Minu juuni. Lööge see karu minema!

  • tulud 2884€, sellest:
    • palk 2700€
    • dividendid/intressid/rent/müügitulu 184 €
  • kulud 1324 €
  • säästsin sissetulekust 1628€ (55%)

Tõmban kassiga peo käima, sest seljataga on järjekordne edukas kuu – säästumäär oli korralik, reinvesteeritud rahahunnik oli eeskujulik ja sain hulgi uusi tutvusi eesti staarinvestorite seast, kes on minust kõik tublimad ja targemad. Ma olen leidnud enda ümber lõpuks naised, kellega jagan ühiseid väärtuseid ja tõekspidamisi. Et nimetada mõned – ajasin juttu Kristi Saare, Jekaterina Tint ja Marin Vallikivi seltkonnas ja olen tihedalt seotud paljude Naisinvestorite klubi vedajate ja õpigruppide juhtidega. Üha enam on mind märganud ka mu vanad tuttavad ja kolleegid, sest minu insta on nagu katkine plaat, kus lüüakse päevast päeva rahatantsu. Jälgijad saavad kaasa elada ka mu kassile, kelle olen värvanud oma enterprise’i people partneriks tööle. Iga kord kui aktsiad ventikasse lendavad, siis mu uus people partner ütleb mulle “No maaäjuu ütležinn”. Mitte eriti innustav ausalt öelda, kui nii asjad jätkuvad, siis jõuluboonusest jätan ta ilma eksole ja no sel juhul ei ole ka mu enda väljavaated kuigi head, halvimal juhul tuleb kõhutäieks kuusekäbisid närida ja leivaks okkaid jahvatada, sest mida hullemas seisus turg on, seda rohkem raha ma sinna sisse surun. Mu insta jälgijate arv on tõusnud aga kahekordseks, enne oli 1 ja nüüd on 2.

Kas teatsite, et sel poolaastal näitavad aktsiaturud viimase 50 aasta kõige hullemat tootlust? No vaadake kui kaunis karuturg! Selline rahulik ja kulgev, jõuab enne järgmist ostuotsust ikka võileiba ka närida, mitte nii nagu 2020 oli, et kui ekraani taha tagasi jõudsid, oli põhi ära tehtud ja +10% tõusu ka juba peale laotud. Seekord on aga terve poolaasta nii olnud, et paned kuu alguses tonni sisse ja kuu lõpuks on ainult pisarad.

Uutel investoritel on minu meelest praegu hea aeg alustada, sest õigest otsast saab pihta hakata. Paned raha sisse ja sisuliselt juba järgmisel päeval tuleb leppida, et osa investeeritud rahast on karuturg omale võtnud. See tekitab segaseid tundeid. Hirmu. Me ju kardame raha kaotada. Me kardame, et oleme võtnud liiga suure riski (äkki ma ostsin liiga palju aktsiaid?). Kui sa veel ei tea, miks karuturu ajal on hea investeerida ja kui kauaks turule jääda tuleb, et kunagi tagasi plussi jõuda, siis peaksid hoopis meelerahufondi nuumama ja talvevarusid koguma, mitte börsile trügima. Saate ju aru, et kui keset hoogsat pulliturgu investeerima hakata, siis tekib kohe petlik arusaam, et aktsiad liiguvad ainult üles. Siis mõtled, et ostsin liiga vähe aktsiad! Nii satub turule raha, mille kaotamiseks valmis ei ole. Me tahame suurelt võita ja mitte midagi kaotada (ajage see karu minema)! Kui sa julged praegu investeerida, siis oled küps, kui ei julge, siis loe paar kuud raamatuid ning hinda oma valmisolekut uute teadmiste valguses uuesti. Välismaisest kirjandusest on minu meelest alustajale parim Bogle taskuraamat.

Juunis tuli raha sisse kokku 2884€ ja sellest 1576€ läks investeeringutesse tagasi. Selle sees on mõlemad sambad, IB konto ja LHV konto. Kui seemneid kasvama ei pane, siis midagi lõigata ka ei ole. Juunis saatsin 700€ ettevõtte dividendiportfelli, 500€ 3. sambasse, 210€ jõudis 2. sambasse, 51€ reinvesteerisin LHV kontol ja 116€ reinvesteerisin ettevõtte IB kontol dividende ja müügitulu.

Juunis tuli passiivse teenistusena 184€, millest 87€ olid dividendid, 30€ rent ja 68€ aktsiate müügist. Augustisse pean uue inimese leidma, kes soovib maaaluses parklas mu 13m2 maad pikaaegselt rentida. Nii mõnus vaadata kuidas iga kuu lihtsalt viskab pappi peale. See aitab mul öösel magada.

Tahate teada kuhu ma kriisi ajal investeerin? Täpselt samasse kohta kuhu kriisivälisel ajal:

Portfelli tootlus käesoleva aasta algusest on kõigest -4%. Alates konto loomisest, eelmise aasta oktoobrist, on tootlus veel parem -3,3%. No hämmastav, kas te mõistate, et ma olen market wizard? Facebookis karjub iga päev keegi appi, kes on jäänud oma aktsiate lõksu ja vastu vahib -60% ja -80%. Paistab, et enamuse ajast suudavad minu aktsiad ka indeksit lüüa.

Dividendiportfell eriti efektiivne kapitali kogumise meetod muidugi ei ole. Mõtle, kõik need maksud, mis dividendidest maha võetakse, see on igaveseks kaotatud raha, mida ei saa uude investeeringusse tagasi lükata. Seega, kui te mulle kirjutate ja küsite, et kas teete ikka õigesti, et investeerite dividende mitte maksvatesse ETFidesse, siis jaa, te teete õigesti. Mina teen ju ka nii, sest 2. ja 3. sammas on mu suurimad investeeringud. Laiapõhjalised indeksfondid on nii kriisi ajal kui kriisivälisel ajal passiivsele investorile parimad investeeringud. Kaupleja räägib teist juttu, iga kriis on oma nägu, selles kriisis on tugevad energia-, vilja- ja relva- ja metallitööstuse aktsiad, mida ma veebruari lõpus ja märtsis ka käes hoidsin.

Juuni kauplemine oli muuseas positiivse tootlusega. Iga kaotatud dollari kohta teenisin tagasi 1,4 dollarit. Ja seda siis seetõttu, et Kristi Saarel oli jälle õigus ja ma avasingi lõpuks IB-s võimenduse. Mul oli lihtsalt nii igav ja otsustasin, et jah on küll ülearune risk, aga proovin ära. Tuleb välja, et sellest päevast saati olen ma turgu shortinud ja see pööras mu juuni kauplemise plussi. Küll aga shortisin ma dividendikonto peal, sest kauplemiskontol esialgu ei lastud.

Ettevõtte portfellis on üks kümnendik 100K-st 9 kuuga ära tehtud. Seega kui turg liigub külgsuunaliselt järgmised 7 aastat, tuleb 100K eesmärk alles 2029 ära. Miks on 100K oluline? Sest siis ma olen tehtud naine!

Eraisiku aktsiaportfell on LHv-s selline. Siia ma enam niivõrd aktiivselt ei panusta kui ettevõttesse aga juba mitu aastat on seda hoitud.

Sellele kõigele lisanuvad veel pensionifondid ja rahavarud. Juunis jätkas karu usinalt indeksfondide rappimist ja hoolimata sellest, et lisasin investeeringutesse uut raha 1500€, ei ole varad kasvanud.

Head algust kõigile uutele investoritele ja kirjutage siis vahel mulle midagi põnevat ka.

Minu mai

Mai lühidalt:

  • tulud 2899€, sellest:
    • palk 2700€
    • dividendid/intressid/rent 199 €
  • kulud 1356 €
  • säästsin sissetulekust 1543€ (53%)

Vaatan seekord lisaks möödunud kuule ka jooksvale aastale peale, et tuletada meelde aasta alguses seatud eesmärke. Ma üldse ei mäletanudki, et mul siuksed asjad olemas on aga selgub, et need on isegi avalikult üleval: https://pinsipolv.wordpress.com/eesmargid/ Postituse lõpus vaatame lähemalt peale.

