Raha kaotamise hirmust ja valust börsil

Aktsiad on endiselt maoli ja minul on olnud aega, et mõtiskleda sellega kaasneva kaotusvalu üle. Mu investeeringute kaotused ei ole nüüd teab, mis suured aga tunnen seda, et indeksite kõrval oleksid mu aktsianopped õigustatud, peaks portfell IB-sse piilumise ajaks suuremaks kasvand olema. Kahjuks on selles osas portu minuga natuke eriarvamusel. Kauplemiskonto on aga eriti järjekindlalt vatti saanud ja olen aastaga 30-40% rahast ära kaotanud.

Olen teadlikult võtmas suurt riski – 97% investeeritud varadest on aktsiabörsil – turul olemise aeg on ees veel pikk ja ega muud kergesti kättesaadavat ja parima pikaajalise tootlusega varaklassi ei ole ju ka. Me ei tea, mida tulevik toob aga kui nüüd peaks veel hullemaks minema, siis ma päriselt ka kardan.

Aga niisama ma ei istu, teen iga päev selle nimel tööd, et vähendada hirmu raha kaotamise ees, sest selle hirmu taha jäävad ettevõtmised, mida ma kunagi ei alusta, mõttemallid, millest välja ei murra ja kasumid, mida kunagi ei näe.

Miks 80-90% kauplejatest raha kaotavad

Käisin kahe nädala eest Äripäeva ruumides luurel ja rääkisin sinna kogunenud Naisinvestorite portfellistrateegia mastermind grupile aktsiatega kauplemisest. Ma ei rääkinud tehnilisest analüüsist ega aktsiate valimisest ega stop-lossst, vaid avasin kauplemise varjupoole, mida tegelt ei kuule Investeerimisfestivalilt ega Wallstreetbetsi foorumist, kuigi minu arust peegeldab see foorum reaalelu lähemalt kui nimetet festival.

Rääkisin investoritele, miks 80-90% kauplejatest kaotavad raha ja avaldan selle põhjuse ka kohe siin: nii imelikult kui see ka ei kõla, kauplejad kaotavad raha, sest nad kardavad raha kaotada. See jaguneb sisuliselt kaheks probleemiks: 1) ei osata endale teadvustada, et otsused, mida kaupleja teeb, tulenevad raha kaotamise hirmust ja 2) kui kaupleja on probleemi põhjusest juba teadlik, siis käitumises muutus ikkagi ei avaldu. Mina langen sellesse viimasesse gruppi.

Meie aju on kord juba nii ehitatud, et ta tahab meile pakkuda head olemist ja kaitsta meid kõige halva eest. Inimesse sisseehitatud instinkte ja käitumist on aga raske muuta, sest need on kujunenud evolutsiooni jooksul me oma enda kaitseks. Kui me ei tunneks hirmu, siis teeksime igasuguseid lolluseid ja me ei suudaks oma liiki jätkata. Seega, hirmu tunnevad kõik normaalsed inimesed.

Kauplejad on ka tavalised inimesed, nad on ilusad mehed ja naised, tublid isad ja emad, usinad tudengid ja tööinimesed aga nad on viletsad kauplejad ja kaotavad raha, sest nad mõtlevad nagu normaalsed inimesed. Kui 80-90% kauplejatest kaotavad raha, siis see ei ole tehnilise analüüsi probleem ega maakleri ega short squeez‘i probleem. See on inimese probleem. Kasumlik kaupleja teeb järelikult midagi teistmoodi kui kaotajad – kasumlik kaupleja mõtleb vastupidiselt 80-90-le protsendile.

Mainin ääremärkusena ka ära, et kasumliku kauplemise valem koosneb minu meelest kolmest asjast: 1) on olemas mõningane kogemus graafikute lugemisel, 2) on olemas edge (teab oma statistikat: hit rate ja gain/loss ratio ja kuidas need peavad kaupleja kasuks töötama) ja 3) psühholoogiline pool – saab aru, millistes olukordades tuleb taltsutada hirmu.

Toon nüüd mõned hirmu keisside näited, mis võivad olla tuttavad ka paljudele algajatele investoritele.

Kuidas normaalne inimene mõtleb

1. “Ma hoian oma kaotust lahti, sest see pöördub nagunii kunagi ümber ja ma jõuan tagasi kasumisse”.
   See on klassika, elasin seda läbi näiteks 2020 kui ostsin järsult odavnenud lennuliine, mis hiljem veel rohkem odavnesid ja siis pikalt vindusid. Probleem on see, et meil puudub hirm selle ees, et kahjum võiks minna veel suuremaks. Meie aju ei taha kaotusvalu kogeda ja selle asemel pakib ta meid vati sisse ja sositab lambist võetud ideid. Me väldime valu.
2. “Mu positsioon on kenas kasumis ja müün selle nüüd maha, sest ma ei taha, et turg võtaks osa minu teenitud kasumist omale”. See on samuti hirm raha kaotamise ees. Ma müün pidevalt sel põhjusel aktsiaid ja mitte sellepärast, et trend oleks lõppenud või et ettevõte oleks kuidagi halvemaks läinud, vaid lihtsalt sellepärast, et ilusat kasumit nähes karjub mu aju jube valjusti ja soovib oma mõnusat doosi kätte saada. Me väldime valu.
3. “Mul on viimasel ajal hästi läinud ja ma vähendan oma positsioonide suurust, et nüüd edasi rahulikumalt võtta”. Kas sa tahad sellega öelda, et seljatagune õnn mõjutab tulevikku ja toob edaspidi õnnetust? Mis on ebausul pistmist börsiga? Me väldime valu.
4. “Ma võtan pool kasumist ära” või “ma võtan oma sissepandud raha välja ja jätan table money edasi mängima”. Me väldime valu.

Need näited illustreerivad seda, et inimesed on lootusrikkad siis kui nad peaksid olema hirmul ja nad on hirmul siis kui nad peaksid olema lootusrikkad. Mis see tähendab? Oletame, et jõudsid ühe aktsiapositsiooni hoidmisega 1000€ realiseerimata kasumini. Sa ei looda enam, et see tuhat keerab kaheks tuhandeks või kolmeks tuhandeks, nope. Nüüd hirmutab hoopis mõte, et see 1000 võidakse sult ära võtta!

Milline on mittenormaalne mõtlemine?

Selle asemel, et pool kasumist ära võtta, lisab kasumlik kaupleja oma võitvale positsioonile juurde.

Kas keegi on teist kunagi kahjumis positsioonile juurde lisanud? 👋 No muidugi, kui see nägi hea välja hinnaga 20, siis näeb see veel parem välja hinnaga 10. Aga kui paljud võitvale positsioonile sama mugavalt juurde lisavad? Ostsid 10-ga, lisad juurde 20-ga ja 30-ga. Raske, eks?

Palju raskem kui lisada juurde kaotavale positsioonile.

Kui sa ostsid eile jäätist ja täna müüakse seda 2x kallima hinnaga, siis kas sa täna ostad seda jäätist? Loomulikult mitte! See teeb investeerimise ja kauplemise valdkonna eriti pervesseks, sest mõistlikum on osta täna, sest täna on kallim kui eile – seda nimetatakse trendiks.

Kunagi ammu-ammu, enne LHV aktsia splitti ei suutnud Investor Toomas osta LHV-d 20 pealt, sest ta keskmine ostuhind oli 7. Siis liikus aktsia kiirelt edasi 40 peale. Tuleb aru saada, et börs ei ole supermarket.

Ma salaja heidin kõiki neid, kes räägivad, et kui supermarketis allahindlusega ostad, miks siis börsilt ei julge osta. See on mu meelest üks kole hästi levinud müüt. Langusel ja langusel tuleb osata vahet teha, näiteks, kas teadsid, et aktsiad, mis on kukkunud enam kui 70%, neist ainult murdosa tulevad kunagi üles tagasi?

Hea kaupleja tunneb pidevalt valu. Valu sellest, et ta lisab kasumis positsioonile juurde ja valu sellest, et ta lihtsalt vaatab kui suureks see kasvab. See on väljakannatamatu aga kauplejad treenivad end valu ja hirmuga toimetulemiseks ja püüavad sellega sõbraks saada. Sel hetkel, kui kaupleja otsustab kasumis aktsiaid mitte müüa ja hoopis suurendab positsiooni kahekordseks, on selline tunne:

Source: https://explorersweb.com/yearning-hearts-inside-the-minds-of-free-soloists/

Mõned mediteerivad, mõned vaatavad selliseid hirmsaid pilte. Eesmärk on börsipäeva alguseks aju üles soojendada, hirmu tunne läbi elada ja siis kui börsil hirmsaid asju juhtub, siis kulm ka ei liigu. Aju ikka karjub hirmust aga kaupleja jääb rahulikuks. Mõni päev võtab turg mõnest lahtisest positsioonist näiteks uue auto raha tagasi. Seda juhtub aga kaupleja ei mõtle sellest nii. Samuti ei mõtle ta, et mitu X asja ta saaks praegu oma realiseerimata kasumi eest osta.

