti ja joonistasin sinna ühe risttahuka. Panin sinna oma molli juurde, oma nime ka ja “Owner”.

Kleepisin oma võimsa organisatsiooni struktuuri wordi dokumenti ja kirjutasin lehe nurka oma ettevõtte nime. Isegi registrikoodi ei pannud, unustasin ära. Pole ju harjunud oma nime juurde ka iga kord isikukoodi kirjutama. IB keskkonnas kirjutasin kõikide dokumentide üles laadimisel alati selgitavad kommentaarid juurde, selle juurde kirjutasin “This is me. My small business”. IB oli väga rahul.

Siis hakkas nagu tunduma, et kohe läheb konto lahti, kõik dokumendid olid IB-s rohelised ja ma olengi nii äge. Aga päris nii ei läinud, Hitesh saatis mulle hoopis uue kirja:

Please clarify the Principal Place of Business address mismatch between the registry documents and CAST.

Mõtlesin, et dafak see CAST on? Hakkasin kõiki dokumente läbi käima, mida ma esitanud olin ja avastasin esmalt, et mõnel dokumendil on aadressist sõna ‘tn’ puudu. No, et seal on ju vahe kas ma elan Puu tn 6 või Puu 6. Pangaväljavõttel oli tn puudu ja LEI koodi arvel oli ka tn puudu. Ise olin igale poole valesti sisestanud, noh. Järeldasin, et ta vaatab aadresse, mis ma ise olen IBs käsitsi sisestanud, mis on panga väljavõtetel ja võrdleb sellega, mis on Äriregistris (kus peaks asuma püha tõde). Äriregistris oli tn olemas aga ehmatasin end püksatuks, sest postiindeks oli seal vale. Brauser täidab automaatselt ju neid lahtreid kui sa lased ja mul oli sattunud sinna mu üürika postiindeks 😀

Pühapäeval esitasin Äriregistris avalduse uue korrektse aadressiga ja esmaspäevaks oli Tartu Maakohus selle kinnitanud. Siis kirjutasin Hiteshile pika vastuse, et sorry, registris oli postiindeks vale, ma lasin selle parandada ja Tartu Land Court bla bla kinnitas ära. Ja siis sorry, et tn oli ka puudu siit ja sealt, et formaalne kuju on ikka Puu tn 6. Laadisin IB keskkonnas tagasi lükatud dokumendi juurde üles uue väljavõtte Äriregistrist. Esmaspäeva hommikul (USA aja järgi) saabus õnnitlus IB konto avamise puhul. Oleks võinud olla pidulikum õnnitlus aga mul on päris hea meel, et sellest aadressi pusast nii kähku välja ujusin. Hitesh oleks võind vabalt öelda mulle et go fck yourself ja sundida mind kõike uuesti algusest peale tegema. Ta saatis mulle oma kirju alati öösiti ja minu vastused laekusid talle ka ilmselt tema öösiti ja kui ma nüüd endal lahti sain, siis kuidagi soe tunne jäi sisse, mis siis et meie romantiline suhe sellega läbi sai.

Sain konto avatud täpselt ühe nädalaga (selle sisse jäi 2 nädalavahetust). Järgmiste sammudena seadistasin konto ära (Account settings ja User settings tuleb läbi käia) ja lisasin kauplemisõigused. Aktsiaid kohe veel osta ei saa kuna neil läheb LEI koodi kinnitamisega veel üks päev aega. IB saadab hiljem veel ühe nõudliku kirja, et sul on LEI kood sisestamata ja URGENT-URGNENT aga ma olin nii väle, et mul oli juba mitu tundi varem kõik avaldused tehtud ja numbrid sisestatud. See URGENT kiri tuleb ikkagi, nii et ära lase end sellest häirida.

Kokku võtaksin selle nii, et noh, minu doktorikraadist piisas, et ettevõtte IB konto iseiseisvalt ära teha. Kui sul on vaja abi ja siit postitusest vastust ei leia, siis vihjeks nii palju, et mu ettevõte on nõus konsulteerima. Teine variant on, et teed omale ka doktorikraadi. Vaata ise.

Müüsin suure kahjumiga aktsia, mida hoidsin 2 aastat

Juulis, augustis ja septembris hakkasin isiklikes finantsides lõpuks veidi tõsisemalt korda looma kuna kodu soetamise järel olen kõik hädavajaliku ära ostnud ja saan nüüd pikema pausi järel korralikumalt raha säästa. Minu eesmärk on tekitada rahavoogu ja täita ära aastane investeerimismaht (meeldetuletuseks vaata minu fäncide graafikutega eesmärke SIIT). Rahavoogu aga ei tule kui investeerimismaht istub uppuvas laevas. Niisis tõin oma märjad sendid tagasi kaldale ja ma räägin siin Tallinkist. Võtsin kahjumi -38% (ca 600€) ja silm ka ei pilkunud, sest raha tuleb ja raha läheb aga kassid jäävad. Siis kui maailm veel koroonat ei tundnud, sain Tallinkilt dividende ka, äkki ca 50€, oli tore kuniks seda oli aga meenutades eilset, kuidas ma tunni ajaga 100€ börsilt taskusse panin, siis miks mul peaks olema vaja ühe uimase põhjatraaliga üldse ukerdada.

Tegelikult ei ole dividendiaktsiaid üldse vaja, tuleb lihtsalt kaubelda, sest – hullumaja – mis potentsiaali sealt rahaks keerata saab aga kuni ma pole seda teile ära tõestanud, siis seni jändan dividendiaktsiatega ka. Jändamine on siin väga õige sõna, sest oota kohe näed.