Kulud olid mais parajalt tagasihoidlikud, šoppasin ainult 205€ eest endale riideid ja sünnipäeva kingitustele läks 125€. Kui mul elu üldse ei oleks, siis mu kuised baaskulud oleksid 900€ kuus (530€ kodule, 250€ toidule ja ülejäänu on õppelaen, subscriptionid ja transport). Treeningud ja telefoniarved maksab kinni tööandja. Aga muidugi elu ≠ baaskulud, hetkel on mul jalgratas hoolduses, välja tuleb vahetada rattakett ja hammasratad 😒 ja suvepuhkused ei ole ju ka tasuta. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, olen kulutanud 700€ vähem ja olen teeninud üle 3000€ rohkem. Inflatsioon oli teist kuud järjest 20% aga paistab, et mina olen üks neist imelikest, keda see eriliselt ei mõjuta.

Kui kodu mitte arvesse võtta, siis mu varad on kasvanud 38 437 euroni ja mu kohustused on langenud 911 euroni (jep alla 1K). Seega mu netoväärtus on 37 526€. Raske öelda, kas saan sel aastal 50 000 piiri kätte, turud peavad sellele siis kaasa aitama, aastat sai alustatud ju mitte eriti kaugelt – 33K pealt.

Aga tänseks on mul likviidseid varasid (sambad + raha + aktsiad + võlakirjad) sama palju nagu oli enne kodu ostmist, 2020 sügisel. Ehk siis ma olen samas kohas nagu siis aga selle vahega, et kodu on nüüd ka. Kodu netoväärtus jääb kusagile 80 – 120K vahele, seega siin on peidus üks norm finantsvõimendus teise elupinna ostmiseks. Aga kas ma seda ka kunagi kasutan…

Mais läks uut raha ettevõtte dividendiportfelli 700€, 3. sambasse 500€, 2. sambasse oli laekunud 155,22€ ja reinvesteeritud dividende oli 28€, kokku investeerisin 1383€. Kas minu rahahügieen on piisav, et mitte olla vaene? Ma ei tea. Mul ei ole eesmärki kui suur mu portfell peab olema x aasta pärast, sest esimene mõte on tekitada omale kaitse 65. eluaastaks. Kui ma tunnen end kaitstuna juba varem, siis seda parem.

Dividendiaktsiad

Vaatame üle kuidas on läinud mu USA dividendiportfellil. YTD tootlus -1.7% ja alates asutamisest, eelmise aasta oktoobrist, -0.3%, see on siis eurodes mõõdetuna. Olen selle tulemuse üle ääretult uhke. Dividendiportfelli ülesanne on kaitsta mind kasvuaktsiate nõrkuse eest ja pakkuda mulle igakuist rõõmu kasvava passiivse rahavoo näol. Seal sees on sellised aktsiad:

See, koos mu LHV portfelliga, on justkui akvaarium, kus ujuvad ainult kuldkalakesed ja iga kalakese suurim unistus on täita minu ahneid soove.

Mina see kuu: Oh, kallis kuldkalake, viska mulle kaks sotti!

Kuldkalake: Ole lahke, Pinsi Põlv! Ütle, mida saan veel sinu heaks teha?

Okei, kaks sotti ainult dividendidest ei tulnud, lisaks on siin sees veel ka rendi laekumine ja kulla müük. Kuldkalake teeb kõik, mis ta oskab.

Kasvuaktsiad

Kasvuaktsiatega ma kauplen, neisse ei ole ma kunagi investeerinud. Konto seis mai lõpus paranes, olen olnud 100% ostupoolel energia aktsiates ja portfelli YTD tootlus on tõusnud -21% peale (mai põhi oli -26%). Pärast pikka kaotuste jada võib olla keeruline uuesti nokka üles saada aga ma mõtlen selle peale vähe. Katsun oma protsessist kinni hoida ja mitte teha ebaratsionaalseid liigutusi. See viimane osa on super raske.

Eesmärgid

Säästan 50% sissetulekust

Excel näitab, et olen sel aastal säätnud 49%, seega püsin tempos. Mis saaks valesti minna? Seda ma kuldkalakeselt igatahes küsima ei lähe.

Investeerimismaht 20 000€

Mai seisuga olen uut raha investeerinud 8069€ ehk siis olen tänaseks ületanud terve eelmise aasta investeerimismahu. Aga 12K on veel minna ja et seda järgmise 7 kuu jooksul investeerida, peaksin kuu peale 1700€ hakkama panema. See eesmärk kindlasti toetab 50% säästumäära eesmärki, feilin esimeses, feilin ka teises. Aga päris äge oleks elada 1000 euri eest kuus kui ülejäänud 1700 euri läheb börsile. Veel ägedam oleks palka juurde saada.

Passiivne sissetulek 2000€

See tundub olevat reaalselt liiga kõrge eesmärk, lihtsalt soovmõtlemine kuna eelmisel aastal 1000€ ei õnnestunud, siis karistuseks on nüüd vaja püüda 2000€. Mai seisuga olen sel aastal saanud 678€ passiivset tulu ja olen sellega ületanud eelmise aasta tulemuse kahekordselt. Vägev tulemus tegelikult, investeeringud juba toovad nii palju tagasi, kuu peale on see 135€ palgatõus.

Aktiivset sissetulekut tõsta 300€

Selles osas valmistasin mais juba pinnast ette ja kukk on vinnas. Sügisel ootame pauku.

Nii saigi mai läbi, see oli raske kuu, olin nii emotsionaalselt kui füüsiliselt omadega metsas. Õnneks ei ole inflatsioon metsale veel hinnalipikut külge pannud.

Aga käisin täna keskklinnas. Teate kui halb õhk seal on? Jõudsin restorani, pesin tualetis näo puhtaks. Müra, närvilisus ja ülekuumenenud asfalt pani pea valutama. Jõudsin koju, hingasin esimest korda sügavalt sisse ja tänasin õnne, et mu maja seisab ikka veel metsa servas. Nüüd ma olen sel aastal 2 korda kesklinna jõudnud. Hirmus koht ikka. Seal polegi puid ega põõsaid, seal on ainult asfalt ja autod. Tegime südalinna autodele, vau.

Minu aprill

No tere kõigile, kes te siin piilumas käite. Mul on nii pikad pausid sees, mis asja te siin iga päev vaatamas käite? Blogil on koguaeg mingi liiklus taga, kuigi ma nägin küll ükskord, et Mikroinvestor minu pajatusi oma instas jagas. Üldiselt tahaksin öelda, et laske käbaratel käia ja tehke need IB kontod valmis, sest investeerimisega alustamiseks pole ammu paremat aega olnud, küll aga pidage meeles üht:

Peitsin seekord postituse sisse nii harivat kraami kui ka päris mahlast värki, lähenege siis ettevaatlikult.

Aprill oli paras mäluauk. Kas teil on ka nii, et millegi pärast just turu languse ajal on soov kõike unustada, tolm vaiba alla peita ja pea ära keerata? Tahaks kohe huviga teada, missuguseid põrssaid te oma kotis hoiate ja kuidas öösel uni kah on. Näitan kohe enda omasid ja eks te hinnake siis juba ise, kas hakkas õudne või väga õudne.

Aprill lühidalt:

  • tulud 2741€, sellest:
    • palk 2429€
    • dividendid/intressid/rent 311,79 €
  • kulud 1576 €
  • säästsin sissetulekust 1165€ (43%)

Põhimõtteliselt oli aprillis mu suurimaks saavutuseks töökoormuse 2x langetamine selliselt, et palk jäi samaks. Wait for it – tegelt oli nii, et ma rabelesin juba oma kolmandat või neljandat kuud (ilma lisatasuta) ülemõistuse töökoormuse all, mida kannataks ainult naisterahvas, sest mehed ei teeks kunagi midagi nii rumalat. Nüüd lõpetasin ära ja mu tööpäevad on nagu unistus – projekte on vaid üks ja koosolekuid on nädalas paar-kolm tükki – ulmejutt onju? Ja mis kõige parem – aega pole vaja enam logida, ma olen vaba sellest ikkest! VABA.