Mina ka nii ei mõtle, see ei tundu üldse relevantne. Minu suurim tõrge on panuste suurendamine kui trend läheb minu suunas. Olen oma ajaloolise statistika pealt näinud, et kui jätkan kasumite võtmist seal kus ma neid olen koguaeg võtnud, lähen varsti pankrotti. Ma ei tohi vähendada riski kui aktsia liigub minu suunas, siis pean just riski suurendama – see tundub ebanormaalne, onju. Stop-losside austamisega mul probleeme pole. Kui tabab stoppi, siis eksisin ja lähen alati täisriski võttes välja. Aga mu häda on see, et kui jõuan kasumisse, siis hakkan riski jupp haaval vähendama ja lõpuks ei ületa kõikide kasumite summa kõikide stop-losside kahjumeid. Seega, normal thinking doesn’t cut it.

Kasumlik kaupleja siseneb aktsiasse starter positsiooniga, mis võib olla veerand kogu planeeritavast aktsiate hulgast. Kui aktsia ei liigu sobivas suunas, siis on ta väikse kahjumiga väljas. Kui aga liigub sobivas suunas ja tekib järgmine ostukoht, siis kasumlik kaupleja suurendab positsiooni, ostes sama palju aktsiaid juurde. Nüüd on pool positsiooni suurusest käes. Uuel ostukohal duubeldab ta aktsiaid uuesti ja jõuab nüüd täissuuruses positsioonini. Väikeselt alustades ja järg-järgult riski suurendades on kaotused tillukesed ja võidud väga suured.

Hirm on teadmiste puudumine

Kui teadvustame endale, et me tahame kasumid lukku lüüa, sest meil on hirm, et turg võtab osa tagasi, siis see ei ole ju tegelikult mingi põhjus müüa. Mitte keegi ei ole ju öelnud, et peab müüma siis kui hakkab hirmus. Nii hea aktsia, nii tugevad fundamentaalid, tugev ülestrend aga jube hirmus ikka!

Investeerimise ja kauplemise teekonnal on sinu partneriks aju, mis tahab sind kaitsta määramatusest tuleneva valu eest ja mille ülim eesmärk on taasluua tasakaal. Mulle on selline partner börsil päris kalliks maksma läinud. Millised on sinu kogemused? Kas sa oled end rahustanud kui hääl su peas karjub: FEED ME, FEED ME, I WANT TO FEEL GOOD ABOUT MYSELF?

Detsembri kauplemise statistika

Kasvuaktsiad ei ole detsembris ja jaanuaris eriti kuum kaup olnud, suht jahedad junnid tegelikult aga kurvastada ei ole põhjust, sest neile tasakaaluks olen loonud ju ka verivärske väärtusaktsiate portfelli, mis on turu keskmist eirates teinud iga nädal uusi tippe. Ei saa mina niimoodi, et ostan ainult laiapõhjalist indeksit, tahan ikka ise ka nii kasvuaktsiaid kui väärtusaktsiaid valida. Jaanuari teises pooles läksid kinni viimased detsembris soetatud swing-positsioonid ja nüüd siis on kuu statistika kokku saanud.

Detsembris hoidsin kokku 14 positsiooni, millest võitsid 5 ja kaotasid 9. Win rate oli seega 36%. Keskmine võitev positsioon võitis 8,1% ja keskmine kaotav positsioon kaotas -3,6%. Profit factor, ehk iga kaotatud dollari kohta sain tagasi samuti täpselt 1 dollari. Seega 36%-se võitude sageduse juures oleks olnud vaja keskmise võidu suuruseks vähemalt 12%, et profit factor oleks 2 lähedal aga seda oli detsembris keeruline saavutada. Break-even kuu on kõike arvestades väga hea tulemus.

Kauplesin energia, materjalide ja elektriautode aktsiatega. Parim trade (+20,7%) oli tegelikult üks day trade, mis kaldus täielikult mu swing-kauplemisplaanist kõrvale aga see tõi mulle paari minutiga 100 dollarit kasumit ja ma lihtsalt võtsin selle. Parim swing trade oli F (+8,7%), mida ma hoidsin kolm nädalat ja sulgesin eelmisel nädalal.

Jaanuaris olen jõudnud teha 8 trade’i, ükski pole võitnud ja hetkel olen üleni rahas. Selline näeb välja jaanuari tickerite heat map, Ford siis ainuke silmarõõm. Sektorite ja tickerite suurus näitab proportsionaalset mõju minu kuu tootlusele.

Jaanuaris olen võtnud tavalisest palju väiksemat riski, positsioonide absoluutsuurus on vähemalt poole väiksem ja trade’ide arv tuleb ka kokku väiksem. See on ainuke variant kuidas ma oskan end halva turu eest kaitsta ja seetõttu konto õhku lendamist ei ole ka sel kuul veel oodata.

Väike ülevaade brokeritest, miks ma avasin oma IB kontole alamkonto ja oktoobri statistika

Kogu Eesti juba teab, et avasin oktoobris ettevõttele IB konto, et investeerimine dividendiaktsiatesse oleks odavam ja kauplemise maksundus oleks mugavam & soodsam. Kontole saatsin esimesed eurod väga varakult ja esimese dividendiaktsia ostsin kohe kui uus konto kauplemise õigused sai. Seejärel jätkasin tavapärast tegutsemist eraisiku kontol, sest turg tegi iga päev uusi rekordeid ja võimalust raha välja tõmbamiseks ja uuele kontole kandmiseks ei tulnud. Samal ajal mõtlesin, et enne uut aastat võiks juba uuel kontol kaubelda aga mu riskihalduse osakond, mis kujutab endast kompleksset süsteemi, kus kolm ajurakku on omavahel kahe neuroniga ühendatud, tõstis üles punase lipu.

Probleem

Seisin vastakuti kahe murega: 1) Finantsid lähevad sassi – igakuised sissemaksed ja dividendilaekumised sulavad ühte kauplemiseks mõeldud rahaga, mistõttu ma hakkan uue rahaga finantseerima oma kaotusi ja 2) tulemuslikkust ei saa kummagi strateegia korral eraldi mõõta. Kauplemiskonto on minu maailmas omaette bucket, kus toimuvad investori vaatepunktist kõrge riskiga tehingud ja need ei tohi ohustada pikaaegseid investeerimistulemusi. Eks ma sellepärast investeeringi, et kauplemisele oleks mingi backup kuni ma lõpuks 3k muundan 1 mln euroks.

Ma ei leidnud kuidas IB-s olemasolevale kontole alamkontot teha saaks kuigi olin varem eraisiku kontol vastavat võimalust näinud ja seetõttu kaalusin teisi brokereid. Mul on stockcharts.com kuine subscription, sest mulle meeldib sealne paindlik skännerite programmeerimise võimalus ja graafikute lahendus. Seetõttu oleks väga mugav kasutada ka nende brokeri teenust aga taaskord häirekell – ära mitte kunagi kasuta nii graafikuid kui brokerit ühe ja sama teenusepakkuja juures. Stockchartsis ma olen aastase kasutamise jooksul ainult ühe korra kohanud ajutist graafikute laadimise viga ja downtime pole ma kunagi märganud. IB-l on seevastu viimasel poolaastal igal jumala nädalavahetusel maintainance break – portaali, TWS-i ega mobiili rakendusse sisse logida ei saa.

• 

• 

IB kõlbab ainult brokeriks, charting plavormina on see hirmus asi, sest praktiliselt iga börsipäeva esimestel minutitel kõige kuumemate ja volatiilsemate aktsiate graafikuid seal ei lae, sellepärast on Stockcharts mul kõrval. Kui hinnakirju võrrelda, siis IB-s maksin spetembris ja oktoobris (kui tehingute arv oli väiksem) tasusid 16-17 dollarit, juulis ja augustis (kui tehingute arv oli kõrgem) 30-33 dollarit.

