Kiirteel miljonäriks – kas ma keerasin vales kohas maha?

On kuum reede õhtu, börs on punases ja mul ei ole muud teha kui vaadata Dave Ramsey TOP 10 rante. Ramsey toob ühe ilmeka näite USA keskmise autoliisingu makse kohta ja kuidas see on seotud miljonäriks saamisega. Vaata siit @38:58:

Lühikokkuvõte neile, kes praegu vaadata ei saa või kui video ei tööta:

“The averarage car payment now is $504 a month over 84 months. If you invest $504 from age 30 to 70, you’ll have somewhere around 5 million dollars in your Roth IRA. I hope you like your car.”

Võtsin kalkulaatori välja ja leidsin, et nende fondide aastane tootlus üle 40 aasta peab olema keskmiselt 12%. Huvitav, millisest fondist nii palju saab? See saladus on Dave Ramsey müügiartikkel, ta raklaamib koguaeg, et teab fonde, mis ületavad igal aastal SP500 tootlust. Aga ma olen Bogle raamatut lugenud ja ma tean, et see jutt on 50% BS. Jah, sellised fondid on olemas, aga need on igal aastal erinevad fondid, mis turu keskmist tootlust ületavad. Tänavu teevad seda ühed fondid, järgmisel aastal teised ja tegelikult kukuvad enamus fonde mõne aasta jooksul üldse pankrotti, vaid käputäis on turul püsinud pikaaegselt.

Hakkasin aga mõtlema, et huvitav kui suur on III samba tootlus kui võtta nii, et pikaajaline maailma turu tootlus on 8% aastas + igal aastal on sisse pandud rahalt tootlus 20% aastas (tulumaksutagastus) ja tulumaksutagastus reinvesteeritakse. Kas need asjad kokkupanduna ei võiks anda 12% aastas?

Talupoja mõistus ütleb, et alguses kui III sammas on veel väga väike, moodustab tulumaksutagastus kogu portfellist väga suure tootluse ja maailma turu tootlus on vähem märgatavam. Hiljem kui konto on juba suureks kasvanud, on tulumaksutagastus kogu portfellist väike osa aga maailmaturu tootlus jälle suur.

Tegin sellise võrdleva tabeli minu ja mu elukaaslase kohta, kus mina olen see, kes igal aastal samba “maksimaalselt” täis topib ja mu elukaaslane on alustav ettevõtja, kes eraisikuna teenib väikest brutopalka. Eeldame siin, et ta ei võta mitte kunagi oma ettevõttest raha välja ja palgatõusu elu jooksul kordagi ei saa. Minu vanus on siin tärniga, sest ma suutsin hiljuti oma tõelise vanusega šokeerida inimesi, kes arvasid, et ma olen ca. 18 ja elan vanematega… eks sellele aitab kaasa mu vinniline ja rasvast läikiv nägu ning tõsiasi, et ma ei naera mitte kunagi (= ei teki kortse).

Esimesel kogumise aastal veel TM tagastust ei saa ja samba tootlus sõltub ainult maailma aktsiaturu tootlusest, aga teisel aastal on tootlus 16,42% (8+8,42). Alles 7. aastal langeb kogutootlus alla 10% ja TM tagastus hakkab muutuma kogu portfelli suhtes marginaalseks. Igavesti tore oleks, et siis just kogumise algusaastatel maailmaturg käntsa ei käiks. Väikeste mööndustega tuleks seda tabelit lugeda, siin on toootlus arvestatud kirve meetodil, nt esimesel aastal 6000€ pealt aga reaalsuses ilmselt nii ei ole, et 1. jaanuaril kannad 6000 peale ja siis kogu see summa saab järgnevad 364 päeva 8% tootlust. Sissemaksed toimuvad tegelikkuses juppide kaupa.

Ma tegin oma III samba eelmise aasta lõpus ja oma elukaaslast sundisin ka 1€ peale kandma aga siiani olen sinna ise väga vähe raha saatnud ja elukaaslane ei ole üldse mitte midagi teinud.