Minust tuntakse muidugi puudust, ja miks ei peaks, sest 1) kust veel võtad sa nii usina ja odava tööjõu; 2) ainsa vastassoo esindajana olin ma tiimi palderjan – nii mõnigi kord tuli maha viilida meeste teravaid kannuseid ja lahjendada mürgiannuseid. IT – see ei ole mingi võlumaa, vahel on see lihtsalt kõhuvalu. Vahel on see selline tunne nagu siis kui Tõe ja õiguse Andres loodab tagasi saada oma tervise ja rikkuse aga mingit lunastust ei saabu ja elab ikka halvemini kui Pearu, kes on terve oma elu ringi laaberdanud.

Nüüd olen aga olukorras kus ma tunnen end millegipärast alamakstuna, viimasest palgatõusust on möödas pea 8 kuud. Kui ülbe on värskelt uude tiimi saabununa esimese asjana palgavestlusi pidama hakata? CEO just rääkis, et sel aastal on metsik inflatsioonist tingitud palgaralli, ja lugesin ridade vahelt välja, et juhtkonnal pole midagi muud teha kui lihtsalt tõsta ja ära kannatada. Et mis siis teha. Enne suve peaks ikka asjaga tegelema, sest juulis pole nagunii kedagi, kellega rääkida ja selleks ajaks on inflatsioon ilmselt 100 😵

Kulud olid aprillis jälle kuidagi suured, selgelt ei ole 1500 euri sees kõigest söögi ja kodulaenu kulud (kommunaalid on mehe rida), misasja ma šoppan, aru ei saa. Kodulaenu lepingu muudatuse tasu (150€), uus kardin (119€), kaks paari uusi ketse (170€), F-hoone (22€), juuksur (25€) – lasin praktikandil lõigata, sest ma olen maxkooner ja mu subscriptionite püsikulud on kasvanud 76 euroni kuus (netflix, stockcharts, market data, miljoniklubi, spotify, delfi, iCloud). See on waaay too much. Jason Fieber ei elaks kunagi nii.

Saatsin aprillis ettevõttesse 900€ (dividendiportfelli) ja pensikeskus näitab, et 210€ läks 2. sambasse, aga Kaubamaja dividende ma ei reinvesteerinud, vaid ostsin nende eest ketsid. Kas minu rahahügieen on piisav, et mitte olla vaene? Ma ei tea. Mul ei ole eesmärki kui suur mu portfell peab olema x aasta pärast, sest esimene mõte on tekitada omale kaitse 65. eluaastaks.

Maksin lõpuks oma ettevõttesse 2500€ osakapitali ka sisse ära. See summa tuli kokku nelja erineva pangaülekandega märtsi ja aprilli jooksul. Jooksvalt saatsin raha IB-sse muidugi edasi, see raha ei pea olema pangakontol kauem kui 1 sekund. Seejärel tõmbasin internetipangast alla digiallkirjastatud väljavõtte nende kannetega ja saatsin ettevõtjaprotaalis avaldusega kaasa. Juhend on siin https://assistent.ee/osakapitali-sissemakse/

Mu raamatupidaja ütles, et nüüd peab jälgima seda, et aasta lõpuks poleks ettevõtte omakapital alla 50% osakapitalist (ehk alla 1250€). Kui turg on aasta lõpus täiesti peldikus, võibki nii minna, sest mul ei ole mujalt tulusid peale tulemas. Ma pean tunnistama, et ma olen nii tark, et suudan iseseisvalt arvutada ettevõtte omakapitali (lahutan varadest kohustused maha) ja seda siis silmas pidada. Ja ma tean, et ma ei ole teinud arvutusvigu kui ettevõtte varade summa on sama number, mis ettevõtte kohustused + omakapital. Seda ei ole mulle keegi õpetanud, see teadmine tekib kui meeldib ettevõtete finantsaruannetes oma vaba aega veeta 🤪 Aga kui juhtubki, et varad sulavad IB kontol ära ja kohustused jäävad üles, siis on vist miskeid seaduslikke ja vähem seaduslikke raamatupidamislikke nippe kuidas sellest 1250€ probleemist mööda hiilida. Üks variant on vist, et omanik loobub osadest nõuetest oma ettevõtte vastu, et kaalukauss tagasi paika saada. Igatahes, siis kui osakapital on sisse makstud ja avaldus esitatud, siis järgmise kuu alguses peab raamatupidaja TSD ka ära täitma, see oli asi, mida ma ei teadnud aga hoian oma inimarvutit endale lähedal ja teavitan teda kui miskeid manöövreid teen, siis ta harib mind jooksvalt ja teeb vajalikud toimingud, milleni minu mõistus ei jõua. Selline siis vist ongi see ettevõtte “pidamine”. Issand kui igav, järgmine teema.

Dividendiaktsiad

IB dividendiportfelliga tegin algust oktoobris 2021 ja hetkel näitab MWT (money-weighted return) -3.5%, aprillis oli vahepeal +13%, täitsa veider kuidas ikka kõigub, vähemalt ei ole ainult allakäigutrepp vaid mingid liftid viivad vahel üles ka. Äge, siin on siis minu portfelli (sinine) võrdlus laiapõhjalise indeksfondiga (roheline). Eeldan, et üksikaktsiate valimisega tuleb mul taluda suuremaid kõikumiste amplituude – sügavamaid tagasitõmbeid ja kõrgemaid tippe, kord ühele ja siis jälle teisele poole. Vaata kui “malbe” see indeksfond on.

Aah, indeksfond. Mul on midagi südamelt ära rääkida. Eile oli vist mu elu kõige hullem päev, käisin hommikul arsti juures ja ma sain sealt väga halvad uudised. Olin šokiseisundis ja läksin otsejoones poodi, seal ei suutnud ühte mõtet ka 2 sekundit sirgelt mõelda. Ostsin kartuleid ja piima (tegelt oli mul vaja prügikotte ja wc-paberit). Igatahes, minu väljapääsu blokeeris Luminori pensionimüüja. Vaatasin putkat ja vaatasin poissi. Poiss räägib minuga ja kuidas mul kihvatas! Ma konkreetselt sõimasin tal näo täis selle eest, et tema või tema kamraadid mu mehe oma aktiivsesse fondi tirisid ja selle eest ka, et nad eesti rahvast lollitavad. Ütles ühe lause vahele, ma nähvasin veel hullemini ja pm karjusin, et “Tulge mõistusele!” Ma ei vaadand ringi, kas poe turvamees võttis juba plaksumaisi kätte ja otsis sobivat nurka etenduse mugavaks jälgimiseks ja mida arvasid sellest teised kartulite šoppajad. Ma olin nii püha viha täis ja eile oli selle kuti kord verbaalset näopeksu saada. Selline on elu, eks. Tema jättis endale viimase sõna, ma olin juba uksest väljas kui ta karjus “Aga meil ongi parim tootlus!” Ma ei tea, on teil üldse hea meel, et üks hull soostus teie eest tema peale karjuma, sest “nad” on ju selle ära teeninud? Või oli ülearune käik vä?

Aga selle halva uudise seedimiseks ma võtsin eile vaba päeva ja tegelt ma ei ole täna ka üle tunni tööd teinud. Kõige lollim ongi mitte tööd teha aga omale vaba päeva ka ei anna. Lihtsalt piinled.

Dividendid! Njämm-njämm, mu lemmik osa investoriks olemisel. Pappi maksid Kaubamaja, IuteCredit, TU ja MAIN (kokku 281,79€) ja igakuine rent tuli ka, kõik kokku 311,79€.

Kasvuaktsiad

Mu kauplemiskonto on ajaloolises põhjas – an(n)aalis. -32% tootlust alates konto avamisest. See indeksfond tundub ikka nii safe haven selle kõrval. Üldiselt, ma ei soovta teil minu sõnade järgi käituda, vaid vaadake mu tegusid. Ma sakin. Ma olen allapoole sakk. Ma olen nagu iga teine turukloun, teureetik, sest mu teod 🐌 ei ole mu väärilised.

