- Dividende/müügitulu/intresse laekus 49.64 eur
- Portfelli lisasin uut raha 1479.64 eur
Taaskord hea võimalus tulla siia südant puistama, miks on läinud nii nagu on. Aprillis ma raha oma unistuste kodu tuunimisse ei pannud, šokivärinad eelmistest kuudest käivad veel kollitamas aga siiski, šoppamise ja meelelahutuse kulukategooriasse läks lõpuks sama palju pappi nagu investeeringutesse suunasin. Ehk siis mitte vähe, aga seegi hea tasakaal.
Kuigi ma olen üsna minimalistliku eluviisiga (ostan vähe asju ja tarbin vähe teenuseid), siis ma see säästuhunt ei ole, kes veedaks oma aega kirbukates ja kammiks läbi järelturge, et leida see üks sobiv asi parima hinna eest. Mu tunnihind on liiga kõrge sellise harrastuse jaoks. Näiteks, üks hästi suur ost aprillis oli lapsevanker + turvahäll. Seda otsisime mitu nädalat ja käisime läbi 5 poodi. Tegin uurimustööd, milliseid võiksid olla meie jaoks sobivad variandid ja siis poes katsusime. Nr 1 ja kõige tähtsam tingimus vankri sobivuse testimiseks oli väga lihtne – mu kahemeetrise mehe jalad ei tohi kõndimise ajal vastu vankri raami taguda. Seda kuskil facebooki marketplace-s juba testida ei saa. Kogu beebi transportimise infra läks maksma üle tonni ja siis sinna juurde ostsime ka natuke uusi riideid, rätikuid, lappe, tekke ja mulle suuuure sulepadja, et niigi keeruline magamine veidigi kvaliteetsem oleks (et pea oleks kõrgemal, sest mul on 9 kuud kestev nohu ja ma ei saa öösiti hingata).
Aprillis käisime teatris, Lehman Brothersit vaatamas. Hea tükk oli, rasked olid need hetked kui pisarateni naer ära ei lõpe. Ma tegelt isegi mäletan seda päeva kui panga pankrotist teavitati, olin siis üliõpilane Tartus ja tegin laboris oma magistritööd. Kuna teater oli nii pikk, jõudsime täiesti zombidena koju ja ma lõpetasin päeva magamiseelse söömisorgiaga.
Aprillis panime veel mööblit kokku ja meie pere raamatupidaja tuli appi lampe lagedesse paigaldama. Poolest aprillist võtsin põhipuhkuse välja ja jäin lõpuks koju (emapuhkus algas mais). Sellega tähistan oma early FIRE staatust. Nüüd jääb välja mõelda, kuidas teha nii, et ma ei peaks enam kunagi elus tagasi palgatööle minema. Aprillis kukkusid kõik mingu algatused sel eesmärgil kenasti ja suurelt läbi, piinlik kohe näitama hakatagi, seega siiani mu tööandjal millegi üle muretseda ei ole vaja. Puhkuse ajal hakkasin beebipesu läbi pesema ja mõtlema, mida üldse vaja osta oleks.
Börsil oli aprill tormisem kuu, dividendiaktsiate portfelli kasvu see ei toetanud (kuu tootlus oli mul nõrgalt negatiivne -0.6%) aga dividendid laekusid nagu ikka. Eks ma sellepärast dividende ka fännan kuna rahavood lange kui börsil on ajutine hinnalangus, hoopis vastupidi, olen oma portfelli valinud ettevõtted, kes tõstavad väljamakseid keerulise majandusolukorra kiuste. Geniaalne idee onju. Aga ma ei ole ainus, kel jagub “helgeid” ideid:
Kauplemise projekti kohta kommenteerin nii palju, et väikeste kaotuste sekka sattus seekord mõlemale kontole mõni suurem aps ka. Swingtradingu kohta olen siin mitu kuud rääkinud, et ma ei tegele juba pikka aega seal millegagi, kuna ma ei leia ideaalseid setupe ja nii suutsingi unustada, et ühel õhtul olin ikkagi mingi positsiooni võtnud aga kuna iga päev pummeldas peas mõte, et konto on rahas, siis ma ei vaadanud sinna kolm nädalat. Kuni ükspäev siis vaatasin, ja sealt jõllitas mulle vastu kasimata positsioon, mille väärtus oli langenud ostuhinnast -30% ja kogu konto kannatas -11% kuise languse all. Ma automaatset stoppi selle tehingu puhul ei kasutanud aga kohe järgmisel päeval oli tegelikult müügisignaal olnud. Nii suurt õnnetust ei ole mul loomulikult kunagi olnud, suurim kaevu kukkumine oli seni vist -17%, kunagine SPCE äpardus kus Bransoni parukas lendas aktsiast paremini. Panin siis positsiooni kinni ja läksin vihkasin end.
Aga millegi pärast tegi eelnev lugu mulle vähem haiget kui see, mis juhtus aprillis päevakauplemise kontol. Sellel kontol oli mul tavapärases hulgas tehinguid, nii shorte kui longe ja selles osas ei midagi erilist. Aga kuna turg oli volatiilsem, oleks tegelt ehk pidanud tehinguid kordades vähem tegema, sest random liikumised peksavad mind positsioonidest välja… aga mille järgi ma oma tehinguaktiivsust mõõtma peaks? Ühte asja ma siiski muutsin, mis eriti just volatiilse turu puhul ka väiksel kontol päevakauplemisel kasulik on – ma kaalun võetava riski ATR väärtusega läbi, et leida hinnanguline aktsiate arv. Muidu siiani seda ainult swingi puhul kasutanud, sest aktsiate käes hoidmise perioodid on pikad ja liikumised suured aga sellise volatiilsuse korral oli see vajalik ka päevakauplemisel. Nii on vähem olukordi kus ma leian, et ikka vist liiga palju või vähe sai ostetud ja teen seda nüüd ka edasi madalama volatiilsuse ajal.
No vot, igavesti kõrge pasamägi ja piinlik on aga proovin maiga mõned kastanid tulest välja tuua. Ei ole eriti meeldiv, et pärast sellist edumaad alustan aasta streak-i nullist, isegi kõvasti altpoolt nulli, rõve ja teeb haiget.
Ostukorv aprillis:
- AAPL 4x $165.80
- TU 15x $16.14
- 3. samba osakud 500 eur
Apple algpositsioon on mul nüüd kolme kuu jooksul sisse võetud, viimase satsi sain kohe eriti hea hinnaga kui vaadata, mis see aktsia praegu maksab. Mis järgmiseks, ma ei tea, ega see enda isude juhtimine lihtne ei ole. Tahaks et dividendid oleks 1000 euri kuus aga mina nuuman kaubamajasid selliste rahapatakatega.
Minu netoväärtus kodu arvesse võtmata oli aprillis 68 474 eur (kuine muutus +378 eur).
Pinsi Põlv 