Tradier

Stockchartsi Tradier Brokerage hinnakiri on alljärgnev:

Subscription: $10 per month
Commission free trades
No account opening minimums
Outgoing transfer (wires): $30
Inactivity fee, Accounts with less than $2,000: $50 per year
Inactivity fee, International accounts with less than 2 executed trades per month: $20 per month
International account opening fee: $20
Margin Interest: 5.25%
Realtime data is available to all Tradier Brokerage account holders for US-based stocks and options. 
Trading platform Tradehawk pro plan subscription $10 per month
Each Tradier account is protected up to $500,000, of which $250,000 can be applied to cash balances

Ma eeldan, et “international account” on selline, mis võimaldab hoida mitut valuutat peal aga valuutavahetuse tasude kohta ma midagi ei leidnud. Tradier Brokerage kliendina ma kardaksin minna puhkusele – selleks puhuks tuleb ju raha natuke välja võtta ja mitteaktiivsuse eest karistatakse veel ka. Marginit sellise intressimääraga ei kasutaks ever. Kahjuks ma ei tea kedagi, kes seda brokerit kasutab, kui usaldusväärne see on ja kas ma ikka saan sealt oma raha tagasi aga paistab et iga kuu tuleb välja käia minimaalselt $20 et kasutada seda brokerit + siis mingit front-end lahendust. Kas päriselt on tehingud tasuta, või tegelt on see “tasuta” peidetud kehva spreadi taha? Ega muidu teada ei saa kui ise ei proovi. IB puhul ma tean, et spread on hea ja kui ma tahan järsku oma konto tühjaks teha, siis IB ei tee sellest probleemi (turu tipus vähemalt mitte). Aga täitsa ootaksin tagasisidet, kui kellelgi on miskeid teadmisi Tradier Brokerage kohta. Võibolla saab mu uudishimu ühel päeval minust jagu ja proovin selle brokeri ära.

TradeStation

Teine variant, mida uurisin oli Tradingview broker TradeStation, mis on üks kõige kuulsamaid aga ka kõige kalleimaid. Esmalt tuleb lugeda small printi:

TS Select and TS GO: Available only to U.S. residents. “Commission-free” for equities trades applies only to the first 10,000 shares per trade — for each order of more than 10,000 shares, a $0.005 per share charge will be assessed on the number of shares in excess of 10,000. Direct-routed equity orders will be charged an additional $0.005 per share. There will be a $1.00 per contract fee for index options. Direct routing of options orders incurs an additional $1.00 per contract fee. Basic market data is available at no charge only to non-professional subscribers. Other market data fees may apply if you add markets.

Trade Station

Kuna nad keskenduvad vaid USA kodanikele, siis siin on jutt lühike. Ausalt öelda teenustasud ei ole ka sellised, mida Eurooplased oleks nõus maksma, samuti jääb nende lehel surfates silma väga keerukas hinnastamise struktuur. Trade Station ei võimalda ka valuutavahetust, st eurodega sinna kontole ligi ei saaks aga ameeriklastel sellist vajadust ju ei ole ka.

Centerpoint Securities

Kolmas broker, mida uurisin on Centerpoint Securities, mille hinnatabel on veidi võõrastav, sest see keskendub jõukamatele ja high-volume traderitele:

This broker only allows higher net-worth clients, and has higher fees than your average broker. They have a reputation for being able to lend hard-to-borrow stocks and supplying excellent customer service. Do you get more value in exchange for the costs and requirements?

https://toptradereviews.com/

Shares per month: <500k, commission $0.003 per share, minimum order fee $0.30
Routing fees – hõkk miks need veel eraldi välja toodud on?
Software fees (pildil) if trading volume is less than 300 000 shares
Market data:
Nasdaq Level 1: $1.50
NYSE, AMEX Level 1: $3.00
Foreign Wire: $50
minimum deposit of $30,000 to open an account
CenterPoint does not yet have an online application form. If you decide to open an account, you’ll have to request pdf documents by e-mail.

LightSpeed

Neljas variant, mida korraks vaatasin, on Lightspeed, mis on küll rahvusvaheline aga samuti kallis:
Market data $13 per month
Routing fees
Accounts under $15,000 will be charged a $25 monthly minimum commission fee, minus any actual commissions charged in the prior month
Minimum funding requirements for new accounts $25,000
International wires $50

Minu otsus (ja soovitus Börsijuttude tegijaile)

Kui nüüd maa peale tagasi tulla, siis mul on hetkel 5k kahe konto peale kokku ja see summa kasvab aasta jooksul kahe või kolmekordseks. Nii väikeseid summasid ei ole vaja brokerite vahel hajutada. Kui sadadesse tuhandetesse hakkan jõudma, siis alati saab kauplemiskonto mujale viia ja pikaaegsed investeeringud IB-sse jätta.

Käisin dividendinvestor.ee blogis tuututamas, kuidas ma tegin IB-s oma kontole alamkonto, Märten saab seda infot nüüd endal rahaks keerata ja ilusa viiska inimesena mainis ta mind Börsijuttude videos (video lõpus viimase teemana). Börsijuttudele ma võibolla ma annaks ühe soovituse, et nihutage salvestuse aeg lõunasele ajale. Selleks ajaks on kehad rohkem üles ärganud, padjanäod eest ära läinud ja võibolla julgete rohkem nalja ka visata. Kõige parem on päev nii ära jaotada, et hommikupooliku jätad loovaks tööks, lõuna koosolekuteks ja suhtluseks ning õhtupoolikul planeerid järgmist päeva. Lõunaseks ajaks oleme jõudnud osa päeva emotsioone juba läbi elada ja see muudab suhtluse varjundirohkemaks ja emotsionaalsemaks. Te olete suurepärased vastandid, me tahame näha rohkem emotsionaalsust! Isegi kui teile tundub, et võimendate üle, siis vaatajale nii ei tundu. Tsirkust ja leiba on vaja, mõlemaid rosinatega, if you please. Te olete tõsiselt võetavad proffessionaalid aga natuke klounid ju võite ka olla? Aa, ja siis see ka, et tehke kellegi youtube videole reviewsid, Märten on seda vähemalt korra proovinud ka, mu arust see on väga äge asi, mida vaadata.

Oktoobri kauplemise statistika

Kokku oli 18 treidi, millest 6 (33%) olid kasumlikud. Keskmine kaotav trade kaotas 6.9% ($33) ja keskmine võitev trade võitis 23,3% ($121). Esimest korda üle kolme kuu suutsin teha nii et 1-protsendine liikumine võitvas treidis oli suurem ($5,2) kui 1-protsendine liikumine kaotavas treidis ($4,8). Mu loss:gain ratio oli peaaegu 1:4 ja risk:reward suhe win rate % arvesse võttes oli peaaegu 1:2. Mida väikseimaid kaotuseid ma vastu võtan, seda madalamaks ma saan lasta oma win rate %. Igatahes oktoobris realiseerus mu ideaalne tsenaarium loss:gain 1:4 ja win rate % normaliseeritud risk:reward 1:2 ehk iga võidetud dollari kohta kaotasin 54 senti. Kui sellise statistikaga teha 10 treidi, siis suureneks minu konto 14% võrra.  😍

Paar asja oli, millega ma läksin lohakaks pärast seda kui mul olid selja taga eriti suured võitvad treidid. Esiteks, võiks ikkagi jälgida, et päeva põhi ei jääks kaugemale kui 1 ATR. Ma sisenen küll sobiva aktsiate arvuga, isegi siis kui stopp asub mitme ATRi kaugusel aga risk:reward on paratamatult siis ebaproportsionaalne. Kui tavaliselt stoppi tabades võtan vastu -3% kaotuse siis näiteks RBLX puhul võtsin kaotusena vastu küll maksimaalse lubatud riski ($-30) aga protsentuaalselt oli see šokeeriv -9% kaotus. Maksab enne sisnemist ikkagi veits pedantsemalt need kaugused ära mõõta. Hämmastav, mõnel kuul on sellised lihtsad asjad rutiinselt kontrolli all aga mõnel teisel kuul lappab kuidas kunagi.

Hetkel loen ühte uut raamatut ka, mis on justkui kogumik swing trade põhimõtetest ja sellest samast köögipoolest, millest ma siin just jaurasin. Mu mees kinkis mulle selle 😛

Avasin oma ettevõttele Interactive Brokersi konto

Ma olen ka nüüd saabunud nende hulka, kes jätavad kõigile algajatele mulje, et seda investeerimise värki tuleb kunagi ikka jube keeruliselt teha, lausa juriidilise keha alt ja üldse miks ei võiks siis ikkagi rahulikult oma LHV kontol eraisikuna askeldada. Minule isiklikult andsid viimase tõuke panga suured tasud, mis Viisemannile au andes on mõistlik business, sest kui ma oleks ka pank, siis ma küsiks veel rohkem. Ma olen maksimalist aga kuna minu kodus rahast ei räägitud, siis seetõttu ma olen maksimaalne kooner.

Igaüks on kuulnud seda, et et ära teeni oma raha (ära maksa intresse) vaid pane raha end teenima (lase endale intresse maksta). Minu meelest on pankadega sama moodi, sa mõtled, et rikastud aga tegelikult rikastub hoopis pank. Pank küsib 1% tehingutasu ja 1% valuuta konveteerimise tasu. Kas sa tead veel kedagi, kes oleks täna nõus näiteks pensionisambasse sisenemise eest maksma 2% tehingutasu?