Mis aktsiad mind rentslisse on tirinud? Aprillis tuli järjepidevalt väikeseid kahjumeid vastu võtta, neist suurimad olid:

Kasumid olid veel väiksemad.

Selliselt toimetades ei saa rahapuu rahus kasvada 😀 Ma olen nagu puuraidur omaenda oksal. Appi, ma tahan maha.

Kui ma kasutan oma imelisi painti oskusi ja kleebin tootluskõvera sellise graafiku peale, mis näitab, millal ma olin kauplemiskontoga rahas ja millal aktsiates, siis on näha, et kui otsustasin olla aktsiates veebruari esimeses pooles, tegin õige otsuse, kui olin aktsiates alates sõja algusest, tegin õige otsuse aga aprilli algusest olen koguaeg valesti otsustanud. Ma ei ole olnud järjepidevalt 100% aktsiates, vaid üksikutel päevadel proovisin üht ja teist aga 30% kapitalist on kahe kuuga ikkagi läinud. Õudne, olen oma halvima kauplemise tippvormis. Nüüd, kus see enam saladus ei ole, ma ei üllatu, kui mind oma chattidest välja viskate.

Selline külm ja kõle oli aprill. Kodu arvesse võtmata, oli mu netoväärtus 35 489€. Krüptot mul praegu ei ole aga aprilli lõpus paar päeva korraks veel oli.

Dividendilehmade ülevaade 2022

Eelmisel aastal panin dividendilehmade ülevaadet kirja mitteusulisena – olin kaotanud usu unistusse, et dividendid võiksid kunagi pakkuda rahalist vabadust, sest uskusin, et aktsiatega kauplemise taga on peidus palju suurem potentsiaal. Rahasummad, mida olen saanud aasta jooksul dividendina, olen kaubeldes püüdnud kotti ühe päevaga.

Sügisel, kui dividendiaktsiad vs kasvuaktsiad vahetasid oma jõurollid, hakkasin kiiremini üles ehitama oma dividendiportfelli, mis on tänaseks jõudnud 14K eurose väärtuseni. Dividendiportfell on tasakaalustanud kasvuaktsiate negatiivset tootlust ja pakub mulle täna mõnusat meelerahu.

Olen suur USA dividendiaktsiate fänn aga minu harjumus investeerida kasvas välja kodumaiselt börsilt. Kui sina oled suur Eesti ettevõtete fänn ja sul on vaba 5000 eurot, mida dividendiaktsiatesse investeerida, siis mis oleks saanud kui oleksid 30.12.2021 paigutanud 10 ettevõttesse võrdselt 500 euri? Kuidas oleks jaotunud sinu tänavune dividendisaak? Kes tasub sinu vaeva heldelt ja kes väärib kolakat kerget? Pea meeles – see on sinu raskelt teenitud raha aga ometi leidub neid, kes seda mõista ei taha.

Dividendilehmade postituste lähiajalugu on näidanud, et investor, kes paigutas 5000€ kümnesse enim dividende maksnud Tallinna börsi ettevõttesse (või vähem kui 5000€ kui oli vähem kui 10 dividendi maksvat ettevõtet), võis saada dividende/aktsiakapitali vähendamisest rahavoogu:

  • 2017. aastal 200€ (5%)
  • 2018. aastal 274€ (6,1%)
  • 2019. aastal 427€ (8,5%)
  • 2020. aastal 155€ (3,1%)
  • 2021. aastal 196€ (3,6%)

Käesoleval aastal on kodubörsi dividendimaksjaid 11 tükki. Võttes aluseks eelmise aasta viimase päeva aktsia hinna, on suurima tootlusega dividendilehm Merko (6,6%) ja väikseima tootlusega LHV (0,9%). Järgnev tabel koondab 10 suurimat dividendimaksjat suurimast väikseima dividenditootluseni.

Võrreldes eelmise aastaga on sel aastal kasumi jaotamisest loobunud Nordecon ja üle tüki aja on naasnud uuesti Eesti Ekspress. Uustulija nimekirjas on eelmisel aastal ipo teinud Enefit Green ja esimest korda maksab dividendi ka Coop pank. Dividendi on tõstnud Kaubamaja (tõus 13%), Tallinna Sadam (tõus 26%) ja Eften (tõus 21%). Ainus dividendi langetaja on Harju Elekter (langus 13%), dividendimaksed on samaks jätnud Merko ja Tallinna Vesi. Ka LHV tõstis oma dividendi (tõus 38%) võrreldes eelmise aastaga ja 500€ investeerimisel saaksime kätte 4.4€, mis jääks tabelis, Coopi järel, 11. kohale.

Aastast aastasse on parimad piimalehmad olnud üsna sarnast nägu: 2022 Merko ja Kaubamaja; 2021 Merko ja Kaubamaja; 2020 Tallinna Vesi ja Kaubamaja; 2019 Silvano, Nordecon, Tallink ja Merko; 2018 Silvano ja Merko; 2017 Kaubamaja ja Silvano. Minu andmetel on pikima katkematu dividendiajalooga ettevõtte Harju Elekter (25 aastat) – pole ka ime, neil on kõige selgemini välja hüütud dividendipoliitika. Teist ja kolmandat kohta jagavad Tallinna Vesi ja Tallinna Kaubamaja (17 aastat).

Minul endal on Tallinna Börsilt portfellis alles üksnes TKM ja EGR.

Kuidas väljuda äkilisest krüptost

Panin oma BTC positsiooni kinni 11. aprillil kui hind vajus läbi olulise hinnataseme 42 000 ja võtsin vastu kahjumi -55 eurot, lisaks teenustasud. Pildil on näidatud ostu päev sinise noolega ja müügi päev punase noolega. Miks ma otsustasin müüa, mitte hoida ja loota, et varsti läheb üles tagasi?

Eelmistes postitustes olen näidanud, et ostsin BTC kauplemise eesmärgil, ainsaks põhjuseks hinnagraafiku muster. BTCUSD puhul oli esimene vastupanutase 1R kaugusel (47-48K peal) ja stopp oli samuti 1R kaugusel (42K peal). Seega üsna kehv setup aga olen eelmistes postitustes juba selgitanud, miks selle ikkagi võtsin. Nüüd on BTCUSD läinud tagasi oma kauplemisvahemikku ja istub nagu mingi võluvits meile tuttaval tasemel. Ma loodan, et ta kaupleb selles vahemikus veel 3-4 nädalat ja suudab end siis uuesti väikeste liikuvate keskmiste (10 ja 20 päevane SMA) kohale upitada nagu kuu aja eestki.

Kaupleja mõttekäigust positsiooni sisenemise eel

Et vastata küsimusele, miks ma müüsin, siis selle mõistmiseks tuleb aru saada kuidas kaupleja mõtleb.

Kui kaupleja vaatab graafikuid ja analüüsib, et kas tasub aktsiat/coini/optsiooni osta või mitte, siis mis te arvate, mis on esimene küsimus, millele ta vastust otsib? How much will I win?

Tegelikult on nii, et esmalt hindab kaupleja riski – ta küsib esimese asjana: how much will I loose. Sellele saab leida vastuse kui mõõta distantsi ostuhinnast stopini. Stopi määrab setupi tüüp.

Kui kaupleja leiab, et praegu ei ole õige aeg osta, siis järelikult hindab ta arvutuslikku kaotust liiga suureks. Seega juba enne tehingu tegemist on teada, kus tuleb väljuda juhul kui asjad ei lähe sobivas suunas. Põhimõtteliselt kaupleja justkui eeldaks igast trade’ist alati kõige hullemat – et see kaotab ja kui nii juhtub, siis ta teab täpselt kui palju ta maksimaalselt kaotab (näiteks teab, et kannab -5% kahju).