Ma vaatan e-MTAs oma aasta tulusid ja siis küsib selja taha hiilinud elukaaslane, et mis ma teen. “Noh, ma vaatasin oma jooksva aasta brutosissetulekut ja tegin peast arvutust et kui palju ma hinnanguliselt sel aastal III sambasse panema peaksin (kujutan ette seda suurt haigutust, mida ta juba mõttes tegi). Kui ma panen 5k sel aastal sisse, siis ma saan järgmisel aastal 1k tulumaksutagastusena tagasi.

Elukaaslane tundub kuidagi kahtlaselt tardunud olevat. “Lihtsalt niisama saadki oma kontole tagasi?”

Ma jätkasin: “Jah, ja kui ma selle tagastatud raha uuesti III sambasse saadan, siis see on võimendus. Esimestel aastatel on see võimendus päris suur.”

Elukaaslane vajus šokikoomasse ja küsis kuldse küsimuse: “Miks siis kõik ei investeeri kolmandasse sambasse?”

Ta sai sellele küsimusele ühe vastuse kui rääkis III samba avastusest oma parimale sõbrale ja sõber vastas, et ta teab aga püüab sama tootluse saavutada omal meetodi (ühisrahastus, üksikatsiad, krüpto). Teine põhjus on ilmselt see, et III sambasse investeerimine nõuab eriti tugevat rahalist hügieeni ja distsipliini. Mõlemad hädad puudutavad mind väga sügavalt ja sellepärast ma nagu kuidagi jalgu alla ei saagi.

Minu meelest tuleks III samba paremaks turundamiseks selle nimetus ära muuta, näiteks “To the moon” või “Rocket fuel”. Siis ei leiduks enam nii palju vastuseisjaid, kes arvavad, et: “Parem kasutada oma raha noorena elu nautimiseks, selle asemel, et mõelda koguaeg pensioni peale”. Kui pensioni sambal oleks moodne nimi, siis mõeldaks, et “jaa, muidugi ma tahan investeerida fondi, mis toob mulle sitaks raha ja ma võin selle kasutusse võtta, millal iganes tahan”.

Kuidas leida sel aastal 5-6k raha, mida “raketikütusesse” toppida? Mul on näpud praegu täitsa põhjas kui mitte arvestada vaba raha hulka investeerimiskontol (4000 €). Peaksin 1000€ kuus panema, mis on mu sissetuleku juures võimatu 😀 Võibolla minust siiski ei saa miljonäri?

Milline on sinu plaan pensioniks?

Enam-vähem kõik saavad aru sellest, et pensionärina on sissetulekud madalamad kui need on tööealisena. Vastavalt sissetuleku langusele tuleb oma elujärjes teha vastavaid korrektuure. Näiteks vahetada oma suur elamine väiksema vastu ja loobuda harjumuspärastest hüvedest nagu woldid-boldid ja Balid.

Minu tutvusringkond koosneb enamasti kolmekümnendates eluaastates peretuttavatest ja sõpradest, kellel on kõigil veel ~30 aastat pensioniiga oodata. Loomulikult mitte ükski neist ei mõtle selle peale, et nad peaksid lisaraha saamiseks oma suure korteri väiksema vastu vahetama. Aga olen see-eest kuulnud igasuguseid huvitavaid “lahendusi” kuidas oma elu planeerida nii, et pensionist oleks võimalik ära elada ja seejuures elada veel nii, et sa ise kah päriselt rahul oleksid. Tahaksin teiega siin neid geniaalseid mõttevälgatusi jagada.

Illustratsiooniks vaatasin LHV pensioni äpist kui suur hakkab olema minu pension. Panin sinna kirja oma palga ja millal pensionile tahan minna (65-aastasena). Vastuseks sain, et kui eeldada pensionifondide pikaajalist keskmist 4.5% tootlust, siis mu pension hakkab olema 3232 euri. Äpp näitab, et see summa on 30% minu pensionieelsest palgast.