Ühel pühapäevasel hilisõhtul registreerisin ettevõtte ära ja esmaspäeval kinnitati ära. Nime valik oli juhuslik – avasin suvalisest kohast Peter Lynchi raamatu ja võtsin esimese sõna, mis nägin 😀 Ilus, eestipärane, sobib minu tegevusega väga täpselt ja ühtegi sarnast brändi ega nime polnud varem olemas ka. Ettevõtte tegevusalaks valisin selle investeerimisteemalise EMTAK koodi ja see ei põhjustanud ühtegi probleemi, keegi ei arva, et ma olen investeerimisfond. Närvivapustuse sain siis kui nägin, et riigilõivuks tuleb maksta 190 eurot. Ja saate aru, selle raha eest isegi ei kontrollita, kas minu poolt esitatud ettevõtte aadress reaalselt siin maamunal üldse eksisteerib, sinna vabatekstiväljale võib ju suvalisi asju kirja panna ja kohtuniku abi on käsitöö tõttu ilmselt alamotiveeritud ja alamakstud. Mis register see on, mida ei ole liidestatud Maa-ameti aadressi süsteemiga? Max Koonri register vä? Mis te arvate, kes avastas, et mu ettevõtte aadress on vigane? Kui sa veel ei oska arvata, siis loe edasi.

Järgmisena läksin oma ettevõttega LHV panga kliendiks 😀 Enne kui oma avaldusele kinnituse sain, tuli kliendihalduriga üks kirjavahetus pidada. Ta palus mul täpsemalt kirjeldada tegevusala ja selgitada kust pärinevad investeeritavad vahendid ja kuhu plaanin investeerida kui ettevõte on asutatud investeerimise eesmärgil ja muu sisuline äritegevus puudub. Ma vastasin täpselt nii nagu asjad on, et viin kogu oma investeerimis- ja kauplemisteevuse ettevõtte alla ja ettevõte hakkab investeerima USA börsiaktsiatesse. Jutu sisse viskasin ka mõned peenemad väljendid nagu ‘dividend growth investing’ ja Interactive Brokers, et nii keerulised sõnad muudaksid asja veenvamaks ja kiirendaksid protsessi. Ütlesin, et mul on 5 aastat kogemust ja füüsilise isikuna on see tegevus koormav ja kulukas. Tunnistasin ka, et esialgu annan oma ettevõttele omaniku laenu ja kõrvaltegevusena hakkab ettevõte konsultatsioone pakkuma. Igaks juhuks mainisin ka, et mul pole plaanis LHV eraisiku kontot tühjaks tõmmata. Seal istub mul ligi 10K väärtuses varandust ja mul päriselt ka pole plaanis seda näppida (see läheks liiga kalliks). Kirja ette ja taha lisasin igasuguseid ülevoolavaid viisakusi ja siis varsti oligi konto avatud.

Selleks ajaks oli juba nädala keskpaik. Järgmisena leidsin, et nüüd oleks aeg LEI kood osta. Tagantjärgi mõeldes oli see õige otsus, sest ettevõtte nimel võiks olla vähemalt üks arve, enne kui IBs kontot avama minna. Alguses ma esitasin IBs ettevõtte aadressi tõestuseks panga konto väljavõtte, seal on aadress nurgas olemas aga millegi pärast see IB-le ei sobinud. Eraisiku aadressi kinnituseks sobis see aga väga hästi. Siis esitasin LEI koodi arve ja see sobis. Võibolla oleks nad aksepteerinud ka seda kui ma oleksin teenustasu eest küsinud LHV-st väljavõtte ettevõtte aadressi kohta aga selle küsimine maksab raha. Eraisiku aadressitõestuse saab küsida ka omavalitsuselt, Tallinna kodukal on avalduse vorm olemas. IB-s küsitakse seda aadressi tõestust ka erinevatest allikatest, et nt soovitakse ühte bank statementi ja teist utility billina. Siis ei saa mõlemasse bank statementi üles laadida. Igatahes, et LEId osta, siis selleks andsin kõigepealt ettevõttele 100€ laentsi. Lihtsalt kandsin raha üle, selgitusega “Omaniku laen” ja mingit laenudokumenti pole ise endaga vormistanud. Eks kunagi näis, kas sai õigesti. Pidulik tunne oli igatahes küll. Koodi ostsin LEI Registrist ja see oli neljapäevaks olemas.

Reede õhtul hakkasin IB-sse dokumente esitama. Laupäeval puhkasin ja siis pühapäeva õhtul jätkasin.

Kõige keerulisem oli W-8BEN täitmine, mida ma ei oleks suutnud iseseisvalt teha aga õnneks on LHV selle ette ära teinud. Keerukuselt järgmine oli Proof of Authorization to Open Account – selle jaoks tuli vorm välja printida ja oma käega allkiri alla panna. Kuna mul endal seda printimise masinat ei ole, siis pidin selle laskma oma ämmal välja printida aga ega see niisama ei tulnud. Vastutasuks pidime talle üles seadma kohvimasina ja õpetama kuidas seda kasutada, seinale tuli panna kaks Ikea riiulit ja kasulikeks ostudeks tuli tunnistada ka jõulukingid, mida ta oli juba varakult oma sõbrantsidele soetanud. Üheks oli päikesepatarei, sest elekter on kalliks läinud… Luban teil minu näos olnud valugrimassi elavalt ette kujutada. Igatahes, ämm oli natuke ähmi täis ja lasi mu IB paberid kogemata A3 suurustele pabertele. Põhimõtteliselt oleks A3 ka sobinud kuna need tuleb täidetuna üles pildistada aga natuke ebamugav olnuks neid seljakotis tassida 😀 Kui muidu on IB-s igal pool allkirjaks minu ees- ja perekonnanimi (ilma täpitähtedeta) siis natuke mõtisklesin, et kas sel paberil peaks olema ka siis minu nimi või panen ikkagi oma päris allkirja. Otsustasin panna päris allkirja (sellise nagu on minu isikut tõendaval dokumendil) ja seda sinise pastakaga. Pärast sain teada, et täpselt nii tulebki teha, nii et kogemata läks õigesti. Proof of Registrationi keevitasin kokku Äriregistri väljavõtetest, tõmbasin sealt alla 3 PDFi ja liimisin üheks kokku (General information, Beneficial owners, General and personal data kus on näha osakapitali suurus). Kirjas polnud seda, et olen 100% omanik aga seda ei küsitud kah. Vajadusel oleksin teinud pildi registris olevast suurest sinisest piruka diagrammist kus on näidatud minu nimi ja 100%.

Järgmiselt oli kõige keerulisem selfie tegemine. Väänlesin pool õhtut hämarduva toa seina ääres nii et valgus näolt vastu ei läigiks ja samas kotid silma alla ei tekiks. Näo juures hoidsin enda id kaarti ja üritasin seda fookuses hoida. Tegin mõned klõpsud ära aga siis avastasin, et pildid tuleb teha hoopis IB äpiga. Akrobaatika tund algas uuesti ja seekord tuli kuidagi eriliselt väänata oma pöialt, sest ma ei ulatunud hästi IB äpi pildistamise nupuni. Minu isiku proof of addressiks esitasin pdfi Swedbanki kuu konto väljavõttest. Kasutasin Swedbanki oma igaks juhuks, sest paari nädala eest küsis IB minu eraisiku kontol aadressi tõestust ja siis tookord õnnestus mul esitada ka just Swedbanki väljavõte.

Directors listiks esitasin selle sama registrikaardi väljavõtte ja Proof of Ownership esitasin registrist Beneficial owners väljavõtte. Kõik sobis. Siis saatis üks hindu, kelle nimi on Hitesh, emaili kolme küsimusega: kust on mu raha pärit, kes on mu praegune ja mu eelmine tööandja ja kas ma kirjeldaksin oma ettevõtte konsultatsioonitegevust lähemalt. Selle viimase puhul ma vaatasin et ma ei mainiks sõnu nagu “finants”, “aktsia” jms kahtlast. Selgitasin, et mu ettevõtte kliendiks on eesti füüsilised isikud, esmajärjekorras friends and family, kellega ma teen videokõnesid ja arutan teemadel kuidas säästa raha, mis on eelarve, kuidas vabaneda võlgadest, mis on hädaabifond, milliseid eesti seadusi peab tundma kui on soov investeerimisega alustada ja … kuidas avada IB-s kontot 😀

Siis andsin uuesti oma ettevõttele laenu, et IB konto ära rahastada. Raha saatsin vist reede õhtul ja esmaspäeval oli olemas.