Tundub imelik, et esimese asjana mõeldakse kaotamisest? See on paratamatu, sest kaotuseid ei ole kauplejatel võimalik vältida, kontrollida saab aga seda kui suured need kaotused on. Ja siit saabki alguse kasumlik kauplemine. Väikeste kaotuste puhul on kauplejal võimalik kasumisse jääda ka siis kui kümnest trade’ist ainult kaks võidavad. Trikk seisneb väikeste kaotuste realiseerimises ja võitude joosta laskmises (et need saaksid kasvada kordi suuremaks kui on kõik väikesed kaotused kokku).

Kui ostukoht sai õigesti valitud ja aktsia liigub sobivas suunas, kuidas siis teada, kui suurt võitu võiks oodata? Ka seda hindab kaupleja juba enne positsiooni võtmist. Hinnagraafikul määratakse, kus asuvad vastupanutasemed, mis võiksid piirata potentsiaalset kasumit, kui hind ei suuda neist läbi murda. Kasumlikud kauplejad valivad sellised ostukohad, kus distants esimese vastupanutasemeni on vähemalt 2-3 korda pikem kui on distants stopini, sest võidud peavad olema suuremad kui on kaotused.

Minu märts

  • tulud 3875€, sellest:
    • palk 2700€
    • dividendid/intressid/rent 48,64 €
    • TM tagastus (3. sambast) 1126,59€
  • kulud 1936 €
  • säästsin sissetulekust 1940€ (50%)

Näed, märtsis laekunud tuludest kulutasin täpselt poole ära, väga hästi timmitud värk ikka. Tõesti ei tahaks vaadata otsa 50 protsendist väiksemale säästumäärale, see on minu jaoks suurim palgatöölise edukuse määr. Aga jah, märtsis olin suur kulutaja, ma ostsin mööblit (510€), ventilatsiooniseadmele filtreid (84€) ja tegin musirullile sünnipäevakingituse (111€).

Mäts oli emotsionaalne kuu, sest meil käis eriline külaline!

Lugu sai alguse nii, et mees käis ühel koosviibimisel, kus teda premeeriti 1K eur auhinnarahaga aga minu suureks üllatuseks tõi ta endaga kaasa ka ühe kodulooma – tema nimi on koroona. Mehe haigestumise järel oli minul 2-3 päeva veel armuaega ja muudkui õhutasin tube, pesin käsi ja kui ta läkastas oma peopessa, käskisin tal ka käsi pesta. Oh, kui palju etteheitvaid pilke ja arusaamatusi! Ise lootsin, et 3x vaktsineerimine on mind muutnud võitmatuks. HAHAHA, nope.

Ühel hommikul ärkasin üles hääletuna. Sel päeval tegin veel täistööpäeva aga suust ei tulnud piuksugi. Lõpuks sosistasin mitu päeva ja algasid haiguskulu erinevad faasid: agoonia, närbumine, kannatamine, piinlemine ja ühiskannatamine. Ühiskannatamise ajal ma mõtlesin, et küll on viirusel tore keksu mängida, hüppab minu pealt mehe peale ja siis mehe pealt tagasi minu peale. Sel ajal oli meile toeks sama patsilli võidukalt seljatanud ämm – nüüd oli meie kord rakendada teda apteegikraami ja muude eritellimuste tarnijaks. See oli veel napilt enne seda kui ta oma auto vanarauaks sõitis. Aga jätan selle loo vast mõneks teiseks korraks, sest see pusa on veel end lahti harutamas ja kellegi rahakott saab varsti kõvasti vatti (kui küsida kelle rahakott, siis ega väga kaugele ei ole vaja siin vaadatagi).

Kui haigusnädal oli täis ja mõtlesin, et oh, hakkan terveks saama, tabas mind nagu panniga näkku vot selline NOHU, et kui kõik kanalid olid totallselt sulgunud, võisin olla rahul, et pimedaks ei jäänud. Alles sel ajal kadus veidi ära maitse- ja lõhnataju. Kiirtest näitas, et olin ikka veel positiivne ja vahepeal paranenud enesetunne eskaleerus uuesti kannatuste faasi. Selline on siis koroona.

Aga mul oli nii hea meel töölt ära olla. Ei vaadanud postkasti ega mitte kuhugi, puhas vabadus.

Natuke muretsesin ka sellepärast, et kas viirus võib edasi kanduda ka meie kassile, sest kass on väga musilembene ja temaga käib ju koguaeg kaasas mingi kuti-pluti. Üritasin teda võimalikult vähe katsuda ning mu arust trotsis ta selgelt meievahelist distantsi. Aga üks selline päev oli küll kui ta unerežiim oli muutunud ja ta magas ebatavaliselt palju (noh, 15h asemel 23h), niiet ma juba natuke muretsesin.

Haiguse ajal leidsin taas uue hingamise oma investeerimisteemadega. Kui meeldib idee vabadusest, muretust pinsipõlvest, ja mõte, et mina olen see rikas ja õnnelik pensionär swedbanki reklaamides, siis meeldib ka selle nimel pingutada. Ma tahan olla everyday millionaire. See on selline miljonär, keda vaadates sa ei saa aru, et tal on raha. Ta käib tavaliselt riides ja tal on pool varandusest pensionikontodel, osa dividendiaktsiates ja ülejäänu laenuvabas kinnisvaras.

Saatsin märtsis ettevõttesse 1600€ (viis sotti krüptosse ja ülejäänud dividendiportfelli) ja 500€ III sambasse. Kokku 2100€ ja see kõik oli palgast kõrvale pandud raha. Iga kuu läheb mu palgast 210€ ka 2. sambasse, selle panuse olen üldse unustanud ja siis muidugi igakuiselt laekuvad dividendid olen samuti reinvesteerinud. Kas see on piisav? Well, mul ei ole eesmärki kui suur mu portfell peab olema x aasta pärast, sest esimene mõte on tekitada omale kaitse 65. eluaastaks. Aprilliks täitus mu ettevõttes varade maht 10K eurot, juhuuu, käis ju päris kähku.

Dividendiportfell

Dividendiportfelliga tegin algust oktoobris ja hetkel näitab MWT (money-weighted return) +10%. Vau, arvestades kehva turule sisenemise aega ja umbes maailma kõige halvemat aasta algust aktsiaturgudel, on mul ikka väga hästi läinud. Ma ei saagi facebooki investeerimisgruppides raporteerida -20% kahjumitest nagu kõik teised, I’m feeling left out! Äge, siin on siis minu portfelli (sinine) võrdlus laiapõhjalise indeksfondiga (roheline). Tõenäoliselt võibki oodata, et üksikaktsiate valimisega tuleb mul taluda suuremaid kõikumiste amplituude – sügavamaid tagasitõmbeid ja kõrgemaid tippe, kord ühele ja siis jälle teisele poole.

Enne kui te küsima hakkate, näitan sisu ka, positsioonid on järjestatud suuremast väiksemani ja kõige uuem liige portfellis on TROW, mida ma ostsin kuu aja jooksul kolmes osas.

Üldiselt olen enamus positsioone ostnud mitmes osas, mõned on eriti välkkiiresti minema jooksnud (vaata ED näiteks) ja siis sellist ma ei raatsi enne tagasitõmmet juurde võtta. Aga tasapisi hakkan endalt juba küsima, et kui palju neid positsioone siis olema peaks üldse, ma ei taha väga palju laieneda, sest siis ei jõua neil enam silma peal hoida aga väiksena ka ei taha hoida, sest kui praegu ühte neist tabaks suur tagasilöök, siis annaks see portfellis tunda. Võibolla kui paar uut positsiooni veel võtta juurde, siis ongi esialgu piisav ja laiuse asemel kasvatada edasi ainult kõrgusse?

Ja nüüd mu lemmikosa, sellest portfellist tuli mulle dividende $22,52 (ENB, ED, MAIN). Igakuine rent tuli ka ja kokku laekus märtsi reale 48,64 eurot passiivset netotulu. Aprilli rea jaoks on mul teile aga suur üllatus, vihjeks nii palju, et see rikub alloleva joonise täiega ära.