Ostsin augustis juurde kaks uut aktsiat: rendikinnisvara firma W. P. Carey (WPC) ja suitsufirma Altria (MO). WPC dividendimäär on 5,6%, dividenditurvalisuse skoor 73 ja dividendimakseid on tõstnud järjepanu 22 aastat. MO vastavad näitajad on 6,9% ja 55 ja kasvavaid dividende 51 aastat. WPC tundus mulle parem kui igakuist dividendi maksev konkurent Realty Income (O) ja MO tundus mulle parem kui British American Tobacco (BTI), kelle väljavaated tubaka taimede äris on hiljuti kõvasti langenud e-sigarettidele ülemineku tõttu. Isegi mu ema, kes tõmbas paki päevas, on läinud e-sigaretile üle. Kui mu isa, kes on nüüdseks tagasi tõmmanud poolele pakile päevas, ka e-sigaretile üle läheb, siis ma ostan Altriat juurde. Hehe, nali.. ikka palju varem ostan juurde. Kui nüüd tekkis küsimus, et mitu pakki mul endal läheb, siis vastus on et 3 pakki enne kirstu ja kaks kirstu kaanele. Obviously, ma ei suitseta ega joo. Mitte joomine on mul uus värk tegelt, kuu aega olen täitsa kainekas olnud, sest pärast viimast pohmelli läks isu lihtsalt ära.

Hammocks in the wind ja teistel onu puhveti vihjakajatel on vast sabasuled juba turris, sest aktsiate valikul mina millelegi risti ette ei löö – mu esimesed välisaktsiad on nafta ja suitsu ettevõtted. Väga head ettevõtted on! Huvitav, kui palju poison water divikat maksab… no see… coca-cola! Kolm protsenti, okei. Kui see ja JNJ ka lisada juurde, siis oleks täismäng, keskkonnaaktivistid värviksid mu aknad punaseks. Selle taustal on mul siiski väga lihtlabane plaan – tahan saada divikaid iga kuu. Teoorias ei ole vaja selleks teha muud kui valida välja kolm ettevõtet, kes teevad eri kuudel neli korda aastas väljamakseid ja ongi olemas. Allolev pilt illustreerib mu praeguseid valikuid ja kuidas dividendimaksed üle aasta jaotuvad. Kolme aktsiaga olen päris kena summaga katnud ära 8 kuud aastas.

Auke näed? Mure seisneb selles, et on ikkagi neli kuud aastas kuhu ma ei suuda midagi normaalset leida. Tubakafirmad BTI, UVV ja naftafirmad MMP, MPLX täidaksid need augud aga ma juba olen need oma analüüsis välistanud ja valinud paremad konkurendid. Kui AT&T oleks endine, oleks see no brainer valik aga kus sa enam. Üks variant on Procter & Gamble (PG) aga seda peab ostma kordades rohkem, et dividend silmaga nähtav oleks. Käisin läbi ka kõik dividendi ETFid, mis neil kuudel maksavad aga ei sobinud ükski, enne valin PG. Pakkuge ideid, muidu mu naeratus näeb välja nagu katkine aia reha. Ma käisin läbi ka kõik dividendinvestori veebruari, mai, augusti ja novembri kuuülevaated ja nutsin, sest ta üldse ei kirjuta, kust ta dividendid tegelikult pärinevad. Samuti ei olnud abi tema kasvukonto näidisportfellidest, sest ükski ei tee vajalikel kuudel väljamakseid. HELP.

Minu esimene dividendiaktsia ja löön oma rahaasjades korra majja!

Täna jagan teiega mitut suurt otsust: esimene on see, et otsustasin lõpuks ära, mis värvi kardinad ette panna ja siis ma käisin USA börsil ühte dividendiaktsiat šoppamas ja siis viimasena natuke sellest, kuidas kavatsen korra majja lüüa oma rahaasjades (vihje: beans&rice, rice&beans).

Ajalugu näitab, et ostsin oma investeeerimiskontole elu esimese aktsia 16.01.2017 Tallinna börsilt (mul on excelis iga ost ja müük kirjas). Mu investeerimiskontole oli käesolevaks kuuks kogunenud üle 4000 € vaba raha, millest osa on sinna kunagi lähetatud säästuraha ja osa on püütud kinni aktsiate müügitulust. Pärast kuude pikkust analüüsi ja kaalumist ostsin lõpuks investeerimiskontole esimest korda elus aktsia USA börsilt. Uskumatu jah, ma teen ühes kuus oma brokeri kaudu sada kauplemistehingut aga ma ei ole tõesti mitte kunagi varem investeerimise eesmärgil välisaktsiaid ostnud. Tahtsin alustada juba detsembris 2019 aga siis paari kuu pärast läksid asjad õige hapuks ja ma otsustasin hoopis USA börsil kauplema hakata. No vot, ei tea, kuidas see otsus nii ülepeakaela sündis, ilmselgelt ei maksaks minusugustele näiteks PIK-i kontot luua – kogu raha seisaks kas sulas või mõnes kahtlases aktsias. Kauplemisel on risk nii väike – esimese vastutuulega müün ruttu ära ja olen kähku lahti saanud. Investeerimisel näen ma palju suuremat riski – kui taipan, et aktsia ei vasta enam investeerimisteesile ja tuleb maha müüa, siis selleks ajaks on ventilaator juba pikalt ringi käinud. Õeh. Siiani istun ju mingite “tallinkite” otsas, mis ei täida ühtki eesmärki. Ma lihtsalt ei suuda võtta vastu 30% kahjumit aga näiteks 3% võtan hea meelega.