Natuke aega oli siis vaikne, soovitan iga päev vähemalt korra kontole sisse logida, sinna hakkas ilmuma uusi nõudeid igasugustest dokumentidest ja need tulevad sinna mitu tundi enne kui saabub nõudlik email, mis ütleb, et kule sa pead veel dokumente saatma. Mulle tekkisid nädalase ootamise jooksul veel sellised nõudmised:

Ülemised kolm olid minu emaili vastused. Company charti kohta olen ma kuulujutte kuulnud küll aga ei uskunud, et seda mult nõutakse. Võtsin Painti lahti ja joonistasin sinna ühe risttahuka. Panin sinna oma molli juurde, oma nime ka ja “Owner”.

Kleepisin oma võimsa organisatsiooni struktuuri wordi dokumenti ja kirjutasin lehe nurka oma ettevõtte nime. Isegi registrikoodi ei pannud, unustasin ära. Pole ju harjunud oma nime juurde ka iga kord isikukoodi kirjutama. IB keskkonnas kirjutasin kõikide dokumentide üles laadimisel alati selgitavad kommentaarid juurde, selle juurde kirjutasin “This is me. My small business”. IB oli väga rahul.

Siis hakkas nagu tunduma, et kohe läheb konto lahti, kõik dokumendid olid IB-s rohelised ja ma olengi nii äge. Aga päris nii ei läinud, Hitesh saatis mulle hoopis uue kirja:

Please clarify the Principal Place of Business address mismatch between the registry documents and CAST.

Mõtlesin, et dafak see CAST on? Hakkasin kõiki dokumente läbi käima, mida ma esitanud olin ja avastasin esmalt, et mõnel dokumendil on aadressist sõna ‘tn’ puudu. No, et seal on ju vahe kas ma elan Puu tn 6 või Puu 6. Pangaväljavõttel oli tn puudu ja LEI koodi arvel oli ka tn puudu. Ise olin igale poole valesti sisestanud, noh. Järeldasin, et ta vaatab aadresse, mis ma ise olen IBs käsitsi sisestanud, mis on panga väljavõtetel ja võrdleb sellega, mis on Äriregistris (kus peaks asuma püha tõde). Äriregistris oli tn olemas aga ehmatasin end püksatuks, sest postiindeks oli seal vale. Brauser täidab automaatselt ju neid lahtreid kui sa lased ja mul oli sattunud sinna mu üürika postiindeks 😀

Pühapäeval esitasin Äriregistris avalduse uue korrektse aadressiga ja esmaspäevaks oli Tartu Maakohus selle kinnitanud. Siis kirjutasin Hiteshile pika vastuse, et sorry, registris oli postiindeks vale, ma lasin selle parandada ja Tartu Land Court bla bla kinnitas ära. Ja siis sorry, et tn oli ka puudu siit ja sealt, et formaalne kuju on ikka Puu tn 6. Laadisin IB keskkonnas tagasi lükatud dokumendi juurde üles uue väljavõtte Äriregistrist. Esmaspäeva hommikul (USA aja järgi) saabus õnnitlus IB konto avamise puhul. Oleks võinud olla pidulikum õnnitlus aga mul on päris hea meel, et sellest aadressi pusast nii kähku välja ujusin. Hitesh oleks võind vabalt öelda mulle et go fck yourself ja sundida mind kõike uuesti algusest peale tegema. Ta saatis mulle oma kirju alati öösiti ja minu vastused laekusid talle ka ilmselt tema öösiti ja kui ma nüüd endal lahti sain, siis kuidagi soe tunne jäi sisse, mis siis et meie romantiline suhe sellega läbi sai.

Sain konto avatud täpselt ühe nädalaga (selle sisse jäi 2 nädalavahetust). Järgmiste sammudena seadistasin konto ära (Account settings ja User settings tuleb läbi käia) ja lisasin kauplemisõigused. Aktsiaid kohe veel osta ei saa kuna neil läheb LEI koodi kinnitamisega veel üks päev aega. IB saadab hiljem veel ühe nõudliku kirja, et sul on LEI kood sisestamata ja URGENT-URGNENT aga ma olin nii väle, et mul oli juba mitu tundi varem kõik avaldused tehtud ja numbrid sisestatud. See URGENT kiri tuleb ikkagi, nii et ära lase end sellest häirida.

Kokku võtaksin selle nii, et noh, minu doktorikraadist piisas, et ettevõtte IB konto iseiseisvalt ära teha. Kui sul on vaja abi ja siit postitusest vastust ei leia, siis vihjeks nii palju, et mu ettevõte on nõus konsulteerima. Teine variant on, et teed omale ka doktorikraadi. Vaata ise.

Üks teine päev kaubeldes

Käes on uus kuu ja võimalus uus. Juuni on veel kokku löömata, aga see oli sedakorda väga edukas kuu. Nüüd siis aga juuli avalöök.

Enne poolt nelja hakkasin kodutööd tegema, ketrasin skännereid oma kolmveerand tundi kuna tegin paari päeva eest uue skänneri ja olen selle tulemusi testinud, eesmärgiga vähem sodi leida. Suhteliselt ajudeta olukord valitseb, väga palju setuppe ei ole aga mingi hulk on jällegi päris küpsed. Pigem tasub täna vähem teha.

16:15 kodutöö on valmis: BNTX, CLOV, AMC, CLSD ja siis mõned on veel varumeeste pingil.

16:37 ostsin AMC ja 5 min hiljem kukkusin positsioonist välja (1,98% kahjum ehk $21).

16:42 annab SAVA alerti ja otsustan osta. Vaba raha on taas otsas, portfell on 100% aktsiates.

17:00 igav, lähen voodisse.

17:56 tagasi ekraani taga. SAVA on väga hästi minema läinud (+3,3% ehk $28 kasumis), see on mu suurim positsioon.

Paar korda on täna mind kiusanud mõte kaitsta LPI kasumit. Olen 2 nädalat hoidnud ja ostuhetkest näitab +40%.

LPI

20:40 Kolm päeva hoitud EH tabas stoppi. Sellega läks nüüd küll pekki, sest olin esimesel päeval 8% kasumis ja ma ei võtnud sentigi välja. Ja nüüd, kui ma hakkan kasumite võtmise peale mõtlema, suutsin ikkagi väikse kahjumi saada. See on puhas hooletus.

Kuna setupid pigem feilivad juba mitmendat päeva (SNOW, LEDS, PLUG, AMC, CLOV) siis otsustan täna olla kaitsepositsioonil agressiivsem.

21:12 Müüsin kõik SNAP ja MAC aktsiad. Mõtetud asjad, olen mõlemat üle nädala hoidnud ja oma aega nende peale raisanud. Ma peaksin kauplema turu liidreid. Müüsin ka LPI, täitsa piisab juba.

21:36 Ei tea, ma ei näe enam elurõõmu ja sära. Kõik on kuidagi närtsinud. AMC näeb välja nagu suitsiidiretsept.

Otsustan täna enamuse rahast turult ära tuua. Kõik indeksid on küll üleval aga suur hulk aktsiaid on punases. Samasugust olukorda võis aprillis ka näha ja see ei ole sugugi hea märk. Market lacks breath.

22:59 Müüsin kõik ära, jätsin pisikesed runnerid NVAX ja PTGX aktsiatesse. 8% portfellist on aktsiates, 92% rahas.

Üks päev kaubeldes

Mul on mälestus eelmise aasta jaanilaupäevast, et see oli päev kui mu portfell kõvasti rõõmustas. Sel aastal tegelt täpselt niisamuti ja sellest ajendatuna mõtlesin, et äkki on kellelgi või mul endal kasu, kui panen päevikusse kirja, millega ma kauplemispäeva jooksul tegelen. Täna, Jaanipäeval, oli väga tugev päev, selline ei ole kindlasti mitte tavaline päev aga ega kahte ühesugust päeva ei olegi.

15:30 tegin TWSi lahti, vaatasin oma positsioonid ja jälgimisnimekirja üle ning käivitasin Stockcharts’is skännerid ja käisin ka sealse nimekirja üle. Skänneritest ma ei leidnud midagi uut.

15:49 ostsin eelturult PIRS aktsiat ja sedakorda 2R ulatuses. Lisasin profit takerid +10% ja +15% tasemetele, igaks juhuks, äkki ei jõua jälgida. Ostan väga harva eelturult aga seekord tundub rumal ostmata jätta. Mul on kokku nüüd 7 positsiooni ja vaba raha hulk langes 5 dollarini. Õhtuks see kindlasti nii ei jää.

16:15 Qullamaggie tuli online, ma jälgin tema live streami iga päev esimese tunni jooksul.

16:45 On veel 2-3 positsiooni, mida ostaksin, kui mul vaid vaba raha oleks. Eile oli täpselt sama probleem. Nasdaq teeb täna juba kolmandat päeva uut rekordit, seekord langeb see samale perioodile, mil leidub arvukalt väga häid setupe. Nagu ma õppinud olen, siis alati nii ei ole.