Kasvuaktsiad

Märtsis oli korraks lootust, et kauplemine hakkab mudarööbastest välja saama kui ma suutsin terase aktsiatel kontot kasvatada +15% aga pärast seda on kõik vanadesse rööbastesse tagasi vajunud, ma jäin haigeks ja status quo on sama (miljonit ei ole ikka veel).

Mul on käes mõned kaitsetööstuse aktsiad ja õli aga üldine foon on väga igav, turg on nõrk, suurt midagi ei liigu ja ma olen samuti passiivne.

Märtsis tegin ära veel kaks väga suurt rahalist asja. Esiteks ma sain oma kodulaenu intressi päris oluliselt alla räägitud (1,95% -> 1.72%) ja seda lepingutasuga 150€. Kuumakse vähenes 15-16 eurot ehk siis saan iga kuu 15 eurot rohkem investeerida. Teine asi oli selline, et Rimi ees suutsid rahvavaenlased, Luminori panga müügiesindajad, mu mehe aktviivselt juhitud fondi ära rääkida ja küll mul oli siis seletamist ja dokumentide vormistamist, et ta tagasi indeksfondi saata. Tõesti noh, ma olen väga kuri selliste pahatahtlike tegelaste peale. Ja muidugi mõlemad avaldused olid tehtud sinna aktiivsesse fondi, täispatsaanid ju. Kui ma peaks neid seal rimis nägema mõni päev, küll ma siis ütlen neile, mida ma neist arvan. Nii, et kontrollige üle, et teie lähedased oleksid indeksfondis. Kuidas nad julgevad üldse müüa noorele inimesele fondi, mille tootlus oli eelmisel aastal NEGATIIVNE 🤯🤯🤯? Kas see ei peaks olema väärteo korras karistatav? See on ju ebaväärikas töö. Mõistus tule koju palun.

Märtsis oli, kodu arvesse võtmata, minu netoväärtus 36 080€, mis võrreldes eelmise kuuga suurenes 2117€, varasid oli 37 127€. Ma vaatan, et kahe aasta pärast peaks 100K olema täis, sest kogu see pott on mul börsil.

Järg Bitcoini jutule

Kui ma peaks nüüd nimetama ühe trade’i, mida ma kolm korda päevas käin LHV-s piilumas, siis see on muidugi Bitcoin, sest kaotasin ju sellele oma krüpto süütuse. Õõhh, kui halb huumorisoon, ma tean, ma saan selle eest pidevalt puid alla. Kes eelmist postitust pole lugenud, siis teadmiseks, et ostsin Bitcoini sellise koha peal, kus hind tegi läbimurde oma kuude pikkusest kauplemisvahemikust (näidatud noolega), siiski mingeid garantiisid ei jagata, et pärast seda kui mina olen asjasse segatud, et siis hind ainult üles läheks – minu kauplemisajalugu vaadates võiks pigem vastupidist eeldada.

Täna saab juba öelda, et hind tuligi läbimurdepunkti tagasi toetust otsima. Viktoriiniküsimus on nüüd see, kas ta vajub siit läbi või leiab toetust. Kui leiab toetust, siis on see suurepärane ostukoht, palju parem kui see, kust mina ostsin aga kui vajub läbi, ja liiga sügavale läbi, siis ma olen kindel paperhands.

Miks hind pööras tagasi just seal 48 kandis? Sest seal on suur kobar suuri libisevaid keskmiseid, mis mõjuvad vastupanutasemena. Seal kohtuvad 200, 250 ja 150 päeva libisevad keskmised, mida kogu maailm vahib. Hea hinnaralli on selja taga ja see on sobiv koht oma lühiajalised positsioonid maha müüa. Tehniliselt võttes on ostukohast vastupanutasemeni väiksem distants (reward) kui ostukohast stopini (risk), ja seetõttu on see halva risk-to-reward suhtega trade, mille võtmisest peaks hoiduma. Aga ma võtsin selle siiski, sest kui ma vaatasin krüpto lähiaastate hinnaajalugu, siis jäi silma ainult paar väga head läbimurde setupi, seega hindasin, et krüpto ei ole oma volatiilsuse tõttu eriti hea instrument, mis moodustaks selgeid kauplemisvahemikke. Kuna üle pika aja üks nüüd tekkis, siis selle abil on kergem väljumiskohta planeerida, seega põhimõtteliselt valmistusin justkui hästi kaotama.

Aga lähipäevil on siis üsna ärev hetk – kas põrkame või upume? Mida teie mangi geen ütleb? Joonistasin siia vihjeks juba ette ära, mida BTC tegema peab, eks ta saab siia spikerdama tulla kui ta endas kahtleb.

Kuidas siseneda äkkilisse Bitcoini ettevaatlikult ja plaaniga

Üle kõikide varaklasside on Bitcoin kõige tootlikum aga mina pole seda veel kunagi näppinud, sest ma ei tea – alles see oli kui võtsin julguse kokku, et osta USA üksikaktsiaid. Seejärel järgnes turul 2 rekordilist aastat aga minu netoväärtust pole USA aktsiapositsioonid tegelikult mõjutanud ja ainukesena on tuul purjes olnud 2. samba varal ja palgatõusul. Et jah, kõige suurema rahalise väärtuse on mulle toonud aktiivse sissetuleku tõstmine, nii nagu kõigil teistelgi, kes on aktiivses portfelli ülesehitamise faasis.

Bitcoiniga olen varem kaubelnud kaudselt – ostes ettevõtete aktsiaid, millel on suur krüptovarade osalus, näiteks GBTC, MSTR, SI jt. Need liiguvad Bitcoiniga ühte sammu ja on ka tüütult volatiilsed aga nüüd on teinud LHV krüptovara ostmise mõistliku tasu eest võimalikuks ja ma tahaksin seda varianti kasutada.

Olen otsustanud ka selle, et Bitcoin võiks olla esimene (või üldse ainus) krüptovara, millega kaubelda. Siit edasi sõltub inimesest, kes kuidas toimetab. Näiteks Rahakratt soetas oma positsiooni mõned kuud tagasi ühel laupäeva hommikul kui Bitcoin oli veripunane ja näitas kahekohalist langust. Mina nõrkust ei tahaks osta, sest sellele järgneb tõenäoliselt veelgi nõrgemaid päevi ja see on asjatu stress realiseerimata kahjumi kannatamisel. Mul on ettekujutus, et kui ma Bitcoini ostan, siis rakendan ikkagi tehnilise analüüsi printsiipe, et leida selline ostukoht, kus risk on võimalikult väike ja reward võimalikult suur.

Bitcoin on viimase paari kuu jooksul joonistanud välja kauplemisvahemiku, millest see eile hilisõhtul üles poole läbi murdis. Umbes tund aega enne läbimurde toimumist, olin ma jõudnud teha kauplemisplaani ja ma ostsin seal kusagil 46 000 peal.

Iseenesest oleks mulle meeldinud, et see vahemik veel kitsamaks joonistuks ja alles seejärel ühele või teisele poole välja murraks, sest siis on liikumised tugevamad.

Nüüd kui läbimurre paistab olevat toimunud, siis millised on võimalikud stsenaariumid edasiseks hinnaliikumiseks? Ühe variandina võiks hinnaralli jätkuda kusagile 48 000 kanti ja siis tulla tagasi 45 000 kanti, et sealt toetust leida (nüüd ostavad need, kes esimese hooga peale ei saanud) ja siis uue ostusruve abil rallida. See oleks väga hea ostukoht, sest selja taga on nüüd kinnitus uuest põrandast.

Teine võimalik variant on, et hind pöördub tagasi endisesse kauplemisvahemikku. Kui see juhtub, siis ma tahaksin positsioonist väljuda kui hind on kusagile sinna vahemiku keskele, 42 000 peale, langenud, sest kui puudub jõud kohe tagasi üles hüpata, siis on hüpotees muutunud, ta on oma libisevatest keskmistest allpool ja juhtuda võib mida iganes. Seega ma müüksin positsiooni umbes -8% pealt.