Kuna viimase 30 aasta euroala inflatsioon on ca. 2% aastas (Eestis on tegelt kõrgem), siis 30 aasta pärast saadav 3232 eurot on tänases vääringus 1784 eurot (kumulatiivne inflatsion -44,8%). Arvutamisel kasutasin seda mugavat kalkulaatorit. Esmapilgul võib paista, et vau, poleks paha saada 1784 eurot pensionit! Kui see summa tundub sulle suur, siis see on seetõttu, et sinu kuised kulud on hetkel sellest numbrist väiksemad. Oletame, et praegu jäävad su kulud aasta jooksul keskmiselt 1500 euro kanti kuus (sa vahepeal reisid, siis on kulud suuremad ja vahepeal istud nelja seina vahel, siis on kulud väiksemad). Ja oletame, et sa säilitad tänase elustandardi 30 aasta jooksul (st. sa ei osta elu jooksul kallimat elupinda, ega suvilat, ega saa rohkem lapsi ega muuda oma eluviisi), siis on su kuised kulud 30 aasta pärast (2% inflatsiooni korral) tollases vääringus 2717€, ütleme ümmarguselt 3000€. Ehk kuised kulud on umbes samad, mis su pension ja su pensionieelne palk oli seejuures 6000€. Iseenesest peaks selle stsenaariumi järgi realiseeruma olukord, kus sa suudad poole oma palgast kõrvale panna. Kui sa seda veel täna ei suuda ja sa oma kulutusi alla ei too, siis ei suuda sa seda ka 30 aasta pärast. Tõenäoliselt on su kulud siis ikkagi sama kõrged kui on su pensionieelne palk.

Kuidas siis muretut pensionipõlve pidada?

Arvamus 1: töötan surmani

Jah, see on täiesti töötav ja rakendatav strateegia. Eestis töötab edasi iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja on pensionär. Kui “töötan kuni surmani” tähendab seda, et surrakse kas tööpostil või tööpäevade vahelisel puhkepäeval, siis see strateegia toimib. Aga kui paljud pensionärid on oma elupäevade viimastel päevadel töövõimelised?

Üle poole kõikidest surmadest Eestis on põhjustatud vereringeelundite haigustest. Esimese infarki saamiseni võid ju olla töövõimeline aga kui sa selle üle elad, siis sa ju enam ei tööta? Ja kui töötadki, on see sama, mis oma surmakuulutuse lehte panemine. Kõrge vererõhu hädade korral on töövõime ammu enne kadunud kui sa surra jõuad. Kuidas siis oma viimased kuud või aastad end raskest haigusest ravid ja millest elatud? Pahaloomulised kasvajad hoiavad surmade arvu poolest teist kohta. Ka need haigused toovad kaasa püsiva töövõime kadumise, suured ravi- ja hoolduskulud ja seda kõike ammu enne seda kui sa jõuad siit ilmast lahkuda. Kolmandal kohal on surma põhjustest õnnetused/mürgistused. Nendel juhtudel on tõesti võimalik töötada surmani.

Mina olen kindlasti selle statistika osa. Kui ma oma vanavanemate peale mõtlen, kes on tänaseks surnud, siis ka nemad olid selle statistika osa.

Vanaisa töötas pensionärina ehitusplatsi valvurina ja muutus tööpostil töövõimetuks, kui ta langes kuriteo ohvriks. Siis sai teatavaks ka, et ta põdes vähki ja diabeeti. Olenemata sellest, et mu vanaema ja vanaisa olid lahutanud oma abielu mitukümmend aastat varem ja nad elasid Eesti eri otsades, elas vanaisa oma viimase eluaasta siiski vanaema juures. Vanaisa korjas taarat, et koguda kokku päevaks vajalik õlleraha. Peavarju, toidu ja ravimite eest hoolitses aga vanaema. Viimased elukuud oli vanaisa täiesti voodihaige.

Mu vanaema oli “rikas”. Tal oli köögis raudkapp sularaha täis ja minu meelest käis ta selle rahavaru eest kaks-kolm korda aastas eksootilistel reisidel. Ka tema töötas pensionärina, ta oli perearst. Vanaema oli terve kui purikas aga ta langes õnnetusjuhtumi statistika osaks. Ta oli teel töölt koju kui ta suri, seega võib tõesti öelda, et töötas surmani.

Kas ka sinu plaan on töötada surmani?