Kolme kuu eeltöö tulemusena sündis 20-leheküljeline excel ja esimeseks ostuks osutus energiasektori ettevõte Enbridge Inc. (ENB), mis on tegelikult Kanada firma ja tegeleb nafta ja maagaasi transpordiga. Minu treenimata silmale paistab ENB olevat energiavaldkonnas peaaegu adekvaatsete fundamentaalidega ettevõte ja nitševoo dividendiaktsia. Selline fifty-fifty, midagi hiilgavat ei ole. Dividenditurvalisuse skoor on kõigest 57. Teine ettevõte, mida võrdluseks kasutasin, oli Magellan Partners L.P. (MMP) aga sellel ettevõttel on minu hinnangul rahavoog nõrgem ja dividendiajalugu ka lühem.

Ma olen otsustanud mitte valida selliseid aktsiaid, millel on dividendide turvaskoor üle 90 ja pikaaegne dividendisaagikus 1-3%, vaid alustan esimeste ostudega veidi riskialtimalt. Katsun esialgu vältida lihtsalt neid ettevõtteid, mille müügi ja kasumlikkuse numbrid on dividendide väljamaksmiseks mittejätkusuutlikud.

ENB on dividendimakseid tõstnud järjestikku 25 aastat ja praeguselt hinnalt on dividendisaagikus 7,1%. Dividendikasv on viimased 10 aastat olnud väga kiire. Üks ohu märk on aga see, et dividendi väljamaksemäär (DCF) on aasta-aastalt tõusnud – see oli eelmisel aastal 67% aga igal aastal tõmmatakse vöö aina kõvemini koomale, et dividendi kasvatada. Samas on dividendimaksed olnud igal aastal kenasti kaetud rahavooga operatiivsest tegevusest.

Vaba raha energiaettevõtetel praegu pea üldse ei ole, pikaajalist võlga on ikka 100x rohkem kui raha aga vähemalt varasid on ikka ligi 2x rohkem alati olnud kui kohustusi. Iseasi, mida on üks torujuhe väärt kui üks pankrotistuv ettevõte seda maha parseldada tahab. ENB rahavoog on alati olnud ok, raha tootlus on 9% ja ärikasumi marginaal on kasvanud.

Põhiasjad, mida vaatan on tulude päritolu, raha, võlategur, rahavood, ärikasumi marginaal, dividendi maksete ajalugu, kas viimase krahhi ajal dividendi tõsteti, dividendi kasvumäär, EPS ajalugu vs aktsia hinna ajalugu ning aktsia hinna õiglane väärtus tehnilisest vaatepunktist vaadatuna. Vähem oluline on ESG skoor (hea meelega ostan nafta ja suitsuettevõtteid), P/E, P/B, kodulehekülje välimus ning juhtkonna tegevus oma kiriku kogukonnas.

Tehnilise analüüsi poole pealt, võrdlesin ENB aktsiat energiasektori ETF-iga, XLE, ja ENB paistab mulle tugevam kui XLE. Nädalagraafikul asuvad ENB suured libisevad keskmised kõik allpool ja hind on nüüd tagasi väärtustsoonis. Ei viitsi ootama jääda, kas paksu jooni testitakse ka, sama hästi võib sügisel alanud ralli ka jätkuda aga pidasin oluliseks seda, et ma ei valiks aktsiat, mis sektori keskmisega võrreldes kehvasti performib.

XLE ja ENB nädalagraafikud.

Kauplemisel olen märganud, et energiasektori aktsiad on viimasel ajal buuminud sellal kui enamus teisi sektoreid läbivad korrektsiooni. On olnud sellised paarikuulised episoodid, mil tehnoloogiast ja meditsiinist tõmmatakse raha välja ja siis on üles otsitud väärismetallid ning nafta. Viimase kuu jooksul on tehnoloogia jälle kõvasti buuminud, samas kui energiasektor on järgi andnud.

ENB päevagraafik. Hind leidis hiljuti 100-päeva liikuva keskmise peal toetust. Ideaalis mulle meeldiks kui hind seda veelkord puudutaks ja alles siis üles liiguks.

Ostu summaks kujunes 1001 dollarit ja haruldasel kombel olen koheselt pärast ostu 8 dollarit plussis. Dividendi hakkan saama korra kvartalis, esimene tuleb septembris $17, miinus maksud. LHV suunas mind ostuorderi eelvaatele liikumisel kohe ka W-8BEN vormi täitma, mis käis ühe klikiga. Teenustasu maksin $10.60. LHV röövis kõvasti valuuta konverteerimisel, sain 1 euro eest 1,168 usd aga turuhind oli sel ajal 1,178 usd, ehk siis 1€ eest võtab 0,01 usd endale ja 1000€ konveteerimise eest siis $10? :O Kas see nagu kallis ei ole vä? Kas ma arvutasin õigesti? IB-s maksan $1.92. Ma olen kuulnud, et on mingid kellaajad kui valuuta konverteerimine on LHVs kallim ja igaks juhuks ootasin paar tundi pärast USA börsi avanemist aga tundub, et sain üle küüru. Konverteerimise eest kaotasin 9€ (1%) ja aktsiate ostmise eest maksin $10,6 (samuti 1%). Ehk siis alustades 1000 euroga, saan lõpuks 981 euro eest aktsiaid.

Järgmine dividendiaktsia on mulle ka juba silma tegemas ja sedakorda kinnisvara valdkonnast aga enne ostu eelistan ära oodata väikese korrektsiooni sektoris, sest kui XLRE-d (kinnisvara ETF) vaadata, siis see on praegu ikka kõvasti üleostetud ja sealt vaatab vastu divergents.

Igatahes, esimene ost on tehtud ja edasi jääb siis üle vaid kahetseda.

Beebisammud.

Teine teema on see, et ma olen siin suvi läbi mõelnud, et ma olen enda arvates kogueg jube tubli olnud aga tegelikult valitseb mu finantsides ikka paras bardakk. Ma olen täna tagasi samas kohas kus ma olin sügisel pärast kodu ostmist, st. rahatu. Sel ajal kui teised käivad puhkusereisidel, pidin mina eelmisel nädalal välja käima suurema summa ühe õnnetuse tõttu ja ongi kogu suvi. Mul kulus selline summa 2 aastat tagasi kolmenädalasel reisil Lõuna-Ameerikas kus pea iga öö magasin erinevas airbnb korteris.