Kui palju Bitcoini osta?

Vastus sõltub sellest kui palju olen ma nõus kaotama. Bitcoini ATR oli ostuhetkel 1700, st kui ta ühe sessiooni jooksul liigub 1700 punkti ja kui 46 000 – 42 000 on 4000, siis halvimal juhul olen ma umbes kahe sessiooniga positsioonist välja kukkunud. Kui ma mõtlen raha peale, et millist summat olen ma nõus kaotama kui asjad peldikusse lähevad, siis üle 50€ väga ilma jääda ei tahaks. Päris mugav oleks 35-40€. Järelikult maksimaalne summa, mille eest ma BTC osta saan, on 500€.

Ostsin ettevõtte kontole ja nüüd ei ole muud kui loota pärituult. Ma loodan hoida võimalikult kaua, kui siit algab uus trend, siis jälgin seda trendi. Kui mu ülejäänud portfell aja jooksul kasvab, siis ei ole välistatud, et ostan BTC juurde aga esialgu on 500€ piisavalt suur krüpto osakaal (1,5%).

Minu veebruar

  • palka laekus 2700 €
  • dividendid/intressid/rent 56,32 €
  • kulud 1265 €
  • säästsin sissetulekust 1491€ (54%)

Viimasel paaril kuul olen kogenud märgatavat meeleolu ja energiataseme langust ja isegi investeerimine ei tundu enam nii põnev. Põhjust ei pea väga kaugelt otsima – see on seotud ühe mu tööprojektiga, seal valitseva õhkkonnaga ja kuna kogu mu energia ja kannatus kulub sinna, siis olen vaikselt harjunud seda projekti ja oma kohustusi seal vihkama. Asjade eskaleerumise vältimiseks otsustsin selles projektis kotid kokku pakkida ja jätkatan töötamist inimestega, kes mulle reaalselt meeldivad. Mõtlen praegu välja kõnet kuidas esmaspäeval seda teistele tiimiliikmetele ka öelda, sest see tuleb neile ilmselt suure üllatusena, kuna mingil kummalisel põhjusel arvatakse, et minul (kui naisterahval) on aasta jooksul olnud hea mõju selle projekti tervisele, suheldakse viisakamalt ja ollakse rahulikumad. Võibolla, aga mina ei ole mingi püha paulus, kes suudab kõiki hädasid enda sisse peita ja siis tulemustele orienteeritult ainult briljante välja sülitada. Projektil on suur “süniku jalajälg” ja see on seganud mu eraelu juba mõnda aega. Tööelu rahulolule tuleb regulaarselt tähelepanu pöörata ja ennast kuulata. Kui ma visualiseerin esmaspäevasid ilma selle projektita, siis läheb suu naerule aga koos selle projektiga ei tahaks päeva üldse alustada. Järelikult, nii ebamugav kui see ka ei ole, tuleb viia ellu muutus.

Vahepeal olime kodus ka ärevamad, sest vaktsineerimata ämm jäi koroonasse ja kui tal nädal aega hiljem polnud palavik ikka alla läinud, siis ostsime pulssoksümeetri ehk “pesulõksu” sõrme otsa, et tal hapnikku mõõta. Presidentilt elu päästmise eest ordenit rinda ei oota aga hapnikunäit oli 85-88%. Kohe ei teadudki mida sellest näidust arvata, helistasime nõu küsimiseks 1220 ja pärast 20 min kõrvukriipiva meloodia kuulamist öeldi sellelt nõuandeliinilt, et siin pole enam midagi teha, kutsuge kohe kiirabi. Kiirabisse helistades selgus, et nad juba teavad, kes helistab ja mis põhjusel – see info oli nõuandeliinist välgukiirusel neile jõudnud. Aga mõnda aega hiljem helistati tagasi ja öeldi, et kõik autod on hõivatud ja võib minna x aeg kuni nad tulla saavad. Saate aru, meil ei ole praegu kiirabiautosid, mis tunni aja jooksul sinuni jõuaksid kui sa suremas oled. Antud juhul sai see lahenduse nii, et kuna ämm elab regionaalhaigla kõrval, siis sai ta sinna jalgsi talutatud. See oli pehmelt öeldes raske aga elusana ta EMO uste vahelt sisse jõudis. Voodikohta kohe ei saanud ja õhtul transportis haigla ta ruumipuudusel hoopis ITK-sse ümber. Diagnoosiks kahepoolne kopsupõletik ja covid test oli muidugi positiivne. Hapnikku jagas ta haiglas alguses nelja palatikaaslasega, hiljem kahega. Meie pesulõks oli tal haiglas kaasas, kasutas seda aktiivselt, kui oli sitt olla, siis vaatas, et ahah – hapnik on jälle madal. Samal ajal, otse haigla voodist tavapärane antivaxxeri ajupesu jätkus – vaktsineerimine põhjustavat südame müokardiiti. Hoidsime kahe käega peast kinni, sest selle haiguse ränk põdemine põhjustab seda oluliselt suurema tõenäogusega aga mida sa teed, see diskussioon ei vääri kaht hingetõmmet ka. Nädal hiljem lasti ta koju, ma loodan, et ta vähemalt tänas seal kedagi oma elu päästmise eest. Ma ise sain eile oma kolmanda doosi, mis hetke regulatsioonide järgi kehtib aasta aega ja vaktsineerimispass on aktiivne koheselt.

Ja lõpuks siis läks Putini armee Ukrainat denatsifitseerima. Elumaju, haiglaid, koole ja kirikuid pommitama. Pärast seda kui tapeti neiu, kes tahtis varjupaigas mitmendat päeva nälgivatele koertele süüa viia, tunnen muret eesseisva jõhkruse pärast, mida me veel näinud pole. Putin ei ole selline, kes alandlikult tunnistaks oma nõrkust ja Ukrainast välja tagurdaks. Kui läbirääkimised tulemusteta jäävad, läheb ta lõpuni. 2014. aastal kui ta Krimmi ronis, elasin ma Taanis ja leppisin taani kolleegidega kokku, et kui hullemaks läheb, siis ma võtan Tallinnast oma kassi kaasa ja tuleme Helsingørisse. Siis ma olin veel vallaline ja kass oli ka üldse üks teine kass. Nüüd olen mõelnud, et kas peaks kontakti uuesti üles soendama. Mees jääks nagunii kodumaa eest võitlema, ta on praegugi kaitseväe suur fänn ja ootab igat kutset, et samal õhtul asjad pakkida ja metsa sõita. Annetasin ukrainlastele punase risti kaudu, mitte armee arvele, sest ukraina võitlejad peavad kauem vastu, kui nende selja taga seisval rahval on olemas ressursid, et nälg ja külm ei tekitaks asjatuid surmasid ja vastupanust loobumist.

Mõtlesin enda jaoks läbi ka selle, et kas ma peaksin midagi tegema, et öösel uni rahulikum oleks. Sularaha suuremas koguses varuda ei näe vajadust, praeguse inflatsioonimäära juures ma magaksin siis üpris halvasti. Kõige õigem tundub mulle raha ja väärtpabereid kaitsta välismaakleri kontol, kust oleks vähemalt mingi lootuski see ühel päeval kätte saada. Saatsin veebruaris ettevõtte dividendiportfelli 700€, III sambasse 300€, Tallinna börsile läks juurde 401€. Kogu sellest investeeritud rahast uut raha oli 1000€. Kas see on piisav? Well, mul ei ole eesmärki kui suur mu portfell peab olema x aasta pärast, sest mõte on tekitada omale kaitse pensionieaks.

Dividendiportfell

Dividendiportfelliga tegin algust oktoobris ja hetkel näitab et see on lausa 2% plussis. See on küll heldelt antud, pean tunnistama, sest kui paljud eelmisel aastal alustanutest saavad öelda, et nad on kasumis. Aga eks homme saabu ka minu mihklipäev.

Kasum on vähem kui $100 aga kui tekkis huvi, mis aktsiad seda vee peal hoiavad ja mis põhja tirivad, siis midagi põnevat siin ei ole, vaikne tiksumine, kellest edukaimad on ED, TU ja ENB, protsendiga number sümboli all on arvutatud aasta kohta (tootlus).