Arvamus 2: iga lapsega saab 2 aastat tööstaaži

Õigus varasemale vanaduspensionile on isikutel, kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat puudega last või on kasvatanud vähemalt 8 aastat kolme või enamat last. Aga millist probleemi see lahendab? Kindlasti mitte sissetulekute probleemi. Kui peres on puudega laps, siis on kulutused temale nagunii suuremad ja sõltuvalt puudest võibolla hoolitsed tema eest tema või omaenda elu lõpuni. Kui peres on kolm või enam last, siis on selle pere kulutused nagunii väga suured. Ema on sel juhul tööl käimise asemel suure osa kodus olnud ja tema sissetulek ei ole ligilähedaseltki sama, mis on koguaeg tööl käinud pereisal. Kui see pereema nüüd laste pealt saadud staaži abil varem pensionile läheb, siis mida see lahendab? Kas sa tahad siis saada pensionit selle asemel, et saada kordades suurem sissetulek tööl käies? Kui sul on palju lapsi, siis võibolla leidub üks neist, kes on nõus sind näguripäevil põetama aga millist majanduslikku probleemi lahendab varajane pensionile minek? Kas sa suutsid paljulapselise isa või emana koguda kokku nii suure varanduse hunniku, et suudad sellest elatuma hakata juba noore pensionärina?

Iga lapse pealt arvutatakse kas tööstaaži või pensionilisa. Näide sotsiaalkindlustusamet kodulehelt: Kui inimesele on määratud vanaduspension ja ta saab 3 lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži 2 aastat iga lapse kohta, siis arvutatakse tema pensionile juurde täiendav pensionilisa 3 lapse eest kokku 21,312 eurot (3×7,104)

Arvamus 3: olen nõus üksnes pensionist elama kui tean, et elan sellega ära ja saan vastu piiramatult vaba aega

See on usutavasti üsna populaarne seisukoht. See arvamus peab suure tõenäosusega ootama oma tegelikku lahendust: sa saad teada, kas sa suudad elatuda oma pensionist või ei suuda. See on aga kindel, et pensionäridel on tõesti väga palju vaba aega ja nad kipuvad olema nukrameelsed kuna neil on üsna villand sellest vabast ajast, mida nad üskinda veedavad. Vaba aega oleks väga mõnus täita teatris, kontserdil, reisimisega aga neid ei saa ju omale pensionist lubada. Või saab? Kolm korda aastas teatrit saab? Aga kuidas on plaan täita ülejäänud vaba aeg, peale selle, et iga päev lastele skype kõne teed? Kassiga kurr-murr?

Üldiselt mu sõbrad arvavad, et pensionist tõenäoliselt elab ära küll kui kodulaenu enam ei ole. Ma arvan ka, et nälga ei sure, sest meie mittetöötavad pensionärid ju ka elavad kuidagi. SEBi eksperdid arvavad aga, et eesti pensioniga ei ole võimalik tulevikus hakkama saada. Kindlasti tuleks arvesse võtta seda faktorit, et kui praegu on ühe pensionäri kohta 1.4 tööealist isikut, siis tulevikus on see veel väiksem. Esimese samba osakaal on tulevikus siis üsna mikroskoopiline. Kui seda üldse enam sellisel kujul on. Teine variant on, et sinu palgast suurendatakse sissemakseid esimesse sambasse. Ehk sinu kõhu kõrvalt saab su vanaema 45 eurot pensioni tõusu.

Siin on mõned lood meie pensionäridest, kes räägivad, millega nad oma vaba aega täidavad ja kuidas pensioniga toime tulevad:

Tragi pensionär hüppab talvel teivast

Eesti pensionär elab talviti Egiptuses: lahedalt saab meie pensioniga hakkama!

Pensionär Vitalil kipuvad majad põlema minema

Rootsi pensionär teenis lisa käies Eestis alaealisi pildistamas

Evelin Ilvese isa: mu tütar pole kordagi küsinud, kuidas pensioniga hakkama saan

Ettevõtja Indrek Stahl: saame abikaasaga hakkama ka pensionitega

Pensioni kogumisel ei ole üldse mõtet

http://goodluckflowers.com/product/event-photography-package/

Lehes ilmus täitsa kobe arutelu kas pensioni kogumisel on üldse mõtet. Ajakirjanik ise küsib ja ise vastab ning õigesti vastab!