Kuna ma olen omadega nii põhjas ja enesetunne on räbal, siis mõtlesin, et miks mitte teha läbi Dave Ramsey beebisammud, mis ongi ju sekstarbeks loodud, et koguda rahapuhvrit, vabaneda võlgadest ja investeerida pensioniks. Hakkan neid lihtsalt otsast tegema ja jälgin kuidas enesetunne muutub.

Esimene samm on ju üsna lihtne – kogu 1 kilo raha kontole. Enne kui seda summat seal pole, on keelatud reisida, väljas süüa, woltida, šopata. Nagu Dave ütleb, siis rice & beans and beans & rice. Ja kui ots-otsaga on raske kokku tulla, siis tuleb kuu alguseks valmis teha eelarve, kus igal eurol on oma ülesanne. Ma arvan, et saan sellega augustis hakkama, elukaaslane on ka toetav, tahab teha säästukuu ja proovida ube riisiga.

Teine samm on nõks raskem. Mul on ainult üks võlg, mis ei ole kodulaen. See on õppelaen ja selle jääk on praegu kuskil 1500€. Laenugraafiku järgi maksan seda tagasi veel 2 aastat aga mulle ausalt öelda juba aitab ja peaksin saama selle likvideeritud oktoobris-novembris, sõltuvalt millised lisakulud sellega kaasnevad. Kui mul oleks mitu laenu, siis dept snowball metoodika järgi tuleks alustada summalt kõige väiksema laenu tagasi maksmisest ja teiste laenudega tuleks seni jätkata minimaalseid igakuiseid tagasimakseid. Ma selle mõttekust ei kommenteeri aga psühholoogiliselt olevat nii kergem kui laene on päris mitmeid (krediitkaardid, õppelaen, autoliising, kiirlaenud). Ma kujutan ette, et langen ise kiusatusse – kas maksta õppelaen tagasi või panna kolmandasse sambasse. Aga võibolla oleks ikkagi tore teha beebisammud läbi just sellises järjestuses nagu nad on. Siis ma olen kohe nagu päris katsejänes.

Kolmas samm tähendab minu jaoks kolme kuu kulutusi, ehk siis ligi 4000€ tuleks kokku koguda. Võibolla veebruari lõpuks saan sellega hakkama. Neljas samm on meie mõistes sissemaksed III sambasse. Viies samm tuleb läbida kui mul oleks täiskasvanud lapsi, siit hüppan kohe üle.

Kuues samm on kodulaenu tagasi maksmine. Nonii. Kuna mul on alla 2% intressiga kodulaen, siis selle tagasi maksmine ei ole matemaatiliselt mõistlik aga ma olen seda tagasi maksmise mõtet ikka juba pool aastat mõtelnud. Ma tahaksin tööl langetada oma koormust ja kauplemise karjääri ehitada ja seda oleks nii hea teha kui kodulaenu makset kaelas poleks. Keskmine beebisammude läbija maksab USA-s oma kodu tagasi 7-8 aastaga ja praeguse sissetuleku juures ma suudaksin seda teha umbes 10 aastaga. Selles suhtes, et ma tahangi olla imelik, tahan teistmoodi elada ja noorena rasked asjad läbi teha. Kui ma alles pensioniealisena saan kodu tagasi makstud (graafiku järgi 65. eluaastaks) ja alles siis hakkan iga kuu üle jäävast rahast jõukust koguma, siis on nagu hilja. Palk on selleks ajaks alla kukkunud ja kuigi kodu on tagasi makstud, siis raha ikka üle ei jää. Enamus ei taha ei nii mõelda, usutakse, et nagunii tuleb töötada surmani. Kui noorena jäid ettevalmistused tegemata, siis tuleb jah. Minu plaan oleks jätkaga igakuiste kodulaenu makstega (500€) ja lisaks panen veel 1000€ oma tare fondi kõrvale. Sellest fondist lubaksin teha kulutusi ainult kodu jaoks kui on vaja ehitada garderoobikappe, osta peegel või kardinad ning ühel päeval siis kodu ära maksta. Nagu õigele säästuhundile kohane, siis seni istuvad me riided Jyski 7 euristes korvriiulites ja peeglit kasutame liftis. Igatahes suht lahe oleks elada teadmisega, et 160 000€ maksnud kodu on laenuvabalt minu oma. Või kui vahepeal tekib vajadus hoopis kolida, siis on sellest rahast ka selles olukorras kindlasti abi.

Seitsmes samm, noh seda ma teen juba praegu ka. Ma ei hakka ju investeerimiskontolt raha välja kandma, investeerin selle lõpuni ära ja kui süda läheb härdaks siis annetan ka. Juulis annetasin näiteks katkiste kasside remondiks 50€. Aga laenuvabas elus on seda kindlasti ägedam teha.

Annan kindlasti iga kuu teada kuidas mul beebisammudega läheb ja tule tee minuga kaasa, siis on lõbusam.

Dividendilehmade ülevaade

Sel aastal panen ma seda postitust kirja mitteusulisena. Viimasel pööripäeval kuulsin läbi une, kuidas must vares kraaksus voodipeatsis ja tema ussipoegade nimel vandus, et läikiv jäätisepaber näidanud suurt rikkust minu majapidamisse. Ta teadvat veel sedagi, et minu rikastumise tõttu laostub sadu ja tuhanded satuvad meeleheitesse. Mis see muu ikka saab olla kui aktsiatega kauplemine.