17:00 Igav on, vaatan sarja https://jupiter.err.ee/954208/on-meie-aeg.

17:07 Aaaahh, ma müüsin 21. juunil TSLA pisikese kasumiga ära, sest õhtul keerasid paljud asjad punaseks ja eile 23. juunil, oli oodatud breakout. Ma ei ole viimase kahe päevaga nii palju teeninud nagu TSLAga oleks täna saanud.

17:14 PIRS näitab mulle 6.6% kasumit. Eelturult ostmine oli põhimõttelselt õige, hind ei ole kordagi minu ostuhinnani langenud. Vaatan sarja edasi.

17:28 PIRS tabas 10% profit takerit. Müüsin 12,5% aktsiatest. Portfell kosub, eile kogunes kogu päeva jooksul +2%, täna on 2% juba täis. Vaatan sarja edasi.

18:45 Sarjast väsinud, tahtsin minna õue aga nüüd tuli meelde, et osalen täna ühel virtuaalkonverentsil, mis just praegu algas.

18:48 PIRS tabas 15% profit takerit. Olen nüüd müünud kokku 25% aktsiatest. Teiste positsioonidega ei ole täna midagi suut toimunud, osa on eilsele tipule järgi andnud, osa ronivad edasi. Õue minek.

20:15 olen tagasi ekraani taga. Vahepeal on PIRS tabanud +20% profit targetit ja +24,3% peal on tagasi pööranud, nüüd näitab +16%.

21:28 tegin õhtusööki ja nüüd on kõht täis, päev hakkab õhtusse jõudma. Pilk portfelli näitab, et olen täna +3.1% roheline. Kuulan konverentsi.

22:18 Täna oli mitmeid setupe, mida ma oleks ostnud kui mul oleks vaba raha: LIVE, LEDS, FSLY, STAA. Panin käima Gossett Trading live streami, mis on mu igapäevane tava.

22:43 Käin positsioonid üle, et otsustada, kas midagi vajaks välja viskamist ja kas stoppe saab lähemale nihutada. Müüsin pool AQST positsioonist, sest mulle ei meeldi, et ta on väga rohelisel päeval nii punane. Profit takeritega olen vabastanud piisavalt raha, et homme üks uus positsioon osta. Kandidaatideks on AMC, BRFS, BBW, SNOW. Portfell sai täna +3,6%. Ühe päevaga. Ma oleksin väga õnnelik olnud sellise tootluse eest terve eelmise aasta lõikes.

Siin on tänane päevakangelane: PIRS. Pildilt on näha, kus ostsin, kus müüsin, 25% profit taker ja stop loss.

Minu mai ja aktsiatega kauplemise saladused

• tööandjalt laekus 2464 €
• dividendid 0 €
• kauplemisega realiseerisin -125 €
• kulutasin 2168 €
• säästsin 12% sissetulekust ehk 296 €

Ütlen kohe alguses ära, et muutsin kommenteerimise lihtsamaks. Mulle teadmata hakkas wordpress oma arvamuse avaldamiseks nõudma lausa sisse logimist, mis on tõesti täisjabur ja tänan usinat lugejat, kes mu tähelepanu sellele viis.

Kes mäletab, siis aprillis mu süda valutas, sest kauplemine nägi välja nagu allamäge veerev rehv, millele lihtsalt ei jõudnud järgi joosta aga õnneks sain mai kuu jooksul selle esialgu pidama ja siis uuesti ülesmäge minema. Pidama sain nii, et kasvuaktsiad asendasin väärtusaktsiatega. Ma ei olnud kunagi üldse mõelnudki sellele, et 60-aastased võivad turu juhtimise üle võtta ja selline shift võib toimuda ja et see mind otseselt ka mõjutab. Aga vot, vaata ja õpi. Ja ülesmäge sain nii, et kasvuaktsiatel oli üks väga hea nädal ja ma võtsin need portfelli väärtusaktsiate kõrvale tagasi. Aasta algusest tänaseni on pilt selline:

Ma korrutan endale, et see on normaalne, sest plaan vs reality on kaks väga erinevat asja. Tundub, et ma olen nüüd hetkel seal kus see paadiga mees jõuab väikse nöörijupini, et järgmise lipuni ronida. Ühtlasi paistab, et oktoobris-novembris võib kraevahe uuesti märjaks saada…

Võtan sellest õppetunnist kaasa mitu tarkust: osad neist on kordamiseks aga osad on uued. See on ikka puhas kuld, mis ma siia nüüd kirja panen.

• Hoia energat kokku. Üks väga hea setup langeval või külgsuunas liikuval turul on suure tõenäosusega homme feiliv setup ja sellepärast on säästlikum sellest eemale hoida kui, et teda päev otsa volatiilsel turul talitada. Reaalsus on see, et turg on kole igav ja sa mõtled oma ekraani ees, et kurat see üks setup on nagu briljandikivi keset pasamerd, siis ikkagi teed selle ostu-müügi ära. Saad võibolla oma 2% kätte ja oled õnnelik. AGA kui võrrelda vaimset pingutust, mida tuleb teha setupi ära tundmisel + riski ja kasumi suhte hindamisel + aktsia ostmisel ja stopi panemisel + selle jälgimisel esimese päeva jooksul versus vaimne pingutus teisel-kolmandal päeval kui stopp on jäänud juba kaugele maha, siis esimese päeva pingutus on ebaausalt suur, eksole. Kui selliseid esimesi päevi massiliselt iga päev korrata, siis üks hetk tunned, et see hustle ei ole enam rewarding. See üks briljant ei ole hard penny market olukorras oma küünlaid väärt.
• Aprillis ja mais muutus minu jaoks kasumite ära korjamise dünaamika – korja kõik ära esimese päeva jooksul või sure. Iga olukord on erinev aga õige aeg kasumi võtmiseks võib olla 10 min pärast sisenemist või üks tund pärast sisenemist või hoopis alles päeva lõpus. Kuidas aru saada, kas praegu prevaleerib turg, kus kasum tuleks kohe ära korjata või võiks selle jätta järgmiseks päevaks jooksma – ega muud moodi ei saagi kui et tuleb kaasa teha mõned feilivad breakoutid ja siis võiks ettevaatlikkuse geen juba ise sisse lülituda. Seda tuleb tunnetada ja pidevalt reguleerida kui kõvasti sa lased sel geenil karjuda. Kui sa teda ei kuula ja hoiad jäigalt oma süsteemist kinni, siis jõuab aktsia feilida enne esimese profit targetini jõudmist ja nii kuhjub suur hulk väikseid kahjumeid, mis on aeglane surm. Parem kammitse oma ahnust ja võta see väike kasum sisse ning ära järgmisesse positsiooni hard penny marekti ajal enam sisene.
• Kui turg enam päris noaga ei lõika ja indeksid hakkavad uusi tippe tegema siis tuleks jälle kohendada kasumite ära korjamise dünaamikat. Positsioonid, mis saavutavad kolmandaks päevaks vähemalt +15%, need ma likvideerin 90% ulatuses ära ja 10% jätan saatuse hooleks. Mu mõttekäik on selline, et saan nii tugeva päeva kasumid suures summas lukku lüüa ja ootan homset, et taaskord vastata küsimusele – kas on hea turg? Kui setupe on ikkagi üldiselt vähe leida, siis kuidagi leebemalt läheneda ei saa. Kui homme on ka hea turg, siis ma ei ole midagi kaotanud, sest võimalus on uus. Kui turul hakkab raha jälle pritsima nagu veebruaris, siis jätkan tavapärase strateegiaga – kolmandal päeval korjan kuni 50% ära ja ülejäänu likvideerin kui sulgub allpool 10-päeva sma joont.
• Nädalas paar korda tuleks kontrollida, kas su portfell on drawdowni sisenemas või teeb uusi tippe. Kui portfell on drawdownis, siis tasub seda võtta juba omaette indikaatorina. Lisaks sellele, et väga agressiivselt korjata ära kasumeid, tuleks üldse igat päeva sulgumist kriitilisemalt hinnata. Kui aktsia oli esimese päeva jooksul oodatust nõrgem aga stoppi ei taband, siis korjan positsiooni ära. Siin ei olegi vahet kas on hard penny market või easy money market, kaupleja võib mõlemal juhul sattuda mingite otsuste tõttu drawdowni. Et ennast nüüd iseenda eest kaitsta, siis hindan päeva tippudele järele andmist veidi rangemalt, eriti kui tegu on väga volatiilse aktsiaga. Need on enamasti scratch trades ja parem on ööseks seda riski mitte lahti jätta kuni pole veel aru saanud, miks su portfell drawdownis on. Homme saab vajadusel uuesti siseneda. Ehk siis, esimese päeva stopid tuleks hoida lähedal ja päeva lõpus lausa oma külje all. Kui portfell hakkab uusi tippe tegema, siis see lähenemine töötab. Kui hard penny market on asendunud easy money marketiga, siis ei ole nõgem sulgumine enam nii oluline ja portfell peaks edasi tõusma.
• Kui turul toimuvad nihked ja muutused, siis neist on esimestel päevadel keeruline aru saada, tükk aega on segadus ja näed et mingi asi ei toimi ja mingi asi on natuke teist moodi ja mingi asi on sama. Nädala möödudes hakkab juba selgemaks minema kuhu trendid liiguvad ja kui sul on kogemust, alles siis heal juhul hakkad reageerima ja olukorraga adapteeruma. Kui on vähem kogemust nagu mul, siis ei saa nädalaga härja karast ka aru. Sellisel segasel ajal tasub olla endaga karm ja rakendada ülemist punkti, sest sa satud koheselt drawdowni ja piisabki tegelikult ühest nädalast, et kõigist realiseerimata kasumitest ilma jääda ja siis läheb nädalaid, et adapteeruda, portfell on ikka drawdownis ja lõpuks kui kõik oma sabasuled üle oled lugenud, siis teed midagi sellist, mis antud turu konteksti sobib. Adapteerumine on aeglane ja seda on keeruline õppida aga seda, millal on õige aeg lahtised kasumid kiirelt ära korjata, saab kiiremini selgeks. Iga olukord on erinev, millal seda teha tuleks ja siin midagi soovitada ei saa, tuleb ise katsetada ja võimalusi selleks antakse rohkem kui sa soovid.
• Kui swing trading market on kehv, siis ära mine üle päevakauplemisele. Päevakauplemine on tore ja päevakauplejal on igas turu olukorras midagi teha aga sama kasumi saamiseks on pingutus 100x suurem, tehingute arv tuleb kordades suurem ja lõpuks oleks targem lihtsalt puhata, mitte seda rasket senti taga ajada. Ma tegin väga palju päevakauplemist GME ja TSLAga, töötas küll aga see on ikka üsna ebamõistlik ajaviide.