Ma olin just lõpetanud keskkooli kui tuli liituda kohustusliku II pensionisambaga. Minust vaid paar-kolm aastat noorematel kodanikel oli vabadus panna käsi ette, voorusevöö selga tõmmata ning võtta seisukoht, et mind te ei k**i. Olen viimasel ajal kuulnud inimesi ütlemas, et II sambaga liitumata jätmine on olnud nende elu kõige arukam finantsotsus. Kuidas siis nii, et pensioni koguda ei ole mõtet aga seda läheb ju ometi vaja?

Ma olen olnud viimased 6-7 aastat LHV Pensionifondi L liige ja artiklit vaadates tuleb tunnistada, et viimasel aastal on mu raha seal lihtsalt põlenud. Ma võiksin ise ka igal õhtul ühe 5-eurose põlema panna, sest nii ‘edukas’ see 50% ulatuses aktsiatesse investeeriv fond viimasel aastal oligi. Ja seda sellisel aastal, mis pakkus aktsiaturgudel rekordilisi tootlikkusi. Klikkasin lahti ka LHV-s pensioni rubriigi, kus on justkui kirje iga kuu kohta mingile tehingule aga täiesti arusaamatuks jääb kui palju on nende aastate jooksul minu raha eest mingeid tehinguid tehtud ja kui palju on olnud juurdekasv. Ajalehe artikli järgi on pikas perspektiivis minu valitud fond L koos XL-ga olnud võrreldes kõigi teiste fondidega kõige edukam, lihtsalt edu on väga suhteline.

Vaatamata mesijutule, mida pintsakutes poisid ohver-klientidele ostukeskuste fuajeedes kõrvu sositatavad, vahib tabelist vastu inflatsioonist väiksem tootlus. Kui keegi veel kõrgeid haldustasusid suurema lubatava tootlikkuse taha peidab, tehke talle munapiiksu, sest mida tootlikkust?!

Tuleva tunnuslause

Neil, kes Tuleva pensionifondiga liitusid, põles raha eriti eredalt – inflatsiooniga korrigeeritult -5%. Kahju, minu head tuttavad ja pereliikmed liitusid Tulevaga sellal kui minule meenutas see uue entusiastliku tsirkuse saabumist lõhkistel trikiratastel. Viskasin pilgu nende poolaasta aruandesse ka – varasid on 27 mln ulatuses ja poolaasta kahjum on 600 000 eurot.

Mis me siis sellest kõigest järeldame – tuleb mõelda pensioni kogumise alternatiividele. Muuseas, keskmine I samba pension oli eelmisel aastal 350-400 eurot. Kuidas sulle meeldiks teenida täna sellist raha?

Ega ei meeldi küll. Noorena on muidugi hea arvata, et ega ometi mina pensionärina nii vähe ei teeni. Aga tead mis, kui sul ei õnnestu elu jooksul panna püsti väga edukas äri või kui sul pole praguseks tehtud algust oma investeerimisportfelliga, siis teenid ikka küll! Mina ei leia, et ma oleks väga ettevõtja tüüpi, kuidagi üldse ei kõneta, nii et vot kui hea, et on olemas väärtpaberitesse investeerimise alternatiiv. Mõlema meetodiga on võimalik rikastuda aga üle pikkade pikkade aastate.

Õnneks, õ n n e k s on mulle lõpuks aru pähe tulnud. Jääb üle vaid kahetseda, et oleks mul varajastes kahekümnendates olnud keegi, keda finantsvaldkonnas usaldada ja kelle näpunäidete järgi investeerimist alustada. Ei olnud! See on tegelikult põhjus, miks olla ise olemas nende jaoks, kel veel kõik on ees. Nüüd on ka eesti keelset ja loetavas keeles kirjandust algaja investori jaoks kerge leida ja tekkinud on terve koor blogijaid, kes täiesti uskumatute numbritega oma sabasulgi ehivad. Nii palju infot kuidas alustada Eesti suguses konnatiigis investeerimist, ei olnud 10 aastat tagasi lihtsalt olemas, mil mina olin veel varajastes 20ndates.