Aga dividendid on algajale investorile suureks motivaatoriks raha enda jaoks viimaks tööle panna ja edasijõudnud oskavad juba oma kuiseid kommunaalarveid divikatega katta. Kõik, kes sinna vahepeale jäävad, on teekonnal, mida soovitatakse nautida aga reaalsuses on see piinarikas purgatoorium, sest kui divikaid laekub, siis on see ajutine ja kui neid ei laeku, siis on raske põhjendada, miks neid aktsiaid üldse hoida.

Kui sa oled suur Eesti ettevõtete fänn ja sul on vaba 5000 eurot, mida dividendiaktsiatesse investeerida, siis mis oleks saanud kui oleksid 30.12.2020 paigutanud kümnesse ettevõttesse võrdselt 500 euri? Kuidas oleks jaotunud sinu tänavune dividendisaak? Kes tasub sinu vaeva heldelt ja kes väärib kolakat kerget? Pea meeles – see on sinu raskelt teenitud raha aga ometi leidub neid, kes seda mõista ei taha.

Dividendilehmade postituste lähiajalugu on näidanud, et investor, kes paigutas 5000€ kümnesse enim dividende maksnud tallinna börsi ettevõttesse, võis saada:

• 2017. aastal 200€ (5%)
• 2018. aastal 274€ (6,1%)
• 2019. aastal 427€ (8,5%)
• 2020. aastal 155€ (3,1%)

Mis te arvate, kuhu langeb 2021. aasta? Aktsiate hinnad on kõigil dividendimaksjatel, peale Tallinna Sadama, tõusnud kriisieelsele tasemele ja sealt kaugele edasigi. Dividendimaksjaid on 2 tk rohkem kui eelmisel aastal – Nordecon ja Merko on oma väljamaksed taastanud aga Silvano ja Tallink on siiani varjusurmas ja ei poeta oma rahapajast isegi mitte põduraid sendipoegasid. Võrreldes eelmise aastaga on pooled dividendimaksjad dividende tõstnud (HAE, LHV, EFT) ja pooled langetanud (TVEAT, TKM, TSM).

2021. aastal oleks saanud 196€ brutodividendi, mis on isegi 2017. aastast veidi nõrgem tulemus aga eelmise aastaga võrreldes siiski veidi parem. Jämedalt võiks tootluseks arvestada ligi 4%.

Minul endal on hetkel neist ettevõtetest portfellis TAL, SFG, LHV ja TKM – dividendide poolt vaadatuna suhteliselt kasutu seltskond, ütleks.

Dividenditibude ülesrivistus

Ka sel aastal läheb kordamisele Jaak Roosaare stiilis Eesti dividendiettevõtete ülesrivistus, sest kes siis veel peaks väärtusinvestori rikkaks tegema kui mitte needsamad, meile tuttavad, rahamasinad. Aasta lõpus ei osanud veel keegi ette näha, millised tuuled hakkavad puhuma Hiinast ja kuidas lööb see sassi dividendiinvestori plaanid lasta liugu Merko ja Tallinki rahakoti otsas. Mäletatavasti pakkusid need kaks imelist, kahekohalist, dividenditootlust ja elu tundus nii ilus…

Aga tagasi algusesse. Oled suur Eesti ettevõtete fänn ja sul on vaba 5000 eurot, mida dividendiaktsiatesse investeerida. Kui sa oleksid 30.12.2019 paigutanud kümnesse ettevõttesse võrdselt 500 euri, siis kuidas oleks jaotunud sinu tänavune dividendisaak? Kes tasub sinu vaeva heldelt ja kes väärib kolakat kerget? Pea meeles – see on sinu raskelt teenitud raha aga ometi leidub neid, kes seda mõista ei taha.

Investor, kes paigutas 2018. detsembris 5000 eurot võrdselt 10 ettevõtte vahel, sai selle pingutuse eest preemiaks 427 eurot. See tegi dividenditootluseks 8,5%, mis on ääreltult kõva tulemus. Sel aastal võiks öelda, et heatahtlikku investorit lausa karistatakse. Investor, kes paigutas 2019. detsembris 5000 eurot võrdselt 10 ettevõtte vahel, saab tänavu dividendidena tagasi vaid 155 eurot. See on ligi 3 korda vähem! Dividenditootluseks 3,1% aastas.

Kui eelmisel aastal hõivas esikolmiku SFG, NCN ja TAL, siis sel aastal imevad need kõva vilinaga – mitte ükski neist ei poeta oma rahapajast isegi mitte põduraid sendipoegasid. Sel aastal on tegijad hoopis TVEAT, TKM ja TSM. TVEAT-i dividenditootlus on detsembri aktsia hinna pealt 8,7% aga ka tänaselt hinnalt (13,7 EUR) on tootlus täiesti normaalne 7,3%. Kes enne 11. juunit aktsiaid omab, saab osa sellest pirukast endale. Veel ei ole hilja osta ka EFT, HAE või TSM aktsiaid, natuke on ikka parem kui päris tühjade pihkudega jääda.

Tabeli tagumine ots on siis meie häbinurk. Sel aastal loobusid kasumi jaotamisest NCN, TAL, MRK ja SFG. Eelmisel aastal tõid TAL ja MRK mulle sadu eurosid sisse, sel aastal peaks karistuseks neil aknaid sisse viskama.

Minul endal on järgmised ettevõtted:

Ma olen nende vahel ebavõrdselt ära jaotanud üle 10 tuhande euro, seejuures ilmselgelt eelistades TKM-i. Kaups on nii armas, et ma pean tunnistama üles ühe oma fetiši. Nimelt ma hiilin öösiti välja ja klõpsin koos punase selveri logoga endast selfisid.