Nagu näha, siis kauplemise semantikat tuleb tükk aega õppida, ainult läbi kogemuse tekib tunnetus kuidas adapteeruda nii, et see oleks parim just sinu portfelli suurusele ja sinu strateegiale. Sa ei saa lihtsalt rakendada kellegi õpetussõnu ja mõelda, et kui teda kuulad, siis oledki tubli. Lisaks, tundub et väärtuslikke õppetunde saab kaasa võtta ainult tänu kaotustele. Võidud ei õpeta midagi peale väärarusaama, et börs = easy money.

Ühelt poolt tunnen ennast jube küpsena, sest olen sel aastal iga jumala päeva kaasa teinud sellel bipolaarsel turul aga teisalt, kogu kogetu valguses on veidi hirmutav mõelda, mida kõike ma veel ei tea. Ma olen saanud täiesti valutult, oma algkapitali kaotamata, päris vägeva koolituse, kuidas börsil ellu jääda. Turu crashi pole veel küll kogenud aga ühe kvartali pikkust turu otsustamatust on isegi mu kõrvatagused tänaseks näinud. Nüüd on küsimus selles, et kas ma suudan olla õigel ajal õige lennu peal, mis mu portfellile järgmise numbri ette lööks. Sel nädalal olin ühe sellise peal, sain väga hea kasumi aga ma tulin ühe peatuse võrra ikkagi liiga vara maha… järgmisel päeval aktsia kahekordistus. Mul oli ebamugav seda positsiooni hoida, sest päevasisesed kõikumised olid väga suured. Alguses fat fingerdasin ka – ostsin kogemata 100 aktsiat. Kui ostad 100 aktsiat ja see liigub päeva sees 1 dollari siis see on liiga suur risk minu jaoks. Müüsin poole kohe varsti maha ja meel rõõmus, sest midagi tuli taskusse ka. Ülejäänu hoidsin üle öö. Teisel päeval leidsin, et võin sama hästi kasumist järgmiseks hommikuks ilma jääda ja pm lõin jäneseks. Müüsin siis õhtul maha, mis mul veel käes oli ja järgmisel päeval ehmatasin ära kui nägin et, see ikkagi oli aktsia mis oleks mulle portfellis ATH tipu kinkinud. Oh, well…

Balti turg tundub olevat tänaseks kõvasti õhku täis pumbatud ja mina sealt midagi osta ei ole raatsinud. Aga tegin üksjagu kaevamistööd, et alustada usa dividendiaktsiate portfelliga, mille eesmärk oleks stabiilse dividendtulu abil tasakaalustada hüsteerilisi kõikumisi kauplemisportfellis. Ehitasin ühe näidisportfelli, mille dividendimäär oleks 6% aastas ja kuine dividendimakse jääks 32-37 dollari vahemikku. Naljakas mõelda, et mul on kauplemisel tavaline ühe päeva kasum just niisama suur (juhul kui ma üldse teenin kasumit). Neid kahte kõrvutades ma näen väga suurt potentsiaali saada pigem kauplemise abil oligarhiks kui dividendiaktsiate abil.

Sellise näidisportfelli panin kokku, et võimalikult stabiilselt, läbi terve aasta, võimalikult käredaid dividende saada. Enamus pildil on energia ettevõtted aga üldiselt valisin 26 aktsiat välja võimalikult erinevatest sektoritest. Ma ei ole veel ühtegi ostnud, aga põhimõtteliselt kui siin pildil olevaid aktsiaid igat ühte 1000 dollari eest osta, siis dividendisaak jaotuks selliselt. Palju asju on, mida kaaluda ja mõõta ja otsustamine on üsna keeruline. Kauplemise kõrvale on see nagu kolmas täiskohaga töö. Ja kui ma vaatan oma juuni kauplemise tulemusi, siis ma olen 2 esimese nädalaga juba 255 dollarit taskusse realiseerinud, et miks ma peaksin teadlikult valima aasta teenistuse $400 dividendide näol? Selline lõhestunud olek. Samas, eelmine aasta oleks küll väga tore olnud 400 dollarit rohkem dividende saada.

Kuna ma olen siin mitu kuud järjest 2x väiksema sissetulekuga leppinud, siis muid arenguid ette näidata ei ole, kõik välja jagatu on juba mitu kuud ära kulunud. Mul oleks vist aeg hakata oma kolmandat sammast pumpama, see on jäänud üsna unarusse. Õppelaenu ei ole ka veel tagasi maksnud.

Kõige raskem on mitte kaubelda

Veebruari teine pool on swing traderitele olnud üsna nõme periood, sest turu tagasitõmme muudab aktsiatega kauplemise väga vastikuks. Need, kes shordivad – palju õnne, päris häid võimalusi on olnud. Aga mina lähen ainult pikaks ja kui turg mind ei toeta, siis mul ei ole midagi teha. Kui paljud teist on juba andnud tagasi käesoleva aasta tootluse? Minu pensionisammaste indeksfondid on küll tagasi alguses ja seeõttu olen lähipäevil soovitanud sõpradele veebruarikuised III samba sissemaksed nüüd ära teha (et täiesti tegemata ei jääks).

Minu kauplemisportfelli on sel aastal kasvanud 13% ja sellest 12% tuli veebruaris. Rind on suht kummis hetkel kuna ma ei ole õelaks muutunud turule midagi tagasi andnud. Pullituru selgroog ei ole veel aga kaugeltki murtud, indeksid on alles 50-päeva keskmise ümber hinge tõmbamas ja eks see konarus kujunebki tõenäoliselt lihtsalt järgmiseks turu tervisekontrolliks.

Kauplemisportfell käesoleval aastal. Olen indeksitest kilomeetrite kaugusel!

Viimase paari nädala jooksul on mul aga olnud probleeme emotsiooniostude kontrolli all hoidmisega. Kuni 16. veebruarini oli kõik fine – ma tegin alates kuu algusest 73 tehingut, millest 21 olid ostud ja ülejäänud müügid (kasumite võtmised). Aga kui turg 17. veebruaril külili hakkas vajuma, siis sain aru, et ma olen sõltlane. Ma tean, et langeva turu keskkonnas ei ole mõtet breakoute osta aga ma ikkagi veidi ostsin ja müüsin samal päeval oma break-eveni kandis maha (vahel varem, vahel hiljem), sest ühel hetkel need lihtsalt feilisid. Feilivaid breakoute kogesin kahe esimese nädala jooksul väga harva, nüüd oli failimine järsku vaikimisi true. Osta ei ole mõtet aga turult eemal olla on maailma kõige raskem asi. See on umbes sama hull nagu kui sul pepuvahe räigelt sügeleb ja sa tead, et kui käe püksi paneksid, saaksid koheselt leevendust aga avalikkus ei soovita sul kratsima asuda, sest sa rikud sellega oma tõsiselt võetavust ja lased oma maine õhku. You will give back your returns! You will blow up your account! jaadi-jaada-jaa.