Nüüd mu lemmikosa: dividende laekus sellest portfellist dollarites 28,81 (NNN, MAIN). Igakuine rent tuli ka ja kokku laekus veebruari reale 56,32 eurot passiivset netotulu.

Siin veel üks pilt sellest kuidas ma iga kuu pressin portfelli uut raha peale. Siht silme ees, samm-sammult minu pingutuse najal võtab see asi ükskord ilmet.

Kauplemisportfell

Kauplemisportfelliga tegin algust novembris ja seal ma olen viimaseid segaseid aegu suutnud positiivses suunas ära kasutada aga hetkel olen vee all -5%. Mul on käes mõned ülimalt volatiilsed õli aktsiad, mis sõidavad iga päev nii üles kui alla 5% kaupa. Actionit on siin palju ja meelelahtust ka saja eest.

Veebruaris oli, kodu arvesse võtmata, minu netoväärtus 33 961€, mis võrreldes eelmise kuuga suurenes 1601€, varasid oli 35 077€.

Minu jaanuar

  • palka laekus 2867 €
  • dividendid/intressid/rent 69,3 €
  • kulud 1696 €
  • säästsin sissetulekust 1240€ (42%)

Tervitus, saate siis jälle siin lugeda kui korralik ma olen.

Jaanuar oli muidu okei, kui mitte mõelda sellele, et tööpäevad on kui rongivagunid, mis mööduvad üheülbaliselt kilomeeter kilomeetri järel ja ei tule otsa ega äärt. Aga see-eest laekus rekordpalk. Ma ei tea miks see nii suur oli aga ma siin ülearuseid küsimusi ei esita.

Esimest korda, üle väga, väga paljude aastate, käisin Estonia Kontserdimajas, sest sain kingitituseks 2 kontserdipiletit. Ega ma ise ei ostaks ju midagi, ma vaatan rohkem neid tasuta etendusi, nagu iluvõimlemine jäisel kõnniteel, rasvatihaste kemplemine rõdul maapähklite kausis, miisu niuksumine rasvatihaseid vaadates jne. Vahepeal möödus 5 päeva, ilma, et ma oleks kordagi õue sattunud. Ühe korra jõudsin kaubanduskeskuseni ja see lõppes sellega, et ostsin omale uue rohelise fööni. See on jube edev küll, tänapäeval tehakse neid ilma home nuputa ja klaasist, uhke värk noh. Seoses sellega istun kolm korda rohkem instas ja käin ka pidevalt oma portfelli lahti klõpsimas.

Et kaup võimalikult soodsalt kätte saada, olin valmis veidi akrobaatilisi liigutusi ka tegema. Viisin letti kolm vana telefoni ja lootsin nende asemel uue pealt vähemalt pool hinnast alla saada aga mulle tõmmati ikka korralikult müts pähe, sest nende väärtuseks hinnati kokku 34€. Niiet koos lisadega läks see iPhone mulle 666€ maksma.

Muidu oli jaanuar väga korralik kuu, isegi toidueelarves püsisime peaaegu. Me kanname kumbki iga kuu ühiskaardile 250€ ja püüame seda mitte lõhki woltida. Jaanuaris oli vist igasuguseid toiduülejääke ka ja ma tegin suure pajatäie ülimaitsvat frikadellisuppi. See on saavutus, sest talvel ei ole millekski muuks aega kui ainult töötamiseks ja magamiseks. Ämma juurest vedas mees koju espresso kohvimasina, seega nüüd ma ei pea mõnda aega seda juttu kuulama, et meile on vaja osta 500-1000€ ühe-nupuvajutuse-kohvimasin.

Jaanuaris jätkasin investeeringute kolimisega ettevõtte alla. Kõik aktsiad õnnestus juhuslikult tipust enne jaanuari nõrkust LHV-s maha müüa. III sambasse saatsin 600€, ettevõttesse 2280€ ja Tallinna börsile läks juurde (eraisik) 84€. Uut raha läks jaanuaris börsile 1339 €. Kas see on piisav?

Well, mul ei ole eesmärki kui suur mu portfell peab olema x aasta pärast, sest mõte on tekitada omale kaitse pensionieaks. Kui mu investeeringute väärtus on hetkel 33 000€ ja investeerin iga kuu 1300 eurot 8% tootluse juures, siis on mul 65-aastasena 2,3 mln eurot. Seda kannatab juba otsast kulutama hakata küll.

Dividendiportfell

Jaanuaris oli mu ettevõtte dividendiportfelli tootlus -2,5%. Ei olnud tõesti mul ühtegi suurt kukkujat, dividendiaktsiad, mida oman, on väga populaarsed ja tundub, et ostetakse kiiresti uuesti üles tagasi.

Hetkel on 5 dividendiaktsiast 3 teinud üldse uued tipud (TU, ED, ENB) 🤷‍♀️ Tootlus alates konto loomisest (oktoobrist) on -2.21%, seega mind on üsna palju säästetud.

Nüüd mu lemmikosa: dividende laekus sellest portfellist 43,81 dollarit (TU, MO, WPC). Igakuine rent tuli ka ja kokku tuli siis jaanuari reale 69,3€ passiivset tulu.

Küll on ikka tore, kui iga kuu midagi tuleb ja see viimane optimistlik tulp justkui viitab, et sinine joon on kunagi täitsa saavutatav. Siia üks kurb lugu ka: üks mu tuttav, kellel on tööstaaži umbes 15 aastat, küsis jaanuaris esimest korda elus palka juurde. Ja talle anti ka… 78 euri. See oli tema jaoks hirmus kogemus kui ise peab juurde küsima ja ma täitsa usun. Aga vaata, üldse ei ole hirmus, kui börs selle palgatõusu iga kuu välja maksab. Ja selleks ei ole vaja palju raha – minu dividendiportfelli soetusväärtus on umbes 4900€. Palgatööl käimise, enesearengu plaani koostamise ja palgaläbirääkimistega võrreldes on see nii LIHTNE. Kuna ma praegu veel dividende elamiseks ei kasuta, siis ma reinvesteerin need aktsiatesse tagasi, st. saan juba ühe aktsia rohkem osta, mis tähendab, et ma saan järgmine kord ka rohkem dividendi.

Kahju, et LHV ei kuva portfelli tootlust, mul on seal ikka Balti börsi aktsiad ja võlakirjad ning ma ei viitsi enam käsitsi jälgida kuidas nendega edeneb. Ostsin jaanuaris kaupsi ja enefiti juurde, siis kui graafikuil kõige koledam kauss oli ja pärast seda on ralli olnud.

Kauplemisportfell

Siin puhusid jaanuaris esialgu päris kehvad tuuled, kuu teises pooles setupe ei olnud ja mul oli päris pikk kauplemise paus aga kuu lõpus kasutasin turu põrget ära ja tegin sellega sisuliselt kõik oma jaanuari kaotused korraga tasa ehk sain liftiga üles sõitmise kogemuse. Jaanuari tootlus -0.17%. Päris hea sellise kuu kohta! Kas ma olen geniaalne market wizard?

Konto avamisest alates (novembrist) on kauplemisportfelli tootlus -10,69%. Seega dividendistrateegia on kauplemise ees kõvasti edukam olnud, jätkuvalt 🙄.

Juhul, kui ma ei saagi kunagi kauplemist kasumlikuks keeratud, eks siis tuleb jääda aeglase investeerimise juurde. Aga ma ei tea kuidas ma üldse suudaks investeerida kasvuettevõtetesse, mis ei ole veel kasumlikud või mis kaasavad pidevalt laienemiseks raha. Ma ei oska neid fundamentaalselt analüüsida ja ainuke loogiline asi oleks ikkagi nendega kauplemine.

Jaanuaris oli, kodu arvesse võtmata, minu netoväärtus 32 360€, mis võrreldes eelmise kuuga ei suurenenud, varasid oli 33 543€.