Kui ma eelmisel aastal sain veidi alla 469 € dividende, siis sel aastal paistab, et pean leppima 301 euroga. Sisuliselt siis kolmandiku võrra vähem aga vähemalt mitte kolm korda vähem. Mida teeksime ilma selliste ettevõteteta nagu HAE, TVEAT ja TKM? Nad ei kasva ega kärva aga dividendipoliitika on neil enam-vähem läbipaistev ja ikka hoiavad meid, investoreid, meeles. TVEAT ja TKM on dividende järjepanu maksnud juba 15 aastat ja HAE lausa 23 aastat.

Nagu laps kommipoes – millist ETF-i valida kui ei tea, kuidas need mekivadki?

Tere, rahamutid! Minust jälle räägiti uudistes, et hoiuste osakaal finantsvaras kasvab ja et riski üldse võtta ei taha. Ei tea miks uudisteankrutele meeldib mind koguaeg eeskujuks tuua, võibolla on mu rutiinne sametlapikesega kuldmüntide hõõrumine end ära tasumas ja mu särav rahakuhi paistab juba vaikselt silma. Aga vaata mu kuukokkuvõtteid ja veendu ise, et nõnda see olukord on.

Seni olen kolme aasta jooksul noppinud Balti turult üksikaktsiaid ja võlakirju. Nii tundus kõige õigem alustada, sest mis investor see muidu on kui:

1. pole alustuseks tutvunud kohalike ärikatega äridega ja
2. investeerimiskonto süsteemi kasutades pole pääsenud kõige õelamast ja kiuslikumast leiutisest, mis üldse kunagi välja on mõeldud –  iga-aastasest tulumaksu tasumise kohustusest.

Tänase seisuga olen teinud 20 aktsiatehingut ja 3 võlakirjatehingut.

Ja nüüd siis tahaks nagu värskemat sokki jalga. Ostaks terve heinakuhja ehk ETF-e? Minu jaoks on kõige olulisem pidada silmas pikka investeerimishorisonti, hoida kulud väga madalad ja teenida regulaarselt dividende. Aktsiafondidest ei tea ma tõesti mitte midagi, ma neid valida ei oska aga aeg-ajalt olen ikka lugenud mõnda raamatut ja osalenud mõnel koolitusel. Nõnda on kõrvu jäänud, et just indeksfondidesse investeerimine on passiivsele ja pika investeerimisperspektiiviga investorile väga okei. Pealegi, ma ei taha surra nii, et pole ise ühtegi fondi katsunud. Vanast peast, paar aastat enne surma, pole neid ju enam mõtet soetada. Niiet prooviks praegu, kolmekümneneljaselt.

Miks peab indekseid jälgivaid ETF-e hoidma pikalt käes?

Ühel koolitusel jagati asjalikku näidet. 50 aastat tagasi loodi globaalne aktsiaindeks MSCI World. Kui investeerimisperiood seda indeksit jälgivasse aktsiafondi on 5 aastat, siis 18% tõenäosusega lõpeb investeering negatiivse tulemiga. Kui investeeritav periood on 15 aastat, siis ei ole mitte ühelgi juhul viimase 50 aasta jooksul 15 aastaks maailma aktsiatesse paigutanud investor oma raha kaotanud.

Minu kolm muhameedlast:

1. hoian silme ees pikkkka investeerimishorisonti
2. nõela otsimise asemel ostan terve heinakuhja
3. mida väiksemad on püsikulud, seda toredam.

Kuidas nüüd asja edasi uurida, et minu kolm muhameedlast jõuaksid parima tulemuseni, ei teagi, mul ei ole ühte imeõpikut, mis seletaks mulle täpselt, mis on indeks, mis on traditsiooniline indeksfond, mis on ETF, millist indeksit jälgiv ETF mulle sobiks, millise fondihalduri ETF-i ma peaks otsima ja milliselt börsilt ETF-i ostma peaksin kui see mitmel börsil kaupleb, missugustes piirides kõiguvad ETF-ide kulud? Kohutavalt raske! Aga kuskilt ma neid niite ju arutama pean hakkama… aeh – andke näljasele õng.

Mis on ETF?

LHV pakub selle lahti seletamiseks veidi eestikeelset materjali:

Börsil kaubeldavad fondid (inglise keeles ETF = ExchangeTtraded Fund) jagunevad kaheks:

1. börsil kaubeldavad kinnised fondid (closed end ETF), mis lähtuvad investeerimisel fondijuhi otsustest. Kinnine fond tähendab seda, et fondi osakute arv on lõplik. See võib olla aktsiaseltsina asutatud fond ja fondi osakuid ostetakse ja müüakse järelturul. Fond ise osakuid tagasi ei osta.
2. börsil kaubeldavad indeksfondid (index ETF), mille portfelli koosseis vastab mõne indeksi koosseisule ja mille hind järgib seetõttu indeksi liikumist ning ei sõltu fondijuhi otsustest

Kirjandust olen nii palju lugenud (Graham’i “Intelligentne investor“, Bogle’i “Aruka investori taskuraamat“), et teada, et minu huviorbiiti peavad kuuluma indeksfondid, sest:

