- Ei säästnud raha 🫣
- Dividende laekus 31 eur
- Tootlus treidimiskontol -1.3%
- Tootlus investeerimiskontol 1.7%
Katsun kõige ebameeldivama asja kohe kaelast ära saada ja alustan sellest, et ma süüdistan ainult ennast ja ka teie võite ainult mind ennast süüdistada ja milles siis nimelt – mais olid minu kulud 4400 eurot ja sellega on mu sissetulek nokauti löödud ja peamiselt seetõttu, et elasin kordki endale. Tavapärastele kuludele lisandusid riided (400 eur), ehituspood (300 eur) ja siis reisisin (täpselt ei tea kui palju läks aga äkki 1500 eur). Aga säästukontod jäid kõik puutumata ja investeerisin ka tavapäraselt.
Käisin esimest korda elus Horvaatias, see oli täitsa tore võimalus üle poole aasta jälle puhata. Oli soe, oli ilus ja kuigi mul oli enamus päevadel tervis nässus, siis koju jõudes läks kohe korda. Horvaatias on palju kasse aga mu igatsust kodukassi järele see muidugi ei leevendanud.
Kodus olev kass sai vahepeal maakleriga sõbraks ja müüs kodu uutele omanikele maha. Maakler tõstis Miisu ikka väga kõrgele pedjestaalile, rääkis temast koguaeg igas oma kirjas ja nimelt, oli juhtunud selline lugu, et üks noorpaar olla Miisu seltsis elutoa diivanil linnulaulu kuulanud ja lasknud end sel kodul ära nõiduda. Kujutan ette, kuidas Miisu vaibal aeles ja ma ei imestaks kui nad tahtsid kassi ka kaasa saada. Korter osteti letihinnaga ja kassi ees olen nüüd nagu võlglane. Samas olen teda kõik need aastad tasuta toitnud… no hea kui meie suhe ka finantsiliselt mõlemale poolele kasulik on.
Minu reisimise ajal oli ta vist natuke stressis ka, palju võõraid inimesi ja üksinda olemist – näkku oli mingi kärn tekkinud ja kaela pealt avastasin ka veriseks kratsitud haava aga tänaseks midagi juurde ei ole tulnud. Lõpp hea, kõik hea.
Ostja leidus kolme nädala jooksul alates müüki panekust, mis tundub päris kiire aga samas korralikke, üleni rohelusse vaadetega kortermajasid on nii vähe (ma ju olen otsinud) ja kui kohe ei võta, siis võtab keegi teine. Kui ma ise selle kahe aasta eest ostsin, siis leidsin, et privaatse rõdu ja roheluse tõttu on see üks parimaid kortereid kogu elamukvartalis (ütleks, et top 4 seas), arvan nii senimaani, ja ka müügikuulutus sai nii kokku pandud ning lõpuks oligi see uute ostjate jaoks põhiline argument.
Nüüd ootan notari kuupäeva ja olen üürikorteri otsingul. Eelmise postituse juures sõimati mind mind veidi ülbeks, sest ma ei ole nõus korterit turuhinnast odavamalt müüma ja et üldse, mida ma vaene rott maakleri peale raha raiskan. Leian, et nii nagu pole olemas ideaalset aktsiat peab ka kinnisvaras igaüks ise oma riske hindama ja otsustama. Minul on pangaga kokku lepitud, et oma vanast laenust pean kindlaks tähtajaks vabanema ja seega müük tuleb kotti panna enne seda. Minul müügitöö kogemust ei ole aga maakleril on 30 aastat kinnisvara kogemust – ei ole ju väga raske valik kas ise müüa või elukutselisele anda? Ma ei suudaks samal ajal oma päris tööle keskenduda kui klientidega suhtlema peaks ja neile majaekskursioone teen. Minu töö nõuab päriselt kellast kellani kohalolu ja kogu mu tähelepanu. Lisaks suutis maakler selle nii maha müüa, et hinnaalandust ei küsitud ja muidugi tegi ta seda väga kiiresti ja mõned kavalad nipid olid tal ka. Mina olen rõõmus, et saan varem laenust lahti ja saan pingevabalt end üürikorterisse sättida.
Järgmises postituses on siin pilt sellest, kuidas ma elan laenuvabalt ja mu kontol on 100k vaba raha (korteri müügist tuleb 257k aga laenujääk on 135k). Kuludeks läheb ilmselt veidi alla 10k. Huvitav koht elus kus olla sellise pangakonto jäägiga eks. Laenuvabadusest rääkides – juunis lõppes mul õppelaen. Hakkasin seda laenu tagasi maksma 12 aastat tagasi kui läksin doktorantuuri, iga kuu maksin 72 euri ning eile oli viimane makse. No vot, nii palju rõõmsaid uudiseid viimasel ajal, asjad loksuvad nagu kõik kuidagi paika, et uus eluetapp saaks alata.
Pensionisambad on viimastel kuudel vihaselt rallinud, kohe täitsa hirm tekib, et ma ei suuda ise sammaste tempoga sammu pidada ja hakkan ise ka uskuma, et passiivne investeerimine on võitev strateegia. Sellise tempo juures on tunda, et minu enda säästetav raha on netoväärtuse tõstmiseks selgelt väiksema mõjuga kui on sammaste jõud. Huvitav mis numbri juures enda panus juba täitsa mõtetuks muutub ja liitintress olulisemaks saab, kas kuskil 100k juures?
Mais investeerisin kokku 789 euri ja dividende laekus 31 euri. Edasi lasen vöö palju lõdvemaks, sest vajadus ülemäärase raha kogumise järgi kaob ära ja saan suurendada investeerimismahtusid päris kenasti.
Kuigi ma mais kulutasin rohkem kui sisse tuli, siis netovarad ikkagi tõusid 566 eur võrra. Nõnda kirikurotil läheb jah, vabandust, et nii igav on ja et ma nii palgavaene olen.
Pinsi Põlv 