Nii mõnigi kord teadvustasin endale 15 min enne turu avanemist, et täna ma tõenäoliselt ei kauple AGA SIIS läheb mu top 1 aktsia alert lahti ja ma olen hopsti sees, sest see on ju maailma ilusaim setup. Nii juhtus mul näiteks SNAP, AG, SKT, SAVA ja M aktsiatega. Veits lihtsam on käpad turult eemal hoida kui kohe turu avanedes on indeksid hästi punased ja volatiilsus on suur. See on niivõrd ebaatraktiivne algus börsipäevale, et siis ma tõesti ei taha sellesse keskkonda siseneda ja lõpuks vist oli 2 päeva kui ma mitte midagi teinud. Aga kui avaenemine on gap upiga ja esimene tund on roheline siis on mul kogunenud 4 uut positsiooni kiiremini kui sa jõuad öelda kassil on kriimud silmad.

Olles fully loaded, hakkab just siis indeks 5-min peal metsiku hooga alla tiksuma. Saan vihjest aru, et turg tahab minna alla, otsustan kõik kähku maha müüa, enne kui kahjum vastu vaatab. Tõusva turu keskkonnas ei mõelnud ma kunagi, et jube ebamugav on olla, parem müün ikka ära. Nüüd tundsin seda iga päev. Alates 17. veebruarist tegin lõpuks 30 tehingut, millest pooled on müügid ja pooled ostud. Ehk siis aktiivsus langes 50% ulatuses ja kõik olid päevasisesed tehingud, millest osa olidki tegelikult tehtud päevasisese kauplemise eesmärgil. Kui üleöö hoida ei saa, siis sõltlane lülitub ümber 5-min graafiku peale ja teeb päevasiseseid tehinguid ju. Aga ma tegin neid vähevõitu, sest ma ei jaksa igat tulpa passida ja magan ideaalsed võimalused maha. GME teise laine magasin maha näiteks, sest ma ei olnud sel hilisel tunnil arvutis eksole.

Kokkuvõtteks – oleksin saavutanud parema tulemuse kui ma alates 17. veebruarist poleks teinud enam ühtegi ostu. Katsun seda järgmisel kuul meeles pidada kui 1. märtsil avaneme taas gap-upiga. Kui sa tahad midagi teha ka langeva turu olukorras ja päevasiseselt kaubelda ei viitsi või ei oska, siis natuke aitab sügelust kratsida see kui ikkagi sinna va III sambasse väike ülekanne taaskord teha. Ma proovisin ja toimis, sest kogu ülejäänud õhtuks oli rahu majas.

Ma olin tard aga tean nüüd paremini

Tundub, et ma olen leidnud retsepti kuidas üksikaktsiaid kaubeldes on võimalik tõusva turu keskkonnas indekseid lüüa. Olen kiirteel oma esimese miljoni poole ja ma ei pea enam päevagi töötama. Ma ei jõua kuu lõppu ära oodata ja näitan kohe veebriari esimese poole tulemusi. Alustasin kuud $2900 portfelliga ja kahe nädalaga sai sellest $3330 ehk 15% tõusu. Kui turg kuu lõpuni kuidagi vastu peab, siis +30% oleks reaalne küll. Veebruari realiseeritud tulu näeb välja selline:

Portfelli kasv käesoleva aasta algusest näeb välja selline:

Minek on hea aga samas ma ei ole kaotanud mulle omast ettevaatlikkust. Kui börs on kinni, siis mul on alati vähemalt kolmandik portfellist sularahas, hetkel on lausa 2/3 sulas. Ükski uus positsioon ei ole mul üle $1000, enamus positsioone on $500 ümber. Ma võtan väga väikest riski, ca 20-25 dollarit per trade ja mul on päeva jooksul käes tavaliselt 5 – 6 positsiooni, st üsna sageli ei ole mul turu lahti oleku ajal üldse vaba raha. Ma ei sisene kunagi kui aktsia on päeva jooksul juba enamuse oma keskmisest liikumisulatusest ära teinud ja mu watchlistis on praegu hästi sarnased ühte tüüpi, peaaegu identsed setupid, sest neid leidub ja nad minu kogemuse järgi hetkel töötavad.

Selleks, et kontrollida, kas strateegia suurt raha sisse toob, ei pea minema lohakaks ja suvalise koha peal meemi aktsiat ostma. Mõned kõige tardimad nopped wallstreetbetsist:

I lost 75% of the money I put into GME and I feel so stupid from Destiny

Lost all my money on GME and I also sit down to piss. from RoastMe

Lost funeral money on GME from wallstreetbets

[WDYWT] lost all my money on $GME so I’m back in the streets selling crack :(( from streetwear

Why are people still holding GME? I have lost basically all the money I have invested in it but I’m still holding from trading212

Kujutate ette, milline ettekujutus on kauplemisest kõigil neil, kes ostavad aktsiat, sest meem käsib? Nad põhjendavad ostmist sellega, et põhimõtte pärast tuleb osta. Põhimõtte pärast võid osta mida iganes. Osta pilet loomaaeda ja mine vaata karu. GME on tegelt vägagi kaubeldav aktsia (eelmisel aastal ma isegi kauplesin) ja ma jälgin seda surnud kassi põrke ootuses, sest see on nii kenasti leidnud tuge 50-päeva liikuva keskmise peal aga siiani pole mingeid elumärke olnud.

Kui vahepeal meemi aktsiate ostmist piirati, siis leidsid tee minuni ka eesti tardid, kes olid nõus mulle oma isa matuse raha kandma, et ma GME-d ostaksin, sest nad ise ju ei saanud. Mäletad, vanasti levisid sellised scamid, kus öeldi, et kui sa mulle 25 krooni kannad, siis tuleb see raha sulle saja või tuhande kordselt tagasi. Reddit tuleks kinni panna, sest seal toimub täpselt see sama scam. Ühiskonna nõrgemad usuvad kergesse rahasse, see tuleneb kasvatusest, minevikus läbielatud hädadest ja mida suurem on hetkel rahanälg, seda altim oled neid asju uskuma. Ma olen seda ise läbi elanud, sest olen kunagi ülikooli ajal sattunud scami ohvriks.

Küll aga, kallid tardid, on olemas täiesti legaalne ja ÜLILIHTNE viis elu jooksul miljonäriks saada. Küsimus on lihtsalt selles, et kas sinus on järjepidevust, et seda eesmärki täita? Dave Ramsey on öelnud, et kui sa ei saa oma elu jooksul 1 miljonit kokku, siis on see SINU süü. Mida peab selleks tegema, selgitab Dave järgmises videos esimese minuti jooksul ja sellele järgneb karm tõdemus, et kui sa ikka pensionile jäämise ajaks 1 miljonit kokku ei saa, oled ikka täiesti tard. Tema arvutuskäik miljonäriks saamisel põhineb eeldusel, et sa ei saa 40 aastat ühtegi senti palgatõusu (=losers). “Losers in our country can retire millionaires. Ain’t that bizarre?” lol 😂

Uus aktsiamäng jaanuaris

Üks välismaine blogi, mida ma jälgin, on The Reformed Broker ja vahetult enne jõule kuulutati seal välja aktsiamäng “Can you beat the compound?”. Kellele LHV börsihai mängust väheks jäi, siis ajage nüüd kõrvad kikki. Kuni 1. jaanuarini saab mänguga liituda Wealthbase lehe kaudu ja esikolmikule jagatakse Amazoni kinkekaarte (300, 200 ja 100 dollarit). Tänase seisuga on liitunud ligi poolteisttuhat mängijat. Registreerimise järgselt kantakse kontole kohe 100 000 dollarit mänguraha.

1. Liitu mänguga SIIN
2. Tõmba endale telefonisse alla Wealthbase äpp ja logi sisse
3. Hakka mängima!

Mõned ekraanipildid minu telefonist:

Good luck and have fun!

Aktsiavihje

Usinamad lugejad juba teavad, et ma veetsin eile diivanil lesides mitu tundi kvaliteetaega, kokku 30-s eri asendis. Imetlesin Märtenit ja otsisin aktsiaid. Leidsin ühe huvitava kinnisvara aktsia ja see on hetkel mu nr 1 stock pick esmaspäevaks: https://schrts.co/IWgweSVh Selle risk-to-reward ei ole just ülearu hiilgav aga vastab hetkel minimaalsele nõudele.