1. Indeksfondide puhul tean täpselt, millistesse ettevõtetesse on minu raha investeeritud ja ma ei sõltu fondijuhi ebaõnnestumistest.
2. Indeksfondi kulud on palju väiksemad võrreldes investeerimisfondidega. Mida rohkem võtavad fondijuhid, seda vähem teenivad investorid. Näiteks, ma vaatasin, et EFTEN Kinnisvarafondi III valitsemistasu on 2% fondi investeeritud kapitalilt aastas ja sellele lisandub käibemaks ja neil on edukustasu ka veel! Täitsa pekkis! Nad peavad ikka kõvasti ületama turu keskmist tootlust, et selline valitsemistasu end õigustaks ja investor peab lootma, et kogu edu ei lähe edukustasu haamri alla!
3. Edušansid aktiivselt juhitud fondi valikul on kaduvväikesed: selgub, et 1970. aastal eksisteeris 355 aktsiafondi ja neist fondidest on 281 (80%) oma tegevuse lõpetanud. Kui mu fond pikas perspektiivis vastu ei pea, kuidas saaksin siis pikaks ajaks investeerida? Ainult 2 fondi 355st on edestanud S&P 500 indeksit alates 1970. aastast üle 2 protsendipunkti jagu aastas. Napilt on indeksit löönud 8 fondi (1-2 protsendipunkti edu) ja indeksiga võrdsed on 35 fondi, ülejäänud jäid indeksile alla.
4. Valiks siis ainult neid aktiivselt juhitud fonde, mis on mineviku tootluse põhjal edukad olnud? Näide USA põhjal: kui ma valiksin kõigi aktiivselt juhitud USA fondide seast ühe fondi, mis kuulus aastatel 2006-2011 tootluse poolest parima viiendiku hulka, siis järgmisel viisaastakul (2011-2016) kuulub neist fondidest jätkuvalt parima viiendiku hulka kõigest 13% ja 10% on suletud. Seega, mineviku tootluse põhjal on investoril suurem tõenäosus noppida läbikukkuja kui võitja.

Tasub neid raamatuid ikka lugeda!

Börisindeksid

Järgmiseks jõuan oma uurimistööga börsiindeksite kontseptsioonini. Tean, et kui Tallinna börs avati, siis oli indeks nimega TALSE ja tean, et maailma kuulsaim indeks on USA tööstusindeks Dow Jones, mis peaks olema justkui proxy kogu USA majandusele. Sinna kuuluvad ettevõtted nagu MMM, Coca-Cola ja Microsoft. Kui alguses arvutas Charles Dow indeksi väärtuse välja nõnda, et liitis kõigi indeksisse kaasatud ettevõtete aktsiahinnad kokku ja jagas ettevõtete arvuga, siis praegu tehakse seda veidi keerulisemalt – aktsiahindade summa on jagatud konstandiga.

Missuguseid indekseid ETF-id jälgivad?

Mingit head materjali mul tutvumiseks ei ole, seega lähenen elevandile kõige jämedamast otsast ja googeldan “most important stock indexes”. Vastu plärtsatas järgmine info:

1. MSCI World Indeks – kajastab 23 arenenud tööstusriigi aktsiaturge ja sisaldab 1650 ettevõtet. Indeksis on suhteliselt vähe kinnisvara, kommunaal-, toorainete ja energia ettevõtteid ja suhteliselt palju finants-, tehnoloogia, tervishoiu ja tööstusettevõtteid. Indeksis on 70% ettevõtetest large cap ettevõtted, ehk ettevõtted, mille turukapitalisatsioon on üle $5 miljardi. Top ettevõtted on FAAMG ettevõtted, 63% ettevõtetest on USA-s, 8% Jaapanis, 5% Ühendkuningriikides. Market cap $40,4 triljonit.
   Allikas: MSCI factsheet

2. FTSE All–World indeks – on alamosa indeksist FTSE Global Equity Index Series (GEIS). Arenenud ja arenevate riikide keskmise ja suure turukapitalisatsiooniga ettevõtted. Sisaldab 3918 ettevõtet, suurimad on FAAMG ettevõtted. Suhteliselt suure kaaluga on indeksis tehnoloogia, tööstuse, tervishoiu ja finantsettevõtted. 55% indeksi kapitalisatsioonist moodustavad USA, 8% Jaapani, 5% Ühendkuningriikide ettevõtted. Market cap $45,9 triljonit.
   Allikas: FTSE factsheet
3. S&P 500 indeks – 505 USA suurima kapitalisatsiooniga ettevõttet kajastav indeks, mis katab 80% kogu USA turu kapitalisatsioonist. Ettevõtte turukapitalisatsioon peab olema vähemalt 4,1 miljardit dollarit, et indeksisse kuuluda. Suhteliselt suure osa indeksist moodustavad tehnoloogia, tervishoiu ja finantsettevõtted ja suhteliselt väikese osa kinnisvara, kommunaal-, toorainete ja energia ettevõtted. Topis on FAAMG ettevõtted ja 10 suurimat kaaluvad 21,7% indeksist. Market cap $25,6 triljonit.
   Allikas: S&P 500 factsheet leitav siit kaudu

LHV selgitab, et börsil kaubeldavaid indeksfonde on kolme tüüpi:

1. konkreetset turuindeksit jälgivad fondid – koondavad mitut tööstusharu või turusektorit. Investoril on ühe tehinguga võimalik omandada tervet turgu hõlmav portfell.
2. majandussektorit jälgivad fondid – kirjeldavad ühe sektori liikumist. Investoril on võimalik ühe tehinguga luua hajutatud riskidega portfell talle huvipakkuvas sektoris
3. geograafilist piirkonda jälgivad fondid järgivad erinevate riikide või regiooni indekseid. Investorile annab see võimaluse võtta nägemust ühe või teise riigi börsil toimuva suhtes.

Olen kuidagi veendunud, et alustuseks võiks pihta hakata kõige laiema haardega – võimalikult laiapõhjalist turuindeksit jälgiva fondiga, mis pakuks suurt hajutatust (ehk variant nr 1).

Kulud, kulud, kulud

Tohutult suur ja keeruline peatükk, mida ma ei jõua siin katta. Nagu selgub, siis kõik indeksfondid pole loodud võrdsena. Investorite kulu erineb märgatavalt, sõltuvalt mida sa valid.

On fondi kulud: aastane kulukuse määr, sisenemis- ja väljumistasud. Isegi väikese kuluga S&P 500 indeksfondide seas on väga erinevad kulumäärad. Soovitatakse valida ainult neid fonde, mis on saadaval ilma sisenemis- ja väljumistasuta ja tegutsevad kõige väiksema kuluga.

On kulud teenuse pakkujale: minu puhul siis sihiks LHV hinnakiri.

On valuutavahetuskulud. Miks kuradi pärast eurodes kauplev ETF maksab välja dividende dollarites? Kuidas see on üldse loogiline? Ma saan aru, et fondi kuuluvad USA ettevõtted maksavad dividende dollarites aga fond võiks ju ühe valuuta juurde jääda?

On tulu maksustamine. Tulu maksustamine ameti poolt, kuhu on koondunud kogu kurjuse jõud – Maksu- ja Tolliamet. Vaatame seda lähemalt.

Kuidas maksustatakse tulu ETF-ide puhul?

Tean, et üksikaktsiate puhul on efektiivseim variant osta Läti, Ungari või Suurbritannia aktsiaid, sest väljakuulutatud dividendimaksetelt ei peeta tulumaksu kinni – kätte saad selle, mis lubatakse. Loomulikult olen märganud ka seda, et Tallinna börsi dividendiaktsiate puhul maksab tulumaksu tegelikult juba osaliselt investor ise.

Kuidas ETF-idega on, loomulikust intelligentsist* tean, et dividende maksvate ETF-ide maksustamine võib olla kolmel tasandil:

1. väärtpaberi tasand – tulumaksu maksavad dividendiettevõtted ja fondi jõuab netodividend
2. fondi tasand – tulumaks peetakse kinni fondi tasandil ja investorile jõuab netodividend
3. investori tasand – tulumaksu tasub investor

Ideaalis tuleks portfell üles ehitada nii, et maksustamine oleks ahelas ainult üks kord. ETF-ide puhul tasub eelistada neid, mis on Iirimaal registreeritud, sest nende puhul toimub dividenditulu maksustamine väärtpaberi tasandil (tulumaks peetakse kinni juba siis kui dividendimaksed fondi laekuvad). Teisisõnu, Iirimaal registreeritud ETF maksab investorile välja kogu dividendimakseks deklareeritud summa. Vältida tuleks Prantsusmaal ja Saksamaal registreeritud ETF-e, sest nende puhul toimub tulumaksu kinni pidamine selles ahelas kaks korda. Õnneks selgub, et 80% euroopa ETF-idest on Iirimaal registreeritud. Kõikidelt dividendimaksetelt, mis on jõudnud Euroopas registreeritud ETF-idesse, on tulumaks juba kinni peetud. Juhuuu!?

Not so fast! Tundub, et üks kaka on ka. Nimelt, Iirimaal registreeritud ETF, mis omab USA aktsiaid, maksab ära 15% aktsiatelt laekuvatelt dividendidelt ja kui see fond nüüd maksab investorile, kes on kas Iirimaal või Eestis olev isik või ettevõte, siis maksustamist ei toimu. Aga MTA vaatab ainult ühe sammu tagasi ja kui näeb, et fond ei pidanud kinni tulumaksu, siis nõuab MTA seda investorilt. Pikemat arutelu selle kohta pakub Dividendinvestori blogi.

Iga tõsiselt võetav börsile investeeriv investor jälgib Dividendinvestori blogi. Ja mina olen täiesti tõsiselt võetav. Ja no on teine hiljuti teinud LHV-le reklaami ja avaldanud paar väga asjalikku artiklit. Mina, olles kuudepikkuse uurimisega jõudnud arusaamiseni, et ETF-id on palju keerulisemad instrumendid kui aktsiad (valida ma neid ei oska, analüüsida ka ei oska), loobusin ja tegin omale kasvukonto. Ja soetan iga kuu väikeste summade kaupa VANGUARD FTSE ALL-WORLD UCITS ETF (VWRL) (fondi faktileht).

Ma tunnen, et ma olen kaotanud selle lahingu. Esiteks, fond tundub kallis (kulukuse määr on 0,25%). Näiteks USA populaarset indeksit S&P 500 järgivate fondide puhul on kulumäär väga madal – IVV (iShares Core S&P 500 ETF) puhul on see 0,04%, VOO (Vanguard 500 ETF) puhul 0,05% ja SPY (SPDR S&P 500 ETF) puhul 0,09%. Miks Euroopa omad nii kallid on? Kas sellepärast, et erinevalt ameeriklastest viitsitakse dokumente koostada, et kõik ikka vastavalt EL-i bürokraatiale ETFi soetada saaks? 😛

Teiseks, inflatsioon sööb mu raha ära, enne kui ma ise jõuan ETF-i valikuni. Kolmandaks, ma peaksin ETF-i ostma, praegu turu kõigi aegade tipus, väga suurte summade kaupa (alates 1500 €) ja tegema seda 2 korda 3 kuu jooksul kui ma tahan LHV kontohaldustasust pääseda. Aga ma ei saa praegu nii suuri summasid heinakuhja peita, ma tahan veel kohalikult börsilt head paremat kokku kraapida.

Selles valguses oli kasvukonto lõpuks ainuke lauale jäänud variant.

Kavatsused võivad ju suured olla aga reaalne elu seab piirid kui palju aega on käepärast suure teema põhjalikuks uurimiseks. Vähemalt ma saan aru, millisesse alusindeksisse ma investeerin, fond maksab dividende kord kvartalis, dividendimäär on 2,08%. ETF on noteeritud viiel erineval börsil ja mulle on vist Amsterdamist Euronextilt ostetud. Ja ega suurt rohkem midagi aru ei saagi. Kui ajusid ei jätku, eks siis tuleb heale õnnele loota.

• Ma maksin enda harimise eest ja siis ükskord hotelli konverentsisaalis räägiti.